Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmatasandi tervishoid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on esmatasandi tervishoid?
  • Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne?
  • Millised on olulisemad probleemid esmatasandi tervishoius kättesaadavuse osas?
  • Millised on olulisemad probleemid esmatasandi tervishoius efektiivsuse osas?
  • Kes on pereõde?
  • Mis on pereõenduse eesmärk?
  • Mida sisaldab pereõe vastuvõtt?
  • Millises vanuses lastele viib õde läbi ennetavat tervisekontrolli?
  • Milline on ajalise vastsündinu pikkus kehamass peaümbermõõt?
  • Millised sõeluuringud tehakse vastsündinule?
  • Mis on segatoitmine ja mis kunstlik toitmine?
  • Millal peaks lapsele hakkama andma lisatoitu?
  • Mis võiks olla esimeseks lisatoiduks?
  • Kui pikk on keskmiselt 1-aastane 2-aastane 3-aastane 4-aastane laps?
  • Milliste punktide üle peab kulgema mõõdulint peaümbermõõdu mõõtmisel?
  • Milliste punktide üle peab kulgema mõõdulint rinnaümbermõõdu mõõtmisel?
  • Mis on emadushooldus?
  • Mis on sünnitusjärgse emadushoolduse eesmärk?
  • Milliseid nõuandeid vajab naine enda osas seoses emadushooldusega?
  • Milliseid nõuandeid vajab naine vastsündinu osas seoses emadushooldusega?
  • Millised 4 tingimust tuleb täita lapse rinnale võtmisel õige imetamisasend?
  • Mis on lapse õige imemisvõtte tunnused?
  • Millised vaktsiinid on vajalik teha 3-kuusele 45-kuusele 6-kuusele imikule?
  • Millised vaktsiinid on vajalik teha 1-kuusele 1- aastasele ja 2-aastasele lapsele?
  • Millised vaktsiinid on vajalik teha sünnitusmajas 12 tundi 1-5päeva?
  • Millised vaktsiinid on vajalik teha kooliminevale lapsele 6-7aastat?
  • Kuhu manustatakse BCG- vaktsiin?
  • Millised on püsivad ja millised on ajutised immuniseerimise vastunäidustused?
  • Kes kuuluvad kooli tervisemeeskonda?
  • Milliste tervisedenduslike valdkondadega tegeleb kooliõde?
  • Milliste haiguste ennetamisega tegeleb kooliõde?
  • Mis on koduhooldus?
  • Kes osutavad formaalset hooldust?
  • Kes osutavad mitteformaalset hooldust?
  • Millistest põhiprintsiipidest juhindub koduõendus?
  • Millistel juhtudel on koduõendusteenus vastunäidustatud?
  • Mis on riskianalüüsi eesmärgiks?
  • Millised on riskihindamise 5 sammu?
  • Millised on tööandja kohustused töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse põhjal?

Esmatasandi tervishoid
2013/2014
  • Mis on esmatasandi tervishoid?
    Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega.
  • Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne?
    Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi.
    Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine.
  • Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused.
    • Perearsti ja-õe teenused
    • Kodune õenduabi teenus
    • Füsioteraapia teenus
    • Ämmaemandusabi teenus
    • Koolitervisehoiu teenus

  • Nimeta esmatasandi tervishoiu teenused, mis ei kuulu põhiteenuste hulka.
    • Apteegi teenus
    • Töötervisehoiu teenus
    • Hambaravi teenus
    • Vaimse tervise õe teenus
    • Statsionaarse hooldusravi teenus

    5. Millised on olulisemad probleemid esmatasandi tervishoius kättesaadavuse osas?
    • Esmatasandil teenuste piiratud valik, mis hetkel piirdub perearsti ja –õe teenustega, ei vasta elanikkonna ja tervisehoiusüsteemi vajadustele ning ootustele
    • Süvenev kvalifitseeritud tervisehoiutöötajate puudus
    • Esmatasandisse kuuluvate teenuste (nt kodune õendusabi , füsioteraapia) ebaühtlane ja ebapiisav kättesaadavus
    • Üldarstiabi halb kättesaadavus perearstide töövälisel ajal
    • Eraldatult tegutsevate teenuseosutajate piiratud võimalused teenuste kättesaadavuse tagamisel
    • Esmatasandi teenuste halb kättesaadavus ravikindlustamata isikutel
    • Mitteerakorralise transporditeenuse halb kättesaadavus
    • Puuduvad mehhanismid apteegiteenuse ühtlase kättesaadavus tagamiseks maapiirkondades.

    6. Millised on olulisemad probleemid esmatasandi tervishoius efektiivsuse osas?
    • Õdede vähene kaasatus esmatasandis ning perearstideliigne koormatust sisult õe pädevusse kuuluvate tegevustega
    • Asendustöötajate leidimine on nii perearstide kui ka õdede ajutise töölt puudmise korral raskendatud
    • Perearstide suur administratiivne -ja halduskoormus
    • Esmatasandi tervisehoiu juhtimine on killustatud, planeerimine hajutatud
    • Infovahetuse puudulikkus perearsti ja teiste teenusosutajate vahel ning tegevuste dubleerimine
    • Ebapiisav koostöö sotsiaalhoolekande- ja haridussüsteemidega, tervisehoiu teiste tasanditega ning kohalike omavalitsusüksustega
    • Erinevate tervisehoiuteenuse osutajate võimalused korraldada koostöö teenuste kättesaadavuse heaks
    • Apteegiteenus ei ole tervisehoiu süsteemi intergreetitud

    7. Kes on pereõde?
    Õe või ämmaemanda kutseharidust omav tervisehoiutöötaja, kelle ülesanne on üksikisikul , perekonnal, kogukonnal määratleda ja suurendada oma füüsilist, vaimseid ja sotsiaalseid võimeid sõltumata inimese soost,vanusest,rassistst, keelest, regilioonist, sotsiaalsest staatusest ning tervislikust seisundist.
    8. Mis on pereõenduse eesmärk?
    Edendada pere kui terviku stabiilsust. Toetada pere, et nad omavahel hästi läbi saaksid.
    9. Nimeta pereõe töövaldkonnad.
    • Tervise edenamine
    • Haiguste ennetamine
    • Õendusabiteenuste osutamine
    • Üldarsti osutamine oma pädevuse piires ägeda tervisehäirega patsientidele
    • Kroonoliste haigustega patsientide seisundi jälgimine, nõustamine ja nende suunamine perearsti vastuvõtule
    • Tervisehoiuteenuste osutamist tõendavate ja perearsti nimistut puudutavate dokumentide vormistamine, sealhulgas dokumenteerimine , kui patsienti on nõustatud sidevahendite teel

    10. Mida sisaldab pereõe vastuvõtt?
    • Vestlust haigega ja õendusanamneesi kogumine
    • Haige läbivaatus , seisundi hindamine ja õendusabiplaani koostamine
    • Õendusalane nõustamine tervise säilitamise ja taastamise osas
    • Nõustamine toitumise, töö ja elukorralduse osas
    • Nõustamine käsimüügis olevate ravimite tarvitamise osas
    • Reviprotseduuride tegemine
    • Laboratoorsere uuringute tegemine
    • Tervisehoiuteenuste osutaisega seotud dokumentide väljastamine

    11. Millises vanuses lastele viib õde läbi ennetavat tervisekontrolli? Tõmba joon alla õigetele vastustele! 2kuud, 4.5kuud, 7 kuud, 2 aastat, 4 aastat
    12. Nimeta pereõe tegevusi patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks.
    • Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine
    • Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine
    • Nägevusteravuse hindamine
    • Kuulmistervavuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt)
    • Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine
    • Rühi hindamine
    • Sugulise arengu hindamine ja jälgimine
    • Kopsude ja südame auskulatsioon
    • Kõhu palpatsioon
    • Vererõhu mõõtmine
    • Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine
    • Kehatemperatuuri mõõtmine
    • Otoskopeermine
    • Elektrokardiogrammi tegemine
    • Valu hindamine
    • Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine
    • Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine

    13. Nimeta pereõe poolt iseseisvalt määratavad diagnostilised uuringud.
    • Uriini analüüsi tegemine testribaga
    • Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga
    • Glükohemoglobiini määramine
    • C-reaktiivse valgu määramine
    • Kolesterooli määramine
    • Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks
    • Elektrokardiogrammi tegemine
    • Kliinilise vere määramine
    • Profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest

    14. Milline on ajalise vastsündinu pikkus, kehamass , peaümbermõõt?
    Pikkus: ≥ 2500g. Keskmiselt 3200-3800g
    Kehamass: ≥ 45cm. Keskmiselt 48-53cm.
    Peaümbermõõt: 34-36cm (1-2cm suurem kui rinnaümbermõõt)
    15. Millised sõeluuringud tehakse vastsündinule?
    • FENÜÜLKETONUURIA
    • HÜPOTÜREOOS
    • KUULMISSKRIINING

    16. Mis on segatoitmine ja mis kunstlik toitmine ?
    Segatoitmine: Räägitakse siis, kui ema rinnapiim moodustab vastsündinu või imiku päevasest toidukogusest mitte alla ühe kolmandiku. Puudu jääv toidukogus asendatakse rinnapiima asendajaga.
    Kunstlik toitmine: vastsündinud või imik ei saaüldse rinnapiima või selle kogus jääb alla ühe kolmandiku, peamine toit on rinnapiima asendaja
    17.Millal peaks lapsele hakkama andma lisatoitu?
    • 6 kuu vanuses nii rinnapiima kui kunsttoitu saavad lapsed
    • Kui laps ei võta hästi kaalust juurde või kui näljatunne tekib kiiresti, võib varem, kuid mitte enne 4.kuud

    18. Mis võiks olla esimeseks lisatoiduks?
    Aedviljapüree, puuviljapüree, puder (gluteenivaba)
    19. Kui pikk on keskmiselt 1-aastane, 2-aastane, 3-aastane, 4-aastane laps?
    • 1-aastane – 75cm
    • 2-aastane – 85cm
    • 3-aastane – 95cm
    • 4-aastane 100cm

    20. Milliste punktide üle peab kulgema mõõdulint peaümbermõõdu mõõtmisel?
    Möödetakse eest kulmude kohalt, kuklalt kõige väljaulatuvama koha pealt
    21. Milliste punktide üle peab kulgema mõõdulint rinnaümbermõõdu mõõtmisel?
    Eest üle rinnanibude ja seljal üle abaluu alumise serva
    22. Mis on emadushooldus ?
    Emadushooldus on hooldus raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgne perioodil.
    23. Mis on sünnitusjärgse emadushoolduse eesmärk?
    Sünnitusjärgse emadushoolduse eesmärk on välja selgitada varased tervisega seotud probleemid nii emal kui ka lapsel, soodustada rinnaga toitmist ja anda vanematele piisavalt teadmisi, et tagada uuele perekonnaliikmele parim hoolitsus ja võimestada vanemaks olemist.
    24. Milliseid nõuandeid vajab naine enda osas seoses emadushooldusega?
    Naised vajavad informatsiooni kõikvõimalike naise tervist puudutavad probleemide kohta: pea- ja seljavalu , lahkliha piirkonna valu, verekaotus / aneemia , kurnatus , urineerimishäired, organismi sünnitusjärgne taastumine , pereplaneerimine, kontratseptsioon , sünnitusjärgne seksuaalelu, psühholoogiline kohanemine. Naised vajavad ka nõuandeid, kuidas töökoormust jagada ja piisavalt puhata.
    25. Milliseid nõuandeid vajab naine vastsündinu osas seoses emadushooldusega?
    Imikuga seotud informatsioon on naistele vajalikud nabahaava ja naha hoolduse ning vastsündinu hügieeniga seotud teemad, samuti ohumärkide äratundmine (söömisprobleemid, vähenenud motoorne aktiivsus, hingamisraskused, palavik ja alajahtumine).
    26. Millised 4 tingimust tuleb täita lapse rinnale võtmisel (õige imetamisasend)?
    • Imiku pea ja keha peavad olema ühel joonel
    • Lapse nägu peab olema erma rinna poole ja lapse nina olgu kohakuti rinninibuga (nina rinnanibu vastas)
    • Laps olgu hästi ema lähedal( kõht vastu kõhtu)
    • Toeta last nii kukla tagant kui ka tuharatest, et lapsel oleks mugav rinda imetada.

    27. Mis on lapse õige imemisvõtte tunnused?
    • Suu on avatud
    • Alumine huul on väljapoole kahekorra pöördunud
    • On haaranud lisaks nibule ka suure suutäie nibuvälja
    • Ninaits ja lõug( vahel ka põsed) on surutud vastu rinda
    • Imemisliigitused ulatuvad kõrvadeni
    • Neelab piima ja seda kõrvaga kuulda

    28. Kirjuta lahti allolevad rahvusvahelised tähised -
    Hep B – B viirushepatiidi vaktsiin
    BCG - tuberkuloosivaktsiin
    DTPadifteeria -, teetanuse - ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin
    dT – difteeria-ja teetanusevaktsiin
    IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin
    MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
    Hib – haemofilus influenza tüüp b vaktsiin
    29. Kirjuta rahvusvaheliste tähistena -
    B-viirushepatiidi vaktsiin – Hep B
    Tuberkuloosivaktsiin – BCG
    difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin - DTPa
    difteeria- ja teetanusevaktsiin - dT
    poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin - IPV
    leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin - MMR
    Haemofilus influenzae tüüp b vaktsiin – Hib
    30. Millised vaktsiinid on vajalik teha 3-kuusele, 4,5-kuusele, 6-kuusele imikule? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid, lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on!
    3-kuud: DTPa-IPV-Hib1
    4,5 kuud: DTPa-IPV-Hib2
    6-kuud:DTPa-IPV-Hib3, HepB3
    31. Millised vaktsiinid on vajalik teha 1-kuusele, 1- aastasele ja 2-aastasele lapsele? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid ja lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on!
    1-kuu: HepB2
    1-aasta: MMR1
    2-aastat: DTPa-IPV-Hib4
    32. Millised vaktsiinid on vajalik teha sünnitusmajas (12 tundi, 1-5päeva)? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid, lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on!
    12tundi - HepB1
    1-5päev – BCG
    33. Millised vaktsiinid on vajalik teha kooliminevale lapsele (6-7aastat)? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid, lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on!
    DTPa-IPV5
    34. Kuhu manustatakse BCG- vaktsiin? MMR- vaktsiin?
    BCG – nahasisesi vasaku õlavarre ülemise ja keskmise kolmandiku piirile.
    MMR – võib teha nii nahaalusi (s/c) kui lihasesisesi
    35. Millised on sobivad süstekohad lihasesisesteks vaktsiinide manustamiseks kuni 2-aastasele lastele? Alates 2 aasta vanusest?
    Kuni kahe aastane välimise reielihase esiülaosa, vanematele võib teha õlavarde, kuid peab arvestama lapse suurust. Kui nt on väga väike 2,5 a, siis teha reielihasesse.
    36. Millised on püsivad ja millised on ajutised immuniseerimise vastunäidustused?
    A. Püsivad vastunäidustused:
    1. anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile.
    2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale.
    3. Raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi.
    B. Ajutised vastunäidustused: äge haigusseisund, progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus.
    C. Immuunpuudulikkuse korral on immuniseerimine elusvaktsiinidega (BCG, MMR) kas püsivalt või ajutiselt vastunäidustatud.
    Erijuhud :
    - enneaegne laps, hüübimishäiretega patsient , immuunglobuliine sisaldavate preparaatide manustamine, krambisündroom anamneesis, rasedus.
    37. Mis on sagedasemad (lubatud) kõrvaltoimed ja millised on tõsised kõrvaltoimed immuniseerimisel?
    Sagedased (lubatud) kõrvaltoimed:

    Tõsised kõrvaltoimed:
    • . lokaalsed reaktsioonid

    - süstekoha turse või infiltraat diameetriga > 7cm
    - süstekoha abstsess
    - suurenenud regionaalne lümfisõlm (diameeter vähemalt 1,5 cm)
    • 2. üldreaktsioonid

    - palavik >40°C, 48 tunni jooksul
    - hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood
    - üle kolme tunni kestev nutt
    - liigeskaebused kestusega >24 tunni
    - trombotsütopeenia
    - krambid , entsefalopaatia
    - entsefaliit, meningiit
    - anafülaksia, neuroloogilised nähud
    38. Nimeta koolitervishoiu tegevusvaldkonnad . Terviseedendus, haiguste ennetamine, tervise järelvalve , esmane abi ja esmaabi
    39.Kes kuuluvad kooli tervisemeeskonda? Kooliõde, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog , eripedagoog, logopeed , õpetaja, õpilane, lapsevanem, ÕOV, kooli hoolekogu , kooli tervisenõukogu.
    40. Milliste tervisedenduslike valdkondadega tegeleb kooliõde?
    1,3,7,11 klass tervisekontrollid. Haiguseid ei ravi, suunab perearstile.
    41. Milliste haiguste ennetamisega tegeleb kooliõde?
    Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine, rühihäirete tugi ja liikumishaiguste ennetamine, söömishäirete ennetamine ja ülekaalulisuse vähendamine, hambakaariese ennetamine ja laste suutervis, nägemishäirete ja silmahaiguste ennetamine, nakkushaiguse ennetamine, seksuaaltervishoid
    42. Defineeri esmane abi ja esmaabi koolitervishoius. Esmane abi – osatakse ära tunda abivajaja ja kutsuda abi ( kiirabi ). Esmaabi – kohene abi, mida osutatakse haiguste või vigastuste korral.
    43. Mis on koduhooldus ?
    Igas vanuses toimetulekuraskustega inimestele mõeldud hoolekandeteenused(toidu toomine, kodu korrashoid , sotsiaalvisiidid jne), mida osutatakse kliendi kodus.
    44. Defineeri koduõendus.
    Kvalifitseeritud õendushooldus, mida osutatakse ägeda haiguse paranemisperioodis oleva, kroonilist haigust põdeva või piiratud funktsionaalse võimekusega patsiendi raviks (arsti ettekirjutusel) ja/või efektiivseks toimetulekuks koduses keskkonnas.
    45. Kes osutavad formaalset hooldust ?
    Ametlik hooldus. Need, kes saavad oma töö eest palka: tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad jne.
    46. Kes osutavad mitteformaalset hooldust?
    Mitteametlik hooldus pere, naabrite , tuttavate või sõprade poolt. Nt. lähedase eest hooldamine, ei ole tasustatud teenus.
    47. Millistest põhiprintsiipidest juhindub koduõendus?
    õendushooldusteenus peab vastama kliendi vajadustele, teenus peab olema kergesti ja kõigile kättesaadav
    48. Millistel juhtudel on koduõendusteenus vastunäidustatud?
    • klient on raskesti haige, st vajab pidevat õendushooldust, mida pole võimalik esmatasandil tagada
    • klient vajab vältimatu abi korras diagnostilisi või terapeutilisi protseduure, mida pole võimalik kodus teostada
    • mitteametlik hooldaja ei suuda emotsionaalse pinge ja väsimuse tõttu tagada vajalikku hooldust ning klient vajab lühiajalisele õendushooldusele paigutamist
    • klient või perekond soovivad tungivalt ravi-või hooldusasutusse paigutamist

    49. Defineeri töötervishoid ja töötervishoiuteenus.
    Töötervishoid – uurib töötingimusi&protsessi mõju töötaja tervisele
    Töötervishoiuteenus – spetisalistid, kes töötavad töötervishoius – töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, hügieenik, psühholoog , ergonoom
    50. Nimeta erinevaid füüsikalisi ja bioloogilisi töökeskkonna ohutegureid.
    Füüsikalisedmüra , vibratsioon , õhu niiskus, õhu temperatuur, valgustus
    Bioloogilisedbakterid , viirused , seened.
    51. Nimeta erinevaid psühholoogilisi ja füsioloogilisi töökeskkonna ohutegureid.
    Psühholoogilised – tööstress, monotoonne ja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus , pikaajaline töötamine üksinda
    Füsioloogilised – füüsilsie töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused, Kuvariga töö, Raskuste käsitsi teisaldamine.
    52. Mis on riskianalüüsi eesmärgiks?
    leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale (sh ka ettevõtte varale), hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks – ei juhtuks tööõnnetusi, õnnetusjuhtumeid ja töötajatel ei tekiks tööga seotud haigestumisi.
    53. Millised on riskihindamise 5 sammu?
    1. samm - Selgita välja ohud
    2. samm - Selgita, kes on ohustatud ja kuidas
    3. samm - Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatus- abinõud on piisavad või peaks neid täiendama
    4. samm - Dokumenteeri avastused
    5. samm - Analüüsi hindamise tulemusi ja tee vajalikud korrektiivid
    54. Millised on tööandja kohustused töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse põhjal?
    • Teostada töökeskkonna sisekontroll
    • Korraldada töökeskkonna riskianalüüs ja teavitama töötajaid selle tulemustest
    • Koostama tegevuskava, kus tuuakse ära ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks
    • Korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud
    • Korraldama esmaabiandjate väljaõppe, tagama esmaabivahendite kättesaadavuse
    • Varustama töötajaid isikukaitsevahendite ja tööriietusega, kui töölaad seda nõuab
    • Tutvustama töötajatele TTO nõudeid ja kontrollima nende täitmist
    • Korraldama enne tööle asumist tööohutusalase väljaõppe
    • Koostama ja kinnitama töö või töövahendi ohutusjuhendi
    • Kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes oleva töötaja
    • Täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt

    55. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse põhjal?
    Õigused:
    • Nõuda TTO nõudele vastavaid töötingimusi ja iskukaitsevahendeid
    • Saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , riskianalüüsi tulemustest, tööinspektori ettekirjutustest
    • Tõsise õnnetusohu korral peatada töö ja lahkuda töökohalt
    • Keelduda tööst, mis ei võimalda täitsa TTO nõudeid, teatades sellest tööandjale
    • Nõuda tööandjalt arsti otsuse põhjal enda üleviimist teisele tööle
    • Saada tõõst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses
    • Pöörduda töökeskkonnavoliniku või tööinspektori poole, kui tema arvates töökeskkonna ohutus ei ole tagatud

    Kohustused:
    • Osalema ohutu töökeskkonna loomisel järgides TTO nõudeid
    • Järgima tööandja poolt kehtestatud töö-japuhkeaja korraldust
    • Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale
    • Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid
    • Teatama tööandjale koheselt õnnetusest või selle tekkimise ohust
    • Täitma TTO- alaseid korraldusi

    56. Kirjuta järgnevate analüüside täisnimetused ja referentsväärtused:
    HGB ( hemoglobiin )
    Naised: 118-150 g/l
    Mehed: 136-163 g/l
    WBC (Leukotsüüdid)
    Naistel: 4,1-9,4 x10astmes9/ l
    Meestel: 4,5- 10,4 x 10astmes 9/ l
    CRP - C- reaktiivne valk (fS-SRP) - ˂10 mg/l
    Chol – Kolesterool(S-Chol) - ˂5 mmol/L
    Gluc – Glükoos (fP-Gluc, fB-Gluc)
    • Täisveres – 3,5-5,5 mmol/L
    • Plasmas - 4,1-6,1 mmol/L
    • Kriitilised väärtused ˂2,2 mmol/L või ˃25 mmol/L

    HbA1c Glükohemoglobiin (B-HbA1c) 4,0-6% (DCCT) / 42 mmol/mol (IFCC)
    APTT – Aktiveeritud osalise tromboplastini aeg (P-APTT) 26-38 sek
    INR – Protrombiini aktiivsus, indeks (P-PT-INR) PT 70-130% ; INR 0,85-1, 25
    57. Kirjelda patsiendi ettevalmistust enne vereanalüüsi andmist.
    Vereproovi on soovitatav anda hommikupoolikul enne kella 12.00, eelistatud 8.00 – 10.00 enne diagnostilist või terapeutilist protseduuri. Verevõtmisele eelneval päeval on lubatud tavapäraselt süüa ja juua. Piirata tuleb alkoholi, kohvi, rasvase toidu tarbimist ning füüsilist koormust. (teatud analüüside puhul peab pt. olema enne vereproovi andmist paastunud. ) Vereproovi võtmise eelselt vältida söömist, joomist , suur füüsilist koormust ja emotsionaalselt koormust, võimalusel ravimite kasutamist, alkoholi tarvitamist ja suitsetamist. Vereringe stabiliseerimiseks istuda enne verevõtmist rahulikult vähemalt 15 minuti. Protseduuri jal ei tohi Pt. süüa, juua, närida nätsu (suu peab olema tühi). Pärast analüüsi andmist istuda rahulikult vähemalt 5 minutit ning selle ajajooksul suruda teise käega torkekohta, verevalumi tekke vältimiseks.
    58. Kirjelda patsiendi ettevalmistust enne uriinianalüüsi andmist.
    Uurini analüüsiks on sobilik hommikune esmane keskjoa uriin. Enne proovi võtmist ei tohi süüa ega juua vähemalt 8 tundi. Uriini kogumise ja eelviimase urineerimise vahel peab olema vähemalt 4-6 tundi. Proov võetakse ainult selleks otstarbeks ettenähtud ühekordsesse plastmassist proovinõusse.
    Uriin koguda otse proovinõusse (ümber valamine ühest anumast teise ei ole lubatud), enne urineermist peab pt. pesmea oma välised suguelundid sooja voolava veega. Kui naistel esineb tupevoolust või menstruaalverd, tuleb kasutada tampooni. Urineerimisel jälgida, et ureetra välissuue oleks paljastatud (naistel häbememokad sõrmedega laiali, meestel eesnäahk tagasi). Uriini kogumiseks urineerida mõni milliliiter uriini WC potti, seejärel uriinijuga katkestamata koguda uriin (u 50ml) proovinõusse ja lõpetada urineermine taas WC potti. Proov tuua laborisse huljemalt ühe tunni jooksul. Kui see pole võimalik, võib proovi säilitada külmikus 2-8˚C maksimaalselt 2 tundi
  • Vasakule Paremale
    Esmatasandi tervishoid #1 Esmatasandi tervishoid #2 Esmatasandi tervishoid #3 Esmatasandi tervishoid #4 Esmatasandi tervishoid #5 Esmatasandi tervishoid #6 Esmatasandi tervishoid #7 Esmatasandi tervishoid #8 Esmatasandi tervishoid #9 Esmatasandi tervishoid #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-06-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keeps Õppematerjali autor
    2013/2014

    Sarnased õppematerjalid

    C hepatiit
    23
    docx

    C hepatiit

     B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

    Kategoriseerimata
    Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused
    20
    pdf

    Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused

    Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem ­ organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund ­ eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ­ ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast ­ teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast ­ organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevast

    Operatsioonijuhtimine
    Operatsioonijuhtimine konspekt
    25
    pdf

    Operatsioonijuhtimine konspekt

    1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem ­ organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund ­ eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ­ ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast ­ teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast ­ organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too

    Operatsioonijuhtimine
    Nõustamispsühholoogia
    42
    doc

    Nõustamispsühholoogia

    Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik

    Psüholoogia
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
    88
    doc

    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

    Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are

    Eripedagoogika
    Farma eksami TABEL - kursusele
    97
    pdf

    Farma eksami TABEL - kursusele

    RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

    Meditsiin




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun