Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga . Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru . Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena.
Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid,
Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptuses oli umbes 700 jumalat. Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked. Templite kätte kogunesid suured varandused. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel. Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat.
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid),
Sissejuhatus Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel. Selles referaadis tutvustan ma erinevaid Egiptuse templeid ja üldisemalt ka nende ehitust. Templid Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Templikompleks oli jumalakoda ning süm
Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud. Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena. Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena. Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all. Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse
auks, samuti ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutas inimese peaga püha lõvi. Egiplastel jätkus austust ka Niiluse ehk eluvee andja vastu ja päikesejumal Ra vastu. Kummardati ka jumalate kaudu kehastuvaid loodusjõude. Aastaaegade vaheldumisest lõid egiplased lausa müüdi. Müüt räägib surmast ja looduse taaselustumisest, kus peaosaliseks süütu kannataja Osiris ja tema vaenlane Set. ( Alpatov 1973: 71-74) VANA RIIGI ARHITEKTUUR Vana riigi valitsejate haudehitised on Egiptuse vanimad ja omapäraseimad mälestised. Nende suurejoonelised ehitised läksid maksma palju inimjõudu ja elusid. Tänapäevaks on säilinud haudehitisi umbes 100. Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi, aga see pole sugugi kindel, sest teda peetakse poolmütoloogiliseks
Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
Kõik kommentaarid