emotsioonidele, hoiakutele. Ka tähelepanu pörati kontekstist tulenevatele muutujatele ja motivatsioonile. 4. interaktsiooniline tuginev meediamõju: uue meedia mõjusid sotsiaalne konstruktivism. Selle käsitluse järgi tekkisid kõige olulisemad meedia mõjud tähenduse konstrueerimisel. Konstrueeritakse meedia sotsiaalne formatsioon ja ajalugu. Stiimul reaktsioon lähenemine. Üksik teade üksikisikust vastuvõtja reaktsioon. McGuire: esinemine, tähelepanu, aru saamine, seostamine, meelespidamine ja tegevus. On vaja arvestada sõltuvalt vastuvõtja isiksusest, hoiakust, intelligentsust. McGuire järgi autoriteetse test ja usutavatest allikatest vastuvõtjale sõnumid on rahkem atraktiivsemaid ja usaldusemaid. Sisu efektiivsus sõltub korduvust. Kõige rohkem mõjutavad visuaalsed vormid. On vaja ka arvestada motivatsioon ja hoiakut. Vastuvõtjad valivad ise, milleste stiimulitele vastata ja vältida, sisu tõlgebdatakse erinevalt. Massi mõiste.
Õpetaja peaks igal võimalusel väärtuskasvatuse põhimõtteid silmas pidama. Moraaliloeng on õpilasele vastuvõetamatu, valmistõdede pakkumine annab vähe. Noorematele lastele tuleks pakkuda lugusid tõsielust, kirjandusest, Piiblist, vanematele fakte ja statistikat, aga ka emotsionaalseid lugusid. Teadmisi anda on kergem, kui suunata õpilast ise mõtlema ja järeldusi tegema, õpitut oma eluga seostama ja rakendama. Õpilase käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute ja veendumuste seostamine on inimeseõpetuse võtmeküsimus. See ei tähenda teadmiste alahindamist ka hoiakute ja väärtuste aluseks on teadmised. Ent lisaks teadmistele taotleb inimeseõpetus sotsiaalsete oskuste andmist. Väärtusi ei saa anda edasi inimeselt inimesele ega põlvkonnalt teisele. Tähtsaim on inimese kõnelus iseendaga. Õpetaja saab suunata õpilasi probleeme nägema, nende erinevaid lahendusvõimalusi hindama ning selle alusel oma väärtuste hierarhiat looma.
seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!). 8. Kirjelda üldiselt mäluprotsesse (salvestamine, säilitamine, meenutamine, unustamine). Salvestamine - uus info seoses vanaga. Info liigub lühiajalisest pikaajalisse. Aitab kaasa tahtlik tähelepanu, materjali organiseerimine, kordamine, seostamine varasemaga Meelespidamine- mällu salvestatud info hoitakse alles.Selle käigus info lihtsustub, muutub isikupärasemaks. Meeles peetakse rohkem seda, mida arvatakse hiljem vaja minevat. Meenutamine- Salvestatud ehk meelespeetud info taasesitamine. Meenutamine vs ära tundmine (valikvastustega ja lahtised küsimused). Unustamine- salvestatud info meenutamine ei õnnestu või pole info korralikult salvestatud
Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimeta esmatasandi tervishoiu teenused, mis ei kuulu põhiteenuste hulka. o Apteegi teenus o Töötervisehoiu teenus o Hambaravi teenus o Vaimse tervise õe teenus o Statsionaarse hooldusravi teenus 5
- Kirjeldamine: kes tegutsesid, mida võib näha, milline on nähtava suurus, kuju, lõhn, millised on detailid, kus juhtus. - Jutustamine: millal juhtus, kuidas algas ja millega lõppes, kuidas arenes, mis ajal juhtus, mis juhtus enne ja pärast seda. - Võrdlemine: millega see sarnaneb, millest erineb, milles seisneb sarnasus ja erinevus. - Vastandamine: kes seda teevad ja kes vastu tegutsevad, milles on konflikti olemus, kes on aktiivne ja kes on passiivne. - Seostamine: mis seda põhjustab, mis on selle eesmärk ja tulemus, millal ja miks seda ei juhtu. - Tõestamine: mis on selle poolt ja vastu, millised on selle kohta käivad faktid. Tavalises uudises valida ainult üks vaatenurk tuuma arendamiseks. Pikkade lugude puhul võib olla rohkem, aga üks vaatenurk peab siiski olema keskne. Mõnikord määrab valitud tuum ette, millisest vaatenurgast teemat arendada. Kui vaatenurk on valitud, mõelda läbi, millistele küsimustele peab leidma
peavad saama välja öelda oma arvamust BIHEIVIORISTLIK ÕPITEOORIA · 20saj. alguses hakati katsetama empiirilisi uurimismeetoteid- süstemaatiline vaatlus kontrollitud tingimustes. · Premeerimine õige (ootatud) käitumise korral Klassikaline tingitus · Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine · Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine, mille tulemusena suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner- katsed rottidega (rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena võib õpetaja kontrollida ja kujundada õppija käitumist soovitud suunas. VARASEMAD UURIMUSED · John B
!!!!!!!!!!!!! Eestis elanike elukohta sissekirjutamist ja väljakirjutamist ei ole. Samas tekib hääleõigus ainult nendel isikutel, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse. Selleks tuleb esitada elukohateade. Elukoha muutumisel ei ole vaja end välja kirjutada, küll aga tuleb uues elukohas valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) esitada elukohateade. Teate alusel kantakse Teid uues elukohas valijate nimekirja. Kas valimisõiguse seostamine kandega rahvastikuregistris on õiguspärane? Valijate üle peetakse arvestust, selleks et a) tagada valimiste ühetaolisust (igal valijal on üks hääl) ja b) tagada, et valida saavad ainult hääleõiguslikud isikud. Hääleõiguse olemasolu ei sõltu sellest, kas valija on kantud valijate nimekirja või mitte, küll aga selle realiseerimine. 9 ÜHISKONNAÕPETUS 12. klass Valimissüsteemid
Kuju on kaetud küünlavahaga ja nõega.Mõnda kuju kasutati küünlajalana.Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna-riitustel osalesid ainult jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga. Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel.Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal,pühaku ja küünla kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks.Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel.Reaaleluliste,mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega
kõik on võrgust paari nupuvajutusega leitav. Mis selle kohta kostate? Inimene elab nii palju, kui tal on mälu. Kui inimese kogu mälu on mujal, siis ta tegelikult ju ei ela. Ta sõltub täielikult välistest impulssidest. Praktilises elus on kahtlemata võrgud head, aga seal, kus on vaja teha otsuseid, seal peavad toimima mälu, tahe, emotsioonid ja mõistus ja see on üks tervik. Seda ei saa asendada väljastpoolt. Mingist hetkest ei ole olulised enam faktid, vaid nende seostamine, ja seda seostamist ei saa teha kuidagi muidu, kui inimene peab selle ise endas läbi tegema. Kui ta ei ole seostamist endas läbi teinud, jääbki ta lihtsalt detailidest sõltuvaks. Talle antakse mingi uus fakt ja ta sõltub sellest! Siis antakse järgmine fakt ja ta sõltub tollest! Kust see otsustusvõime tuleb? Kui palju fakte peaks siis ikkagi teadma? Fakte on ju lõputult ja inimese mälu maht on ka piiratud. Jah, fakte võib olla lõputult, sest aineline maailm pooldub lõputult
regioonid, kus toimuvad ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muudatused; inimressursside arendamine väljaspool kahte esimest sihtala. 1988. loodi Ühine Toetusraamistik (CSF), kus lähtutakse kontsentratsiooni, programmilisuse, partnerluse ja täiendavuse põhimõtetest. 35. Eesti regionaalpoliitika põhikomponendid ja printsiibid Põhikomponendid maakondlik arendustegevus; sihtaladele suunatud regionaalpoliitika; harupoliitikate seostamine regionaalpoliitika eesmärkidega. Harupoliitilised tegevused teede- ja sidevõrkude väljaarendamine, opereerimine; ühistransporditoetused; riiklik finantsabi (toetused, laenud, garantiid) ettevõtlusele; ettevõtluse tugiteenuste väljaarendamine; hoolekande- ja meditsiiniasutuste väljaarendamine; riigiasutuste paigutamine; kaitsealade rajamine; kohalike omavalitsuste arengut stimuleeriva tulubaasi edasiarendamine;
Indeksitermin võib olla kasutaja poolt vabalt valitud, kuid reeglina on otsiterminid normaliseeritud kas asutuse enese koostatud või mõne laiemalttunnustatud loeteluna. Indeksitermin võib olla nii sõnaline kui numbriline. Eesti asjaajamistraditsioonis kasutatakse indeksina peamiselt vaid numbrilist koodi, mis põhineb liigitusskeemil. Indeksiterminid lisanduvad dokumendi metaandmetele. Liigitamine Liigitamine mõlemas tähenduses (liigitusskeemi loomine ja dokumentide seostamine liigitusskeemiga) on dokumendisüsteemide juurutamisel ja kasutamisel fundamentaalse tähendusega. Liigitusskeem, mis on koostatud asutuse funktsioonide ja tegevuste hierarhiliselt kategooriateks korrastamisega, moodustab dokumendisüsteemis struktuuri, millega seotakse kõik selles hallatud dokumendid. Liigitusskeem tuleb dokumendisüsteemi sisestada juba enne dokumentide hõlmamist, s.o. dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus, kuid see peab
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uu...
Kuidas arendatakse välja vajalikud kompetentsid? Kuidas kaitstakse saavutatud konkurentsipositsiooni? Kuidas saavutatakse erinevaid finantsilisi ja strateegilisi eesmärke? Strateegia elluviimise osad Lühemate perioodide eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamine Eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine Strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine Töötajate valik ja arendamine Motiveerimise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega Organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine Tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine Eestvedamise rakendamine Juhid strateegilises juhtimises ja vastutus Tippjuht Äriüksuse juht Funktsionaalsete valdkondade juhid Allüksuste juhid STRATEEGILISE JUHTIMISE AJALUGU Strateegilise juhtimise koolkondade tutvustus baseerub Henry Mintzbergi, Bruce Ahlstrandi ja Joseph Lampeli monograafial "Strategy safary"
erinevused. Konfliktid rikkamate-vaesemate vahel EL poliitikate rahastamisel. · Oluliseks takistuseks kujunes SB (Thatcheri) vastuseis töötajate õiguste suurendamisele firmades, nõrgestas a/ü liikumist ja kollektiivlepingute sõlmimist · Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine, SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides suhteline konkurentsieelis · Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act) · Euroopa Liidu Sotsiaalharta töötajate põhilistest sotsiaalsetest õigustest (1989), millega asutamisel ühines 11 riiki · Maastrichti leping 1992 sotsiaalprotokoll Ühtse Euroopa Akt 1987 · Uus mõiste - sotsiaalne sidusus eriti
10.Sotsiaalne suhe SOTSIAALSE SUHTE LOOB SOTSIAALSE STAATUSE OMAMINE JA ROLLI TÄITMINE GRUPIS. 11.Nimeta sotsiaalse suhte põhjustajad 12.Suhte tähendused SUHETEL ON MITMEID TÄHENDUSI: - ISIKU SOTSIAALNE JA TAHTELINE HOIAK MILLEGI SUHTES - TEGEVUSE JA KÄITUMISE VASTASTIKUNE SEOS - SOTSIAALSE SÜSTEEMI ELEMENTIDE VASTASTIKUNE SEOS JA ASEND - SOTSIAALSETE OBJEKTIDE VÕI OBJEKTI ERI KÜLGEDE MÕTTELINE VASTANDAMINE, KÕRVUTAMINE, SEOSTAMINE 13. Sotsiaalne struktuur Sotsiaalne struktuur on enamiku sotsioloogiliste teooriate põhimõiste ja uurimisobjekt. Struktuur so tervikut moodustavate elementide püsivad seosed ja nende paiknemine tervikus. Struktuur võib olla: Keeruline ,Lihtne ,Ideaalne,Materiaalne SOTSIAALNE STRUKTUUR ON SOTSIAALSET TERVIKUT MOODUSTAVATE ELEMENTIDE VAHELISED PÜSIVAD SEOSED JA VASTASTIKUNE TEGEVUS Sotsiaalne struktuur on ülimahukas kogum, millesse kuuluvad kõigi sotsiaalsete elementide
sissejuhatus: dokumendi eesmärk, projekti ulatus, kasutatavate terminite ja lühendite seletused (nn süsteemi sõnastik), viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; toote kirjeldus; kasutajate ja huvipoolte profiilid, eesmärgid, vajadused, kogemused. Kasutajate kirjeldamine aitab paremini mõista kasutajate vajadusi ning oskusi loodava tootega ümber käia; piirangud: kasutajatest või ümbritsevast keskkonnast lähtuvad piirangud, nt olemasolevate süsteemidega seostamine, arendusvahendid, õigusaktid; eeldused ja sõltuvused: toote loomine võib eeldada teatud tingimuste täitmist, nt et peatselt jõustatakse õigusakt; kolmas osapool loob liidestatava süsteemi; käitluskeskkond - kirjeldab platvormid, millel toode peab töötama, sh operatsioonisüsteemid, riistvaraplatvormid, andmebaasimootorid, veebiserverid, rakendusserverid, monitooringuliidesed jms; kõikide funktsionaalsete ja tehniliste (turva-, kasutatavus- jm) nõuete detailne kirjeldus,
• Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu. • Tugev eetika, mis lubab sõltumatuse demagoogiast ja manipuleerimisest jne. • Hea analüüsivõime ja mälu, faktide seostamine. • Tugev stressitaluvus. • Kiire otsustus- ja mõtlemisvõime, et ajaga toime tulla. • Edevus, auahnus, soov olla avalikult nähtav. Reporteri teadmised ja kogemused Reporter ja valdkond. Reporteri teadmisi saab jagada kaheks. Esiteks, peavad olema üldteadmised maailma asjade kohta – elukogemused. Teiseks, reporter töötab kindlas valdkonnas ja peavad olema teadmised selle kohta. • Reporter peab tunda oma valdkonda. • Reporter peab tundma oma allikaid.
struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised suhted mõjutavad kõiki organisatsioonikäitumise aspekte, nii rühmakäitumist, eestvedamist kui ka organisatsiooni ühist kultuuri,
..) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.(Leuska, 2010) 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus.(Leuska, 2010) 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab.(Leuska, 2010) Kalle juhtumi seostamine läbi Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria Kalle varajane lapsepõlv ei ole päris täpselt teada, kas kõik tema vajadused said rahuldatud kui ta oli väike. Sellest võib järeldada, et Kallel on jäänud esimene faas Usaldus vs Usaldamatus rahuldamata, tema esmased vajadused: turvatunne, lähedus on jäänud päris väiksena rahuldamata. Võimalik, et Kalle sai seda kasuvanematelt siis, kui ta lapsendati. Kas Kallel sai tekkida kellegagi esmane kiindumus ei ole samuti teada
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
Tänapäeval on täheldatav usulise ja teadusliku maailmavaate teatav leppimine ja lõimumine, kuid on ka fundamentalistlikke usulisi liikumisi, kes eitavad näiteks evolutsiooniteooriat. Levinum on siiski seisukoht, et religioon püüab anda vastuseid nendele küsimustele inimese ja universumi suhtest, millele teadus ei suuda vastata. Mõned mõtlejad on püüdnud religiooni mõisteid ühendada füüsika uusimate uurimissuundadega, nii on sündinud nn kvantmüstika, Suure Paugu seostamine loomisaktiga, Jumala käsitlemine varjatud aine või energiana jms. religiooni ja mõtlemist on nähtud teineteisele vastandlikuna ning mõtlemist on peetud religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib
· Vaatleb tervikut ja mitte osi · Keskendub võtmealadele · Vaatab tulevikku · Põhineb üldisel infol Strateegia kasutusvõimalused · Org praeguse ja tulevase suutlikkuse hindamine (eesmärgid) · Määratlemine, mida ja kellele org pakub (suhe keskkonnaga) · Org osade seostamine (org kontseptsioon) · Igapäevast tegevust suunava poliitika väljatöötamine Strateegia võimalikud probleemid · Pole selge, milleks strateegiat vaja on · Ei arvestata küllalt tegevust piiravate teguritega · Strateegilise plaani ebaõige ajastamine · Puudub reservstrateegia, mida kasutada siis, kui põhistrateegia enam ei sobi · Olemasolevat strateegiat ei korrigeerita periooditi, mistõttu muutub erareaalseks
37.tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2)milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3)isiku süü 4)kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1)ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2)ekspertiisid 3)asitõendid 4)uurimistoimingute protokollid TOIMINGUD 1. vastastamine 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupi vastuste kirja panemise meetodil. 2. ütluste seostamine olustikuga sündmuskoha ette näitamine 3. äratundmiseks esitamine võib esitada isikuid, esemeid, laipu. Peab olema ka võrdlusmater 4. vaatlus kõige rohkem vajalik sündmuskoha vaatlus. Kõige esimene toiming politseil. Kõik Asitõendid kuriteo toimepanemise vahendid. 5. läbiotsimine võib otsida läbi korterit, eluruumi, paikkonda, kui võib arvata, et seal on tõen kohtuniku luba. 6. ekspertiisid a
· jäsemed o roomajad kehasisene viljastumine o linnud püsisoojasus o imetajad kehasisene loote areng 4. Evolutsiooniteooria 4.1 Georges Cuvier · Prantsuse loodusteadlane, tegeles selgroogsetega · Paleontoloogia rajaja - väljakaevamised · Võrdleva anatoomia rajaja · Terviklik pilt · Elundite ehituse seostamine looma eluviisiga · Süstematiseeris loomad tüüpidesse - lähtus anat. sarnasust · selgroogsed · limused · lülijalgsed · radiaalsümmeetriised loomad · Katastroofide hüpotees 4.2 Karl Ernst von Baer · Embrüoloogia rajaja · Loote areng järgib tüüpi · Baeri seadused · Loomade arengus kujunevad kõigepealt üldised tunnused · Edasisel arengul kujunevad järjest kitsamad tunnused
sõnad. JAGA · küsimused · mõtlemine · lahendus · meetmed · tunded Sõnavara arendamiseks · näita eeskuju, innusta; · "päevasõna", "nädalasõna"; · sõnatahvel, grupeeritud, kasuta 3 korda; · korda, vaheta, kinnita; · jutusta ümber; · kasuta matemaatikasõnastikke - õpilased kirjutavad üles kõok matemaatikaga seotud terminid ja definitsioonid. RÄÄKIDA, RÄÄKIDA, RÄÄKIDA! Asjade seostamine - tagasiside · eeskuju "õpetaja keel"; · raammõiste; · kas see meenutab sulle midagi muud?; · oled sa midagi sarnast varem näinud?; · kujutlusvõime: pane silmad kinni ja kuula - mida sa näed?; · kasuta graafilisi abivahendeid seoste näitamiseks; · mille poolest on nad sarnased? Erinevad? Võrdle!; · mõtle, loe üle, mõtle... siis vasta; · mõtle, pane kaks asja kokku, jaga; · esita küsimus "Mis juhtuks siis, kui.." Järelduste tegemine
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
vaatluse, aga enamasti suhtlemise teel. 33. Informatsiooni mõiste- Sellise kuju saanud andmed, mis annavad edasi tähendust, mõtet. Tähenduse andmine toimub läbi andmete omavahelise seostamise, töötlemise, konteksti panemise. 34. Teadmise/teadmuse mõiste- Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga. 35. Nõuded andmetele/informatsioonile- Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid
1. Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2. Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kindlasti tuleb kontrollida andmete usaldusväärsust ja osutada allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3. Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga;
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut Ülevaade Delbert Burketti raamatust „The Son of Man Debate: A History and Evaluation“ ja Inimese Poja küsimuse analüüs Referaat Silvia Keerd Juhendaja Jaan Lahe Tallinn 2015 „Inimese Poja“ küsimus „Inimese Poeg“ on väljend, mida leidub nii Uues kui Vanas Testamendis. Vanas Testamendis tähistatakse sellega kas inimest, inimkonda või Iisraeli rahvast. Suure diskussiooni on põhjustanud Inimese Poja nimetus Uues Testamendis, täpsemalt neljas evangeeliumis ning nimelt selles osas, kuidas see seostub Jeesuse isikuga. Kokku esineb nimetus „Inimese Poeg“ Uues Testamendis 81 korral. Enamikel juhtudel näib, nagu kasutaks Jeesus kõneldes seda väljendit osutamaks iseendale, ning see ong...
sünteesima ja hindama ideesid valdkondade vahel. Lõimimise kaudu ühendatakse erinevaid õppeaineid ja julgustatakse lapsi laiendama oma mõtlemisvõimet. See aitab lapsel tegelikku elu kogeda, aidates nii kaasa tervikpildi kujunemisele. Kavandades lõimitud teemat, peab õpetaja veenduma, et tulemus omaks iga kasutatava valdkonna sees terviklikkust. 7 Valdkondade seostamine aitab lastel arendada akadeemilisi ja eluks vajalikke oskusi, austust enda ja teiste vastu ning väljendusoskust. (Nugin, 2013) Sellise tööviisiga antaksegi ühtlane, asjaline alus kogu õppetööle, mille tõttu lapsed töötavad suurema huviga, arenevad jõudsamini ja omandavad kergemini neile vajalikke oskusi ja teadmisi. (Eisen, 2004.) 2.1.1 Individuaalsuse printsiip Hariduse mõiste ja kasvatusteaduse põhilausete järgi tuleb kasvatustööd, eriti aga õpetust
tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende tüübid, ülesanded, kloroplastid, teiste organellide omapära võrreldes loomarakuga. 31. Organismide viie riigi süsteem. Olulisemad võrdluspunktid prokarüootide ja eukarüootide vahel. 32. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Protistide iseloomustus ja näiteid. 33. Referaatides käsitletud teemad. 34. Loenguslaidide joonised ja fotod.
5.1.1 Join meetod Join meetodi rakendamisel liidetakse tabelid ühis e andmevälja alusel "füüsiliselt" kokku. Meetod on kasutatav, kui tabeli kirjete seos on kas "üks-ühele" või "mitu-ühele" (vt. ka joonis 18). Tabel 1 (enne Join rakendamist) Tabel 2 (tsooni koodi väärtused) Seos: mitu-ühele Tulemtabel peale Join meetodi rakendamist Parcel Joonis 18. Tabelite seostamine Join meetodiga 5.1.2 Relate meetod Relate meetodit kasutatakse juhul, kui seosetüüp on "üks-mitmele" või "mitu-mitmele" ning selle tulemusena genereeritakse ArcMap`is kahe tabeli ühiste väljade alusel vastavad seoselingid (vt. ka joonis 19). Erinevalt Join meetodis t jääb tabelite ülesehitus peale linkide loomist endiseks, st. tabelisse, millele seos luuakse, otseselt uusi andmevälju juurde ei lis andu.
tee keegi nende murest välja. Samuti on iga laps individuaalne ja mõne lapse jaoks võib solvamine, mida teised suudavad naljana võtta, põhjustada väga suuri üleelamisi. (Lasteombudsman, 2014) 5. Tunne ise huvi õpilase käekäigu vastu, keda klassis teiste tegemistest tihti välja jäetakse ja suuna õpilasi teda kaasama. (Lasteombudsman, 2014) 6. Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad? Koolikollektiivis on oluline kõigi seal töötavate täiskasvanute seostamine kiusamise äratundmise ja sellesse sekkumisega. Seostamine eeldab ühiseid vestlusi, mille käigus arutatakse oluliste väärtuste üle, jagatakse kogemusi ja lepitakse kokku oma kooli kõige paremini sobivate tegutsemisviiside suhtes. Tähtis on pöörata tähelepanu kooli kasvatuskultuurile, tööõhkkonnale ja kiusamisega seotud hoiakutele. Koolides, kus on tugev seostatus kiusamise ärahoidmise ja kiusamisolukordadesse sekkumisega, esineb kiusamist vähem
RETIKULAARFORMATSIOON. Eriti hästi nähtav kahjustus intellektipuudega lapsel. See osa tingib huvi. 2. TAGUMINE Haarab oimu-, kukla-, kiirusagarat. Teabe vastu võtmine keskkonnast, käib läbi analüsaatorite (juhteteed retseptoritelt ajukoorde lõppevad siia). Kuklasagar nägemisega, oimusagar kuulmisega ja kiirusagar liigutustega seotud infot. Järgneb infotöötlus (need on rohelised kardinad, see oli tanel padar jms), seejärel info seostamine varasema infoga ja ka uute infode seostamine. Kõne seisukohalt: keeleüksuste äratundmine (sõnad, laused) ja mõistame tähendust ning keeleüksuste valik (milliseid sõnu tahame kasutada). 3. EESMINE Kõrgeim plokk, frontaalsagar. Areneb kuni 16nda a-ni. Tegevuste planeerimine, reguleerimine, kontroll. Ütluse planeerimine, sisu (mida tahame öelda, mida tema tahab öelda), elementide (sh keeleüksuste) ühendamine (on seotud ka teiste sagaratega). Plokitegevus seotud keskendumisega, hüpikutel häiritud.
õppel. · Kui reh.asutus on haridusasutus sel juhul ka reh.teenus haridusliku suunitlusega. · Töö- ja kutsealast rehabilitasiooni pakkuvaid asutusi on väga vähe ja töölesaamise eesmärki praegune reh.teenus ei täida. REHABILITEERUMINE SIISKI MITMETE VALDKONDADE KOOSTÖÖ KÜSIMUS + MOTIVEERITUD KLIENT/PERE. KÜSIMUSED,MÕTTED? Rehabilitatsiooni alaliigid ja seostamine vajalike teenuste ja toetustega Efektiivne seostamine tähendab rohkemat kui tavapärast informatsiooni vahendamist ja suunamist. See hõlmab kliendi kokkuviimist teenuste ja toetustega ja tagamist, et klient ka tegelikult saab vajatavat tuge. Seostamine kui protsess mitte eraldiseisev tegevus. Seostamisprotsessi sammud: · Kliendi vajaduste määratlemine · Võimalike ressursside uurimine · Parima lahenduse/alternatiivi valimine · Kliendi kõige sobivama teenuse/toetusega kokku viimine
otsuste tegemises, kuidas organisatsioon kõige paremini saaks tegutseda otsuste elluviimises ja nende täitmise kontrollimises 16. Andmed mittejuhuslike sümbolite, numbrite, väärtuste ja sõnade hulk töötlemata kujul faktid, millel ei ole iseseisvana tähendust sündmuste inimeste ressursside tingimuste jne kohta esitatuna numbriliselt, tekstina, graafiliselt, pildina jne 17. Informatsioon andmetele tähenduse andmine andmete omavaheline seostamine, töötlemine, konteksti panemine andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis, kui need omavad tähendust vastuvõtja jaoks fakt peab olema oluline informatsiooni vastuvõtjale informatsiooniga peab saama midagi peale hakata pakub vastuvõtjale alust mõistmiseks, järelduse tegemiseks, otsustamiseks informatsiooni loomine on inimtegevus ainult inimene on võimeline andmetele tähendust omistama 18. Andmetöötlus andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine
· Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha --------------------------------------------------------------- Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal Tasapinnaline Maa Seest tühi Kaks Maad Lame kera Teaduslik kera mudel Õppimise efektiivistamine · Kordamine - ajaliselt jaotatult ja mitmetes seostes · Seostamine: tavakogemus, tavateadmine, aeg, koht, lektor, erinevad kasutusalad (ülesanded) · Materjali organiseerimine · Aeg aruteludeks, oma teadmiste analüüsimine ja teistega arutamine · Seletused valedele ja õigetele lahenduskäikudele · Teadmised pikemate teemadena
Argumentatsiooni ülesehituse kolm osa: 1.Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2.Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kontrolli andmete usaldusväärsust, osuta allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3.Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga;
operantset tingitust (Krull, 2001). Klassikaline tingimine seisneb indiviidi võimes õppida tootma emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone sarnaselt instinktiivsetele või reflektiivsetele vastustele. Me kasutame klassikalist tingimist, et seletada kuidas inimesed õpivad kasutama tahtmatuid emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone klassisiseste tegevuste jm tagajärjel (Eggen, Kauchak, 2007). Assotsiatiivne õppimine on stiimulite või reaktsioonide seostamine (uute käitumisviiside omandamine, vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega, uued seosed käitumise ja keskkonna vahel) (Hannuste, s.a). Operantse tingituse korral vallandab käitumise vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil (Krull, 2001). Kõik organismid kalduvad kordama käitumist, mis pakub neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis tekitab ebameeldivusi (Hannuste, s.a). 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad
Saaremaa dolomiidi pehme toon mõjus punase tellise foonil uudsena. Viljandi linnuses väljendusid esmakordselt Eesti konvendihoone tüüpilisemad põhijooned. Hilisgooti linnused: Põhja-Eestis võttis eelmisel perioodil klassikaliseks saanud konvendihoone tüüp domineeriva positsiooni, kuid omandas pidevalt uusi jooni, mis muutis range hoone vabamaks. Rakvere linnus: Rekonstrueeriti 14 saj. Ordulinnus. Konvendihoone ja kastelli seostamine üheks kindluseks. Lõunaküljele jäeti avar eeshoov. 4-tahulised tornid, mis paiknesid konvendihoone nurkades, kus nad annavad linnusele tugevamalt kontsentreeritud mulje. Saare-Läänemaal valitses kuni 14 saj kirikuehitus. Hiljem hakati ehitama kindluseid. Saaremaal valitses puhaste seinapindade ja massiivsete hooneplokkide suletus ja lakoonilisus. Suurtest dolomiitplokkidest müüriladu oli selle ehituslaadi oluliseks esteetiliseks mõjuteguriks. Kuressaare:
(seostudes juba tuntuga) ja teiseks mõistmise, arusaamise kaudu. Nii kindlustatakse meeldejäetavate ühikute mõistetavus ja nende kontekstuaalne avamine (Fisher 2005). Kui suunata last meelte (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise ja haistmise) kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks. 1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused (Einon 2000): 1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid; oskab leida eseme pildil;
eKr uue, veel uhkema templi ehitamine. 70. pKr hävitasid roomlased templi. Alles on Nutumüür, templi asemele on ehitatud 7. saj. moslemite Kaljutoomkirik (mosee). Kõige olulisem teenistus Jeruusalemma templiteenistus. Muusika koos pillimängu ja tantsuga Preestrid, s.h templimuusikud üks 12-st Iisraeli suguharust leviidid. Juudi usundi mõjud/eeskujud ristiusule: Ristiusk sünnib judaismist. Liturgilise kalendri kujunemine kindlate päevade seostamine kindlate laulude/tekstidega. Templiteenistus ohvriteenistus tapeti tall. Kristlik teenistus missa on samuti ohvriteenistus, ehkki sümboolselt kedagi enam ei ohverdata, keegi on juba ohverdatud. Sünagoogid ja neis toimuvad palvetunnid, pühade tekstide lugemine ja kommenteerimine eeskuju kristlikule evangeeliumi lugemisele ja loetule järgnevale, seda kommenteerivale jutlusele.
iseloomustavad ja mida nende andmetega edasi tehakse. Informatsiooni mõiste Sellise kuju saanud andmed, mis annavad edasi tähendust, mõtet. Tähenduse andmine toimub läbi andmete omavahelise seostamise, töötlemise, konteksti panemise. Teadmise/teadmuse mõiste Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga. Ettevõtte/organisatsiooni juhtimise tasemed või vastutusalad Juhtimistasemed eristuvad üksteisest vastutuse ja volituste suurusega. Vastutust võib eristada: · andmete töötlusastme järgi, mida on vaja ülesannete täitmiseks
Organismi ülesehitus, ainevahetus, Seotud käitumise ja ühiskondliku geenide ja valkude struktuur, eluviisiga Vastastikuliselt sõltuvad, Mitmesugused ideoloogiad, reeglid ja füsioloogiline talitus ja sigimisviis kultuuritavad. Sotsiaalne eluviis Kahel jalal liikumine Võimelised õppima Aeglane areng Kasutavad viipekeelt Suur aju Loogiline seostamine Kooselu Mõistete omandamine Tehnoloogilised oskused KOED: Inimese ja loomade organism koosneb samadest koetüüpidest ja nende alaliikidest: · Sidekude (veri, rasvkude, luukude, kõhrkude) · Epiteelkude (ripsepiteel, näärmeepiteel) · Lihaskude (vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude) · Närvikude Molekul->rakk->kude->organ->organsüsteem EPITEELKUDE:
on seotud ajalis-põhjuslikult (näiteks klassitsistlik tragöödia). Kroonikalised näidendid, mille episoodide vahel on ajaline, ent mitte tingimata põhjuslik seos. Süzeelised sidemed on lõdvad, episoodid reastatakse sageli montaazi põhimõtteid kasutades, sarnasuse-kontrasti alusel Fragmentaarsed näidendid, mille osade vahel pole ei põhjuslikku ega ajalist seost. Pealtnäha suvaliselt reastatud lõikude assotsiatiivne seostamine kuulub vaataja-lugeja tõlgendustegevusse. Dramaatikas võibki rääkida nelja tüüpi konfliktist: · erinevate tegelaste konflikt, · erinevate ideede konflikt, · tegelase sisekonflikt, tegelase hingelised vastuolud, mõistuse ja tunnete võitlus, moraalsed dilemmad jms. · kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste konflikt. Lavastaja ülesanded: · Teksti, näidendi valimine. · Töö tekstiga: lühendamine, analüüs, interpretatsioon.
rehabilitatsiooniprogrammi lõppu (s.h pikaajalinetagasisisde. Kui kliendiga ei võetagi ühendust, siis kuidas hinnatakse hiljem, kas programmiga saavutatud tulemus on jäänud püsima); • Kuidas otsustatakse kas klient vajab veel sama või mõnda teist rehabilitatsiooniprogrammi või muud meedet. • Kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine jätkutegevustega (programmi oluliseks osaks peaks olema isikule vajaliku toetusvõrgustiku loomine, temale vajalike 15 teenuste korraldamine, jätkuva konsultatsiooni võimaluse või psühholoogilise toetuste pakkumine vms abi, mis tagab edasise toimetuleku). 16
piisavalt tabav et püsida inimestel ka meeles, kui on raske nimi vm siis see ei ole meeles Reklaami struktuur: loovstrateegia - idee (mida või kuidas öelda) - idee teostus (pealkiri, visuaalid, tekst, logo, reklaamiapellatsioon) Reklaamiapellatsioon - virtuaalelement, mis tekib kõigi teiste elementide koosmõju tulemusena ning peitub reklaamielementide psühholoogilises suunitluses ja sisus. Reklaamimine kui protsess: peibutis - huvi tekkimine - mäluandmetega seostamine - ostumotivatsioon või selle puudumine - ostlemine või ostust loobumine Lühiloengud: Emotsioonid. Otsus sünnib alateadlikult ning on pigem emotsionaalsed - ratsionaalsed põhjendused on meie emotsionaalsete otsuste põhjendamine nii endale kui ka teistele. Emotsionaalne otsus toimub varem kui ratsionaalne - hiljem tulevad põhjendused, kiitus jms Hea reklaam on selline mis kutsub esile emotsioone, peamiselt positiivne sest see loob ka pos. seosed brändiga.
Olulised tunnusmõõtmed modellide välimuses: 1) Ehedus. 2) Kompetentsus (eriti kõne all oleval teemal). 3) Erutavus / põnevus. 4) Sotsiaalsus / suhtlusmeeldivus. Reklaamile reageerivad tavaliselt järgmiste psüuhiliste operatsioonide ja vastustega: 1) Reklaamteadet märgatakse. 2) Reklaamis esitatut tajutakse põhjalikumalt. 3) Märgatu ja tajutav seostatakse mäluandmetega. 4) Olemasolevad hoiakud -otsus reageerimiseks. 5) Isik reageerib. Peibutis -> huvi tekkimine -> seostamine mäluandmetega -> ostumotivatsioon või selle puudumine -> otsmine või ostust loobumine. - Kaasamine (osalusmäär) - psühholoogiline mõõde, mille abil kirjeldatakse ja analüüsidakse seda, kuivõrd reklaamteadet vastu võttev inimene eraldab oma vaimseid ressursse reklaamteates sisalduva teabe tunnetuslikuks töötlemiseks, kuivõrd põhjalik ja milliseid psühholoogilise mehhanisme rakendav see töötlus on.
45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampot võrreldakse nii samba, veski kui ka rahalöömismasinaga. Sampo pidamine sambaks on loogiline arvestades sõnade sarnasust ning lugusid Sampo otsa ronimisest. Ka sambana on tal erinevaid kujusid – maailmasammas, mille ümber maailm tiirleb ja mis tipneb Põhjanaelaga; „Rolandi sammas“. Sampo seostamine veskiga on samuti väga levinud – veski mis merre kukkunult jahvatab soola, ka veskiks tõlgendatud päike. Sampo ja veski tähendust seob sõna ’sammoko’, mis viitab seosele viljakusmütoloogiaga. Sampo kui rahalöömismasin on võrreldes teiste teooriatega suhteliselt uus, kuid selle kohta üsna laialdast kõlapinda leidnud. Grimmi seletus, et Sampo on uhmer – saaks siduda Sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti ka selle purunemist
1. ülemklassi konstruktori poole pöördumiseks 2. vahetu ülemklassi nende liikmete poole pöördumiseks, mis on üle kaetud public class B extends A { int b; B(int a, int b){ super(a); this.b = b; } protected void meetoda(){ System.out.println("Olen B isend, a = " + a); } void meetodb(){ System.out.println("Olen B isend, b = " + b); } void meetodaAst(){ super.meetoda(); } } Dünaamiline seostamine, hiline seostamine (ingl. k. dynamic method dispatch, late binding) · See, millise meetodi poole täpselt pöördutakse, otsustatakse mitte kompileerimise, vaid programmi täitmise käigus. (Ülekatte puhul just nii tehaksegi) · Olgu klass K1 klassi K2 alamklass, klass K2 klassi K3 alamklass, ..., Kn-1 klassi Kn alamklass. · Kui o on klassi K1 isend, siis on ta ju ka K2 ,..., Kn isend. · Vastavat meetodit hakatakse otsima alates K1 ja kui leitakse, siis rakendatakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
