Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. Rooma ajaloo põhiperiood. Kuningate aeg (753-509 eKr) Etruskide hiilgeaeg. 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. Rooma linna väljaehitamine. 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. Vabariik (509-30 eKr) Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased. 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus. Laienemine ida suunas 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike-Aasia. Kodusõjad väepealike vahel Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega.
Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. Rooma ajaloo põhiperiood. Kuningate aeg (753-509 eKr) Etruskide hiilgeaeg. 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. Rooma linna väljaehitamine. 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. Vabariik (509-30 eKr) Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased. 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus. Laienemine ida suunas – 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike-Aasia. Kodusõjad väepealike vahel – Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega.
Saksamaa lõpetab hüvitiste maksmise majandusdepressiooni ajal 1932. Maailmakuulus majandusteadlane Keynes arvas juba 1919, et sõjahüvitisplaan on ebareaalne ja selle mõju on negatiivne (ka vaimses mõttes). IX-XIV osa: Puudutasid rahandust, majandust jne. Rahulepingu tagatiseks jaotati Reinimaa vasakkallas kolmeks okupatsioonitsooniks, mis lubati vabastada lepingu täpse täitmise korral kolmes osas (toimus 1926-1930). - Leping jõustus 10.01.1920. - USA senat ei ratifitseeri lepingut, vaid USA sõlmib Saksamaaga eraldi rahulepingu 1921. - USA jääb välja ka Rahvasteliidust. - Prantsusmaa ei saa julgeolekugarantiisid USA'lt ega Suurbritannialt. - Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga sõlmitakse eraldi rahulepingud (1919- 1920). Otsustati, et kui Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes siis põhisüüdlased on sakslased jne, Austria kaotab oma sajandeid kestnud
President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus - ta võib tagasi lükata parlamendis vastuvõetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast - alamkojast ehk esindajatekojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga nelja aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga võrreldes on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid:
100-44 eKr Tehakse kalendrivorm. Juulikuu on tema nime järgi nim. Aasta algus jaanuarist, sest ametisse tuleb riigi kõrgeid ametnikke ja iga neljas aasta on lisaaasta. Varem süsteem täh, et aasta 366 päeva ja ajaarvestamine läks sassi.Nimi Caesar on ,,keiser" aluseks. Gaius Julius Caesar arvas endast hästi, oraator, diktaator. Põhjendas oma rolli, et ta on hirmuvalitseja, sest põlvneb Aneasest.Pärast tema surma algab Rooma keisririigi ajastu. Peateaos ,,Märkmed Gallia sõjast". Rooma senat polnud rahul C poliitikaga Gallias ja väejuht taotles õigustada tegevust. Autor püüab vältida otsest valet, kuid vaikib sageli mõned seigad maha. Endast räägib 3.isikus. Rahuliku tooniga poliitiline tendents, keel lihtne ja puhas.Caser kui isalik väejuht. Eeskujuks kasupojale, Augustusele, kellest saab esimene Rooma keiser.Tekst on narratiivne.Teine teos ,,Märkmed kodusõjast". Hakkab ennast õigustama. Tegutses rahva huvides, nii ta ütles.Pärast talle korraldatud atendaati
1983. aastal saabus konjunktuuri parenemine . Aasta keskmised töötootmise kasvu tempod selle perioodi jooksul olid 0,9%, kuigi olid mõne võrra suuremad kui aastatel 19731981 (0,6%), kuid andsid järele kogu sõjajärgsele perioodi näitarvele - 1,9%.[4] Ameerika ühiskonnas sai tundlikuks tendents ebavõrdsele materiaalsele seisule. Maksude vähendamisel võitsid jõukad kihid ja rida sotsiaalsete programmide koondamisel said kannatada vähekindlustatud pered. 1986. aastal võttis senat vastu seaduse ,,maksureformist" Tema eesmärgiks oli võtta arvese mõned kriitilised määrkused, 1981. aasta seaduse kohta ja kompenseerida tema negatiivseid reformi põ mõjusid. Viimasehieesmärgiks oli ülem maksudemäärade alandamine nii individuaalse tulumaksu peale, kui ka korporatsioonide maksu tulu peale. d) tähesõjad. "Strateegilise kaitse algatus", "Strateegiline kaitseinitsiatiiv" (inglise keeles Strategic
1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Selle musternäidiseks oli 1950. aastate algul makartism ehk USA senaatori J. R. McCarthy algatatud kommunstide- ja juutidevastane poliitika, mis muutis tagakiusatavaks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud liberaalsed ühiskonnategelased. Üsna pea mõistsid aga ameeriklased, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA Senat McCarthy tegevuse hukka. Kuid see ei olnud Ameerika demokraatliku arengu ainus takistus. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19. sajandi kodusõja ajal, jätkus nende diskrimineerimine (õiguste ahistamine) ka pärast Teist maailmasõda, eriti lõunaosariikides. Sageli piirasid osariigid mustanahaliste valimisõigusi, nende lapsed ei saanud õppida valgete
Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed tartus 1690. aastal. Kuna õppimine käis kõikjal ladina keeles, siis polnud
47* Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: 31* RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. 32* Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.).
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Selle musternäidiseks oli 1950. aastate algul makartism ehk USA senaatori J. R. McCarthy algatatud kommunstide- ja juutidevastane poliitika, mis muutis tagakiusatavaks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud liberaalsed ühiskonnategelased. Üsna pea mõistsid aga ameeriklased, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA Senat McCarthy tegevuse hukka. Kuid see ei olnud Ameerika demokraatliku arengu ainus takistus. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19. sajandi kodusõja ajal, jätkus nende diskrimineerimine (õiguste ahistamine) ka pärast Teist maailmasõda, eriti lõunaosariikides. Sageli piirasid osariigid mustanahaliste valimisõigusi, nende lapsed ei saanud õppida valgete
talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. · materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned riigielanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala.
1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Selle musternäidiseks oli 1950. aastate algul makartism ehk USA senaatori J. R. McCarthy algatatud kommunstide- ja juutidevastane poliitika, mis muutis tagakiusatavaks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud liberaalsed ühiskonnategelased. Üsna pea mõistsid aga ameeriklased, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA Senat McCarthy tegevuse hukka. Kuid see ei olnud Ameerika demokraatliku arengu ainus takistus. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19. sajandi kodusõja ajal, jätkus nende diskrimineerimine (õiguste ahistamine) ka pärast Teist maailmasõda, eriti lõunaosariikides. Sageli piirasid osariigid mustanahaliste valimisõigusi, nende lapsed ei saanud õppida valgete
1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Selle musternäidiseks oli 1950. aastate algul makartism ehk USA senaatori J. R. McCarthy algatatud kommunstide- ja juutidevastane poliitika, mis muutis tagakiusatavaks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud liberaalsed ühiskonnategelased. Üsna pea mõistsid aga ameeriklased, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA Senat McCarthy tegevuse hukka. Kuid see ei olnud Ameerika demokraatliku arengu ainus takistus. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19. sajandi kodusõja ajal, jätkus nende diskrimineerimine (õiguste ahistamine) ka pärast Teist maailmasõda, eriti lõunaosariikides. Sageli piirasid osariigid mustanahaliste valimisõigusi, nende lapsed ei saanud õppida valgete
Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Selle puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu täitma parlamendiga. Ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Tal pole ainuvõimu kuna tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda ja ülemkoda. President ja kongress kontrollivad teineteist ning nende vahelise konflikti korral võib senat ehk ülemkoda presidendi tagandada. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Seda iseloomustavad jooned: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil endal mingit erilist võimu pole (ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega), parlament on seadusandlik võim (kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks ning kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Ta paneb ametisse valitsuse ning toetab seda, kuida võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse),
sõjalispoliitiline liit rahu ajal. 1949 aprillis loodi NATO. 50ndatel aastatel tekkis USAs nii nimetatud markatism. Nimetus tulenes vabariiklasest senaatori Mac Carthy nimest, kes 1950ndal aastal väitis, et USA valitsusasutustesse olevat imbunud kommunistid. Tema meetodiks olid pooltõed, alusetud väited, ja otsene laim. Kongress ja massiteabe vahendid läksid temaga kaasa. Kujunes nõiajaht, mille käigus süüdistati paljusid liberaalselt mõtlevaid inimesi. 1954ndal aastal lakkas senat Mac Carthyt toetamast ja mõistis tema tegevuse hukka. 1946ndal aasta kongressi valimistel esinesid vabariiklased loosungi all ,,kas pole küllalt?" Selle küsimusega mõtlesid nad uue kursi poliitikat. Vabariiklased võitsid valimised. Presidendi valimistel kandis Trumani programm nimetust õiglane kurss ehk Fair Deal. Õiglane kurss tõotati reformide jätkamist uue kursi vaimus. Edaspidi süvenes kriitika Trumani välispoliitika aadressil
Isikulist lahusust pole igal pool taotletud. Näiteks Suurbritannias on ministrid ka parlamendi liikmed ja paljudes maades võivad parlamendi liikmed olla ka kohaliku omavalitsuse esinduskogus. Charles de Montesquieu avaldas 1748 raamatu "Seaduste vaim". Seal ta ka põhjendas võimude lahususe vajadust. "Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või see senat võiks teha türanlike seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on lõpp ka siis, kui kohtuvõim ei ole lahutatud seadusandlikust ega täidesaatvast võimust. Kui see oleks ühendatud seadusandliku võimuga, siis voli kodanike elu ja vabaduse üle oleks meelevaldne, sest kohtunik oleks ühtaegu seaduste tegija. Kui see oleks ühendatud täidesaatva võimuga, siis saaks kohtunik võtta enda kätte rõhuja väe ja võimu. Kõik oleks
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Tähendusvõrku võib käsitleda hierarhilisena ning selle kõrgeim sõlm on tervet kategooriat hõlmav skeem (nn superskeem). Polüseemi kirjeldamisel on kognitiivses lingvistikas kesksel kohal skeemid ja prototüübid (tegelik paigutusvaldkond erinev oodatavast/eeldatust) Kokku ja lahku kirjutamise tähendusi Mitte ja suguline paljunemine Maailmapoliitiline sündmus maailma poliitilised sündmused Tahvel selja taga Senat ei ole Trumpi seljataga Ta on kahevahel, mida teha. Kasvas range õpetaja käe all. Minujaoks pole vahet.... Sõnajärg ja tähendus Sada kaks (Lingvistiline) pragmaatika Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin 1962), Searle 60 panid kirja selle teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk.
kodanikkonda esindav) - mõned liikmed võivad olla valitud lähtuvalt individuaalsetest kriteeriumitest (Näit: Inglise Lordide koja liikmed, kes valitakse eluks ajaks) Enamikel unitaarriikidel on 1-kojaline parlament, samuti on osa riike aja jooksul 2-kojaliselt 1-kojalisele üle läinud. (Näit: Rootsi, Norras ülemkojalt võetud vetoõigus) Parlamendi liikmete arv on riigiti väga erinev. (USA senat 100, Uk house of lords 1174+) 19 20 Legislatuuride allakäik 20.saj jooksul on legislatuuride osatähtsus langenud. Kas on ja miks, seda on väga raske vastata, kuna 20.saj. on olnud väga muutlik. Põhjuseks võib olla, et keerukateks muutunud poliitilistele probleemidele ei suudeta lahendeid leida. Selle põhjused: 1
tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal.
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Kahe meie ajani säilinud ajaloo-alase teose autor. ,,Märkmed Gallia sõjast" jutustab võitlusest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse. Rooma senat polnud rahul Caesari poliitikaga Gallias ja väejuht taotles õigustada oma tegevust. Püüab vältida otsest valet, ent salgab mõned seigad maha (nt ei maini õiguse rikkumist või mainib vaid vihjamisi). Endast kõneleb autor kolmandas isikus. Jutustus kulgeb rahulikus toonis, jätab esiti niivõrd objektiivse ja kiretu aruande mulje, et vaid teose sisusse süvenedes võib tabada
Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Vana-Rooma: Vana-Rooma ajalooperioodid, nende iseloomustus: 1)Kuningate ajajärk (753-510 a. eKr) Roomat valitsesid 7 kuningat. Langes sugukondlik kord, kujunes välja linnriik Rooma saavutas ülemvõimu. Kodaniku ühiskondlikku seisundit hakkas määrama tema varanduslik seisukord. 2)Vabariigi ajajärk (510-30 a. eKr) Rooma ülemvõim Itaalias(265a. eKr) ning kujunes Vahemere-maid hõlmav riik (148a. eKr.) Rooma senat oli kõrgeim võimuorgan, mida juhtisid 2 valitud konsulit. 45. a eKr kehtestas Caesar diktatuuri. 3)Varase keisririigi ajajärk (30 a. eKr 284 a. m.a.j) Octavianus võitis Aktioni lahingu, sai Egiptuse ainuvalitsejaks, 27.a eKr kuulutati Rooma kõrgeima võimu kandjaks. Keisrile kuulus sõjaväeline- ja tsiviilvõim. 1-2 saj m.a.j Rooma ,,kuldne ajastus". 212.a kuulutatakse Caracalla ediktiga kõik provintsiaalid Rooma kodanikeks. 3. saj. algas majanduslik ja poliitiline kriis.
Kõige üldisemalt iseloomustab ühendriikide mudelit see, et võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte on täpselt ja rangelt välja joonistatud. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täitevvõim kuulub presidendile. Mõlema võimu tegevuse konstitutsioonilisust kontrollib Föderaalne Ülemkohus konkreetse kohtuasja pinnalt. President ei saa Kongressi laiali saata ja valitsusel ei pea olema parlamendi poliitilist usaldust. President moodustab valitsuse omal äranägemisel ja Senat ei sekku valitsuse moodustamise poliitilistesse küsimustesse. Senat küll annab presidendile nõusoleku nimetada konkreetne isik ministriks, kuid ta tegelikult kontrollib Senat vaid kandidaadi reputatsiooni. Lähemalt võib dualistlikku (presidentaalset) vabariiki iseloomustada järgmiselt: 1) Kõikide võimuharude mandaadi päritolu on erinev. Kongress saab mandaadi otsestel valimistel rahvalt, kusjuures iga deputaat saab mandaadi ainult oma osariigist. President
tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal.
tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal.
seaduste ees, eliidi tsirkulatsioon jne. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud. Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku valiku alusel.
majapidamismasinaid ja tarbeesemeid -> beebibuum 5 Loodi liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut Makartism – Senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest; tagajärjeks oli „nõiajaht“ ehk ebameeldivusi pidid taluma tuhanded inimesed; 1954 mõistis senat McCarthy tegevuse hukka 1945 – Presidendiks sai Harry Truman, kelle viimasesse ametiaega jäi Korea sõda 1952 – uus president: Eisenhower; nimetas Trumani doktriini liiga passiivseks, lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivsemaid samme astuda, aga see ei õnnestunud (Berliini ülestõus, Ungari ülestõus) 1957 – Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu
Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Võimude lahusus. John Locke (1632-1704): Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). 3 eri tüüpi võimu: a. Seadusandlik (kõrgeim) b. Täidesaatev c. Föderaalvõim (välisasjad) Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht): "sama monarh või senat, mis annab türanlikke seadusi, võib neid ka türanlikult ellu viia" d. Seadusandlik võim paikneb terves rahvas (representatiivne kogu) e. Täidesaatev võim monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu Kui seadusandlik ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul meelevald kodaniku elu ja varanduse üle Kui täidesaatev ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul täissunnivõim 1
olukorraga kardinaalselt muutunud. Rollid oli vahetunud ja kiusatavaks said nüüd paganad. 380. aastal andis ta välja edikti kõigile Rooma impeeriumis elavatele rahvastele, milles nõudis ühtset kristlikku usutunnistust, mis muutis kristliku riigikiriku täiel määral seaduslikuks nähtuseks. Samal aastal keelati paganlikud ennustused, elusviis. Taganeti sallivusprintsiibist. 386. aastal andis keiser esimese käsu paganlikud templid sulgeda, 389. aastal pidi Rooma senat (viimane tõsisne paganlik opositsioon) ütlema piduliku vandega lahti vanast usust, 392. aastast muudeti igasugune paganlik ohverdamine majesteetsuse vastu eksimiseks. Neid süüdistati selles, et nad ei ole nõus ohevrdama keisrile ja nad eksivad tema majesteetsuse vastu. Enam ei püütud misjonitööd teha, vaid paganaid sunniti usku vahetama. Kristlastest röövlid käisid paganlikke templeid rüüstamas, mis tõi kaasa veriseid konflike paganate ja kristlaste vahel. 3.-4
President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel(USA parlamenti nimetatakse kongressiks). Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. 10 Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda e esindajate koda ning ülemkoda e senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamiseks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal
entsüklopeedilist uurimuste sarja Liivi-ja Eestimaa elu tahkude kohta. BROTZE, kes jäädvustas joonistega Baltimaade tähtsamad monumendid,objektid. Kurmaa kirikuõpetaja STENDERI suur tähtsus läti kirjakeele arenemisloos, teaduslik entsüklopeedia ja läti keele sõnastik. Herderi jünger GARLIEB MERKEL! Maaomanikud vs talupojad Poola-Leedu Rzeczpospolita allakäik ja jagamine - Seim: monarh, Senat ja Esindajatekoda - Wasa dünastia lõppes lastetu kuninga JAN II KAZIMIERZI troonist loobumisega 1668.a. - 1674. JAN III populaarne Poola sõjaväejuht suurhetman JAN SOBIESKI. (Triumf: Viinima vabastamine türklaste piiramisrõngast 1683) - 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST. Tõi häda kaela sekkudes Suurde põhjasõtta. - Poeg August III- Dresdeni muutmine peeneks kultuurikeskuseks (Saksimaal)
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
konservatiivsed seadused 1875 perekonnaseadus, küll kodanlik abielu, kuid vanad katoliiklikud ja algluterlikud põhimõtted, riik sätestab, et abielu on peaaegu lahutamatu, 1794 Preisi üldises maaõiguses abielu lahutamine liberaalne. BGB Kas BGB oli õiguslik õnnestumine või mitte? Kas tekitas õigusliku ühtsuse? Tegelikult sisemine õiguslik killustatus säilis, 18?? Loodi Leipzigis saksa riigikohus, eraldi senatid erinevate õiguskordade jaoks. Ka pärast BGB jõustumist tõlgendas iga senat seda erinevalt. Tegelikult ühtsus natsi-Saksamaa ajal ja pärast II ms. Perekonnaõigus tekitab probleeme ka pärast II ms, 1949 Saksa LV põhiseadus, mehe ja naise võrdsus, 1950-ndatel kohtud kuulutavad osa BGB perekonnaõiguse norme PS vastaseks. XIX sajandi alguse õigusteaduses on mõneti uus algus, pr rev on valgustus ennast blameerinud, loomuõigus kui ülemate ametnike poolt pealesurutud õigus. Muutudes pos õiguseks kaotas loomuõigus oma kriitilise positsiooni
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500. Rooma riigi kord Riiklik süsteem jaguneb kolme komponenti: riigi ametnikud,- magistraadid, senat ja rahvakoosolekud comitia. Magistraadid- olid valdavalt valitavad, 1 aastaks ja kollegiaalsed. Samasse ametisse määrati korraga rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväe teenistuse läbimist ja ratsaväe teenistus.KAndideerisid nobiliteedi liikmed. Peale selle magistraatidesse kandideerimisena, auastmete järgus, kindel järjeord, kuidas võis nendesse ametitesse kandideerida, kõrgemale kandideerunud pidi olema läbitud madalama astme, võimalik oli ka tagasi valida aga mitte jäjest
Rajanud linna, moodustas Romulus kõigepealt sõjaväe kõigist neist meestest, kes olid võimelised relva kandma, ja jaotas selle väeüksusteks. Igas üksuses oli kolm tuhat jalameest ja kolmsada ratsanikku. Seda kutsuti leegioniks, kuna sellesse valiti kõige sõjakamad kodanikud. Ülejäänud moodustasid rahva, keda nimetati pouluseks. Sada parimat kodanikku valiti välja nõuandjateks ja nimetati patriitsideks, nende kogu aga senatiks. Senat tähendab tegelikult vanemate nõukogu. Patriitsideks nimetas Romulus nad ilmselt sellepärast, et esimesed ja kõige tugevamad hoolitseksid nõrgemate eest nagu isad. Siis aga juhtus Romulusega see, mis juhtub paljudega või isegi peaaegu kõigiga, kelle suur ja ebatavaline õnn tõstab võimu ja kuulsuse tipule. Ta muutis rahvaliku valitsusviisi ainuvalitsuseks, mis põhjustas viha ja tekitas rahulolematust juba esimestest päevadest ja ainüksi kuninga riietuse tõttu. Ta
nõukogude olemasolu, rektor peab kindlasti olema kui akadeemiline persoon, tema kõrval juhib ülikooli nõukogu ja see erineb oluliselt senisest nõukogust. See on strateegiline juhtimisorgan, peab ka sidustama ülikooli ühiskonna ja muu maailmaga. Loodud nõukogus on kõrvuti ülikooli enda inimestega, kellest ühe nimetab meie teaduste akadeemia ja viis liiget meie haridus- ja teadusminister. Ülikooli senatid. Senat on moodustatud valdkonnapõhiselt. Valdkonnad valivad oma esindajad ülikooli senatisse. Ülikool jätkab teed valdkonnapõhisuse suunas. Nõutakse uut ülikooli põhikirja. Soovime samuti, et ülikool areneks edasi valdkonnapõhiselt, mitte enam teaduskonnapõhiselt. See tähendab, e ühtsuses peitub jõud.) Avalikõiguslik juriidiline isik võib toimetada ka eraõiguslikes normides. Sõlmides eraõiguslikke lepinguid.
asjadesse ei sekutud. Sigismund Augusti privileeg- 16. saj (1651), Venemaa tunnistas seda privileegi (Rootsi mitte). Läänimõisadel oli tagatud pärandamisõigus nii poegadele kui ka tütredele. Seda oli võimalik pärandada kuni 5. sugulusastmeni. Läänimõis püsis teatud perekonna sees. 1728 Eestimaa rüütelkonnale laiendati samu õigusi. Mõisa võõrandamiseks (Kinkimine, pantimine, müümine) oli vaja valitsuse luba. 1766. a Vene senat võttis vastu otsuse, et mõisates, kus oli kehtinud Rootsi ajal Norrköpingi lääniõigus, peab kehtima see sama õigus ka edasi. Norrköpingi lääniõigus- Rootsi ajal 1764. a Rootsi linnas Norrköpingis oli toimunud Rootsi seisuste riigipäev, kus võeti vastu otsuseid, mis puudutasid lääniõiguseid. Need otsused seadsid läänimõisate valdajatele olulisi piiranguid. Piirangud: Pärandada võis ainult meesliini pidi, igakord kui astus troonile uus valitseja pidi taotlema uuesti
- igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi. 1766 võttis Senat vastu otsuse, et see Norrköpingi lääniõigus kestab edasi nendele mõistaele mis Rootsi ajalgi. Norrköpingi lääniõigus- rootsis 1640 aastal vastu võetud otsus, millega seati olulise dpiiragud läänimõistae valdajatele (nt iga uue valitsejaga pidi lääniõigusi uuendama) Hakati kartma uut reduktsiooni, seekord siis venelaste poolt. Mõisamajandus- Mõisapölde harisid teolised. 18 saj kõigist mõisakoormistest moodustas
nagu nad väljendusid tolle aja ühiskondlikes suhetes. Teiseks, formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Peamiselt ajalooliselt on õigusallikaks ka nn juristide õigus, eriti nende õigusteadusliku teosed. Kolmandaks, õigusallikateks peavad mõned ka neid organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanas Roomas näiteks rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat. Lõpuks, neljandaks on õigusallikateks ka need materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Siia kuuluvad savitahvlid, hauakivid, papüürused, mitmesugused ürikud (nüüdsel ajal raamatud). Õigusaktide hierarhia: 1. Kõige tähtsam hierarhias on PÕHISEADUS. Kõrgeima võimu kandja on rahvas ning seetõttu on Põhiseadus kõige tähtsam õiguse allikas. Rahvahääletus ongi kõige otsesem demokraatia. Põhiseadus toimib praktikas kui
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
Monarhistlik restauratsioon. Peale ülestõusu võitlus vabariigi ümber jätkus Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Uus vabariik sündis pärast kaotust sakslastele Prantsuse Preisi sõjas. 1845 kuulutatakse välja III Vabariik ja ja presidendikss sai Mac-Mahon. Põhiseadus: Saadikutekoja valimisel kehtib üleüldine valimisõigus. Saadikutekoda ja Senat moodustavad Rahvuskogu (seadusandlik võim), mis valib 7 aastaks presidendi (täitesaatev võim), kes kontrollib valitsuskabinetti ja võib muuta põhiseadust. Saadikutekoda on killustatud kindla programmita personaalseteks parteideks, enamuse saavutamine on keeruline ja valitsused ebastabiilsed. 1879-87 Jules Grévy , järgib ,,sisemise kogumise" poliitikat, siitpeale moodustab kabinette parlament, vastavalt enamusele saadikutekojas. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19
Reisi eesmärk oli poliitiline ta tahtis leida liitlasi sõjas Türgiga. Ta tahtis pääseda Musta ja Vahemerre, et saada ligi lõuna kaubandusteedele. Türgi oli tugev Ottomani riik ja keegi ei tundnud Vm, mistõttu mingeid sidemeid Vm-ga luua ei soovitud. Kuid Peeter I meelitas asutama sõjaväelist liitu Taani ja Poolaga, kes tahtsid sõdida Rootsiga. Sellest tuligi tulevane sõda Rootsiga Põhjasõda (1700 1721). See tegi Vene riigist Vene impeeriumi. Vene senat andis Peetrile imperaatori tiitli. Sõda muutis ka Vm territooriumi; Vm sai endale Baltikumi. Esimestel aastakümnetel muutus Vm positsioon Euroopa riikide kontekstis. Poliitiliselt oli see kätte võideldud. 3 Kultuur. Ühiskonnaelu oli väga ritualiseeritud. Vene bojaaridel olid ülemäära pikad varrukad riietel st nad ei pea tööd tegema. Riiete tegumood oli muidu kõigil ühiskonnakihtidel enam-vähem sarnane
ROOMA ARHITEKTUUR Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse kolme põhiperioodi: esimene oli nn. kuningate ajajärk, ( aastail 753. - 510. eKr. ), mil toimus sugukondlike suhete lagunemine, klasside ja riigiaparaadi kujunemine. Teine põhiperiood on vabariigi ajajärk ( 510. - 30.a. eKr. ), mil kujunes lõplikult välja orjapidamine. Riiki juhtisid sel ajal senat ja kaks üheks aastaks valitud konsulit. Edukate sõdade tagajärjel muutus Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks. Vabariiklik valitsusvorm ei suutnud orjapidajate klassi huve aga küllaldaselt kaitsta ning 1. saj. II poolel eKr. mindi üle ainuisiku diktaatorlikule võimule. Algas Rooma keisririigi ajajärk ( 30. a. eKr. - 476. pKr ), mil Rooma vallutused laienesid üle terve Euroopa. 4. saj. jagunes Rooma riik kaheks: Ida - Rooma ja Lääne -Rooma riigiks. Viimase langemine 476. a
vangi, siis Nehljudov läheb temaga kaasa. Esialgne jutustus kujuneb juba romaaniks selletõttu, et Tolstoi saab kasutada oma mälestusi ja teadmisi vanglast. Kui Katjusa vangis, sisi Nehljudov külastab teda. Kui Tolstoi arvas, et suudab Vene elu muuta, külastab koole ja vanglaid, siis saab ta siin kirjutada, missugused need Venemaa vanglad on, ja kirjutada sellest, kuidas sunnitöölisi Siberisse saadetakse. Katjusa lugu arutab ka kõige kõrgema astme kohus, selleks on senat, Tolstoil on võimalus näidata Vene ühiskonda alt üles lõpuni välja. Müstiline ühiskonna jagamine. Kõik need, kes on aadlikud, on valelikud, jõhkrad, halvad. Need, kes ühiskonnaredeli alumises otsas, talupojad jne, on peaaegu erandita väga head. Jabur jagamine, sest me ei saa ju nii öelda, et kõik rikkad inimesed on jube halvad ja kõik head inimesed on vaesed; kõik mustanahalised on mustanahalised, saavad ülikoolidesse ainult sellepärast, et oskavad sporti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
