Põhimõisted (3)

infosüsteem on organisatsiooni liikmete omavaheline IT infrastruktuuril ja rakendussüsteemidel ning andmehoidlatel põhinev koostöövõrk

44 Infosüsteemi määratlevad mudelid - (Tarkvara)süsteemi funktsionaalsust Kasutuslugude mudel (Use Case Model) Infosüsteemi koosnevust andmeobjektidest Andmemudel (Entity Relationship Model) (Tarkvara)süsteemi protsesse iseloomustab Jadadiagramm (Sequence Diagram) (Toimimis-)objektide muutusi kajastab Olekudiagramm (State Transition Diagram)

45 Modelleerimise " kolmnurk "- mudel koosneb kahest osast:diagramm ja sõnaline kirjeldus.

46 Süsteemi funktsionaalsuse modelleerimine - Organisatsiooni ja infosüsteemi tasemel: toimimiskasutuslugude (Business Use Case). Modelleerimine tarkvarasüsteemi tasemel: (andmebaasirakenduse) kasutuslugude (Use Case) modelleerimine

47 Toimimiskasutuslugude modelleerimine- kirjeldavad organisatsiooni toimimisprotsesse ja nendega seotud väliseid osapooli nagu kliendid ja partnerid.

50 Süsteemi käitumine - näitab, kuidas süsteemi osad (objektid - komponendid) omavahel koos toimivad (suhtlevad ja koostööd teevad).Et täita neile pandud ülesandeid ja pakkuda süsteemi funktsionaalsust (täita süsteemi eesmärke).Näitab, kuidas objektid süsteemi eluea jooksul oma seisundeid muudavad.Objektide omavahelist suhtlust väljendatakse kolme liiki diagrammiga:Jada-, kollaboratsiooni ja tegevusdiagrammiga.Objekti seisundeid väljendab seisundidiagramm

Väljendub sõnumite vahetuses

nõudes mingit infot, andes mingit infot, paludes täita mingit ülesannet

Sõnum on objektidevaheline kommunikatsioon, mis kannab infot ootusega, et sellele reageeritakse.

Sõnumi vastuvõttu objekti poolt tõlgendatakse sündmusena.

On midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni)
Toimimissüsteemi aspektist on üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis toimimisprotsessi
Infosüsteemi aspektist on tegutseja ja temaga suhtleja(te) vahel liikuvate infovoogude kokkupuutepunkt, mis nõuab tegutsejalt reaktsioonina infotöötegevust
53. Sündmuste modelleerimine
Leida toimimisprotsesse käivitavad juhtumid
Selgitada toimimisprotsessis asetleidvad sündmused, mille korral teostatakse infotöötegevust - käivitatakse tarkvarasüsteemi kasutuslugu
Määratleda organisatsiooni põhiobjektide seisundite muutumise juhtumid
54. Toimimisprotsesside modelleerimine’
Toimimisprotsess on tegevuste hulk (töövoog - workflow), mille tulemusena antakse “käegakatsutav”väärtus välisele tegutsejale (business actor )
Sündmused leitakse protsesside või stsenaariumite kirjeldamisel
tegutseja tööstsenaarium (tegevuste hulk)

• n: registrisekretäri, klienditeenindaja tööstsenaarium

• menetlusprotsess – teatav terviksüsteemile (või objektile) rakendatav stsenaarium

• n: avalduse/taotluse menetlemine , haige ravimise protsess

• andmevahetusprotsess – andmete vahetamise, dokumentide liikumise kord

• Kommertslikus mõttes olulised protsessid, mille tulemused toodete või teenuste näol antakse organisatsioonivälistele klientidele

• esmased või tuumprotsessid

• n: tellimuse täitmine

• Toimimise efektiivseks funktsioneerimiseks vajalikud protsessid

• tugiprotsessid

• n: eelarvestamine , tööjõu värbamine

• Juhtimise protsessid – juhtide tööd kirjeldavad

• näitavad, kuidas teisi protsesse juhitakse ja toimimise seoseid omanikega

• n: strateegiline ja taktikaline planeerimine, eesmärkide püstitamine

Objekti seisund (olek) – objekti mingi ajas muutuv omadus

Seisundidiagramm (state diagram) – esitab süsteemi objekti kõiki võimalikke seisundeid, nende muutumist põhjustavaid sündmusi ja tegevusi/protsesse

Objekti seisundeid seovad sündmused, mis põhjustavad seisundimuutuse

Igale objekti sündmusele vastab infotöötegevus, mille tulemusena olekumuutus infosüsteemis tegelikult toimub (registreerimine vms)

Protsessimudeli saab võtta tarkvarasüsteemi kasutuslugude mudeli loomise aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu.

Selleks on vaja nö vahemudelit, mida võib nimetada “IT toega tegevusdiagrammiks”

Protsessis on tegevused, mille teostamist saab automatiseerida, väljendatuna infotöötegevustena. Eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja kasutuslood, mille IT-alane tugi annab efekti

Esitab tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi süsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele

• on keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb süsteemiga ning kasutab süsteemi poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi

• inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis)

Kasutuslugu (Use Case)

• lugu, kuidas süsteemi mingil viisil kasutades tehakse midagi kasulikku

• ainus eesmärk on anda tegutsejale mingit väärtust

• eesmärgi täitmisele orienteeritud süsteemi ja selle kasutaja omavaheline koostöö

• üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida süsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks

• tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega

• kasutusloo omadused

• käivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil

• pakub tegutsejale mingit väärtust, st ta on täielik

Kasutuslugude diagrammide näiteid

• http://www.agilemodeling.com/style/

Veel üks näide
http://www.workforceatm.org/sections/pdf/2004/uitechconf/Enterprise%20Architecture.pdf

Kasutuslugude kirjeldamine

• mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk?

• kes tegutsejatest käivitavad kasutusloo?

• milliseid objekte süsteemis kasutatakse või muudetakse?

• millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud “väärtusliku asjaga”, mida süsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks?

• milliseid sõnumeid tegutseja ja süsteem omavahel vahetavad?

• millal kasutuslugu loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale?

Objektide koostoime modelleerimine

• näitab kasutusloo täitmisel suhtlust tegutseja ja tarkvarasüsteemi vahel

• näitab objektide sõnumivahetust, mis täidavad oma ülesandeid nii, et süsteem saaks vastata tegutseja nõudele

• ajaliselt jadamisi toimuvat objektide omavahelist koostoimet väljendab jadadiagramm - sequence diagram

• sellel näidatakse, millised objektid osalevad kasutusloo täitmisel läbi nende “elujoonte” ja milliseid sõnumeid nad vahetavad

Mõistete (objektide) modelleerimine

• Eesmärgid

• anda arusaam objektidest , mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks

• määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara)

• anda alus andmehoidlates säilitatavate andmeobjektide määratlemiseks

• Tulemused

• toimimissüsteemi mõisteid kajastav kontseptuaalmudel

• mõistete kirjeldus-seletus

Definitsioone

• objekt (entity, object)

• probleemvaldkonna ”asi”, kontsept (mõiste), mis annab arusaama reaalsest maailmast

• tähistab mingi klassi ( class ) konkreetset ilmingut ( instance )

• toimimisobjekt (business entity)

• “asi”, millega tegutsejad toimimisprotsessides opereerivad

• dokument või muu toimimisprotsessi tulemuse jaoks oluline osa, tulemus ise kaasa arvatud

Lisaks

• Klass (Class)

• omavahel sarnaste omadustega ilmingute hulga kirjeldus

• Tähistus

Klassi omadused

• klassil on nimi (ainsuses) ja see peab olema pärit probleemvaldkonnast

• klassil on atribuudid, mis objekte iseloomustavad ja omavad iga konkreetse ilmingu puhul konkreetseid väärtusi

• klassil on operatsioonid (funktsioonid), mis kirjeldavad, mida klassiga on võimalik teha, st milliseid teenuseid see pakub (operatsioon on ligipääs klassile)

Erinevate valdkondade klasside näiteid

• toimimissüsteem

• klient ; leping; arve; vara; võlg

• tehniline süsteem

• kuvar ; masin; nupp ; sensor

• tarkvarasüsteem

• fail; programm; ikoon ; aken

Klassidiagramm (Class Diagram)

• kirjeldab süsteemi staatilise vaate klasside (class) ja nendevaheliste seostena (relationship)

• Näide: http://www-106.ibm.com/developerworks/rational/library/769.html

• klassil on nimi (ainsuses) ja see peab olema pärit probleemvaldkonnast
  
• klassil on atribuudid , mis objekte iseloomustavad ja omavad iga konkreetse ilmingu puhul konkreetseid väärtusi
  
• klassil on operatsioonid (funktsioonid), mis kirjeldavad , mida klassiga on võimalik teha, st milliseid teenuseid see pakub (operatsioon on ligipääs klassile)
  

• lausendi konstruktsioon: “alus-öeldis- sihitis ”

• valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid

• otsida ja üldistada mõisted (objektid)

• sidestada mõisted lausendite järgi

Andmemudeli koostamine

• eesmärk

• fikseerida infosüsteemi baasandmed olemitena (andmeobjektidena) ja nendevaheliste suhetena

• olem (andmeobjekt)

• esitab (kirjeldab) reaalse maailma objektide hulka, mille kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada edasise kasutamise eesmärgil

• suhe (relatsioon)

• esitab seoste hulka andmeobjektide vahel

• suhte iga eksemplar esitab seost

• ühe andmeobjekti 1 või mitme eksemplari ja teise andmeobjekti 1 või mitme eksemplari vahel

• suhe võib siduda sama andmeobjekti 2 või mitut eksemplari

• määrata atribuut. Kas see atribuut on selle objekti oma?

• milliseid väärtusi ta omab?

• kas väärtuste taga ei peitu iseseisev objekt (identiteet)?

• kui JAH, modelleeri seoseobjektina (uus objekt)

• kui EI, jääb atribuudiks

• füüsilistel objektidel on atribuudiks AEG! (mitu)

• tegevustel on kindlasti atribuudiks AEG

• kontrolli, kas atribuudi väärtuse uuendamiseks on leitud sündmused ja tegevused

• kaota korduvad andmegrupid (1. normaalkuju )

• kaota korduvad andmed (2. normaalkuju)

• kaota võtmeatribuudist mittesõltuvad atribuudid (3. normaalkuju)
  

Esimene normaalkuju - moodusta omavahel seotud atribuutidest omaette tabel ja anna igale tabelile seda identifitseeriv atribuut (nn. võtmeatribuut)

Teine normaalkuju on kui atribuut sõltub vaid osast mitmendvõtme atribuudist, siis vii see eraldi tabelisse

Kolmas normaalkuju on kui atribuut ei sõltu võtmeatribuudist, siis vii see eraldi tabelisse