Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jordaania (0)

1 Hindamata
Punktid

Jordaania
Evalota-
Li sbeth  Link
 
 
XI a
Üldandmed

Pindala: 92 300 km²

Rahvaarv:  6 508 271 (2011)

Pealinn: Amman

Pealinna elanike arv: üle 2 miljoni

Keel:  Araabia

Rahaühik: dinaar (JOD)

Rahvastiku tihedus: 70,5 in/km²

Ri gikord: konstitutsiooniline  monarhia
  ●
SKT: 36,04 miljardit (2011)   USD
 
 
Geograafiline asend
Jordaania asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas Araabia 
poolsaare loodeosas, 29. ja 33. põhjalaiuse vahel.
Kagust ümbritseb Saudi-Araabia, idast  Iraak , põhjast 
Süüria, läänest Palesti na ning Iisrael. Edelas on väga 
lühike pi r Egiptusega ning väga lühike merepi r Punase 
mere  Aqaba  lahega.
Kogu Jordaania  territoorium  on jaotatud 4 ringkonnaks: 
Keskpi rkond (‘Ammān), Lõunapi rkond (Al-‘Aqabah 
sadam), Põhjapi rkond (Irbid) ja Idapi rkond (Azraq).
Maismaapi ri pikkus on 1635 km, merepi ri on ainult 26 km.
 
 
 
 
Looduslikud tingimused

Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes 
Jordani  jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa 
keskosa on mägine.  Idapool  on tegemist ulatusliku kõrbe 
alaga. Suurim neist on Süüria  kõrb .

Surnumere  ümbrus paikneb al pool merepinda, sealne 
alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige 
madalam paik.

Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram  1734  m üle  merepinna .

Jordaanias  esineb maavärinaid. 
 
 
Kliima

Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb 
ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast.

On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja 
tolmutormisid.

Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, 
vihma sajab novembrist aprillini.

Tegemist on vahemerelise  kliimaga

Keskmine temperatuur suvel on 30°C ümber ja 
talvel 13°C ümber.

Enamuses Jordaaniast on kõige külmem kuu 
jaanuar ja kõige palavam kuu august.
 
 

Jordaania  idaosa  on valdavalt kõrb ja mõnel pool 
stepp. 

Jordaanias on piirkondi (näiteks lõunapoolsed 
kõrbealad), kus aastane sademete hulk on väiksem 
kui 50 mm. Samas on seal ka alasid (nt maa 
loodenurk), kus aastas sajab enam kui 500 mm.

Veestik  on vähene. 

Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad 
jõed   liivas . Suurim  jõgi  on läänepiiril voolav Jordani 
jõgi.

Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid 
järvi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv  Surnumeri .
  ●   Maaharimise ja niisutami  
sega on sageli probleeme,   
  kõik sõltub sademetest.
Loodusvarad

Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on 
ainult üks viiendik territooriumist.

Jordaanias kasvatatakse nisu ja  otra , kuid neid 
enamasti impordidakse välismaalt.

Mõned  puuviljad  kasvatatakse ekspordiks- nende 
hulka kuuluvad oliivid, viigimarjad, mandlid, 
viinamarjad  ja aprikoosid.

Juurviljadest tomatid ja  kurgid

Karjaloomadest on lammas, samas veiseid, kitsi ja 
kodulinde ka kasvatatakse.
 
 

Jordaania on üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu 
naftat, kuid kus asuvad maailma ühed suuremad 
põlevkivivarud

Riigi põlevkiviressursi suuruseks on hinnatud kuni 80 
miljardit tonni.
 
 
Riigi arengutase

Jordaania 2011. aasta SKP oli 36,04 miljardit USA 
dol arit.

2010. aastal oli  töötus  13,4%. 14,2% rahvastikust elas 
al a vaesuspi ri.

SKP  jaotumine  sektoritesse (2010) 
     Põl umajandus 3,4%
     Tööstus  30,3%
     Teenindus 
66,2%

Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)
Põl umajandus 2,7%
Tööstus 20%
 
Teenindus 77,4%
 
Rahvusvahelised  organisatsioonid

Alates 1955 on Jordaania  ÜRO  li ge.

Jordaanial on kül altki head suhted EL-ga.Põhineb see 
partnerlussuhtel. Jordaania ekspordib kaupa EL-i. EL-i 
eesmärk on toetada Jordaaniat.
 
 
Jordaania projekt

Enefit  e. eesti energia tegeleb Jordaania projektiga. 
Jordaanias asuvad maailma ühed suuremad 
põlevkivivarud.

Ri gi põlevkiviressursi suuruseks on hinnatud kuni 80 
miljardit tonni. See on kümneid  kordi  suurem kui Eesti 
põlevkiviressurss.

 Eesti Energia arendab kontsessioonilepingu alusel osa 
Attarat Um Ghudrani nime kandvast maardlast, mis on 
seni teadaolevatest Jordaania põlevkivimaardlatest 
suurim.

 Uuringuplokk sisaldab hinnanguliselt 3,5 miljardit tonni 
põlevkivi , mil est 0,9 mld tonni on kinnitatud kõrge 
 
usaldusväärsusega varu el  
ektriprojekti el uvi miseks. 

Eesti Energia tütarettevõte Attarat  Power  Company 
(APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil 
kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama.

Ulatusliku põlevkivivaru kasutamine elektrienergia ja 
vedelkütuste tootmiseks parandab riigi 
kaubandusbilanssi ja on odavam kui turuhinnaga  import
 
 
Rahvastik

2011. aasta andmete järgi elas Jordaanias 6 508 271 
inimest.

Rahvaarv  2050 . aastal arvatakse, et on kuskil 10,2 
miljoni juures.

Jordaania sündimuskordaja on 2011. aastal 26,97 
promil i ja suremuskordaja 2,69 promil i.

Keskmine  rahvaarvukasv  (2005-2010) on 2,1%.

Keskmine eluiga on 80,5 aastat (meestel 78,73 
aastat, naistel 81,45 aastat).

Vaesuses   elavate  inimeste arv kogu elanikkonnast 
(al a dol ari päevas) (2005) on 
Vasakule Paremale
Jordaania #1 Jordaania #2 Jordaania #3 Jordaania #4 Jordaania #5 Jordaania #6 Jordaania #7 Jordaania #8 Jordaania #9 Jordaania #10 Jordaania #11 Jordaania #12 Jordaania #13 Jordaania #14 Jordaania #15 Jordaania #16 Jordaania #17 Jordaania #18 Jordaania #19 Jordaania #20 Jordaania #21 Jordaania #22 Jordaania #23 Jordaania #24 Jordaania #25 Jordaania #26 Jordaania #27 Jordaania #28 Jordaania #29 Jordaania #30 Jordaania #31 Jordaania #32 Jordaania #33 Jordaania #34 Jordaania #35 Jordaania #36 Jordaania #37 Jordaania #38 Jordaania #39 Jordaania #40 Jordaania #41 Jordaania #42 Jordaania #43 Jordaania #44 Jordaania #45 Jordaania #46 Jordaania #47 Jordaania #48 Jordaania #49 Jordaania #50 Jordaania #51 Jordaania #52
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor evalotaliisbeth Õppematerjali autor
Põhjalik ülevaade Jordaaniast. Sisaldab 52 slaidi.

Sarnased õppematerjalid

Jordaania info
12
docx

Jordaania info

Tööstuse areng Jordaania on üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu naftat, kuid kus asuvad maailma ühed suuremad põlevkivivarud. Riigi põlevkiviressursi suuruseks on hinnatud kuni 80 miljardit tonni. See on kümneid kordi suurem kui Eesti põlevkiviressurss. Eesti Energia arendab kontsessioonilepingu alusel osa Attarat Um Ghudrani nime kandvast maardlast, mis on seni teadaolevatest Jordaania põlevkivimaardlatest suurim. Uuringuplokk sisaldab hinnanguliselt 3,5 miljardit tonni põlevkivi, millest 0,9 mld tonni on kinnitatud kõrge usaldusväärsusega varu elektriprojekti elluviimiseks. Eesti Energia tütarettevõte Attarat Power Company (APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama. Eksport Jordaania suurimad ekspordiartiklid on • rõivad • väetis • kaaliumkarbonaat • köögiviljad • ravimid.

Geograafia
Saudi-Araabia
18
doc

Saudi-Araabia

Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna ­ Aasias, Lähis ­ Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini

Geograafia
IISRAELI RIIK
17
docx

IISRAELI RIIK

IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli

Reklaam ja imagoloogia
Saudi Araabia referaat
21
docx

Saudi Araabia referaat

...............19-22 Turism .................................................................................................23-24 Kokkuvõte .............................................................................................. 25 Kasutatud allikad .......................................................................................26 Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, Lõuna-Aasias Araabia poolsaarel. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar ja Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega ning idast merepiir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Pindalalt on Saudi Araabia ~ 2,150,000 km2, 2008 aasta seisuga on rahvaarv natukene üle 28 miljoni, ametlikuks riigikeeleks on araabia keel, inglise keelt räägitakse ainult äripiirkondades. Riik ise jaguneb 13 provintsiks ning igal ühel neist on oma nn valitseja

Geograafia
Euroopa Liidu naabruspoliitika
94
doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

ümber kiirendatud poliitilistele reformidele kaasaaitamisega, majandusalase koostöö tihendamisega ja mitmesuguste abiprogrammidega riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed, ent kelledest osa on valmis tulevikus EL-i täisliikmeks saama. ENP haarab praegusel ajal 17 riiki, kelledest enamik paikneb Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal, Lõuna-Kaukaasias ja Lähis-Idas. Nendeks riikideks on: Alžeeria, Armeenia, Azerbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina, Valgevene ja tinglikult ka Vene Föderatsioon (kes ei soovi enam end lugeda ENP riikide hulka). Suhted ENP riikidega põhinevad jagatud väärtustel, milledeks on õigusriik, korrektne valitsemissüsteem, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Kõnealustel ENP riikidel on eristaatus kahepoolsetes suhetes Euroopa Liiduga. See

Poliitika
Saudi Araabia
12
odt

Saudi Araabia

3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem

Geograafia
Saudi Araabia teenindav majandus
16
doc

Saudi Araabia teenindav majandus

Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas

Geograafia
Taastumatud loodusvarad
24
ppt

Taastumatud loodusvarad

Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid ­ Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad ­ USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti ­ turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400­450 miljonit aastat tagasi. Koosneb primitiivse

Looduskaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun