Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vana-Egiptuse arhitektuur (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Vana-Egiptuse arhitektuur #1 Vana-Egiptuse arhitektuur #2 Vana-Egiptuse arhitektuur #3 Vana-Egiptuse arhitektuur #4 Vana-Egiptuse arhitektuur #5 Vana-Egiptuse arhitektuur #6 Vana-Egiptuse arhitektuur #7 Vana-Egiptuse arhitektuur #8 Vana-Egiptuse arhitektuur #9 Vana-Egiptuse arhitektuur #10 Vana-Egiptuse arhitektuur #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kutsikaz Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Vana-Egiptuse arhitektuur

VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Ühendatud Egiptuse riik saab alguse 3000 e.Kr. kui vaarao Menes (Narmen?) koondab võimu Egiptuses enda kätte. Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega. Varajane ajastu 3000 ­ 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 ­ 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 ­ 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 ­ 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 ­ 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba ­ kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Esimese sell

Kunst
thumbnail
6
odt

Vana-Egiptus

VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki ­ Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr ­ 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (5300­3000 eKr) * Varadünastiline aeg (3000­2686 eKr) * Vana riik (2686­2160 eKr) * Esimene vaheperiood (2160­2055 eKr) * Keskmine riik (2055­1650 eKr) * Teine vaheperiood (1650­1550 eKr) * Uus riik (1550­1069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069­664 eKr) * Hilis periood (664­332 eKr) * Ptolemaiosed (332­30 eKr) * Rooma periood (30 eKr­395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaj

Kunstiajalugu
thumbnail
8
doc

Vana-Egiptuse kunst, referaat.

Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. La

Kunstiajalugu
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Vana-Egiptuse kunstist

VANA-EGIPTUSE KUNST Referaat Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud k

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

Vana-Egiptuse kunst

hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal. Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist. Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali

Kunstiajalugu
thumbnail
10
doc

Vana-Egiptuse kunst.

silm ja õlad otsevaates, jalad ja pea aga profiilis. Suurriigi kunstile mõjus väga Mesopotaamia kultuur. Samuti andis Egiptus omaenda suursuguse ja erilise kunstiga palju mõjutusi teiste riikide kunsti arengule. Traditsioonide püsivuse näitajatena on parimad näited kaks reljeefi, mis 2 on valminud rohkem, kui kahe ja poole tuhande aastase vahega, kuid ometigi peaaegu muutumatud. Arhitektuur VanaEgiptuse hooned on säilinud tänaseni ainult tänu egiptlaste leidlikkusele ­ nad kasutasid savi asemel kivi. Viimasest tehtud ehitisi said endale loomulikult lubada vaid ülikud, kelle palsameeritud surnukehade säilitamiseks hakati ehitama mastabasid. Mastaba koosnes maaalusest lubjakividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastikujulisest ehitisest. Tavaliselt oli selles üks, hiljem ka mitu rituaalideks kasutatavat ruumi. Maa aluses ruumis asus

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti,

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (6)

Drupsu profiilipilt
Drupsu: Raske oli üles leida vajalikku, aga muidu ok.
19:32 21-05-2009
beenf profiilipilt
beenf: Oli väga kasulik, suured tänud
18:23 02-03-2009
KossuKrissu profiilipilt
Kristel Talv: Väga hea, aitas palju!
17:29 13-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun