Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED (0)

Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED
1.Mida nimetatakse hemolüüsiks?
Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui –väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid:

• Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid ,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt;
  
• Mao mürk;
  
• Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine ( mehaaniline hemolüüs)
  
• Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs);
  
• Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs.
  
• Vere ebaõige säilitamine;
  
• Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine.
  

2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs?
Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lahus hakkab liikuma rakkudesse, sest seal on kõrgem osmootne rõhk kui lahuses ning selle tulemusel rakkude maht suureneb kuni rakumembraanid ei pea enam tekkinud pingele vastu ja rakud lõhkevad.
3.Isotoonilise, hüpertoonilise ja hüpotoonilise lahuse mõiste?
Isotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Inimese vereplasmaga isotooniline lahus on 0,9% NaCl.
Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk.
Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk.
4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi?
Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen - antikeha reaktsioon – punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs.
0- veregrupp – ei ole aglutinogeene
A - A aglutinogeen
B – B aglutiongeen
AB – A ja B aglutinogeenid
5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis?
0 – anti-A ja anti-A
A – anti-B
B – anti-A
AB – ei ole aglutiine
6.Millal võib tekkida “ reesuskonflikt ” ema ja loote vahel?
Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-).
85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen. Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, et Rh-, see on ainult u 15% elanikkonnast. Erinevalt AB0-süsteemist ei ole Rh- inimesel algselt antikehasid D-antigeeni vastu. Esimesel kokkupuutel Rh+ verega hakkavad alles antikehad tekkima ( veri sensibileerub), seega esimene Rh- kokkupuude Rh+ verega ei üõhjusta antigeen-antikeha reaktsiooni.
Ema ja loote vahel tekib reesuskonflikt siis, kui lapse ja ema veri kokku puutuvad (kui verd mitte läbilaskva platsenta kaudu on D-antigeenid siiski sattunud ema organismi ja ema veres on tekkinud anti-D antikehad). Kui ema verest jõuavad anti-D antikehad loote verre, tekib lootel massiline verekehakeste kokkukleepumine ja hemolüüs. Sel juhul tuleb vastusündinul kogu veri välja vahetada.
Enamasti tekib reesuskonflikt alles teisel rasedusel, sest tavaliselt puutuvad ema ja lapse veri kokku alles sünnitusel ning anti-D antikehad tekivad emal alles peale esimese lapse sünnitamist.
7.Mida nimetatakse hüpoksiaks?
Normaalsest madalamat O2 kontsentratsiooni/osarõhku. Sageli tähistatakse mõistega hüpoksia ka hapniku vähesest sissehingatavas õhus või gaasisegus, madalat O2 sisaldust ükskõik millises hapnikku transportivas süsteemiosas, sh kopsudes, veres (hüpokseemia) ja kudedes.
Vähesust määratakse võrreldes meretaseme kõrgusel puhkeolekus oleva atmosfääri õhku hingava inimesega.
8.Mida nimetatakse hüperkapniaks?
Normaalsest suuremat CO2 osarõhku bioloogilises süsteemis või ka veres.
9.Milline on hüpoksia ja hüperkapnia mõju kopsude ventilatsioonile?
Hüpoksia puhul kopsude ventilatsioon suureneb.
Hüperkapnia puhul kopsude ventilatsioon suureneb rohkem kui O2 vähesusel.
10. Ainevahetuse mõiste, anabolism ja katabolism ?
Ainevahetus e metabolismi all mõistatakse neid protsesse kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku struktuuride loomiseks ja säilitamiseks kui ka raku spetsiifiliste funktsioonide tagamiseks (st on eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi – anabolismi ja katabolismi – tasakaal.
Anabolism – vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine.
Katabolism – kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine .
11. Ainevahetuse määramise meetodid?
Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt .
Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust mõõdetakse ruumis paiknevatest radiaatoritest läbi voolava vee temperatuuri erinevuste kaudu. Ruumi lisatakse hapnikku ja CO2 ning veeaur seotakse absorbentidega.
Kaudne e indirektne kalorimeetria põhineb organismi kasutataud hapnikuhulga mõõtmisel, sest biol oküdats toimub hapniku kaasabil. Teades tarbitud hapniku hulka ja hapniku soojusväärtust, saame leida produtseeritud energia hulga.
12. Hapniku kalorekvivalent?
E hapniku soojusväärtus (kJ/lO2) on soojushulk , mis vabaneb 1 l O2 kasutamisel bioloogilisel oksüdatsioonid. Selle arvuline väärtus sõltub oksüdeeritavast substraadist.
13. Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv?
Selle üle, mida oksüdeeritakse, saab otsustada oksüsatsioonireakts-d tek CO2 ja kasut O2 suhte põhjal – respiratoorne kvotsient e hingamissuhtarv (RQ=VCO2/VO2).
Süsivesikute oksüdatsioonil RQ=1,00
Lipiididel RQ=0,71
Valkudel RQ=0,84
14. Toitainete energiaekvivalendid?
Teades substraadi oksüdatsioonil vabanenud energiahulka saab leida 1 g antud aine oksüdatsioonil vabanenud energia hulga. 1 g mingi toitaine oksüdatsioonil vabanenud soojushulk on toitaine energiaekvivalent.
1 g sahhariide = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g valke = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g lipiide = 9 kcal (38,1 kJ).
Põhiliseks energiaallikaks on lipiidid ja süsivesikud, valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles eelmise kahe defitsiidi korral. Ka alkohol annab energiat 1 g = 7 kcal (29 kJ).
Valgud on olulised aminohapete allikad ja võiks päevas toiduga saada 10-15%; lipiidid on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks, päevasest toidust võiks moodustada u 30-32%; süsivesikuid on põhiliseks energiaallikaks ja võiks moodustada päevasest energiatabest u 52-60%.
Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodžaulides (kJ) või megadžaulidest (MJ).
1 kcal = 4,2 kJ; 1000 kJ = 1 MJ.
15. Milleks kasutatakse Harrise-Benedicti tabeleid?
Kasutatakse põhiainevahetuse normi leidmiseks naistel ja meestel erinevas vanuses kehakaalu ja pikkuse suhte juures.
16. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks ja mis tingimustel seda määratakse?
Põhiainevahtuseks (PAV) nim väikseimat energiahulka, mida organism vajab täielikus füüsilises ja vaimses puhkeolekus ärkvel olles (kõige väiksem vajaminev energiahulk on magades). See energia kulub südame ja vereringe , maksa, hingamis- ja erituselundite talitluse ning ajutegevuse alalhoidmiseks ja sõltub vanusest , soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest.
Mõõtmise tingimused: mõõdetakse hommikul ärkvel olles normaalse kehatemperatuuriga isikul lamavas asendis indiferentse toademperatuuri juures (18-20 C) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h.
Meestel on suurem energivajadus kui naistel. Kõige suurem energiavajadus on meestel vanuses 19-30 ja naistel vanuses 15-18 a. Üle keskea jõudnud inimestel hakkab energiavajdus vähenema. Raseduse ajal suureneb naise ernegiavajdus (kui nende füüsiline koormus jääb samaks) u 300 kcal ja imetamise ajala 500-650 kcal.
17. Kuidas leitakse ööpäevane energiavajadus?
Põhiainevahtusele kuluvale energiale lisaks arvestatakse füüsilise ja vaimse tööga kuluv energia (kehalise aktiivsuse koefitsent e KAK). Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega.
Q=PAV+KAK
18. EKG registreerimise põhilülitused?
Lülitus on kehapunkt, kuhu asetatakse elektrood elktriliste potsentsiaalide registreerimiseks. Sõltuvalt elektroodide omavahelisest ühendusest eristatakse polaarseid ja unipolaarseid lülitusi.
Unipolaases lülituses registr elektrilises potents-d keha pannale asetataud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse (0-potentsiaali) eketroodi vahel. Unipolaarsed jäsemelülitused...
19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames?
Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T)

• P- sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s)
  
• P-Q (0,12-0,18 s)
  
• Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks , vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s)
  
• T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s)
  
• P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele.
  
• Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s)
  
• T-Q – vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s)
  
• R-R – kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s)
  

Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit . Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused.
20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk?
Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka.
21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks?
Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe.
Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel.

• Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg,
  
• optimaalseks 120/85mmHg.
  
• Vererõhk on kõrgenenud (arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg.
  

22. Vererõhu mõõtmise metoodika?
Arteriaalset vererõhku saab mõõta:
A) otseselt e direktselt – arterisse viiakse kanüül või kateeter , mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmega. Vaid haigla tingimustes või eksperimentaalses uurimistöös.
B) kaudselt e indirektselt kasutatakse arterile avaldatava välise vasturõhu põhimõtet. Tavaliselt mõõdetakse õlavarrearteris mis on suht suur, südame lähedal ja südamega ligikaudu samal kõrgisel asuv, välise tõhuga vastu õlavarreluud kergesti kokkusurutav arter. Mõõteriistaks Riva -Rocci poolr 1986. A kasutule võetus süsteem. Õlevarreümber asetetakse mitteveniva ümbrisega kummimansett, mis on ühendatud ballooni ja manomeetriga. Nõelventiiliga varustatud balooni abil muudetakse masetis rõhku, mille näitusid loetakse manomeetrilt. Sobiva suurusega manseti olemasolud võib mõõta ka käsivarrel, reiel jne.
23. Mis erinevus on Riva-Rocci ja Korotkovi vererõhu määramise meetoditel ?
a) Riva-Ricco kasutas mõõtmiseks elevhõbedamanomeetrit. Tänap kasutatakse väiksemaid ja mugavamaid mambraan-manomeetreid. Riva-Ricca meetodil leidis rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmaarteril kadusid . Mansetirõhu langetamisel määras rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmel olid jälle tunda. Süstoolse rõhu väärtuseks võttis nende rõhkude keskmise.
b) Korotkovi meetod võimaldab leida nii süstoolse kui diastoolse rõhu. Avastas Krakovi tonid – osaliselt kokkusustud arteris tekkivad kahinad. Selleks tõstetakse mansetirõhk kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale (st õlavarreartes surutakse täiesti kokku kuni verevool selles lakkab) ja siis lagetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Kui rõhk mansetis langeb süstoolsest madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin. Edasisiel rõhu langetamisel kvaliteet ja tugevus vähenevad kahinatel, sel hetkel kui kaovad on rõhk diastooli rõhust madalam.
24. Raku puhkepotentsiaali olemus?
Raku sise- ja välispinna potentsiaalide erinevus ( rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud , st tema välispind in sisepinna suhtes positiivselt laetud). Erinevatel kudedel erinev (-40 kuni -100 mV). See on põhjustatud katioonide (Na+; Ka+) ja anioonide (põhiliselt Cl-) ebavõdsest jaotumisest ekstra- ja intertsellulaarvedelikus.
K+
Na+
Cl-
Konsentratsioon raku sees
155 mmol/l
12 mmol/l
4 mmol/l
Konsentratsioon rakuvälises aines
4 mmol/l
145 mmol/l
120 mmol/l
25. Aktsioonipotentsiaali faasid ja nende tekkemehhanism?
1) Depolarisatsioonifaas – väga kiire esialgne muutus närvikoes (kestus u 0,5 ms). Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes.
2) Repolarisatsioonifaas – puhkeoleku taastumine. Sellel eristatakse hüperpolariseeruvat ja depolariseeruvat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele , st repolarisatsioonifaasi lõpuks on rakumembraan taas polariseeritud ja valmis uusi aktsioonipotsentsiaale genereerima.
26. Mida tähendab ”kõik või mitte midagi” seadus aktsioonipotentsiaali tekkes ?
Aktsioonipotnetsiaal on antud tingimustes alati maksimaalse amplituudiga (närvikiud kas reageerib täielikult impulsile või ei reageeri üldse).
Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes.
Sensoorse kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde.
Motoorne reobaas - kõige nõrgem ärritaja, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni.
Motoorne kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontraktsiooni tekke.
27. Mida nimetatakse tõmmakuks ja millised on selle faasid?
Tõmmak on lihase üksikkontrakstioon
28. Mida nimetatakse hambuliseks ja mida siledaks teetanuseks?
Hambuline teetanus - kui lihas ei lõõgastu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakute tipud .
Sile teetanus - tõmmakute tipud ei ole enam eristatavad.
29. Miks tekkib lihase väsimus ja milles see väljendub?
Lihasväsimus avaldub kokkutõmbe- lõõgastusfaasi aeglustumisena ning kõkkutõmbejõu ja amplituudi vähenemisena.
Tekib, kuna...
30. Mis tähendab EEG ja kuidas seda registreerida?
EEG tähendab elektrontsefalograafiat, mis on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks.
31. Mille alusel eristatakse EEG laineid ?
Lainepikkuse alusel, esinemise aja alusel (uned, ärkvelolekul) jne
32. Millal asenduvad tavaliselt α-lained β-lainetega?
Siis, kui inimene teeb örkvelolles silmad lahti (alfa-lained vaid suletud silmadega), vaimse pingutuse ajal.
Alfalained 8-13 Hz
Beetalained 13-30 Hz
33. Millised lained esinevad EEG-s une ajal?
Teetalained 4-6 Hz (lastel ja magavatel täiskasvanutel)
Deltalained 0,4-4 Hz (täiskasvanutel varastes unefaasides, imikutel ka ärkvelolekus)
34. Mida tähendab REM-uni?
REM uni ehk kiirete silmaliigutuste uni on üks unefaas, milles enamasti nähakse und.
6