Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi. Islami aias oli palju purskkaeve. Vesi voolas läbi aia. Aed oli kanalitega jaotatud tavaliselt neljaks osaks. Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad. 8. Kirjelda lühidalt tüüpilist Hiina aeda * Hiina aedu iseloomustas kolm traditsioonilist elementide rühma: 1) mäed ja kivid; 2) järved ja ojad; 3) paviljonid ja muud ehitised. Hiina aedade kaks põhielementi ongi kivi ja vesi. Kolmandaks elemendiks oli taimed. Hiina aedades olid levinud ka avatud galeriid (lang-fang või lang-tzu), mis järgisid aia looklevaid kontuure, tiigikaldaid ja ühendasid erinevaid hooneid
See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid
pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel sarnanes Kreeka templiga, aga põhiplaan ruudukujuline hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele hoonel oli lai ja sügav eeskoda 2-3 väikest pühakoda katus toetus harvalt paigutatud sammastele. sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga friisi asemel rida saviplaate, katus järsk Hauakmbrite seinamaalidel hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauamabrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt
kükloop — ühesilmaline hiiglane kreeka müütides. labürint — keerdkäikudega ruum, nimetus tuletatud muistse Kreeta kuninga Minose paleest. ladina rist — rist, mille püstharu on pikem kui põikharu. liseen — lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks, kasutati palju bütsantsi ja romaani ehituses. lööv — tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad; põikhoones esinevad põiklöövid. madonna, jumalaema — ristiusus Jeesus Kristuse ema Maarja; kunstis Maarja kujutis koos Jeesus-lapsega. mastaba — vanaegiptuse lameda katusega haudehitis. mausoleum — suur haudehitis; nimetus tuleneb kuningas Mausolose haudehitisest, mis püstitati 4. saj. e.m.a. Väike-Aasias. meander — kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest.
turismisihtpunktiga. ● Petra asub Jordaania lõunaosas Ma'an’i kubernerkonna territooriumil, ümbritsetuna kaljudest ja kõrbest. ● Lähim suurem linn Petrale on linnulennul umbes 20 km kaugusele kagusse jääv Ma'an (üle 50 tuhande elanikku). ● Merepinnast asub Petra enam kui 800 m kõrgusel. ● Petra kõige tuntum ja ilmselt ka üks kaunimaid ajaloolisi monumente – kaljusse tahutud El-Khazneh’i templi fassaad. See sammastega ehitis, mille fassaadi kõrgus on 40 m ja laius 25 m, on arhitektuurilt Vana-Kreeka mõjutustega, paistes silma üheaegselt nii lihtsusega kui ka suursugususega. ● Ehitis rajati 1. sajandil mausoleumina ja krüptina. ● Lisaks El-Khazneh’i templile on Petras veel suur hulk erinevaid vaatamisväärsusi – templeid, hauakambreid, käike, võlvitud väravaid, kaljureljeefe, kaljuseintesse tahutud veetrasse, amfiteater jms.
*Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine, suuremõõduline, 57 keelega (hiljem kuni pereema Ptk VII-IX *Dooria stiil (46) - Dooria stiili *Lüüdlased (Lk 54) Väike-Aasia rahvas iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja *Stoola (54) - maani ulatuv vanarooma lihtsus. naisterõivas; katoliku vaimuliku ametilint *Saatür (48) - kitse pea ja sabaga olend, *Peristüül (57) - sammastega ümbritsetud Dionysose kaaslane siseõu vanakreeka ja vanarooma majadel *Kandelaaber (52) -kõrge küünla- v *Fanaatik(64) - millegi kirglik kaitsja v lambijalg harrastaja *Plebei (lk 53) - vanarooma lihtkodanik *Falerii(63)- Etruria linn Ptk X-XII *Kokott(67) - lõbunaine, *Ediil (87) Vana-Rooma vabariigi kõrge pool(maa)ilmadaam riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi.
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel per...
etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve
päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest
Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Tema skulptuuridest on kuulsaimad: "Mooses" (Julius II hauamonumendile kavandatud figuur) ja "Taavet". Kui Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, siis Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes valmistub võiluseks. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligikaudu 350 figuuri. Hoolimata oma tervisest töötas ta lae all 4 aastat ja täitis selle tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar
põhialuseks, aedlinna idee sünd. Ledoux sammas, dooria sammas vaheplaatidega, architectura parlante rääkiv arhitektuur, paneb teid kõnetama ja mõjutama, Ledoux utoopiline turuväljak, planeeris kogu linna, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seinapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega. Ledoux projekteeris linna ringikujulisena, kuigi valmis ehitati ainult pool. See on võimu väljendus arhitektuuris: keskel on bossi maja, ümber on sektorid. Ringikujuline plaan asetab kõik vaatlusvälja ja ei lase midagi varjata. Keskelt jälgib võim, kõrvalt naabrid Soolalinna peadirektori maja Barrière de la Villette Tollimajade süsteem Pariisis Bordell Oikema e. Armastuse õpetaja maja (fallos), jõeinspektori maja, söekaevuri maja.
Hatsepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Thutmosis III (u 1479 u 1425 eKr) Thutmosis III ja kuninga kõrvalnaise Aseti (Isise) poeg Thutmosis III valitses
kroonis ukse ülemis osa. Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud. Sissekäiku võisid kaunistada ka obeliskid ja hiiglaslikud vaarao kujud, nn kolossid.(Vaga; 2000) Sissekäik oli ka palvetamiskoht, alles seejärel, pärast seda takistust, astuti templi esimesse õue. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. (Vaga 2000) Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue
Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud
aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg
Neis sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid toitsid ja riietasid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu ei olnud koht kuhu lihtrahvas oleks saanud lihtsalt sisse minna ja jumalat teenida. Lihtrahvas nägi jumalaid üksnes eriliste pühade ajal. TEMPLI SISEMUS Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sellele järgnes paljude kaunilt välja raiutud sammastega saal ehk hüpostüül. Jumalakuju sisaldav pühamu poole minnes tõusis põrand aina kõrgemale ja seinad nihkusid aina koomale. Tempel terviklikult sümboliseeris universumit ja selle loomist. ALTAR Igas templis oli üks või mitu altarit kus hoiti jumalate kuldkujukesi. Pühamu oli suletud ja uks pitseeritud. Preestrid avasid selle iga päev hoolikalt, et vii jumalale joogi ja sõõgiohvreid. Ülempreester riietas jumalakuju lahti, puhastas seda ja mähkis taas puhtasse linasesse kangasse
Kaubanduslike saavutuste ning teiste leiutiste elushoidmiseks ning pärandamiseks järgmistele põlvedele tekkis vajadus täpsete üleskirjutiste järele. Tekkis kiri, millega kaasnes ka seadupärane arhiveeriv süsteem. Eridu paiknes Eufrati kaldal, delta juures. Eridu tempel oli paigutatud tohutule alusbaasile, mis oli valmistatud savitellistest ning oli nähtav miilide kaugusele. Üldjoontes nelinurkne platvorm oli ääristatud korrapäraste vahemike järel paiknevate sammastega. Hoone eesosa keskel paikneb sissepääs, kust madalamaks muutuv vestipüül juhatab sisse tsentraalsesse ruumi. Abiruumid, kus tõenäoliselt hoiti reliikviaid ja varandust, paiknesid hoone nurkades. Eridu tempel oli ehitatud kuningas Gudea auks ning oma täpsuse ja hinnalisuse poolest ei anna teda teiste selleaegsete templitega selles piirkonas võrreldagi. See, et tempel oli püstitatud kuningale näitab, et tegemist oli rohkem kui ühiskondliku hoonega. Tempel oli
keraamilised kaunistused. (Kangilaski 2003: 75) Alpatov (1973: 164) annab etruskide templite kohta mõnevõrra teistsuguse iseloomustuse. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeklaste peripteeriga, mis nähtub sellest, et ka etruskide templitel on stella, sambad ja viilkatus. Kuid põhilise erinevusena toob Alpatov välja, et etruskide templite puhul on esikülg tugevamini rõhutatud kui kreeka analoogidel. Sissekäigu ees olevat asetsenud tihedalt sammastega täidetud platvorm, millele sai mööda laia paljuastmelist treppi. Arvatavasti ei olnud templid etruskide arvates mitte üksnes jumalate elupaigad, vaid ka jumalateenistuse pidamise kohad. (Alpatov 1973: 164) Ka Vaga(1999: 103) on iseloomustanud etruski arhitektuuri. Ta väidab, et lisaks templitele on väga kõnekad ka säilinud linnade varemed üldiselt. Seal leiduvat nii primitiivset kükloopilist ehitusviisi tahumata kivimürakatest kui ka äärmiselt hoolikalt ja korrapäraselt
*Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: Kadrioru Loss Pärnu Elisabethi kirik Narva Vanalinn ROKOKOO (18.saj.) · Tunnusmärk: *Sein kaetud riidega *Palju kasutatakse Putosid (Paksud väiksed inglilapsed) *Hiinavaasid · Näiteks: Põltsamaa Loss Leedu saatkond Tln-s KLASSITSISM (18.saj. lõpp- 19.saj. algus) · Tunnusmärgid: *Antiigi eeskuju *Sissekäik tähistatud sammastega * Samba kujundused: 1. Dooria,2. Joonia, 3. Korintose · Näiteks: Tartu Ülikool Palju mõisahooneid: Raikküla, Kolga, Järlepa, Riisipere, Vana Antoonikum NEOSTIIL (19.saj. lõpp) · Neobarokk, neogootika- vanadest stiilidest tehtud uuendusi · Neogootika- gootistiili jäljendamine Alatskivi Loss Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone
kavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse , maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone , mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki
karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku. Paekalda ette jääb tasane murrutuslava, millel esineb madalas meres palju rändkive. Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib kambriumi liivakividest koosneval murrutuslaval jälgida mitmesuguseid mere tegevuse mikrovorme ja kivimeid läbivaid tektoonilisi lõhesid.
Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik – kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud
sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige korraspärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasidki kindlaks rooma arhitektuuri alused, mis püsisid veel mitmeid sajandeid. Skulptuuris nagu ka muudel kunstialadel toimus hilise vabariigi ajastul erinevate traditsioonide ja stiilide segunemine. Kõige suurem mõju oli korduvalt mainitud kreeka hellenistlikul kunstipärandil, samas jäid rooma skulptorite teosed sel ajastu veel selgelt ja küllalt äratuntavalt roomalikuks. Seda on eriti märgata rooma portreeskulptuuris, mis
renessanss-obeliskid asendati barokkurnidega. Pärast põlemist taastati kiriku sisemus sedavõrd, et saaks jumalateenistusi pidada. Taastamistöödele olid palgatud kõik linna tislerid ja juba aasta pärast võis kirikut jälle kasutada. Uue altari ja kantsli valmistas puulõikemeister Christian Ackermann, kes oli pärit Königsbergist. Tallinna nikerduskunstis on Ackermanni tööd klassikalise baroki heaks näiteks. Suurepäraste sammastega altar teostati Nicodemus Tessini jooniste järgi ja see esindab rooma stiiliideaali, mida Tessin sel ajal soovitas. Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on Toompea põhjanõlval üks silmapaistavamaid ehitisi, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud
kaheks kitsamaks külglööviks. Aknaid ei olnud, valgus pääses sisse läbi ukse. Konstruktiivsete osade äärmiselt selge, loogiline ja otstarbekohane käsitlus. Põhiplaanilt õitseaja joonia templid Väike-Aasias ja Kreekas väga erinevad. Atikas levis joonia stiil hilja ja seal väikesed templid. Kõige sagedamini antidega tempel, prostüül ja amfiprostüül. Idas valitseb sammastega ümbritsetud templitüüp. Aasia ehitiste sambad tavaliselt saledamad kui Atikas. Entablement - talastik Nummised - üksteise peale asetatud osad, mis moodustavad tüvese. Tüvese ülemises osas on lõige, mis moodustab ühes mõne võruga ülemineku kapiteelile. Kasutati värvimist (lagi, sima) Põhiplaan: enamasti pikikülgedel kahekordne otskülje sammaste arv pluss 1 (6 ja 13, 8 ja 17)
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. saja...
arhitektuuri. Oli kindel et ainult väärikatel eesmärkidel oli võimalik luua midagi ilusat. 1517 aastal annab välja oma raamatu, kus tutvustab oma loomingut ja see jääb üsna pikaks ajaks arhitektide käsiraamatuks. Sambad on tema jaoks kõige olulisemad. Kasutab üle mitme korruse ulatuvaid sambaid ja poolsambaid. Ta pani neid sambaid igale poole, nii ilmalikele majadele kui kirikutele. Tema kõige kuulsam villa- villa ra tonda, mandriitaalias. Kolmnurkne viil sammastega, väga lai trepp. Kõik neli külge on ühesuguselt kavandatud. 16 saj, kõrgrenessanssi maalikunst Seoses suurte maadeavastustega hakkasid tähtsad kaubateed itaaliast mööda minema. Madalmaad said tähtsamaks. Rakendus tööstuse areng. Itaalia jääb killustatuks. Vaatamata majanduse ja ühiskonna langemisele, ei toimu kunstielus langust. 15 saj, alguse saanud õitsengu periood, mis oli pannud kogu loomeinimeste taotlused ja arengud, arenesid edasi. Kunstielukeskuseks saab rooma
Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Maaja linnade keskustes kõrgusid astmikpüramiidid, valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Astmikpüramiididel asetsesid pühamud- templid, mis koosnesid sammastega eraldatud galeriidest. Maajad rakendasid ehitamiselt ka primitiivset astmikvõlvi (pseudovõlv). Tuntuimad mälestised on varemed Quiriguàs ja Palenque'is. Lisaks tempel- püramiididele ehitati madalatele platvormidele paleesid, kus leidub värvikirevaid seinamaale ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavaid puust ja kivist nikerdusi. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel,
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures. Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Maalikunst, skulptuur ja kunstkäsitöö
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
19401941 töötas dekoraatorina. Ta vangistati NKGB poolt 30. juunil 1941 ning ta suri sama aasta 26. novembril Solikamski vangilaagris. Laidoneride kodu Enne I maailmasõda ja sõja ajal elasid Laidonerid Kaukaasias ja Venemaal. Pärast Johan Laidoneri Eesti sõjaväkke astumist tuli 1919. aastal Eestisse ka Maria ning 1920. a aprillis koos Maria emaga ka Misa. Maria ja Johan elasid esialgu dr. Jaan Raamoti juures. Linnakodu Õllepruuli tänaval ostsid Laidonerid 1920. aastal. Kahekordne sammastega härrastemaja oli ehitatud 18. sajandil ning oli olnud kunagi von Kügelgenide suvemõis. Suures aias olid lilled, marjapõõsad, õuna- ja kirsipuud. Maja keldris olevat olnud lasketiir, kus ka Misa käis sõpradega laskmist harjutamas. Laidonerid ise elasid esimesel korrusel, teist korrust üürisid kindralmajor Herbert Brede perekonnale. Teiseks koduks oli Viimsi mõis, mille kindral Laidoner sai 1923. aastal Eesti riigilt autasuks Vabadussõja eduka juhtimise eest
/Kangilaski 1977, lk 20-21/ lõpp Carl Magnus Stenbock (esimene CMS) teeb suuri ümberehitusi. Peahoone ehitatakse laiemaks, pikkus jääb samaks. Ehitatakse välja 1765 - mõisasüda enamvähem sellisena nagu me seda praegu näeme. Stiil 1768 hilisbarokk, mis sisaldab juba klassitsismi mõjusid. Norrmani andmetel kaunistati peahoone sammastega juba nüüd. Algas mõisa hiilgeaeg. Mõisas on: härrastemaja ja kaks häärberit, 1700ndate kaks talli ja kaks vankrikuuri, laudad (Viehgarten), viinaköök, lõpp kangrumaja, sepikoda, aiamaja kivist; kaks vilja- ja üks linnaserehi puust. /Kangilaski 1987, lk 15 (S.Dobermanni andmed)/ Puudub kaarait. Nüüd lähevad andmed mõnevõrra lahku. Ma ei hakka siin oletama, millised võivad täpsemad olla
· Umbes 80.a pKr valmis Colosseum kõige suurem amfiteater · Amfiteater oli ilma katuseta staadionikujuline ehitis gladiaatorite võistlusteks · Teatrietendusi antiikajal amfiteatrites ei toimunud · Colosseum mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, oli 50 m kõrgune ja neljakorruseline · Ta oli ehitatud segastiilis: Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatoritega Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud) Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga · Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad
vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Irooniline küll, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas ja mida võib pidada usupuhastuse ehk reformatsiooni üheks ajendiks, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida
· Katakomb ulatuslik maa-alune käik · Katedraal peakirik · Kentaur hobuinimene · Keraamika savitöötehnika · Kiilkiri kiilu taoliste märkidega kiri · Kirik ristiusu pühakoda · Klassikaline tavaline/aegumatu ese, asi.. · Klooster nunnade / munkade asula · Kollaaz kujutava kunsti tehnika · Koloss hiiglasuur ese · Kompositsioon kokkuseade · Krabi kivilill · Labürint keerdkäikudega hoone · Lööv sammastega eraldatud ruum · Magistraal peamine asi · Majuskel suur täht · Mastaba haudehitis · Menhir kõrged püstised kivirahnud · Miniatuur pisiformaadis pilt · Mosaiik erilaadsetest osakestest koosnev tervik · Ornament kaunistus · Paraadportree kujutab inimest suursugusena · Perspektiiv ruumilise eseme kujutamine tasapinnal · Petik akent jäljendav niss · Pilaar tugipost · Pilaste seinast eenduv sammas
Ümarskulptuur oli keelatud. Mõnevõrra kasutati reljeefi sarkofaagide kaunistamiseks. ARHITEKTUUR Rooma tempel oli jumala eluase. Ainult preester võis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on teistest tunduvalt laiem ja kõrgem ja omaette katusega. Ülaosas olid aknad. Idapoolsesse ossa jääb põikhoone ehk risthoone. Ristumiskoht oli kooriruum . seal paiknes altar ja selle taha jääb ümarehitis Apsiid. Vanavene kunst Kiievi-Venemaa 11 saj. Oli kiievi venemaa suurim riik Euroopas. Piirnes ristiusu maadega. Paremate
alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis olid levinud ajaloolised teemad ja antiiklegendid. Maaliti allegoorilisi mütoloogia ja usuainelisi pannoosid, tahvelmaale ja esinduslikke portreid. Barokkmaal oli jõuline ja tumedates toonides, inimesed maalidel olid rõhutatult maised, lopsakate kehavormide ja pingul musklitega. Kuna kunsti
Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin. Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka kloostreid, millest nimekaim on Normandia ranniku lähedale tillukesele kaljusaarele rajatud Mont-Saint-Michel (tõlkes Püha Mihkli mägi). Astmeliselt mäkke tõusvad ehitised, kirik ning saledate sammastega ristkäik saare tipul andsid oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". 2.1.2 Arhitektuur Inglismaal Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks
Fassaadid on kujundatud vene ampiirstiili vaimus, sissepääsu ja külgfassaadi rõhutavad korintose sambad, peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal. Kokku on majas 168 ruumi. Trepi- ja aatriumipiirete kujunduses on kasutatud volüümikaid balustreid, lagedel stukkdekoori, seintel ripuvad vene kunstnike mere- ja sõjateemaliste maalide koopiaid, kõrgetel postamentidel seisavad admiralide büstid; ampiirvormides mööblil on punane sametpolster, Moskvast kohale toodud malmvalulühtrid ja
ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. 10. Mille poolest on Andrea Palladio tähtis antiikaja pärandiga seoses? Palladio uuris põhjalikult antiikarhitektuuri ja sealt pärinevad ka tema otsesed eeskujud. Ta uuris ja mõõdistas varemeid, interpreteeris klassikalise perioodi tähtsama teoreetiku Vitruviuse (elas 1. saj. e.m.a.) kümmet raamatut arhitektuurist. Viimaste ajendil kirjutas Palladio ("Neli raamatut arhitektuurist", 1570).Tema hooned on kaunistatud rohkete sammastega. Üle kõige valitseb sümmeetria ja harmoonia, millele on sageli ohvriks toodud ruumide otstarbekas paigutus. Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks. Tema klassikalised hooned andsid renessansile humanistliku suuna, harmoonia ja sünteesi, mis mõjutas hiljem ka demokraatia arengut ühiskonnas. 11. Selgitada J
Sõna ,,teater" tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3. Nende rollid ei olnud ka just eriti suured. Enamasti mängisid meesnäitlejad ka naisi. Näitlejad kandsid maske. 3. saj eKr ilmusid naised lavale, nendega kadusid ka maskid. Skeene garderoobi sarnane ruum. Näideldi proskenionil. Oli teatreid, mis mahutasid mõnituhat inimest, suuremad ~40 000 inimest. Antidega tempel väiksed templid, sammastega eesruum ühes otsas. Neid ehitati kõige rohkem, kuid neid on säilinud kõige vähem. Peripteel suur tempel, neid ümbritseb igast küljest ühtne sammaste rida Dipteer ülisuured templid, kahekordne sammaste rida Kreeka templid olid katusega. Templid olid akendeta. Neid ehitati ristkülikukujulise põhiplaaniga. Lihtinimene ei võinud mõjuva põhjuseta templisse siseneda. Templi sisemust nimetatakse naoseks (cella). Templite ehitamisel järgiti orderit, templi mõõdud on väga
Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast
dooria-tuski kapiteelidega on varustanud see annab fassaadile kuiva ja kaine ilme. Kiriku ja kahe tiibhoone juurdeehituse ning puude istutamise tõttu hoovi osutub tagafassaadi üldvaade võimatuks. Mis puutub sisemusse, siis on siin peale aula kõik lihtne, koguni vaene. Nagu Krause esimesed kavandid näitavad, oli tal alguses kavatsus siseruume rikkalikumalt läbi viia; nii tahtis ta peatreppi varustada esimesel korral dooria, teisel joonia sammastega. Lõpuks ehitati trepp tehnilistel põhjustel siiski hoopis teisiti ja kavatsetud sambad jäid ära. 8 Kahest korrast läbiulatuv aula (4. joon.) on käetud peegelvõlvi sarnase laega. Seinad on liigendatud joonia pilastritega. Ümber saali on ehitatud galerii, mis seisab jooniastiili sammastel. Kahe koridorist tuleva ukse vahel asub kateeder15. Nagu väljas, on ka siin kõik üldiselt kaunis lihtne, kuid ruumi üldmulje on siiski täitsa pidulik
Vabariigi Valitsus) 3. 1800-1820 ampiirstiil. Empire keisririik Klassitsismi arhitektuuri isel. Üle 2'e korruse ulatuvad sambad. Sümmeetrilisus, lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Cermain Soufflot(1713-1780). Tema suurimaks elutööks sai Pariisis Pantheoni ehitamine. See oli ladina kvartali kesksel kõrgendikul paiknev võimas ristkuppel kirik, mille fassaadil ees kerkib Korintose sammastega portikus(sammaseeskoda). Selle kohal aga kolmnurkne frontoon. Jaques Ange Gabriel(1698-1782). Prantsuse arhitekt. Suurim elutöö: Treanoni loss Versailles' pargis. Jean Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800). Töötas Peterburis. Suurim elutöö: kunstite akadeemia hoone. Andrejan Zahharov(1761-1811). Admiraliteedi hoone. Andrei Voronihhin(1759-1814). Kaasani peakirik. Klassitsismi ajal levisid ka arhitektuurilised monumendid: triumfikaared, võidusambad ja auväravad
Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar
Vana-Rooma aeg, millest pärinesid ka romaani kiriku põhilised konstruktsioonid. Tugev, mõjukas, kaitsefunktsioon vähenes ja muutus kunstipärasemaks. · 12.saj alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa. ARHITEKTUUR · Keskaegse kiriku põhielemendid basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks. Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
