The Ax Fight 1975 räägib sündmusest, mis kestis kümme minutit, kuigi film on pooletunnine, suhteliselt keerulise struktuuriga film, püütakse anda edasi, kuidas antropoloogid tegelikult töötavad (näevad sündmust, jälgivad seda, tulevad lagedale esialgsete hüpoteeside, selgitustega), alguses oli must materjal, pärast arutletakse, mis tegelikult juhtus (uuritakse, mis juhtus). Diagrammidega seletatakse ära, kuidas konflikt on seotud küla koosseisuga (mis suhted on võõrustajate ja küllatulijate vahel), lõpuks näidatakse monteeritud filmi. Refleksiivne lähenemine, ei kirjeldata ainult sündmust ennast, vaid ka seda, kuidas antropoloogid filmitegijatena ise töötavad (eesmärgiks oli ikkagi saada õpetlik video). Asch hiljem oli pettunud selles, et tema kui filmitegija eesmärk oli kultuuridevahelist mõistmist suurendada, kuid
Hilodonellad võivad talvitustiiki sattuda mitmel teel: eelmisest talvitumisest säilinud tsüstidega, koos kaladega ja koos veega. Nad kanduvad kontakti teel tabandunud kalalt üle tervetele, kuid samuti tsüsti sattumisel kalale. On täheldatud, et hilodonelloo sile vastuvõtlikkus on eri kalatõugudel erinev. Puhtatõulised doonau karpkalad invadeeruvad sagedamini ja tugevamalt kui näiteks amuuri sasaanid või nende ristandid. Seletatakse seda sellega, et amuuri sasaanid ja nende ristandid jätkavad sügisel toitumist tunduvalt kauem kui puhtatõulised karpkalad. Kala intensiivsel tabandumisel eraldub kehapinnale ja lõpustele rikkalikult lima, mis algul esineb üksikute sinakashallide laikudena, hiljem katab kogu kehapinna. Paks limakiht lõpustel ja 9
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
abstraktset lähenemist loodusteaduses kasutada piiratult. Lisaks pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus. (See viis algosakeste küsimuse juurde.) Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis
Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata, seda nim skotoopiliseks nägemiseks. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eritatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Pimeduses on kepikeste Na+-kanalid avatud, erinevalt teistest närvikoemembraanidest, kus Na+-kanalid on puhkeolekus suletud. Avatuna hoiab neid intratsellulaarne cCMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, 11-cis-retinaal muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomerisatsiooniks, sest muutub aine
Graafiliselt väljendub seos joonisel 3.6 esitatud sirgega AC. v C v = k (i i0) B A O i i0 Joonis 3.6 Lävigradient S.Hansbo (1960) uurimused selgitasid, et filtratsioon väikestel gradientide juures küll toimub, kuid väiksema kiirusega nagu kujutatud joonisel joonega 0BC. Nähtuse olemust seletatakse mitmete põhjustega. Näiteks seotud vee teatud nihketugevusega, mille ületamise järel võib alles vee voolamine alata. Põhjuseks võib olla õhumullide esinemine pinnases, mis takistavad voolamist. On ka rida teisi teoreetilisi kaalutlusi. Probleem omab suurt praktilist tähtsust pinnase deformeerumise, seega vundamendi vajumi prognoosimisel. Pinnase mahu vähenemine on peamiselt tingitud tema poorsuse vähenemisest ja täieliku veeküllastuse puhul võimalik ainult
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
ekslikke mõtteviise endas kritiseerima hakata, siis võiksime loota, et me mõnda rikkumist loodetavasti võiksime vähem toime panna. Kurjategijate puhul kui nad püüaksid hoiduda neutraliseerimisest, siis see on märksa keerukam. MÄRGISTAMISE EHK STIGMATISEERIMISE TEOORIA Teooria rõhutab kuritegevuse suhtelisust ja seda, et hästi tugev toime on siltidel, mida me indiviididele külge paneme. Norme rikkuvat käitumist suurelt osalt seletatakse sellega, et indiviidil on negatiivne märk külge pandud ja sellega normikuulekas käitumine hästi raskeks tehtud. Märgistamine tekitabki normirikkuvat käitumist. Teoorial on all mitmeid omapäraseis empiirilisi uuringuid, mis näitavad seda, et märkidel on tugev toime: Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Võeti uurimise all üks kool ning koolile öeldi, et soovitakse kooli suhtes teha psühholoogilist uuringut
Nii arutledes tähtsustus oluliselt produktsiooni tasand. Tähtsustus ka kunsti looja. · Marksismi edasiarendus NL läks veelgi kaugemale ja rääkis kunstist mis sünnib kodanlikus ühiskonnas ja teisest kunstist, mis on sotsialistlik kunst, lihtrahva kunst, tööliste ja talupoegade kunst, mis sünnib teatud maj tingimustes. · Marksistliku esteetika sõnastus: kodanlik kunst saab hävitava hinnangu. Ei suuda muud kui ainult jõetuid mõtteteri. Selle idee taga, et kunsti teket seletatakse ühiskondlikest tingimustest lähtuvalt, viis selleni et kapitalism, mida Marx kritiseeris, muutus negatiivseks, degenereerunuks nende vaadates ja sotsialistlik kunst lihtrahva oma muutus väärtuslikuks, sest on progressiivne ja tulevikku suunatud. · Ühiskondlik praktika mõjutab autori loometingimusi. Marx ja Engels jõuavad mõttearenduseni, et kõigi esteetilise teadvuse vormide õitseng on võimalik ainult klassideta ühiskonnas
Mõnel tagastatud küsitluselehel oli vastajal üksik küsimus vastamata. Sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 16 3.2 Küsimuste kokkuvõtte 1. Kas olete teadlik seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest (geid, lesbid, biseksuaalid) oma tutvusringkonnas? Tabel 2 Küsitletute teadlikkus seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest oma tutvusringkonnas (autor). Jah Ei 9. klass 4 (18%) 18 (89%) 10. klass 6 (22%) 21 (78%) 11. klass 5 (21%) 19 (79%) 12. klass 7 (28 %) 18 (72%)
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks...
Lk 37. Sellars. On midagi, mis on lihtsalt antud. Carnapil oli see antud, protokolllaused. Sellars seab selle kahtluse alla. Quine’i kriitika – analüütilised ja sünteetilised lausete kriitikad. Kuidas keelt ennast käsitleda? Hüpostaseerimine – aluseks panema või esile tõstma; keel on praktikas, kui seda hüpostaseerida, siis tõstatakse välja keelelisest praktikast. Tehakse Keel, mis absolutiseeritakse. Midagi sellist on juhtunud Carnapiga, kus seletatakse ideaalset keelt. Subjekt ja Objekt ja miski kolmas (tertium quid) – hüpostaseerimine. Lk 37. Rorty ütleb, et tuleb tagasi minna inimese keelelise käitumise juurde. Keelefilosoofia liialt lahkneb keelelisest praktikast ja sellest, kuidas keel funktsioneerib praktikas (Rorty). Konkritseerimine Keelele Filosoofia käsitlust – Keel on selline keel, mis on vastavuses Reaalsusega. Võimaldaks kõnelda Reaalsuse keeles. Keele olemus on ideaal keel. Kõik, mis normatiivset
erinev, toimub pidev spetsialiseerumine uutele ressurssidele. Mass-ekstinktsioonid – tagasilöögid. Üldist väljaduremise kiirust iseloomustab must paks joon – languses, sest liigid on muutunud võimekamaks. a) 1. langus: perm 2. langus: triias (meteoriit) - sai saatuslikuks suurtele organismidele ja veeorganismidele. 65 EVOLUTSIOONILINE ÖKOLOOGIA - Seletatakse evolutsiooni läbi ökoloogiiste protsesside. - 1 suur põhiküsimus: miks? - Vaatluse all on elukäigutumus – elulised/olulised omadused, mis on seotud organismi kasvu/paljunemisega. Nt: keha suurus, eluiga, paljunemispingutuste arv, järglaste arv, .... - Eesmärk selgitada, kuidas evolutsioon võõi elukäigutunnusteni. Evolutsiooniteooriale panid aluse Darwin ja Wallace. Optimaalse kurna suuruse kujunemine (clutch size). Järglaste arv 1 paljunemispingutuse käigus. a)
Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
Valem kehtib aja rändude korral ( liikudes minevikku või tulevikku ). Näiteks 1000 kg massi korral mida kaugemale ajas liikuda ( mida suurem on t väärtus ), seda väiksem peab olema massi kineetiline energia ( E väärtus on väga väike ). Kuid see valem kehtib ka oleviku ajas rändude korral. Ainult, et siis peab arvestama seda, et 1 ( s ) võrdub (tava)ruumis ligikaudu 300 000 km vahemaaga. Miks see nii on, seletatakse ära relatiivsusteooria peatükis. 1.1.7 Aja ja ruumi vahekord Inimese tavakogemusest on teada seda, et ruumis on võimalik enda asukohta muuta ( vahetada ) nii, et inimese enda eksisteerimine ei kao. Näiteks kui inimene sõidab suvel linnast ära maale puhkama, siis sellel ajal, mil inimene maal puhkab, teda linnas ei ole. Kui linnas seda inimest ei ole, siis ei tähenda see seda, et teda üldse maailmas olemas ei oleks. Inimene on lihtsalt muutnud oma
nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori kehtestatud õigusnormid. Neist aegadest kinnistuv kindlalt põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õiguse: võtta osa riigivalitsemisest, õiguse kehtestamisest ja muutmisest ning kohtumõistmisest. Külaline on nii pereisa kui riigi kaitse all. Võõrad peavad austama selle maa tavasid, seadusi ning nende rakendamise korda. 88. Psühholoogiline teooria. Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega enamuse vajadusega alluda (kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi inimesi ehk enamust juhtida ning valitseda. Ajaloos kerkivad sellised karismaatilised isiksused pinnale, enamus tunneb nad ära ning tunnustab neid autoriteedina, juhina. Nii tekib juhist ja tema kaaskonnast ning abilistest (k.a sõjavägi) riigi poliitiline süsteem. 89. Teoloogiline teooria.
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
kument.1 KGB toimik tekkis, sest agendid kandsid ülemustele ette. See ei ole sealjuures oluline, kas ettekanded vastavad tõele või mitte. Mis oli üldse KGB eksisteerimise põhjus? See on juba sootuks omaette küsimus. Miks sai Eesti vabaks, aga T˘set˘seenia ei saanud? 1942 ilmus Ühendriikides C.G.Hempeli poolt kirjutatud artikkel üldiste seaduste otsimisest ajaloos. Ta arvas, et nii ajaloos kui loodusteadustes on üldiste seaduste otsimisel sarnane koht. Nende abil seletatakse sündmusi. Hempel väidab, et ilma üldiste seaduste raamistikuta ei saa me põhjuste kohta midagi väita. Iga seletus peab sisaldama asjasse puutuvaid üldisi sea- duspärasusi, lähtetingimusi ning sündmuse kirjeldust (fakti). Kui kirjeldus tuleneb lähtetingimuste juures seadustest, võime öelda, et see on seleta- tud. Oluline on, et seadus ütleb, kuidas on asjad või sündmused omavahel seotud. Näiteks miks kulub Elvast Rõugesse jõudmiseks just niipalju aega?
·Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja kehtestada tootmismahtusid II OSA. Tarbija valikud Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust. Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks. Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel: kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust kaupade kasulikkust saab mõõta ??? tarbijate ostuvõime on piiratud vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev.
Tuulte koor Coro di venti Vaimude koor Coro di spiriti Orkestri koosseis (René Jacobs 1988): 2 viiulit, 2 vioolat, tello, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit, 2 zinki, timpanid Basso continuo: 2 klavessiini, positiiv, lauto, kitarr, harf, lirone Mütoloogiast Iason asus mereretkele laevaga "Argo", et saada kätte kuldvillakut. (Kuldvillakust kõnelemine on omaette lugu. Edith Hamiltoni raamatus "Antiikmütoloogia", Tallinn, Eesti Raamat, 1975, seletatakse nii: Iasoni isa lapsepõlves tekkis olukord, mil nõuti tema ja ta õe ohverdamist, ent viimasel hetkel tormas ohvrialtari juurde imeelukas - jäär, kelle villak oli puhtast kullast - ja kandis lapsed läbi õhu minema. Jumalad olid laste ema palveid kuulda võtnud. Kui jäär ületas väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, vette ning uppus. Siit ka väina nimetus Hellespontos. Poiss jõudis õnnelikult (arvatavasti praeguse Musta mere
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi iseloomustab pigmendi vähesus (valge värvus). Henningi reegel e. kõrvalekaldereegel Seaduspärasus, mille kohaselt eellasliigi lahknedes üks tütarliik eemaldub lähtetingimustest rohkem kui teine. Hesse reegel Seaduspärasus, mille kohaselt südame massi ja keha massi suhe on liigi põhjapoolseis populatsioonides (rassides) suurem kui lõunapoolseis. Nähtust seletatakse sellega, et külmemas kliimas on vaja suuremat soojusproduktsiooni. Jordani reeglid 1. lähedaste liikide areaalid asuvad harilikult üksteise naabruses, kuid neid eraldab mingi geograafiline tõke; 2. sama kalaliigi külmas vees kasvanud isendeil on rohkem selgroolülisid kui soojas vees kasvanuil. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see
lähtuva impusatsiooni tõusu või languse. Nende rakkude retseptiivsed väljad on sõõrjad, neil on tsentrum ja perifeeria. Valguse sisselülitamisele reageerivad need retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab impulsside sageduse tõusu. Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab hulga värvusega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse aisting, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel aga valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist
ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus.
- Kontrollimine – kontrollitakse kas lahendus tõesti sobib Probleemiruumi teooria kohaselt on inkubatsioon teatud tüüpi unustamine. Simon eristab: - Ülesannet kontrollivat infot - Faktilist infot (nt mingi objekti oluline omadus – faktiline info mis on saadud mingis kontekstis, ei kandu üle uutesse tingimustesse ja teiste eesmärkide saavutamisele Inkubatsiooni ajal kontrolliv info ununeb kiiremini kui faktliline Illuminatsiooni seletatakse sellega, et uus info mida saadakse, aktiviseerib mälus seotud mõisted ja lahendus võib äkki esile kerkida - Boden ütles et ideid genereeritakse mõistete ruumis, kus vahel otsitakse lahendusi utest kohtadest ja vahel mudetake ruumi. Ta eristab: o Ebatõenäosuslikus loovuses – kombineeritakse tuttavaid ideid uudsetel viisidel – st avastused mille tõenäosus on madal. Selle loovuse aluseks on
kuidas seda ( seksi ) teha selgeks inimesele, kes ise ei ole seda kogenud. Kuid mis on analoogia, millist mõju ta inimese elus etendab ja kuidas ta mõjutab meie keelt, seda me nüüd lähemalt vaatlemegi. Inimesed otsivad ja ka leiavad pealtnäha erinevate nähtuste vahelisi analoogiaid. See on inimeste intellektuaalse tegevuse üks aluseid, mida peetakse väga inimlikuks nähtuseks. Nähtused, mis on täiesti uued ja ka keerulised, seletatakse need ära juba tuntud ( olemasolevate ) ja lihtsate nähtuste abil. See on samuti analoogia nähtus ja seda kasutatakse väga sageli teaduses ja hariduses. Näiteks kasutatakse ära Lego-analoogiat keele ehituse iseärasuste tundma õppimiseks. Sellest saavad aru isegi väga väikesed lapsed. Mõtte paremini edasi andmiseks kasutatakse analoogiat ka kunstis ja kirjanduses. Analoogiaid on maailm täis, mille korral on olemas väga varjatuid analoogiaid ja ka nö
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
järgmine ei saa aga tekkida väga lähedal, kahe kiasmi vahel peab olema teatud vahemaa; seda nimetatakse kiasmi interferentsiks. Mitootiline krossingover. Ka somaatilistes ning goniaalsetes rakkudes võib homoloogsete kromosoomide vahel toimuda krossingover, mis viib täiendavale geneetilisele rekombineerumisele. Nii saavad heterosügootidel tekkida rakud, mis on homosügootsed retsessiivse alleeli osas ja mis avaldub mosaiiksusena. Mitootilise krossingoveriga seletatakse näiteks üksikute retsessiivse fenotüübiga täppide ilmumist äädikakärbse kehal. Mitootiline krossingover esineb ka imetajatel, sh. inimesel ning mehhanism on siin sama, mis meiootilise krossingoveri puhul - ühinevad kaks homoloogi ja toimub ema- ja isapoolsete genoomi osade vahetus. Krossingoveri toimumise kohti näeme mitoosi metafaasis kiasmidena (nagu meioosi diploteenis). Pärast homoloogide lahkuminekut anafaasis eralduvad kohe ka kromatiidid
võimalik olemasolevate teadmiste alusel luua, 5) saadud tulemusi tuleb edasi analüüsida ja selgitada, MIKS antud hüpoteesi kontrollimine andis just selle tulemuse, st. tuleb katsuda anda asjale teaduslik seletus, leida seadus või teooria, mis nähtust seletab. TAVALISED VEAD PROBLEEMI PÜSTITAMISEL: lähtutakse mittekontrollitavatest eeldustest, hüpoteesid pole kontrollitavad või eeldavad tõestusena mingit erilist intuitsiooni vms., empiirilist materjali (faktid) seletatakse sel kombel, et nad sobiksid omaksvõetud kontseptsiooniga, uusi probleeme ei teki, järeldused pole kontrollitavad, formuleering on ebamäärane, mitmeti tõlgendatav ja erinevalt mõistetav. 34 2.4 Tööhüpoteesi ja uurimisülesannete püstitamine TÖÖHÜPOTEES kajastab uurimuse eesmärki, konkretiseerides seda eeldatavateks uurimistulemusteks. Ettekujutus võimalikest resultaatidest ja nende
faktidele, mis seda kinnitavad. See eelistus (fiksatsioon) ei lase probleemi vaadelda uuest vaatenurgast, viib korduvale ebaefektiivsele stereotüüpsele käitumisele, millest on raske lahti saada. On teatud analoogia kärbsega, kes püüab lennata läbi aknaklaasi. · Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid. Samas viitavad ebareeglipärasused just lahenduse leidmise suundadele. · Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega. Seetõttu võidakse ülehinnata enda võimeid. Kui ettevõte on viimasel ajal saanud paar head töötajat, võib juhataja arvata, et kaadri valikuga on kõik korras. Arvutite kasutamine probleemide lahendamisel Probleemi lahendamise hõlbustamiseks kasutatakse üha enam arvuteid, näiteks lahendamiseks vajamineva info saamiseks
Selle tulemusena ES kompleks tugevneb ja vallandub väike kogus energiat. · Siirdeseisundi stabiliseerimise mudel konfirmatsiooni muutused ensüümi aktiivtsentris lähendavad katalüütiliselt aktiivseid funktsionaalseid rühmi neile keemilistele sidemetele substraadi molekulis, milliseid reaktsioon mõjutab. Kui E ja S seostumine on aset leidnud ja ES kompleks tekkinud, siis siirdeseisundi aktivatsioonienergia langust seletatakse kas ühega või ka mitmega seni tuntud katalüüsimehhanismidest. Üldse tuntakse kuut ,,barjääri ületamise" mehhanismi. Siinkohal nimetame järgmisi: 9 katalüüs sideme pingestumise teel, 9 katalüüs rühmade täpse orientatsiooni kaudu, 9 katalüüs prootoni doonori või aktseptori kaasamise kaudu (hape/alus katalüüs), 9 kovalentne katalüüs.
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
sagedamini fluoroskopeeritud rindkerepoolel kiirguskahjustuse nahanähud. Uuritud on ka naisi, kes said radioteraapiat post partum mastiidi raviks. Ka neil esineb rohkem rinnavähki. Vähiteke kiiritatud katseloomadel Kiirguse vähkitekitav toime on arvukates loomkatsetes veenvalt tõestatud. Maliignse protsessi teke sageneb sõltuvalt doosist, saavutades maksimumi 3 –10 Gy vahel ja väheneb edasisel doosi suurendamisel. Doosi-vähitekke graafiku kuju seletatakse kahe fenomeni abil: 1. 1. Doosist sõltuv normaalsete rakkude pahaloomulisteks transformeerumise proportsionaalne kasv 2. 2. Doosist sõltuv tõnäosuse, et need rakud suudavad kiirguskahjustuse üle elada, vähenemine. Rakud, mis kiirituse tõttu transformeeruksid, surevad, seetõttu suurte dooside puhul transformeerunud rakkude fraktsioon väheneb. Loomkatsetest on ka selgunud, et kogukeha doosi kasvades vähiteke ei kasva lõpmatult. Latentsiperiood
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
mitmetähenduslik. Selline olukord võis tekkida evolutsiooni käigus seetõttu, et koodonit CUG kasutatakse pärmides harva ja selle muutus ei omanud mingil evolutsiooni perioodil letaalset mõju. Huvitav fenomen on ka koodonite ning vastavate tRNA'de puudumine. Mycoplasma capricolum genoom ei sisalda (niipalju kui teada) CGG koodonit ega ka vastavat tRNAArg CCG geeni. Kui sellese organismi viia CGG koodonit sisaldav geen, siis viimase translatsioon peatub CGG koodoni kohal. Sellist asendumist seletatakse `genoomi AT survega' (vt. koodonite kasutamisest) koodoni kasutusele, mille tuelemusena arginiini jaoks kasutatakse põhiliselt AGPu koodoneid. Pärmi Torulopsis glabrata mitokondriaalsed geenid ei sislada ühtegi CGN koodonit, ega ka vastavat tRNA geeni ei ole leitud. Ka siin võib oletada genoomi AT survet, kuna pärmi mitokondritel on see kõrge. Kurioosumina puudub bakteril Micrococcus luteus kuus koodonit (UUA-Leu, CUA-Leu, AUA-Ile, GUA-Val, CAA-Gln ja AGA-Arg).
laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Puu loorberipuu, talle on pühendatud delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade emand, kõrgeim kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja. Temas ilmneb kõige elavamalt piiritelu hea ja kurja vahel. Pühendused küpress, kõik metsloomad ja eriti põder. Aphrodite (Venus) A oli armastuse- ja ilujumalanna, naeru armastav jumalanna. A on Zeusi ja Dione tütar. Hiljem seletatakse, et ta sündis merevahust. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved. Puu mirt, lind tuvi (mõnikord ka varblane ja luik). Hermes (Mercurius) Hermese isa oli Zeus ja ema Maia. Oli Zeusi käskjalg. Oli kõigist jumalaist nutikaim ja kavalaim, meisterlik varas, kaubanduse- ja turujumal, näitas hingedele teed allilma. Ares (Mars) Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid, verejanuline, surelike kehastatud needus, aga ka argpüks. Lind raisakull.
kuidas seda ( seksi ) teha selgeks inimesele, kes ise ei ole seda kogenud. Kuid mis on analoogia, millist mõju ta inimese elus etendab ja kuidas ta mõjutab meie keelt, seda me nüüd lähemalt vaatlemegi. Inimesed otsivad ja ka leiavad pealtnäha erinevate nähtuste vahelisi analoogiaid. See on inimeste intellektuaalse tegevuse üks aluseid, mida peetakse väga inimlikuks nähtuseks. Nähtused, mis on täiesti uued ja ka keerulised, seletatakse need ära juba tuntud ( olemasolevate ) ja lihtsate nähtuste abil. See on samuti analoogia nähtus ja seda kasutatakse väga sageli teaduses ja hariduses. Näiteks kasutatakse ära Lego-analoogiat keele ehituse iseärasuste tundma õppimiseks. Sellest saavad aru isegi väga väikesed lapsed. Mõtte paremini edasi andmiseks kasutatakse analoogiat ka kunstis ja kirjanduses. Analoogiaid on maailm täis, mille korral on olemas väga varjatuid analoogiaid ja ka nö
· Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite Teoloogiline mõtlemine: · Fetisism ehk nõidus iga asi on hingestatud ja käitub nagu inimene · Polüteism ehk palju jumalaid omav iga valdkonna üle valitseb oma jumal, jumala tahe selgitamaks teatud nähtusi · Monoteism ehk ainus üks jumal, kelle tahtest lähtuvalt on kogu elu korraldatud Metafüüsiline mõtlemine: · Nähtusi seletatakse millegi kaudu, mida ei saa kogeda, nt aisting tekkimine on seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega. · Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused Positivistlik mõtlemine: · Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas · Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha 16 Auguste Comte 4 Auguste Comte 5
psühholoogiliselt paremini kohanenud kui tavaline täiskasvanu. Kui on teada inimese elulugu, siis on seda kerge psühhoanalüütiliste faktidega siduda, vastupidi aga mitte. Psühhoanalüütiline lähenemine töötab ainult üksikisikute, mitte suurte gruppide puhul. Fred Greenstein pakub kahte kriitilist kriteeriumi hindamaks isikukeskse lähenemise kasulikkust käsitlevaid teooriaid: 1. Kas inimeste tegevusel võib olla tugev mõju poliitilisele fenomenile, mida seletatakse? 2. Kas erinevad isikud käituvad erinevalt sarnastel tingimustel? 8 9 KOLMAS OSA POLIITILISED SÜSTEEMID 5. PEATÜKK Riigid ja rahvad RIIK Riigist võime me rääkida siis, kui: On olemas kindlalt välja kujunenud valitseja(d) Ühiskondlikes / inimestevehelistes suhetes valitsevad mingid reeglid
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
puudutavad üksikuid esemeid, teatud rahasummasid jne. Rooma õiguses eristati kahte liiki üksikõigusjärglust: legaate, mille üle andmine oli kohustuslik ja fideikomisse, mis algselt olid pärijale juriidiliselt mittekohustuslikud, kuid printsipaadi perioodi algusest hoolitsesid preetorid selle eest, et fideikomisse täidetaks. Legatum itaque est donatio quaedam a defuncto relicta (Inst 2, 20, 1 – legaat on teatud kink, mis on surnu poolt (legaadina) jäetud). Sõna „fideikomiss” teket seletatakse väljendiga fidei alicuius committere”mis tähendab „kellegi teise truudust usaldama” ja oli algselt moraalne kohustus. Fideikomissid tekkisid tõenäoliselt selleks, et juhul, kui ei olnud võimalik testamendi või legaadiga teatud isikute midagi pärandada (naistele jne), siis sai pärijat fideikomissiga kohustada asju ikkagi neile üle andma. Vt lähemalt E. Ilus, 10. ptk. 18 18.-19
edu ja ebaedu analüüsida ning põhjendada. Teooria aitab mõista inimeste sügavamaid motiive ning neile antud selgitusi/põhjendusi. Atributsiooniteooria järgi hindavad ja põhjendavad inimesed käitumist kahel moel: Väline atributsioon e. välised põhjused nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised. On teada, et kui inimene on kogenud ebaedu, siis kaldub ta seda põhjendama väliste teguritega, kui aga edu, siis seletatakse seda pigem seesmiste teguritega. Samas - teiste ebaõnnestumiste põhjustena kaldutakse nägema ennekõike just teise inimese isiku omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria kohaselt fundamentaalseks atributsiooni veaks. See näitab ilmekalt, et mitte alati pole inimeste põhjendused oma tegudele adekvaatsed vaid kannavad teatavat moonutust. Atributsiooniteooria tundmine aitab mõista võimalike põhjenduste
mitte teisiti? * nt. D.C. McClelland (1961): Achievement motivation ,,saavutusmotivatsioon": kui töökas ja vastupidav inimene on, et saavutada häid tulemusi võrreldes konkurrentidega, ja kui nõudlikud on need standardid mida püütakse saavutada? Seletas sellise kultuuri omadusega seda, et kui levinud on ettevõtlus ja kas võib eeldada ühiskonna kiiret majanduskasvu. Võrdles riike ja leidis seose * nt. deviantsed subkultuurid: seletatakse nt. noorsookuritegevust, uimastite kasutamist sellega, et inimesed sotsialiseeruvad teatud subkultuurisse, mille normid ja väärtused on teistsugused kui ühiskonnas üldiselt valitsevad. * nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond.
alateadvuses peituv ja seega tundmatu faktor. Ta tunnistab ka seda, et temagi katsed Jumala mõju psüühikale ära seletada mõnes mõttes suurendavad probleemi. ,,"Objektiivse psüühika" määratut jõudu on läbi aegade nimetatud ,,deemoniks" või ,,Jumalaks", seda kuni hiljutise ajani. Me tunneme usuliste teemade suhtes nii suurt ebamugavust, et ütleme selle kohta õigesti ,,teadvustamatus", kuna Jumal on kadunud meie teadvusest. See juhtub alati siis, kui asju tõlgendatakse, seletatakse ära ja dogmatiseeritakse, kuni inimeste tehtud kujundid ja sõnad neid niivõrd katavad, et nad pole enam nähtavad." (JUNG 1977:320) Kõige parema ülevaate Jungi jumalapildist annab teos ,,Vastus Iiobile". Seal käsitleb Jung igavikulist teemat - inimese Iiobi kokkupõrget Jumalaga, keda ta ei mõista. Jahve jaoks Jungil palju kiitvaid sõnu ei jätku. Pigem on ta süüta kannataja Iiobi poolel. Nagu eelnevalt oleme
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus. Värvidena on kasutatud musta (süsi), valget (kriit), punast ja kollast (ookermullad). Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
