Mis on mälu ja kuidas seda treenida (2)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Raul Adamsoo
10.B klass
Mis on mälu ja kuidas seda treenida?
Referaat
Tartu 2011
SISUKORD
SISUKORD
SISUKORD................................................................................................................................................2
SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................3
MIS ON MÄLU?........................................................................................................................................4
Mälu maht...............................................................................................................................................4
Mälu tüübid.............................................................................................................................................4
Mälu liigid................................................................................................................................................5
Mälu astmed ............................................................................................................................................5
Mälu häired.............................................................................................................................................6
KUIDAS TREENIDA MÄLU? ......................................................................................................................7
17 nippi mälu parandamiseks .................................................................................................................7
See, mida me sööme, mõjutab meie mälu..............................................................................................8
Mis on mälulehea?..................................................................................................................................9
Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid ..........................................................................................9
KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................................10SISSEJUHATUS
Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua.
``Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.``
Aldous (Leonard) Huxley , 1894-1963 oli inglise kirjanik

MIS ON MÄLU?

Mälu on võime salvestada , säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul.

Mälu maht

“Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!” Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust. Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast.
Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt.
Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Ameerika matemaatik John Neimann arvutas, et inimene võib elu jooksul vastu võtta rohkem informatsiooni, kui leidub Moskva suurimas raamatukogus. Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat!
Niisiis , väljend “Mu pea on tarkusi nii täis, et sinna enam midagi ei mahu!” ei vasta tõele. Sageli on niisuguse valearvamuse põhjuseks oskamatus mälu kasutada.
Mälu tüübid
Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Mälu võib olla nelja tüüpi:

• Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Nägemismäluga inimene võib kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi teel kooli.Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälu puhul on suur kasu õppefilmidest, sest kõik nähtu jääb hästi meelde.
  
• Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks.Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele.Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad . Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad . Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast.
  
• Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema.
  
• Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu .
  

Mälu liigid
Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Eristatakse erinevaid mälu liike:

• Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selle mäluga on seotud oskused , nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Protseduuriline mälu puudutab rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega . Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada , vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt .
  
• Semantiline mälu on mälu , mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja , raha on maksevahend , saabas on jalanõu . Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest:
  
• automaatne - kas talvel on külm?
  
• arutlev - kas modellid teenivad palju raha?
  

• Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine . Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga . Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga , siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse – teisipäeval kell 15.30 oli isikul koosolek; kolmapäeval kell 16.00 isik käis sõbral külas.
  

Mälu astmed

• Sensoorne mälu — aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.
  
• Primaarne ehk lühiajaline mälu — tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks .Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada.Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk.
  
• Sekundaarne ehk pika-ajaline mälu — õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega.Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga.
  

Mälu häired
Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki:

• Liigmälu – (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist.
  
• Vaegmälu – (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine . Sageli esinevad need koos.
  
• Amneesia – (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse:
  
• anterograadne amneesia – (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut.
  
• retrograadne amneesia – (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
  

• Hüsteeriline amneesia – harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks – st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.
  

• Afektiivne mälulünk – tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad.
  

• Joobe-mälulünk –mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis .
  

`` Kõik kurdavad oma mälu üle, mitte keegi aga ei kurda mõistuse üle.``
Francois de La Rochefoucauld, 1613 -1680 oli prantsuse kirjanik

KUIDAS TREENIDA MÄLU?

Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele inimesele sündimisel kaasa antud. Halb mälu on arenemata, kasutamata mälu.Enamikul inimestest (umbes 60%) on eriti hea visuaalne mälu - nad peavad meeles nähtut. Mõned ainult heidavad pilgu tekstile ja see on juba jäädvustatud. Teised omakorda meenutavad kergemini kuuldut või lõhnu. Uurimused tõendavad, et vanemad inimesed unustavad küll äsjatoimunu, aga ammuseid sündmusi mäletavad hästi. Asi on nimelt selles, et mediaatorite aktiivsus väheneb ja uut on raske meeles pidada.
Et noorusaja head mälu säilitada, tuleb mälu treenimisega tegelda terve elu. Väga vähesed inimesed tunnistavad ju, et neil on väga hea meelespidamisvõime. Samas on välja töötatud hulgaliselt lihtsalt omandatavaid tehnikaid, mis võimaldavad süsteemselt meelde jätta numbreid , loetelusid, nimesid ja nägusid, fakte, kõnesid jms.
17 nippi mälu parandamiseks

• Mõtle täpile. Kõige lihtsamat keskendumist soodustavat harjutust saab igaüks teha kodus või näiteks bussis istudes . Tuleb istuda mõni minut liikumatult paigal, kujutleda keset oma otsaesist musta täppi ja keskendada mõtted just sellele punktile. Kui keskendumine ühele kindlale asjale on muutunud juba täiesti automaatseks, seisab kõik vajalik paremini meeles.
  
• Pildista. Sageli ei meenu, kuhu panid toa- või autovõtmed: kui võtmed kusagile paned, tõsta käed üles asendisse, justkui pildistaksid seda kohta.
  
• Räägi iseendaga valjusti. Jätsin auto tagumisele parkimisplatsile kolmanda posti juurde. Ära häbene seda valjusti öelda.
  
• Pane hädavajalik kirja. Pole mõtet kõiki tarvilikke päevakohustusi meelde jätta, pane need kirja.
  
• Tee endale märkmik peas. Alusta iga hommikut oma peas oleva märkmikulehekülje meeldetuletamisega: mida on vaja täna teha
  
• Sobita kokku nimi ja nägu. Kui sulle tutvustatakse uut inimest, jäta meelde tema näost midagi silmatorkavat - paksud huuled, kõrged kulmud, pruunid silmad jne.
  
• Määra asukoht. Kõik sündmused on seotud mingi koha, inimese, sõiduki, ilma või muu säärasega.
  
• Kasuta värve. Küllap igaüks on õppimise ajal raamatusse jooni alla vedanud, märgi ka eri sündmused mõttes eri värvidega.
  
• Tee kodutööd. Enne tähtsat sündmust, kõnet vms. kirjuta kõik ütlemist vajav üles ja korda seda paar korda.
  
• Säilita rahu. Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras olla rahulik ja keskenduda.
  
• Õpi unustama . Aju tervise seisukohalt on tähtis ka unustada, vähemtähtis välja visata . 90 protsenti saadud infost ununeb esimese 9 tunni jooksul, kui inimene seda ei kasuta. Kuidas aga unustada kunagi aktiivselt talletatud infot?
  
• Kvaliteetne uni on oluline. Sel ajal, kui meie magame, pole aju tööpäev veel lõppenud. Magamise ajal salvestuvad kõige olulisemad mälestused pikaajalisesmälus. Kuid püsivate mälujälgede moodustamise puhul on lisaks une pikkusele oluline ka selle järjepidevus. Unehäiretega võivad kaasneda ka mäluhäired ning õpiraskused.
  
• Tee sporti ja jälgi kaalu. Kõik, mis teeb head su kehale, teeb head ka su ajule. Mitmed teadusartiklid viitavad , et liikumine aitab kaasa ajus uute seoste moodustumisele. Paaril päeval nädalas jooksmine aitab ajus mäluga seotud piirkondades tuhandete uute ajurakkude tekkele kaasa. Mõõdukas füüsiline aktiivsus suurendab ka vanemaealistel inimestel aju hipokampuse mõõtmeid, tuues kaasa ruumilise mälu paranemise. Lisaks näitavad uringutulemused, et kaalu kaotus parandab keskendumisvõimet ja üldist kognitiivset seisu. Sportida on aga kõige kasulikum värskes õhus keset loodust, sest saastatud õhk kahjustab aju, vähendades õppimisvõimet ning halvendades mälu.
  
• Õpi võõrkeeli. Luksemburgi teadlaste hinnangul avaldab enam kui kahe keele rääkimine inimeste ajule ja mäule kaitsvat toimet.
  
• Hoolitse oma hammaste eest. Hammaste kaoni viivad igemete infektsioonid võivad eraldada põletikulisi aineid, mis omakorda suurendavad ajupõletikke. Need põhjustavad neuronaalset surma ja kiirendavad mälukaotust. Hamba ümber olevate sensoorsete retseptorite kadu on seega seotud mõnede kärbuvate neuronitega. Tekkida võib nõiaring, kus ajus olevate ühenduste kadu põhjustab hammaste suuremat väljalangemist ja see omakorda kognitiivse seisundi halvenemist.
  
• Võta halvast parim. Võiks eeldada, et millegi kohutava nägemine kustutab mälust kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad aga vastupidist – negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Saint Louis´ Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus näitab, et õõvastavate piltide nägemine pärast eksamit aitab teadmiste kontrollil küsitut meeles pidada.
  
• Suhtle . Mitmed uurimistööd on näidanud, et sotsiaalselt aktiivsed eakad on edukamad ka oma mälufunksioonide säilitamises. Kuna mälu on suuresti seotud keelega ja keele aktiivne kasutamine hoiab ka aju virge , siis igapäevane suhtlemine rikastab emotsionaalselt ja hoiab mälu vormis.
  

See, mida me sööme, mõjutad meie mälu
Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta.
Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks ega pole, siis on soovitatav hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem  mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle.
Mis on mälule hea?
Valk on aju ja mälu jaoks ülimalt tähtis.  Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist.
Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega -6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas , mandlid , kreeka pähklid, linaseemned , linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas , brokkoli ja rooskapsas.Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli.
Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud . Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus.
Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid

• B1 vitamiin , mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades.
  
• B2 vitamiin , mida leidub juustus , munades, kalas , maksas , piimas ja brokolis.
  
• B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades.
  
• B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas.
  
• Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E vitamiini leidub munades, paljudes pähklites, piimas, oliiviõlis, kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes.
  

Aju tervise säilitamine on lihtsam, kui arvatagi oskame . Pole vaja teha muud kui toituda tervislikult, võimalikult vähe kokku puutuda toksiliste kemikaalidega, vältida alkoholi, hoiduda suitsetamisest ja tegeleda järjepidevalt füüsiliste harjutustega.
Need viis põhimõtet aitavad aeglustada intellektuaalsete võimete taandarengut ja tõsiste meditsiiniliste probleemide tekkimist, mis takistavad aju tööd ja mälu toimimist. Mäluvõimed on aluseks kõigile meie mõtlemisvõimetele. Kui parandame mälu, siis näeme, et suudame paremini realiseerida oma võimeid paljudel elualadel.
``Õnn on hea tervis ja halb mälu.``
Ingrid Bergman, 1915-1982 oli rootsi päritolu ameerika näitleja.
KASUTATUD ALLIKAD
1. http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html [20.09]
2. http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/020407,7326 [20.09]
3. http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=5055 [25.09]
4. http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10169/Kuidas-tugevdada-m%C3%A4lu - [25.09]
5. http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/m%C3%A4lu [09.10]
6. http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.ht m [09.10]
11