Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lah...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud enesearenduse...
Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 41. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 42. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus,
Valuravi ja valuõendus TTK Jelena Shefer 2013 Valu mõiste ja klassifikatsioon Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. Rahvusvaheline Valuuuringu Ühing on määratlenud valu järgnevalt: "valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse koekahjustusega". Kliiniliselt on eristatavad kolm peamist valu liiki: äge, krooniline ja onkoloogiline valu. Äge valu tuleneb kehavigastusest, sõltumata sellest, kas on tegu traumaatilise, kirurgilise või nakkusliku ärritiga. Valusööst on enamasti hästi piiritletud ja järsk, seotud autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse füsioloogiliste tunnustega
b) Pacini kehakesed (vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsioonile) 3) Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontakstile nahaga. 4) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal, on nii rõhu kui ka puutetundlikud. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi e. lenniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Lenniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioonüleneb koguseljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad talamusse. Selle kaudu antakse edasi puudutuse täpne lokatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad seljaaju kaudu üle vastaspoolele. Selle tee kaudu antakse edasi ruumiliselt ebatäpset informatsiooni valu, sügelemist, sooja, külma
efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist
John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud. Locke väitis, et meie teadmised ja ideed tulenevad kogemusest - kas siis välistest allikatest meeleelundite kaudu või sisemiste mentaalsete operatsioonide kaudu. Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri George Berkeley (1685-1753)
2) koosneb pea- ja seljaajust (kõige olulisemad psüühikaprotsesside kontrolli organid) 3) peaaju lahendab nii keerulisi kui ka lihtsaid informatsioonitöötluse ja regulatsiooni ülesandeid, seljaaju ainult kergemaid 4) aju vahendab ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse 5) perifeerne ehk piirde-NS moodustub pea- ja seljaajust väljuvatest ja sinna suubuvatest närvidest koos nende lõpmetega elundites ja kudedes 6) sensoorne allsüsteem vahendab meeleelundite tööd ja tajumist; võetakse vastu ärritusi välis- ja sisekeskkonnast ning juhitakse need kesknärvisüsteemi (KNS) 7) töötluskeskuse poole suunatud infoedastusprotsesse, mida keskus vastu võtab, nimetatakse keskuse suhtes aferentseteks protsessideks 8) keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse eferentseteks protsessideks; liikumine vegetatiivne (autonoomne) NS
Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole. Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene. 1
Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad Refleksiks nim organismi vastusreaktsiooni ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib organismi talitlust. Refleks levib refleksikaart mööda. See on tee, mille erutus läbib vastvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul. Seda aega nim refleksiajaks. Refleksikaare osad: Sensor/retseptor -> aferentne e sensoorne tee -> keskus (KNS) -> eferentne tee -> (võtab vastu erutuse) tundlikkust esilekutsuv motoorseid või sekretoorseid reaktsioone esilekutsuv (täidesaatev) -> efektor e täidesaatev elund -> REAKTSIOON Keskuses (seljaaajus) võib olla ka vaheneuron. Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga.
41. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 42. Kuidas kujunevad refleksid? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 43. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus, suhteliselt suur maht
emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) – kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . 30. Mis on pimenägemine ning mida see teadvuse kohta ütleb? kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon. Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise kuulamise katse) 31. Eneseteadvus ja selle uurimine. 32. UNI: Ööpäevarütmid ja une tekkemehhanism. psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele struktuurile levinud üldine pidurdus; ümbritseva keskkonna nõrku ärritajaid ei teadvustata.
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
valutundlikud – vabad närvilõpmed Erutuse vähenemist aja jooksul muutumatu tugevusega ärritaja toimel nimetatakse adaptatsiooniks. Sensorid jaotuvad adaptatsiooni kiiruse alusel kiiresti ja aeglaselt adapteeruvateks. Sensori adaptatsioon: toonilised retseptorid ja faasilised retseptorid. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Nende hulgas on: aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid Merkeli rakud – kogunenud sensorelundisse. Olulised puudutuse lokaliseerimisel. Ruffini kehakesed – asuvad sügavamates nahakihtides, vähe adapteeruvad. Informeerivad naha ja sügavamate kudede deformatsioonist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus.
RETSEPTOR - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib REFLEKSIKAAR - pikk nr jätke, koosn kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist NÄRVIKIUD - närvidega varustama INNERVEERIMA - ehk sensoorne tunde- (tooma)närv AFERENTNE - ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv EFERENTNE ERUTUSLÄVI - ärritus kutsub esile erutuse vaid siis kui tal on piisav tugevus ja kestus * mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus KÜNNISÄRRITUS - min tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes * iseloomutab koe erutusläve (mida kõrgem erutuslävi e mida suurem
.. Uurimuses osalejatelt informeeritud nõusoleku, konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamine, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Psüühika bioloogilised alused. (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide
Inimese sigimine toimub suguliselt. Inimene kui tervikorganism Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. · N e u r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Bioloogia kontrolltöö Villu · H u m o r a a l n e r e g u l a t s i o o n
Märgatavad individuaalsed erinevused ilmnevad nii hästi muutuste ulatuses kui ka nende subjektiivses tunnetamises. 2.3. Mälu Üks kesksemaid vananemisega kaasnevaid psüühikamuutusi on mälu nõrgenemine. Peamiselt kannatab õppimisvõime, s. t. uue materjali omandamine. Kõige rohkem uuritud mälu funktsioneerimist. Mälu ei pea halvenema. 5 Muutustest mälu liigiti: · Sensoorne mälu - veidi väiksem · Lühimälu- muutusi eriti ei ole · Püsimälu- suudavad meenutada loetelust vähem objekte ja vähem detaile kujundist. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini. Raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Mäluhäired ja dementsus on enamasti kõrge elueaga kaasnevad nähtused. Progresseeruvate
Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga . Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse teisipäeval kell 15.30 oli isikul koosolek; kolmapäeval kell 16.00 isik käis sõbral külas. Mälu astmed · Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. · Primaarne ehk lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks .Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik 5 seda pikendada
11 Koosneb närvirakkudest. Närvirakud saadavad edasi signaale. Sensoorsed ehk tundenärvid Motoorsed ehk liigutajanärvid Peaaju Seljaaju Somaatiline N/S Sensoorne N/S Suuraju Vahendab peaaju ja Juhib kehalihaste Juhib siseelundite Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused
Suhtlemismängud Eric Berne Kui inimkutega pikemal aja perioodil ei tegelda, kipub nende arengus pikapeale ilmnema pöördumatu tagasilangus ja nad kalduvad lõpuks ka haigustele alla jääma (Spitz). - Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon.
paiknevad väljaspool, nim valgeolluseks. Mida kõrgemal evolutsiooniastmel loomad asuvad, seda vähem on neil närvitüvesid ja seda paremini on aju arenenud. Hästiarenenud selgmine närvisüsteem. KNS koosneb peaajust ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus.
laps kasvab üles vaeses ja psüühiliselt tuimas keskkonnas. Raske arengupuude põhjused: pärilikkus; ajukahjustused. Ajukahjustuse põhjused nakkus, mürgitus raseduse ajal või vastsündinul häired sünnituse ajal ainevahetuse- või toitumishäired raske ajuhaigus loote teadmata põhjusega väärareng või haigus kromosoomianomaalia liiga väike või liiga suur sünnikaal autism või raske psüühiline haigus lapseeas sensoorne puudulikkus (meeltetaju kaotus) Ennetamine lootediagnostika esmane ennetamine teisene ennetamine Kerge vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 5069) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Mõõdukas vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 3549) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Raske vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 2034) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine
2. SELJAAJU asub selgroo kanalis. koosneb hallainest ning seda ümbritsevatest valgeainest juhteteedest. Hallaine keskel on seljaaju vedelikuga täidetud kanal. 31 paari seljaaju närve. Seljaaju ülesanded: · Talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena, juhtides kaasasündinud ehk tingimatuid reflekse. · Talitleb juhteteena, sest on vahejaamaks erituse liikumisel peaaju ja ülejäänud keha vahel. Piirdenärvisüsteem Jaotub talitluse alusel kolmeks: 1. Sensoorne ehk tundeline: selle moodustavad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 2. Somaatiline ehk kehaline: selle moodustavad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed ehk liigutajanärvid. Reguleerib suhtlust väliskeskonnaga kui ka tahtlikke liigutusi. 3. Vegetatiivne ehk autonoomne: selle moodustuvad närvid, mis viivad signaale elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse. Reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi
hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet:
Inimeste lähestikku elamine kiirendas luksuste levikut ja ringlust. Igasugust raha (vana ja uut) täis ning sotsiaalne elu toimus teiste silmade all (mitte ainult patseerimine vaid ka vastuvõtud muutusid tavalisemaks, tekkisid kohvikud, teatrid jne). Maailmanäitused 19 sajandi teisel poolel olid juba hinnasiltudega varustatud. Habermasi avalikkuse teke Seksuaalsus kui hedonismi osa: erootika ja sensoorne nauding. Naise estetiseerimine teatud viisil. 4. Kodu ja majapidamine Mugavusest juba rääkis Taylor, kuid koduga on seotud veel kaks asja: soorollid ja töökohale vastanduv tarbimiskoht. Naiste ja meesterollide erinevus mõjutas kodu kujunemist: tarbimine oli naiste osa. Luksus, maitse, edevus, peataolek - kuigi staatus, mis sellega saavutati, rääkis eelkõige mehe staatusest - vastandus meeste kainele tootmisele pühendatud osale. Mees tuli
26. Õppimise neurofüsioloogiline aluseks on seoste loomine suurajukoores ja mälu. 27. Dünaamiline stereotüüp on tingitud reflekside jada, kus iga eelnev refleks on vallandajaks järgnevale refleksile. 28. Dünaamilise stereotüübi tähtsus inimese käitumises. positiivne mõju - võimaldab standartsetes tingimustes sooritada kiiresti mingisuguseid ülesandeid. negatiivne mõju tingimuste muutumisel liigselt kinnistunud sereotüüp osutub tegevuse takistuseks. 29. Mälu tasandid. Sensoorne (kuni 1sek), primaarne (mitmed sek), sekundaarne (min aastad) ja tertsiaalne mälu (püsiv). 30. Mälu neurofüsioloogiline olemus. Lühimälu põhineb biokeemilistel muutustel närviraku membraanides. Püsimälu põhineb spetsiifiliste valgu sünteesi protsessidel peaajukoore närvirakkudes. 31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses. Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus blokeerida ehk pidurdada
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
-Sagitaaltelg: kallutavad ühepoolsel tegevusel: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas, lülisambasirgestaja. -Lülisambale toimivate lihaste innervatsioon (varustatus närvidega): Lülivahemulkudest väljuvad seljaajunärvid (31 paari: 8-12-5-5-1). Närvitöö parandamiseks on vaja prandada närvisisest verevarustus: massaaž, geelid (laiendavad veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv: motoorne + sensoorne. 1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud 2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN) 3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud (oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine
Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia. Aju lokaalsete kahjustuste korral nt traumade ja kasvajate puhul tekib mitu iseloomulikku afaasiat e. kõnehäiret. Kõnedefektiga laste seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid, kuna tüdrukud jutustavad omaette kui nad nukkudega mängivad, aga poisid mängivad sagedamini vaikides. Dünaamiline afaasia kannatajal on raskusi sõnadest lausete moodustamisega, ehkki talle ei valmista probleeme sõnade hääldamine ja kordamine ega ka kõne mõistmine.
aastal kirjeldas aju vastava pk kahjustuse inimesel võimekust sõnu tekitada (kõnelda), tegi kindlaks, et kõnevõimekus esines just siis kui esimses tsentraalkäärus oli ajukahjustus. Broca' keskuse termin võeti kasutusele hiljem, Broca' seda terminit ise ei kasutanud. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru, aga ise ei suuda rääkida, mõne aja pärast peale seda kahjustust räägib väga lühikeste fraasidega, ei suuda oma mõtteid ka kirjas väljendada). b) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke keskus. 1876. aastal kirjeldas Wernicke, et oimusagara tagaosas paikneva pk kahjustusel tekib sensoorne afaasia (inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa). Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus naabruses. c) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala ehk motoorse ala vokaliseerimispk. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Selle pk kahjustumisel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne nädala. Kõnega seotud str-d:
Reklaami mõju tekkimise protsessi kirjeldatakse AIDA mudeliga. Mudel näitab, et kliendi tegevus on järkjärguline ehk astmeline: kõigepealt tekib tähelepanu, sellel peab järgnema huvi, mis omakorda kutsub esile soovi ja kulmineerub tegudes. Mida kaugemale astmele potentsiaalne ostja jõuab, seda suurem on tõenäosus, et ta otsustab kõnesoleva eseme või teenuse kasuks. Mudel näitab, et esmaseks etapiks on tähelepanuprotsessi käivitamine. 60. Sensoorne mälu. Sensoorse mälu funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. 61. Lühiajaline mälu
Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Materjali mälus säilitamise aja järgi: - Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine. Unustamine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse edasi primaarsesse mällu. Info liik on sensoorne ja maht piiramatu. - Primaarne ehk lühiajaline mälu: sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Uue info lisandumine põhjustab unustamist. Mälu kestvus paar sekundit. Mittesõnaline informatsioon saadetakse autom edasi sekundaarsesse
Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia. Aju lokaalsete kahjustuste korral nt traumade ja kasvajate puhul tekib mitu iseloomulikku afaasiat e. kõnehäiret. Kõnedefektiga laste seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid, kuna tüdrukud jutustavad omaette kui nad nukkudega mängivad, aga poisid mängivad sagedamini vaikides. Dünaamiline afaasia- kannatajal on raskusi sõnadest lausete moodustamisega, ehkki talle ei valmista probleeme sõnade hääldamine ja kordamine ega ka kõne mõistmine.
10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Haarab sügav uni, äratada on raske. Pärilik häire * Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus kurnatus * Unesränne e. somnambulism une ja ärkveloleku kombineeritus ei mäleta kõndimisest midagi 17) Mis on eneseteadvus? Eneseteadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. * Ärkvel olek eneseteadvus on kõige suurem * Iseeneslikud teadvuse seisundid unistused, unenäod, uni sisemiste jõuvarude taastaja * Sensoorne derivatsioon välismaailmast saadav info on vähenenud 18) Mis on uimastid, nende liigid Uimastid on psühhoaktiivsed ained( seened, alakohol, ravimid, kohv), mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Uimasteid saab kuritarvitada. * Depressandid alkohol, oopium, heroiin, morfiin, kodeiin Vähestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavat reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust.
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
KESKNS PIIRDENS SÜMPAAT NS PARASÜMP NS SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed)
on erivajadus tekkinud või on oht, et see võib tekkida. Varajase sekkumise programmide kaudu saavad lapsed personaalset süstematiseeritud ja järjepidevat ravi. Varajaste sekkumise programmide eesmärk on erivajaduse mõju vähendamine, ennetada edasisi erivajadusi või teisi komplikatsioone ja ühtlasi suurendada ka laste tugevusi ja võimekust. Eduka varajase sekkumise programmi osadeks on lapse otsene kaasamine (nii sensoorne stimulatsioon kui ka haridus), sobiv ajastamine (nii imiku kui ka koolieas), hoolikas arengu monotoorimine ja järgnevate muutuste tegemine, küllaldane ravirežiim, säilitada varajased edusammud. Need programmid on riigi poolt rahastatavad ja lisaks inimestele tehtavast kasust üritab riik ennetada hilisemas eas erinevate toetuste maksmist. Programmid on tõestanud, et ühiskonna, riigi ja ametialade koostööl perega on võimalik erivajadusega lapsele kõrge kvaliteediga elu tagada
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust)
• Võimaldavad liigutusi sooritada • Kolme tüüpi: • Silelihaskude • Vöötlihaskude • Südamelihaskude 4.Sidekude • Seob organismi tervikuks • Moodustab kudesid toetava süsteemi • Rohkelt rakuvaheainet 19)Närvisüsteemi jaotus ja ülesanded Kesknärvisüsteem-peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Autonoomne Motoorne Sensoorne Sisekeskkonna KNS-st skeletilihastesse Retseptoritest kulgevad näärmetesse viivad viivad motoorsed närvid tundenärvid tahtele alluv närvid(tahtele allumatud (tahtele alluv) Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked
· Väiksed töötlemismahud · Sisendite kallinemine · Kokkuostjate hinnapoliitika 8. Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud? puu ja muud viljad polüfenool, karetenoidid, vitamiin c, kuivaine, ülsuhkur, raud, magneesium rohkem; Piim rasvhapete koostis parem, vitamiin e rohkem; makro ja mikroelemente vähem Liha rasvhapete koostis parem, vähem küllastunud rasvhappeid, sensoorne kvaliteet; rasva % väiksem, mass väiksem, kehv säilimine üldiselt nitraate ja pestitsiitide(mürkide) jääke vähem 9. Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööt/toit? Loetlege 3 kriteeriumi. Tootmisviis peab olema kindel, toodetud sarnastes tingimustes, võrreldavad sordid/tõud, kõrvalfaktorid eemaldatud 10. Miks on inimuuringuid uurimaks mahe- ja tavatoidu mõju tervisele vähe teostatud?
Emotsionaalset mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud). Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine). Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine. Salvestamine läbi sõnastamise, kättesaadavus kiire ja unustades uus info asendab vana. Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu - strateegilise
3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika Lihtsatele organismidele on omane psüühikaeelne reageerimisvorm-ärritatavus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja viisist
3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika Lihtsatele organismidele on omane psüühikaeelne reageerimisvorm-ärritatavus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. 8 Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva
Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Mida kõrgem arengutase, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng). Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne(autonoomne) Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Psüühika toimub suures osas tänu suuraju koorele Piklikaju 8
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE...................................................................................
Käitumine · Vererõhu suurenemine · Kõhulahtisus · Külmavärinad, Kananahk · Pupillide laienemine · Pisaratevool, voolus ninast · Kehatemperatuuri tõus · Spontaansed ejakulatsioonid · Võõrutusnähud kestavad kuni kaks nädalat, tugevaimad nähud 2-4 päeval peale manustamise lõpetamist. 11. loeng kannabinoidid Kanepi toimed · Subjektiivsed toimed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne tundlikkus, söögiisu, ajataju aeglustumine, ängistus või paanika · Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub · Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfahüperfrontaalsus, rohkem "aeglast und", vähem REMund Kanepipreparaadid sisaldavad virgatsaineid imiteerivaid keemilisi ühendeid
- Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
