Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid
Etruski kunst (u. 800- 100 eKr ) portikus – eesruum ehituskunst: nekropolid, haudehitised, elamud, templid, kindlustatud linnad Kreeka kunst arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil)
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb...
saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. Vitruviuse arvamuse järgi tema traktaadis (27-25 e. m. a.) koosneb arhitektuur kahest kategooriast: konstruktsioonist ja propotrtsioonidest, s.t. ehitise üksikosade vastastikustest suhetest. Esteetilist printsiipi nägi ta eeskätt korrapärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka impeeriumiajastul. Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks
· KÕIGE TUNTUM ETRUSKI SKULPTUUR ASUB PRAEGU ROOMAS KAPITOOLIUMI EMAHUNT (6. SAJ EKR) · SEE KUJU ON SAANUD ROOMA SÜMBOLIKS · ETRUSKI TEMPLITE KATUSTEL OLID SKULPTUURID · TEMPLEID EI OLE SÄILINUD, KUID TEADA ON ROOMLASTE ÜKSIKASJALISI KIRJELDUSI · TEMPLEID EHITATI PUIDUST JA VÄGA NÕRGAST KIVIMIST TUFFIST · KA ETRUSKI TEMPLID MATKISID KREEKA TEMPLI PÕHIPLAANI, KUID OLI KA ERINEVUSI · ETRUSKI TEMPLI ALUS OLI VÄGA KÕRGE POODIUM · SISERUUM OLI SAMMASTEGA JAOTATUD KOLMEKS LÖÖVIKS · ETRUSKIDE POOLT KASUTATAVAD SAMBAD ERINESID TAVALISTEST DOORIA SAMMASTEST KAPITEEL ON ÜHESUGUNE, KUID NEIL ON BAAS JA TÜVESES EI OLE KANNELÜÜRE · SELLIST SAMMAST NIMETATAKSE TOSKAANA SAMBAKS · TEMPLI KATUS OLI KAUNISTATUD · TEMPLI EESOSAS OLI SAMMASTEGA PIIRATUD LAHTINE RUUM · HILISEMAS ETRUSKI KUNSTIS 4.-3. SAJ EKR VÕIB NÄHA HIRMUÄRATAVAID KOLETISI KIMÄÄRE · KIMÄÄRID ON MÜÜTILISED LOOMAD, MIDAGI SFINKSITAOLIST
12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle kogu Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan
aluse kõrgrenessansi arhitektuurile Kavandas Peetri kiriku Michelangelo (1475-1564) Lõpetas Peetri kiriku ehituse Michelangelo muutis kuplikavandi kergemaks, hõljuvaks Andrea Palladio (1508-1580) Võttis otsest eeskuju antiikarhitektuurist Ehitisi kaunistas sammastega Kuulsaim tema kujundatud villa Villa Rotonda
· väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud · viilkatusega sammaskoda · alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nissiks · seitsmes niss väljapääsu vastas - skulptuurid
Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika - Rooma äri- ja kohtuhoone, millest hiljem kujunes kõige levinum kirikutüüp. Kõik löövid on eraldatud sammastega. Termid- Roomlaste avalikud saunad, kus asusid ka spordi rajatised, basseinid, raamatukogu, jalutamiseks muruväljakud jne. Kuulsaimad: Caracalla termid (12 ha). Tasuta kasutamiseks 1500 inimesele. Seal käisid ainult mehed. Amfiteater- väljas asuv katuseta ehitis vaatemängude jaoks. Mängiti komöödiaid. Näiteks: Colloseum, 50 000 istekohta, u 80 000 mahtus üleüldse. Müüride kõrgus u 50m. 80 sissepääsu. Kuulsaim hipotroom oli Circus Maximus. Vestade tempel- Rooma kodukolde jumalanna
Romaani kunst tuli 10. sajandil Euroopasse. Kristliku romaani kirikute funktsioonid: 1. Pidi ära mahutama suure rahvahulga 2. Pidi hoidma koguduse ühtsust 3. Pidi aitama luua sidet Jumalaga 4. Pidi pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. 13. saj. levis see üle Euroopa. Romaani kiriku põhistiiliks on basiilika. Kirik ehitati läänest itta. Basiilika sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem, altar idapoolses otsas Nelitis pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal
16 saj. Maalikunst, skulptuur, arhitektuur (lk. 59-79) renessanss 16. saj kõrgrenessanss ARHITEKTUUR Bramante - arhitektuuri edasiarendus, (15. saj oluline ehitiste üksikosa, palju dekoratiivseid elemente, kirju), 16. saj oluline, et moodustuks tervik, Tempietto - väike kabel(kõrgrenessanss ark esikos), ta oli Rooma Peetri kiriku ehituse algataja(basiilika), oluline matemaatika, kujundid, tsentraalehitis(rangete kujundite ülesehitus) Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik pole enam tsentraalehitis, sihvakad(üle mitme korruse ulatuvad sambad, kupli sambad ja kupli roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude ko...
Üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitati eesti kolme linna (Paldiski, Keila, Tõrva) ühekorruselised stalinistlikud kinohooned, mis olid lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga. Müürid laoti tellistest ja katus kaeti plekiga. Hoone saalil oli alguses puidust lagi ja ahiküte. Kino taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale. Kohalikud veel mäletavad, kuidas Saluudi hiilgeaegadel olid filmiseansid koguni kolm korda päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995. Aastal taasavati moodsa peopaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, baar, diskosaal ja kasiino. Hoones asuvad tänapäeval Keila Ilukeskus, kohvik Plats ning Swedbank
Konstruktsioon kaared, võlvid, kuplid Kuulus kuppelehitis panteon (tempel) Teatri- ja tsirkusehooned Colosseum. Saunad(pesemis-, ja massaazi- ja higistamisruumid, basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon tempel , mis on pühatud jumal. Aatrium eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid - iseseisvana kunstina arendasid portree skulptuuri, reljefikunstija monumendiplastikat. - Kuid avada inimese iseloomu Maalikunst -portreemaal, mosaiigikunst, seinamaal, -ilusoorne efekt maalitud uksedvaated aed. -temaatika ajalugu, mütoloogia( iseloom) - elurõõmsad, pikantsed stseenid
kui pool maailma ajast.'' Kaugel horisondil võib näha päikesevalguses "roosipunase linna" punaseid kaljusid. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363
kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. · Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri
sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid)
omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende sidumiseks kasutati lubimörti,põhiliselt laoti hooned tellistest ,tähtsamad hooned vooderdati marmoriga.Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis.Ringikujuline hoome,mida katab poolkera kujuline kuppel ja kupli üleval on avaus,kust valgus sisse pääseb.Seinu ehivad korintose sambad,kuid neil puudub kandev funktsioon,templi seinad on kaetud seestpoolt õhukest marmorplaatidega
selle võrra tagasihoidmlikum. Templid olid lihtsakoelised. Ristküliku kujulised, ääristatud sammastega=jumalatemets=sammastemets, mille taga on varjus=jumalate varjud. Olulistest templite kujudest on PERIPTEER. Kõige levinum, mis on elujõuliselt vastupidanud sajandeid hellenistlikust ajastust. Kalssikalisel ajastul on see templi tüüp kasutusele võetud ja taas elustatud ja hiljem korduvalt seda kasutusele võetud. Teised templi tüübid on tihedalt sammastega ümbritsetud DIPTEER ja siis tuli lihtsustatud sammastega PEUDODIPTEER jne. vaata slaid videost ja siis ümar teplivorm MONOPTEER ehk THOLOS, mis oli väga iseloomulik hellenistlikule perioodile, mis sai Roomlaste seas väga levinuks. Templite juures on oluline templite lõige, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri ajalugu pikalt ja põhjalikult kuidas trepiastmestik jaguneb. TEMPLI OLULISED KONSTRUKTSIOONI OSAD: PEAB TEADMA!!! STÜLOBAAT JA KREPIDOMA - trepiastmestiks
Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele suur eeskujuks. Seal arendas oma teooria, mida kuts palladionismiks (arm antiigi vastu; ehitise välisvaate kuj. sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder-hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hak eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tav. In., looja geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (1452-1519) tõeline suurmeister, oli küll vähe lõp. töid, kuid palju kavandeid. Esimeseks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus
Veejuhtmed ulatusid välja kümne kilomeetri kaugusele Kephala mäeni, kust jõudis värske vesi linna ja lossi. Enamus torusid olid tehtud terra cotta´st ehk põletatud savist ning osad torud olid ühest otsast peenemad, andes nii rohkem rõhku juurde vee äravoolule. Lossi loode poolses nurgas on lai kõrge trepp, mille ees nelinurkne areen, kus on arvatavasti peeti härjavõitlusi. Terrassilt viib lai tee lossi sammastega sissekäiguni, kust järsult pöördub lõunasse ja viib kitsa koridorisarnane käik lossi keskmesse, suure naljanurgelisse õueni, mille ümber koonduvad kõik muud ruumid. Kohe õue kõrval asuvad valitsejaruumid, nn. troonisaal kipskivist trooniga, mis kujult on puutooli sarnane, kõrge seljaga. Ringiratast ümber saali on seinte ääres kivist pingid. Saali keskel on kaev, kuhu kogunes katuselt jooksev vihmavesi. Läheduses oli väike köök, mis on täies korras säilinud
Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati
"arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. * Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid
Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni,...
Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõis · Kunstmarmorist seintega ballisaal, mida on aegade jooksul pidevalt muudetud seintel kujutatud marmorsambad, sammaste vahel on punase ja mustaga kombineeritud tahvlid, mille keskosas on kujutatud mütoloogilsi stseene; maalitud õlivärvidega Meistrid olid ilmselt pärit Itaaliast Säilinud on marmorsaali viivad uksed (19
näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati
Antiikkunst 1. Tavaliselt oli kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmelisel alusel. Templi keskel oli akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju. Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8...
pea ringi käima. Kahjuks oli aega nii vähe, et pidime mõnest ruumist lihtsalt läbi jalutama, jõudmata midagi vaadatagi. Kõige paremini on meeles tuba, kus filmimine ning pildistamine oli keelatud, kuigi mulle tundub, et kõik seal salaja kõige rohkem pilte klõpsisidki. Minu mäletamist mööda oli see nn Merevaigutuba ja suurem osa selle interjöörist oligi merevaigust tehtud või sellega kaunistatud. Samuti meenub kohe veel suurte sammastega ruum, mis tuletas meelde Egiptust ja muud sellega seonduvat. Ülejäänud ruumid olid põhimõttelt sarnased- kulla ja karraga kaunistatud, täis erinevaid kunstiteoseid, kuid samas ikkagi nii erinevad. Üldiselt oli see suurepärane kultuurielamus ning ma soovitan kindlasti kõigil Ermitaazi külastada. Samas tuleb selleks kindlasti rohkem aega varuda, sest meil oma kahe ja poole tunniga jäi ikkagi väga palju nägemata. Kui tekiks võimalus, läheksin isegi veelkord Ermitaazi.
10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti 15) Kuppel Hoone keskosas. Sakraalehitised loodi tsentraalsetena, nende kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest. Lossid olid klassitsismile omaselt selged ja rahulikud. Parkides kujuned maastikuline Inglise park. 17) Erinevalt barokile, lähtuti parkides nüüd sellest et looduses esineb sirgjoont harva. Paviljonide puhul saadi inspi samuti antiigist. 18) Teatrid- ühiskonnateater avatud väljakul 19)Loosi palju triumfi ja memoriaalehitisi, võidukaared jne. ( inspi Roomast) 20) Tööstushooned ja töökojad
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abiel...
Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900) Knossose pale Kümnest lossist suurim Ruumid liigendatud sammastega Ruumid erinevatel tasapindadel Minotaurus (härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed) Minotaurus Minose (kuninga) poeg Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda Kangelane Thesues tappis Minotauruse Keraamika Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad) MÜKEENE Lossid olid kindlustatud -> kükloopilised müürid Lineaarkiri B
(Illustreeritud lasteentsüklopeedia Dorling Kindersley lk 474) Ta alustas loomingulist tegevust oma kodulinnas Firenzes. 1505. aastal siirdus Michelangelo paavst Julius II kutsel Rooma. Ta sai paavstidelt ja nende perekonnaliikmeilt ulatuslikke tellimusi skulptuuri, maali ja arhitektuuri alal. Ta kattis Sixtuse kabeli lae maalinguga, mille keskseks süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligemale 350 figuuri. Nelja aasta jooksul, mil kunstnik lage maalis, muutus tema käsitlusviis jõulisemaks ja monumentaalsemaks. Üheks uuenduseks oli loobumine katoliku kiriku poolt väljatöötatud ja renessansskunstis seni kehtinud kaanonlikust jumala kujutamisest. Michelangelo teostas kogu laemaali peaaegu abilisteta. Töötada tuli selili tellingutel lamades, mis kunstniku tervist tugevasti kahjustas
KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid...
rahvas saaks seal kõiki rooma jumalaid kummardamas käia. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! Kupli keskel on suur 8,9m läbimõõduga ringikujuline auk, kust tuleb sisse valgus. Kassettlagi. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks.Nendes asuvad skulptuurid. Nissis sissekäigu vastas seisid skulptuurid. Templisse on maetud maailmakuulus kunstnik Raffael. 9. Mida tähendavad Caracalla termid? Termid olid vana-rooma kümblusasutused. 10
Tutvume erinevate hoonetega. Saame näha kuidas elati vanasti.9.00-15.00,pilet on 2 Eurot. · Akste looduskaitseala Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Liigelda tuleb metsaradadel jalgsi. · Piusa külastuskeskus ja koopad Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi ka koobastes. 3.80 Eurot on pilet. · Meenikunno maastikukaitseala Meenikunno raba äärde on ehitatud väike matkaonn, lõkkeplats ja vaatetorn. 2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda
kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid, mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteeritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne. Kombineeritud montaaz sisaldab nii diferentseeritud kui ka kompleks montaazi elemente. Harilikult monteeritakse siin esimene kastsektsioon kompleks meetodil mille tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil. Sammastega samaaegselt monteeritakse raske tehnoloogia seadmed. Paralleelselt kandekonstruktsiooni montaaziga tuleb laduda või monteerida seinu, teha põrandaid jne. Diferentseeritud montaazil paigaldatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaldatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolittimist paigaldatakse neile vajadusel
Kõrgklassitsistlikus stiilis kolmekorruseline hoone on paigutatud ajastule iseloomulikult veidi eenduvale soklile, millelt kerkib rustikaga kaunistatud esimene korrus. Ülakorruste siledat seinapinda ehivad vaid akantuslehtedest ornamendid akende all motiiv, mis viitab veel 18. sajandi arhitektuurile. Hoone ülaosa ümbritseb triglüüfidega friis ning hammaslõikes katuseääris. 1998. aastal taastati Krause-aegse maketi järgi fassaadi esialgne värvigamma valgete sammastega kivihall seinapind ning kuldkollase taustaga valged ornamendid. Peahoone avatseremoonia oli 31. juulil 1809 aulas, mis on esinduslikumaid klassitsistlikke interjööre Eestis. Aulas toimuvad kõik ülikooli tähtsündmused akadeemilise aasta avaaktus, konverentsid, väljapaistvate isikute loengud, kontserdid ja muud pidulikud kogunemised. Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ning asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930
peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks oli Karnaki tempel, mis oli pühendatud Amon-Ra'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks, templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju. Näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid, samas kui Mesopotaamias tohtisid templites käia kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid, aga Mesopotaamlased astmiktempleid ehk tsikuraate. Ühiskonnakorraldus on mõlemal tsivilisatsioonil sarnane hierarhiline ning riiki valitses kuningas. Kuid kui Egiptuses oli ühiskonnakorraldus rangelt hierarhiline, siis Mesopotaamias see nii range polnud. Kuningavõim oli küll piiramatu, kuid ta pidi siiski arvestama ka teistega. Kui aga Egiptuses pidi Vaarao ehk jumal-kuningas tagama rahva heaolu, siis Mesopotaamias
5. saj eKr hakkas joonia stiil levima Atika maakonnas ning omandas erijooni väiksemad ehitised, friisid kaunistatud reljeefidega. Pärslased suutsid lühikest aega Ateenas valitseda ja purustasid Akropolil olnud templid ja skulptuurid. Pärast sõda hakkasid ateenlased linna taastama ja uusi templeid ehitama. Tähtsaim ehitis oli Akropolil Athenale püstitatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer, 8x17 sammastega. Sambad on kõrgemad ja saledamad ning entaas vähem rõhutatud, kui varasematel arhailise ajastu templitel. Talastik on kitsam. Säilinud vaid varemed. Akropoli läänetipus asub väravaehitis Propüleed, mis pidi all-linna ühendama pühapaikadega. Nii selle välimisel kui ka sisemisel küljel oli 6 dooria sammast ja selleni viisid trepid. Treppidest põhjas asub Pinakoteek, milles ateenlased hoidsid oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus Athena Nike tempel. See on
uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti. Esile hakati tõstma ka indiviide. Nt Donatello. Andre del Verrocchio. Maalikunst. Hakatakse taas kujutama antiikmütoloogia teemasi. Ideaalseks peeti kolmnurkset kompositsiooni ja perspektiivi võte kasutamist
jumalale võimalikult lähedale, ehitades kõrgeid ehitisi, siis renessansi ajastul pöörati rohkem rõhku sümmeetriale, kasutati kuldlõiget. Renessansiajastul olid ukse ja aknaavad kaarjad. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Ei pandud enam rõhku hõljuvale stiilile, vaid jäädi kindlalt maa peale püsima. Kuna põhilised ideaalid kandusid üle antiigist, siis mehised ja tugevad piilarid asendusid antiigipäraste sammastega. Samuti polnud mingit liialdamist, vaid säilitati lihtsus, kuid sealjuures originaalsus. Renessansi ajastu hooneid maaliti ja kaunistati seest õlivärvidega ja peamiselt kasutati freskotehnikat. Seina kaunistustes hakati kasutama valguse suunamist ja varje, et teha pilte ja maale ruumilistemaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kahe ajastu stiilid erinesid teineteisest nagu öö ja päev. Gooti ajastul rõhutati rohkem usku ja püüeldi jumala poole, ehitades kõrgeid ja
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõ...
Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval
talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole see levinud, kuna noortele on rakendatud väga suur koormus. Teost vaadates tekkis tahtmine aega maha võtta ja samasugusesse kohta sattuda. Valgete sammastega klaasist talveaed ja seda ümbritsev imeline loodus- voolav vesi, rohelus ja mägine maastik. Vaade mis võib talveaia katuselt paista on eriline. Antud maal paneb igaühe mõtlema, miks oleme võõrandunud nii palju imelisest loodusest, kas me ei väärtusta enam loodust ja kas me peaks äkki tihedamini aega ma võtma ja loodusesse minema. Mida rohkem antud teost vaatasin seda rohkem hakkas silma detaile, algselt paistis imeline loodus, seejärel täheldasin talveaeda
arhitektuur · ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ( u 6saj ekr ) mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias · said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist · tembleid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist · etruski templi alus oli väga kõrge, siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks, toskaana sambad, katus oli kaunistatud ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Rooma kunst Asustamisest. · rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorudega küngasteks jaotatud · neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida
seitsmest taevast. 2 MAAPEALNE PARADIIS Residentsi tagapool asub kõige uhkem osa, mis oli emiiri ja tema perekonna privaatne puhkepaik. Selle keskel on Lõvide õu (35x20m), mis on oma nime saanud 12 vett purskava lõvikuju järgi ümber keskse purskkaevu. Õuel kulgevad kõnniteed, mis jagavad õue neljaks osaks. Õue ida-ja läänepoolses otsas on paviljonid. Igast küljest ümbritsevad õue kaunistatud kaaristud sihvakate sammastega. Valgeid sambaid on kokku 124. Lossi põrandad on kaetud marmoriga, seinad aga keraamiliste plaatidega või nikerdatud ja maalitud stukiga. Märkimist väärib see, et kõik keraamilised plaadid on kaunistatud kauni kalligraafiga ehk ilukirjaga. Lossi siseruumides on veel kümme purskkaevu, mis saadavad oma vee nelja kanalisse, mis voolavad välja õue keskelt. See pidi sümboliseerima ideed paradiisi neljast jõest ja
võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi pereringis. Tahvelmaal-puutahvel, millele on maalitud. Alus tänapäeva maalidele. Juveelikunst tipptasemel. KULD ja KLAAS Kimäär-kotka tiibadega lõvikehaga olevus. Etruskide tempel oli ehitatud puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige omapärasem joon templi ehituse juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgendatud alusele. Väga osavad pronksi valamises; Kapitooliumi emahunt, kes toidab Romulust ja Remust. Antiik-Rooma 4.saj. 395 a.pKr. Igas linnas oli 1 või enam paeväljakut ehk foorumit ning vähemalt üks triumfikaar. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid,
aastal. Ülioluline ajaloo allikas. Kujutatud on ettevalmistusi sõjaks ja ka kurikuulus Hastingsi lahing. 10. Mis on gooti kujutavas kunstis kõige silmapaistvam? Kirjelda seda! Klaasimaal e vitraazikunst, millele oli kujutatud piiblilood 11. Tead, mis on basiilika ja oskad joonistada basiilika põhiplaan (kolme lööviga)! 12. Seleta mõisted: 13. 14. Piilar lage või kaart kandev tugipost. 15. Lööv sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Basiilika löövideks jaotuv hoone. 16. Ikonoklastid pildieitajate liikumine, püüti hävitada inimesi kujutavaid teoseid. 17. Tsentraalehitis ehitise äärmised punktid on keskpunktist ühekaugusel. 18. Roidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis koosneb teravkaarroietest. 19. Vitraaz - läbipaistvast materjalist kunstiline kompositsioon. 20. Fiaal kaunistavad tornid. 21
Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks võib kindlalt öelda Karnaki templi, mis oli pühendatud AmonRa'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid samas kui Mesopotaamias käis templites kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid aga Mesopotaamlased astmiktempleid e. tsikuraade. Tundub, et teaduses olid riikid nagu konkurendid. Mõlemad riigid olid sarnastel aladel väga edukad. Geomeetria on ju põhiliselt ikkagi matemaatika, kalendrid olid erinevad, kuid põhimõtted olid sarnased. Minule jäi siit selline mulje, et Egiptlaste ja Mesopotaamialaste vahel oli siiski väikene rivaalitsemine. Ainsa erinevuse
- Osavad pronksivalajad - Kapitooliumi emahunt (Rooma linna rajaja Romulus ja Remulus hundi all, piima joomas)- tuntuim pronksskulptuur - Kimäär- pronksskulptuur-mütoloogiline loom, kellega Herakles pidi võitlema. Lõvi, samaks madu ja seljast kasvab välja kitsepea. - Tiivuline lõvi TEMPLID - Nende templid olid puust - Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. - Puutalasik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. - Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure. - Ehitasid võlve (Perugia) - Hoone paigutati kõrgele alusele- kõige omapärasem joon - Nad polnud küll võlvide leiuajad, kuid tänu neile õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele Rooma kunst Varasest kunstist on väga vähe säilinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
