Raamatu „Nero“ analüüs (0)

Tallinna 21.Kool

Liisa Aavik 11C
Raamatu „ Nero “ analüüs
Õpetaja: Tiina Meeri
Tallinn 2012

Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa

Esimene raamat

Ptk I-II

Artemidoruse „õde“ Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks.

Ptk III-IV

Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada.

Ptk V-VI

Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta.

Ptk VII-VIII

Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid.

Ptk IX-X

Acte hiilib Flavius Sceneviuse peole sisse ning kohtub salaja Neroga tunnistades talle oma armastust. Flavius Scenevius langeb mõrvakatse ohvriks. Poppae Sabina leiab verise pistoda , mis tõestab Agrippinna seotust selle looga .

Ptk XI-XII

Pärast mitmeid nädalaid maamajas üksiolekut avaldas Axte soovi Marsi väljakule ühes Neroga minna. Kuigi Acte kandis loori, tunti ta kahe inimese poolt ära. Saabus käskjalg teatega, kus paluti Actel lõpetada suhe Neroga.

Ptk XIII-XIV

Keiser Nero räägib oma emaga Octavia kuuldse Actest. Octavia lahkub ruumist ning Agrippinna järgneb talle, lubades Aacte tappa. Octavua ähvardab Nerole sellest rääkida ning palvetab jumalate poole.

Teine raamat

Ptk I-II

Ühiskonna koorekihti kuuluvad 6 isikut, kes on Agrippinna vastu, arutavad seda probleemi üheskoos. Nad mõistavad, et Agrippinna on saavutanud liiga suure võimu riigiasjades ning lasknud oma teel inimesi tappa. Agrippinna laseb Pallasel Acte röövida.

Ptk III-IV

Pallas avaldab oma armastust taaskord Actele ning tahab temaga abielluda . Acte keeldub. Ta viiakse Antumi.

Ptk V-VI

Keiser saab röövimisest teada ning pärib selle kohta emalt aru, kes aga saladuskatet kergitamast keeldub.Nero saadab seepeale välja suures koguses otsijaid, luurajaid. Ta saab emalt kirja, milles seisab, et laev, millega Acte sõitis, on ühes Actega põhja läinud.

Ptk VII-VIII

Nero on Agrippinna peale väga vihane . Saabuvad hattide esindajat sõpruskohtumisele Neroga. Nero laseb kättemaksuks kohtumise korraldada varem, nii, et Agrippinna jõuab kohale liiga hilja .

Ptk IX-X

Acte ppäseb merehukust plangule klammerdudes. Ärgates leiab ta end Octavia juures põetatavana. Riigiasjad toppavad ning Salvius Otho juures on pidu.

Ptk XI-XII

Nero armub Poppae Sabinasse kui Acte asendusainesse. Otho ei saa midagi aru. Octavia saab sellest teadmisest palaviku ning kannatab välja Popae Sabinaga ühe katuse all elamise .

Ptk XIII-XIV

Vandenõulased peavad Meneniuse juures ülestõusu plaani. Sisse tungib Pallas ühes oma salgaga ning vahistab Meneniuse tappes mõningad vandenõulastest. Osad saavad põgenema.

Ptk XV-XVI

Toimub Poppae Sabina organiseeritud libaatentaat Nerole, kes on eelnevalt tülli läinud oma emaga. Tigellinus, Poppae Sabina ja Hasdra lavastavad Nero ema süüdi. Nero tahab oma ema tappa lasta.

Ptk XVII

Nero sööb ühes Agrippinna ja Poppae Sabinaga pidusööki. Agrippinna järeldab Nero sõbralikkusest, et tema suhted pojaga on täiesti korras. Tema laev aga uputatakse ning ta jääb veele püsima.

Kolmas raamat

Ptk I-II

Agripinna aitavad hädast välja lillekaupmehed. Ta saadab Nerole kulleriga kirja, kes aga kinni võetakse nii, et kiri keisrini ei jõua. Tigellinus laseb pärast kirja läbi lugemist Agrippinna mõrvata.

Ptk III-IV

Octaviat süüdistatakse alusetult abielurikkumises ning viiakse uurimise alla. Ta mõistetakse hoolimata tema süütust tõetavatest tõenditest süüdi. Tema ja Nero abielu lahutatakse.

Ptk V-VI

Rahvas hakkab kohtuotsuse vastu mässama. Nero mõistab oma vigu ning laseb Octavia tagasi kutsuda. Octavia lahkub aga vabatahtlikult paleest ning tõmbub oma villasse.

Ptk VII-VIII

Octavia lavastatakse Poppae Sabina poolt süüdi riigireetmises. Nero käsul ta hukatakse. Poppae Sabina ja Nero saavad lapse, kes aga varsti peale sündi sureb .

Ptk IX-X

Lõõskavas suvekuumuses süttib üks viljaait ning sealt saab alguse suur ülelinnaline tulekahju. Vandenõulased levitavad keset katastroofi kuuldust, et Nero ise on linna süüdanud. Nero läheb kavatsusega aidata tulekahju kustutada linnakünkale, kust tulekahju vaadates kehastub talle Acte ning kus ta laulma hakka.

Ptk XI-XII

Tulekahju lõppeb. Nero korraldab rahvale suure peo. Kohale tuuakse 300 õlgadeni takkudesse mässitud naatsaretlast, kes pannakse vaiade külge maasse püsti seisma ning süüdatakse põlema. Rahvahulk- 80 000- külalist juubeldavad ning peavad suurt orgiat.

Ptk XIII-XIV

Aasta hiljem on Nero oma paranoilisuses ja vihas jumalate vastu lasknud hukata metsikus koguses inimesi, ka oma lähedasi ja sõpru. Poppae Sabina on teist korda rase , kuid üks ori komistab kandetooli kandes nii, et ta lendab vastu sammast. Poppae Sabina sünnitab surnud poja ja sureb ise.

Ptk XV-XVI

Nero on põhimõtteliselt kogu riigi poolt hüljatud ning võimule taetakse panna uus keiser Galba. Viimasel hetkel ilmub Acte, kellega ühes nad Phaoni villasse põgenesid. Tigellinuse meeste hobuste kabjaplaginat kuuldes Nero tapab kõigepealt ennast tappa tahtes kogemata Acte ning siis enda.

Mõisted peatükiti

Esimene raamat

Ptk I-III

* Epigramm (16) - lühike pilkeluuletus
*Pieteeditunne (11) - aukartus , sügav austus . 
* Faatum (14) – saatus
*Moira (14) - kreeka saatusejumalanna
*Pateetiline (16)- paatoslik , ülipidulik
*Heerold (19)- ametlike teadete kuulutaja keskajal
*Kviriit (19) - Vana- Rooma täieõiguslik kodanik 
*Sestesrts (19) - Vana- Rooma hõbe- või vaskmünt  
*Adjutant (20)-käsundusohvitser

Ptk IV-VI

* Amfora (28) – kahe kõrvaga antiikne savinõu 
* Kapitoolium ( 31) – üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus
*Galilealane (31) –Lääne-Euroopa rahvas gallid  või gallialased
*Kitara (34) – Vana-Kreeka suuremõõduline, 5–7 keelega (hiljem kuni 12) lüüra tüüpi pill, mida mängisid põhiliselt mehed
*Stoa (37) –sammaskäik
*Pontifex maximus (lk 38)
*Vestibulum(40) – ehk vestibüül, hoone suur eesruum
*Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana-Rooma sõjaväes
*Matroon (40) - auväärne abielunaine , pereema

Ptk VII-IX

* Dooria stiil (46) - Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus.
*Saatür (48) - kitse pea ja sabaga olend, Dionysose kaaslane
*Kandelaaber (52) -kõrge küünla- v lambijalg
* Plebei (lk 53) - vanarooma lihtkodanik
*Lüüdlased (Lk 54) –Väike- Aasia rahvas
*Stoola (54) - maani ulatuv vanarooma naisterõivas; katoliku vaimuliku ametilint
*Peristüül (57) - sammastega ümbritsetud siseõu vanakreeka ja vanarooma majadel
*Fanaatik(64) - millegi kirglik kaitsja v harrastaja
*Falerii(63)- Etruria linn

Ptk X-XII

* Kokott (67) - lõbunaine, pool(maa)ilmadaam
* Piinia (68) – lõunamaine okaspuu
*Audients (77) - jutulevõtt, jutulolek
*Tuunika (78) - vanade roomlaste rõivas
*Tooga (78) – vanarooma meeste üleriie
* Kohort (85) - kümnendik Rooma leegioni 
*Ediil (87) – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi.

Ptk XIII-XIV

* Otoman ( 91) – Türgi diivan
*Epistel ( 91) - noomitus- v õpetuskõne
*Sofist (96) - filosoofiakoolkonna liige
*Juno(100) – vanarooma abielu ja sünnituse jumalanna
*Amor(100) – vanarooma armastusjumal
* Jupiter (100) - vanarooma peajumal

Teine raamat

Ptk I-III

*Sõjatribuun (106) - leegioni ülem Rooma sõjaväe
*Pandateria (106) –
*Printseps (109) – esimene, pealik, esimene inimene(riigis)
* Mureen (110) - kala
*Bireem (114) - pealistikuse sõudjate reaga sõjalaev antiikajal
* Neim (114) - kättemaks
* Sardiinia (114) - saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa. Idas külgneb ta Türreeni merega, põhjas eraldatud KorsikastBonifacio väinaga.

Ptk IV-V

*Früügia (118) - vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.
* Joonia (118) - Vana-Kreeka piirkond, mis hõlmas Väike-Aasia lääneranniku keskosa ning selle läheduses paiknevaid saari.
*Vöör (Lk 120) – laeva eesosa

Ptk VI-VIII

*Epopöa (132) - pikemat ajajärku v ajaloolisi suursündmusi käsitlev eepos, romaan, romaanisari, film
*Pööbel (134) – lihtrahvas
*Aatrium (141) – Rooma elamu pearuum ; sammaskäiguga ümbritsetud siseõu
*Baldahhiin (142) – ehisvari voodi, trooni vm kohal
* Konsul (142) – riigi ja selle kodanike huvide kaitsja välisriigis; kõrgem võimukandja Vana-Roomas ja keskaja Euroopas
* Leegion (143) - väeüksus Vana-Roomas

Ptk IX-XI

*Presbüter (151) – koguduse vanem või juhatuse liige 
*Etleja (157) – deklamaator, ilulugeja, sõnakunstnik
* Gasell (160) – antiloop
* Styx (163) –vanakreeka allmaailma piirik olev Vihkamise jõgi
*Io ( (163) –vanakreeka jõejumal
* Thales (163) – mees, keda peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks
* Herakleitos (163) – vanakreeka filosoof
* Platon (163) – vanakreeka filosoof

Ptk XII-XIV

*Baiae (166) -
* Ekstsess (166) - (lubatud) piiridest üleminek, liialdus , vahejuhtum
*Propreetor (166) – Vana-Rooma kõrge ametnik
*Teenar (168) - Vana-Rooma ja varakeskaja hõbemünt
*Pjedestaal (179) - (kuju) alus; autasustamispoodium
*Hüdra (185) - zOOL mageveepolüüp; MÜT  veemadu

Ptk XV-XVII

*Koloon (190) - AJ sõltuv väikemaaharija Rooma keisririigi; Costa Rica ja El Salvadori rahaühik
* Arsenal (191) - relvakäitis ja -kogum; relvistu
*Sesterts (195) Vana-Rooma hõbe- v vaskmünt
* Manuskript (195) - käsikiri
*Mirt (201) - mürt BOT (taim)
* Trapp (201)- lind; restiga avaus põrandas vee äranõrgumiseks; laeva- v lennukitrepp; vulkaaniline kivim
*Mureen (202) - ZOOL (kala)
*Diadeem (203) – otsmikuvõru, -pael
*Saturnaal (206) - Saturnuse auks peetud Vana-Rooma pühad   

Kolmas raamat

Ptk I-III

*Pargas (209) - lameda põhjaga suur paat, lodi
* Leto (210) - anakreeka mütoloogias titaanide Koiose ja Phoibe tütar ning jumalate Apolloni ja Artemise ema. Ta sündis Kosi saarel.
* Apostel (220) - RELIG (Kristuse) jünger; ÜLEK mingi idee, õpetuse vms kuulutaja
* Prokuratuur (220) - seaduste täitmise järele valvav riigiorgan
*Senat (222) -
ülemkoda USAs, Kanadas, Itaalias jm; AJ: riiginõukogu Vana-Roomas; kohtu järelevalveorgan Venemaal

Ptk IV-VI

*Stoik (225) - stoitsismi pooldaja; stoiline isik 
*Kupeldaja (228) -  paari sobitama, armusuhteid vahendama
* Tsensor (229) -  tsenseeriv ametnik; AJ Vana-Rooma kõrgem riigiametnik
*Kasarm (231) - ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused võiüksused) alaliseks majutamiseks
* Garnison (236) - ühes asulas v kindluses paiknevad sõjaväeosad
*Nuut (236) - lühikese varrega piits ; TEHN soon, õnar
*Tsentuurio (210) -tsentuuria ülem Rooma sõjaväes
*Kehklema(240) - kiitlema, suurustama; vehklema, kekslema

Ptk VIII-X

*Tiber (247) - jõgi Apenniini poolsaarel Kesk-Itaalias
*Kohort (247) - kümnendik Rooma leegioni
*Fuuria (249) - Rooma kättemaksujumalanna
*Prassima (251) - prassida, prassin> joomapidu pidama , laristades pummeldama
*Sappho (253) - Antiik-Kreeka luuletajanna ja  pedagoog , kes sündis Lesbose saarel
* Edikt (254) - valitseja korraldus, käskkiri
*Gladiaator (255) - kutseline võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel

Ptk XI-XIII

*Askeet (257) - lihasuretaja
*Fanfaar (258) – vaskpuhkpill
*Tribüün (261) - vaatajate lava v istmestik; kõnelava; ÜLEK  esinemiskoht , häälekandja
* Orgia (261) - ohjeldamatu prassing; AJ  pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas
*Lüüs (262) - ED pikaldane palaviku vaibumine; BIOL orgaaniliste struktuuride lagunemine lagundava aine toimel; TEHN  rajatis , mille kaudu laev sõidab ühelt veetasemelt teisele
* Pluton (265) - kreeklaste rikkust andev maapõuejumal, keda on võrdsustatud allmaailmavalitseja Hadesega

Ptk XIV-XVI

* Malahhiit (266) – roheline mineraal
*Rihtima (268) – õigeks, parajaks seadma; sobitama, sättima
* Vandel (269) – elevandiluu
*Kaaristu (269) – arkaad , sammastele v piilaritele toetuv kaarestik
*Neimama (274) – kätte maksma

Isiklik arvamus

Esiteks, alustagem sellest, et mulle see raamat meeldis. Peamisteks teguriteks ses osas pean ma head sõnavara ja inimpsühholoogia püsimatuse üle peidetult filosofeerimist. Kuigi tihtipeale on toredam lugeda raamatuid, mis lõppevad hästi, et siis seda lootust ja rõõmu õnnelikust lõpust enda ellu üle kanda, siis selle raamatuga on teisiti. Võibolla ongi asi selles, et ma ei samastu Nero püsimatu isiksusega.
Sõnavara on raamatul rikkalik ning meeldiv. Märkasin peale lugemist samade sõnade või väljendusstiili ilmumist enda keelekasutusse, näiteks õhtul hilja unise peaga sõbrannaga õpilasfirma asju arvutis arutades rääkisin lollitades midagi taolist nagu „et võiksid tunda kirglikku joovastust Kreeta päikse all küpsenud viinamarjade mahlakusest“. Lisaks tundsin väga palju äratundmisrõõmu nähes ajaloos ja kunstiajaloos õpitud mõisteid. Kuigi tegin ka sellesse analüüsi mõisteseletuse osa, siis tean ma enamikke neid sõnu suurepäraselt. Sellest loetelust näen ära, kui palju kool on ikkagi mulle andnud. Uhke!
Üks raamatu moraale on minu arvates see, et inimesel on vaja tunda tõelist armastust, suuremat valikuvabadust ses osas, sest see aitab tal olla üle iseendast ning õppida mõelda rohkem teiste peale. Raamatus võis näha, kuidas Nero suhtumine üldse elusse Acte juuresoleku mõjul muutus. Poppae Sabina kui asendaja juuresolek pigem kibestas teda veelgi rohkem, kuigi tema seda õnneks pidas. Temast sai julmur. Liiga suur armukadedus on isekus ning tegelikult mitte päris armastus, eriti Poppae Sabina näitel, kes otse kui vikatiga Nero lähedastel päid otsast niita lasi, kahtlusi külvas. Acte oli see, kes tegelikult Nerot õnnelikuks oleks teinud. Octavia armastas Nerot nagu Actegi tõeliselt andestades talle kõik abielurikkumised ning mõeldes rohkem sellele, mis Nerot õnnelikuks teeb.
Teine oluline moraal on see, et elu võib olla väga karm, kuid enda õilsamad põhimõtted tuleb säilitada ka kõige hullemais elutormides, sest muidu kaotab inimene iseenda. Rooma tulekahjus kehastunud Acte pärast plahvatanud kibestumus ning viha jumalate vastu muutis Nero oma viha teiste peale välja valavaks julmuriks. Mul õnneks nii dramaatilist näidet oma elust tuua ei ole. Väiksema tähtsusega paralleelina võin tuua välja oma suhtumise suitsetamisse ja joomisesse. Kuidas tahes mulle ka sellega peale pole käidud, et ma jooks või suitsetaks, olen keeldunud. Tänapäeva põlvkonnas nimetatakse seda tugevaks isiksuseks, mis mulle veider tundub.
Korruptiivne ühiskond, kehvad elukombed , pillamine, reeturlikkus, kättemaksuhimu, isekus- kõik need omadused ilmnesid selles raamatus riigijuhtimises. Kõrgel positsioonil tuleb alati arvestada, et inimesed üritavad sind ära kasutada. Kas Nero oli oma lõpu ära teeninud ? Mina ütlen, et jah, sest terve riik ei saa vastutada keisri armuelu luhtaminekute eest. Kokkuvõttes oli asi ikkagi tema kibestuses Acte pärast. Nero lugu on kurb. Mul on tast kahju, aga olgem realistlikud, tema käitumine riigijuhina oli absurdne.
10