Arhailine periood Kreekas - Vana - Rooma maalikunst (0)

ARHAILINE PERIOOD
600-480 eKr
Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid ( kouros ) ja riietatud naifiguurid ( kore ). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma . Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised . Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka Olümpose jumalatel.
Osa kouros'te nägudel nähtavat veidrat kramplikku naeratust on tõlgenadatud kui hingeelu kujutamise püüet ning neskindluse ja uhkustunde väljendust.
Kouros'te loomine levis Mandri-Kreekas , aga kore'de traditsioon lähtus Väike-Aasiast Joonia maakonnast. Kore'd olid alati riietatud Idamaa kujurid olid riidega kaetud kehaosi kujutanud enamasti ühtlase kivimassina, aga kreeklasi huvitas kujutada riiet nii, et see küll katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alati atleet , aga naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga.
KLASSIKALINE AJAJÄRK
480-323 eKr
Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsutava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ta ainult nõjatub (nn. nõjajalg.) Ka liikudes jaoutub keha raskus jalgadele erinevalt. See ei muuda mitte ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptord hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus .
4.sajandil eKr taandub skuptuuris pidulil, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhtuama dramaatikatja kasutama rahutumad, maalilsemat vormi, nt SKOPAS . Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Skopast võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks.
" ODAKANDJA ", POLYKLEITOS .
ATHENA ja ZEUS 'i kujud, PHEIDIAS .
"KETTAHEITJA", MYRON .
HELLENISM
323 eKr-30 pKr
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata .
Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik.
Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid PRAXITELES'e kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem.
Samothrake Nike
Milose Veenus.
Zeusi altar Pergamonis.
Laokoon`i grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist.
VANA-KREEKA VAASIMAAL
GEOMEETRILINE STIIL
8.sajandist eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki , romble, aga ka meandreid. 8. sajandi lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused.
MUSTAFIGUURILINE STIIL
6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.
PUNASEFIGUURILINE STIIL
6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
VALGEPÕHJALINE STIIL
5. saj lõpp eKr
Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene.
palmett - Palmett on palmilehesarnane ornament (üldistatud).
meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike- Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest.
amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm.
krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall -, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega.
enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve.
ETRUSKI KUNST
Arhitektuur ja kujutav kunst.
Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst.
Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa.
Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi:

kivisesse maapinda raiutud tunnelid ;

ümmargused kupliga kaetud hauakünkad;

kivist ehitatud majataolised hauakambrid ;

mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne
Hauakambrid moodustasid surnute linnu ( nekropolid ). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris.

Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.

Kaunistatud seinamaalide , skulptuuridega, käsitööesemetega.

Hauamaalid ( freskod ) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne)

Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused.

koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides.

meesfiguurid tumedad , naised heledad.

Üldine stiil on elav

Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese
portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud.

Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid , kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis.
Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega.
Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused)
Etruski tempel
sarnanes Kreeka templiga, aga
põhiplaan ruudukujuline
hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele
hoonel oli lai ja sügav eeskoda
2-3 väikest pühakoda
katus toetus harvalt paigutatud sammastele.
sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga
friisi asemel rida saviplaate, katus järsk
Hauakmbrite seinamaalidel hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauamabrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt looduslähedust.
Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati ulatub nende omapära rohutamine karikatuursuseni.
VANA - ROOMA ARHITEKTUUR
arhitektuurisüsteem
Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Vaimset kultuuri, näiteks filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeka mõju samuti tugev.
Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstuktsioone - kaari, võlve, kuppleid. Kõiki neid võis kohata juba vanade Idamaade ja samuti etruski kunstis, kuid roomlased andsid neile enneolematu tehniliste taseme ja tähtsuse. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende ) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka risvõlv, kahe silindevõlvi ristumine . Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid.
Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon . Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmisatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel . Betoon oli tugev ja suhteliselt odav. Massiivsed betoonseinad vooderdati tellistega ja väärtulike hoonete puhul loodusliku kiviga, näiteks marmoriga.
Ehitustehnilised uuendused vastasid rooma ühiskonna vajadustele. Rooma riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks oli vaja korralike TEID. KAAREKONSTRUKTSIOONID võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vajlik oli puhasvesi, see tähendab et vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest ehitati linnadesse VEEJUHTMEID, mis toetusid orgude ja jõgede ültamise kohas kõrgetele kaaristutele. Betoonist müüridega oli võimalik ümritseda linnu ja ehitada kindlustusibarbaite vastu.
Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ( TERMID ) ja AMFITEATRID. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks.
Omapärane roomlaste ehitis oli TRIUMFIKAAR . See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud hoisontaalse karniisiga, sellist poolkorrust nimetatakse ATIKAKS. Triufikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust.
Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud - FOORUMID, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Hooned nii tee ääres kui ka väljakute ümber paiknesid sümmeetriliselt.
ehitismälestised
Trajanuse foorum - uhkeim sümmeetrilise ülesehitusega ja range planeeringuga foorum.
Basilica Ulpia - väljaku tagaküljel asunud suur hoone, raamatukoguna kasutatud hoone. Basiilika oli ehitustüüp , mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut , tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosoelkuid.
Fortuna Virilise tempel -
Panteon - üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. väga hästi säilinud. Panteon oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Võib arvata, et just see õigustas templi katmise taevalaotust meenutava kupliga.
Circus Maximus - Colosseumi kõrval suur vaatemängude paik, kus korraldati kaarikute võiduajamisi.
kaar -
võlv -
kuppel -
silindervõlv - Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.
ristvõlv - kahe silindevõlvi ristumine
komposiitkapiteel - joonia ja korintose stiili segu samba kapiteelis
arkaad - ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.
term - Vana-Rooma saun
akvedukt - Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis , mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit.
triumfikaar - See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks.
atika -
foorum - keskne väljak Roomas
VANA-ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST .
põhijooned ja näiteid.
skulptuur
Roomas peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend . Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreebüst hoidi kodudes aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti rongkäigus kaasas. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Nähtavasti arvati, et just sarnane portree kindlsutab esivanema hinge kohaloleku. Arvatavsti kasutati sarnasuse saavutamiseks mõnikord vahast surimakse. Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli taandunud . Riigile teeneid osutanud inimesi austati portree malmistamisega ja monumentide püstitamisega. Keisrite ajal muutus valitsejate portree oluliseks riigiliku võimu kindlsutamise vahendiks. Portreedest valmistati koopiaid ja neid toimetati üle riigi. Kesiri portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Enamasti olid ka keisrite portreed väga loomutruud. Kehalist ebatäiuslikust ei püütud varjata. Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära.
Oluline oli ka kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. Roomlased tõid vallutatud maadest kunstiteoseid sõjasaagina kaasa, õppisid neid imetlema ja hindama . On öeldud, et kui Rooma vallutas Kreeka, vallutas kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti tegema. Nnende jaoks hakati valmistama koopiaid kuulsastest kreeka teostest. Koopiad võisid olla teisest materjalist ja väga erineva kvaliteeidga, kuid nad on peamiseks allikaks kreeka skulptuurikunsti tundmaõppimisel.
Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseeriv laad. Seda eelsitasid esimene keiserAugustus ja tema õukond. Tema seisva figuuri eeskujuks on POLUKLEITOSE "ODAKANDJA". KEISER AUGUSTUSE MARMORKUJU
Keiser Carcella pea, Keiser Tiberiuse pea
maalikunst
Rooma maalikunst on hoopis vähem säilinud kui skulptuurI. Peamiseks rooma maalikunsti vaaraidaks on 79. aastal pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabie, mida alates 18. sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur iluusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Eriti armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalituid aknaid ja uksi, millest paistavad fantasilised ehitised või maastikud . Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude avi ja perspektiivi, kuid viimasti mitte järjekindlalt.
Maalide temaatika mitmekesine: mõne aine mütoloogiast või kirjanduses, osa maale kujutab olustikke, mõnes maalis on peamine maastike või isegi esemete kujutus (natüürmort). Ilmselt võeti mõnikord eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid.
Popmeji seinamaalin on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili, kuid need ei ole ajaliselt rangelt üksteisele järgenenud, vaid esinesid osaliselt samaaegselt.
Roomas levis ka tahvelmaalikunst . Väga populaarsed oli portreed. Paraku on neid säilinud ainult Rooma riigi koosseisu kuulunud Egiptusest. Seal püsis komme surnutele nende portree hauda kaasa anda. Kalli skulptuuri asemel oli võimalik kasutada maalitud portred. Need on teostatud enkaustikatehinkas. Egiptuse Fajiumist leitud portreed on lihtsad, aga realistlikud ja veenvad, eriti ilmekas on nende silmavaade.