Kunstiajalugu (0)

2.       Sept.
Alates 15. Sajandist  toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus . Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad – linnriigid . Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi.
 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism – uus maailmavaade, uus ellusuhtumine , suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused – tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik – ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda. Inimest hakati hindama selle järgi, et ta saavutab edu vahendeid valimata. Ideaaliks tõusis Taavet, sest ta võitis Koljatit. Teda kujutati kunstis palju.
Hakati tähtsustama maailma, otsiti ideaallahendusi arhitektuuris, skulptuuris. Oluline muutus -  inimese väärtustamisega hakati ka inimese ilu väärtustama, hakati inimest uurima. Riietus ja mood muutus selliseks, mis näitas keha. Uued ilureeglid. Hakati reeglistama kunsti, otsiti mõistuspäraseid reegleid – harmoonilised mõõtmed, igavese ilu kujutamine. Reeglites pidi olema nii tõde kui ka ilu. Muutus kunstitemaatika. Tasapisi jõuti kaasaegsete inimesteni. Muutub kunstnike postisioon – esile tõusevad need meistrid, kes oskavad kasutada matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus.
14. saj – eelrenessanss /kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi
15. saj – vararenessanss
16. saj kõrgrenesanss
Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze . 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite – eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama.
I arhitekt – Philippo Brunelleschi – peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 – tahuline kuppel . Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku – puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks.  Firenze tähtsamad ehitised olid ka palazzod – Firenze patriitsiperekondade(kõrgkihi)  lossid/paleed. Kolmkekorruselised, sisehooviga, neljast tiivast koosnevad ehitised, katus oli väga madal. Vanemad palazzod on raskema väljanägemisega, olid laotud tellistest ja kaetud kiviplokkidega. Samas on seal näha ka uue kunsti jooni – teravkaared pole nelinurksed, akna- ja ukseavad. Hakatakse rõhutama horisontaali. Palazzode kolm korrust on erinevad. Esimene korrus – kaetud rohmakalt tahutumata kividega, teine korrus –kergem, ilusam, tahutud kividega, kolmas korrus – kõige kergem. Korrused on eraldatud karniisidega. Palazzode stiil muutub aja jooksul peenemaks. Hilisemad palazzod avanevad tänava poole. Inimesed muutuvad avatumaks. Aina rohkem võetakse kasutusele detaile antiikkultuurist.
Alberti ’
Ta oli kuulus arhitekt, võttis kasutusele uue palazzo tüübi, mis muutis selle mitmekesisemaks. Ta paigutas akende vahele pilastrid – poolsambad. See lõi tasakaalukama ilme, ei olnud ainult rõhutavad kandvad osad vaid ka kantavad osad. Ta hakkas ka kirikuehituse juures kasutama rohkem antiikeeskujusid. Ühe kirikufassaadi kavandas ta triumfikaarekujulise. Ta ei olnud ainult arhitekt vaid ta tundis ka antiikkirjandust. Kirjutas palju kunstist, eriti arhitektuurist. Tema kirjutised olid väga suure mõjuga mis mõjutas palju kaasaegseid kunstnike. Arendas ka tsentraalperspektiivi teooriaks. Matemaatikas pakkus ta kindlaid matemaatilisi reegleid ja matemaatikat seletas ta kui üldkehtivat – õiged proportsioonid on ka jumalikud proportsioonid. Tema arvates oli täiuslik vorm ring ja sellesse mahtuvad kujundid. Ta soosis tsentraalehitisi, kus kogu raskus on kespunktis. Oma ehitiste(kirikute) juures kasutas ta piklikku ehitist, aga samas sai tsentraalehitis renessanssis ideaaliks.
 
Vararenessanssi skulptuur
Ghiberti’ – 1401 .a. korraldati uuelaadne üritus, kuulutati välja võistlus, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ristimiskiriku uste kavandajaks – põhjapoolne pronksuks. Võitjaks kuulutati Giberti. Järgneva paarikümne aasta jooksul tegi Giberti 28 kullatud reljeefi (suurel määral gooti mõju all). Reljeefif on kujutatud realistlikumad ja on püütud kasutada tsentraalperspektiivi. Gibertit telliti ka kavandama ka idapoolev – kahepoolne uks. Kasutas järjekindlalt tsentraalperspektiivi. Taustaks kasutas arhitektuurielemente. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja jutustavad uuest Testamendist. Michelangelo on nimetanud seda ust Paradiisiväravaks.
Vararenessanssi kuulasim meister oli DONATELLO . Tema looming on täiesti erinev gootikast ja tema oma töödes kasutas antiigitraditsioone ja püüab ühendada kaasaaegse kunstiga. 1417.a. valmib tal Pühajüri kuju, mis on üle kahe meetri kõrge marmorkuju, mis paigutati ühe kiriku välisseinas asuvasse nišši – süvendisse. Kuju on pärast antiikaega esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud kontraposti – tugijalg, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Kuju võib ka ilma riieteta hea välja näha, mis eristab seda gootis. Võrreldes antiikskulptuuriga – see on individuaalsem ja psühholoogilisem. 1430.a. valmib tal pronksist Taaveti kuju, mis on peaaegu elusuurune. Populaarne kuju. Donatello Taavetit on kujutatud võitjana ja see oli tema üks esimesi figuure , mis on kujutatud alasti. Kuna ta imetles nooruslikku ilu – kuju oli vastandatud keskajale, kus ihu näitamine oli patt. Ta töötas peale Firenze veel teistes Itaalia linnades ja levitas uutmoodi kunsti. Padovas püstitas ta Gatlamelatale ratsamonumendi – esimene uusajal. See oli asetatud linnaväljakule – keskajal polnud seda kordagi tehtud. Kuju on hästi massiivne , hobune suur, ratsanik väikene.
Verocchio
Teda peetakse 15 saj teise poole tähtsaimaks skulptoriks. Ta valmistas võiduka Taaveti pronkskuju ja teiseks tähtsamaks teoseks Colleoni ratsamonument – nagu Donatello. 15 saj hakkab Itaalias levima ka ilmalik portreekunst – loodi portreesid oma kaasaegsetest inimestest. Väga populaarsed sel perioodil olid ka madonna reljeefid, kuid nee ei olnud niivõrd seotud usulise poolega vaid olid ülistuseks ilmalikule emalikule armastusele. Neid valmistati nii marmorist kui ka pronksist. Majoolika oli palju odavad ja tekkis majoolika tehnika - Põletatud savireljeef oli kaetud glasuuriga.
Itaalia maalikunst 15 sajandil.
Itaalias töötas 15 saj sadu maalikunstnike ja enamasti oli nende teoste temaatika usuline – piiblistseenid. Tasapisi hakkas mõjutama renessansslik maailmavaade ja sellega muutusid piiblitegelased kui ka pühakud rohkem kaasaegsete inimeste taoliseks. Hakati rohkem tegema portreesid kaasaegsetest inimestest. Kirikute ja kabelite seintele maaliti fresko tehnikas, puutahvlitele tempera värvidega. 15 saj teises pooles hakkasid levima õlivärvid. Selleks hetkeks olid need juba kasutusele võetud madalmaades. Maalikunsti keskuseks kujunes Firenze.
Masaccio
Tema loomingut peetakse murranguliseks oma esimesel freskol. Kasutab ta järjekindlalt tsentraalperspektiivi ja selle kasutamisega loob ta illusoorse ruumi. Ta on teinud ka Brancacci kiriku fresko. Nendel freskodel kujutab ta inimesi ja neid ka ruumiliselt ja ruumilisuse tagab ta valguse ja varjuga. Alates 1440 aastast huvitusid paljud kunstnikud juba tsentraalperspektiivi kasutamisest. Selle aja kunstnikud hakkasid ka kasutama matemaatilisi reegleid. Üks selline kunstnik oli Francesca , kes isegi inimgifuuride juures püüdis neid figuure lähendada geomeetrilistele elementidele. Tema figuurid muutuvd mahulisemaks, vormikamaks, see võimaldas tal ka loobuda tumedatest varjudest. Väga tasakaalukad kompositsioonid, inimeste näod on rahulikud, emotsioonid puuduvad. Üks tema töödest on „Kristuse ristimine “. 15 saj teise poole kõige kuulsam kunstnik Firenzes oli BOTLICELL. Firenze linna rikaste poolt tuli talle palju tellimusi. Meditšite õukonnas suhtles ta haritud inimestega, mis avaldasid tema silmavaadet ja ta sai tuttavaks antiikkultuuriga ja hakkas selle vastu huvi tundma ja see kajastus ka tema loomingus. Tema esimesi teoseid on „Veenuse sünd“ ehk armastusjumalanna sünd merevahust. Kuna sel perioodil levisid filosoofilised(uued) suunad (nt neoplatonism), siis see teos kajastab ka juba Neitsi Maarjat .
17. saj enamus kunstnike suundus Rooma . 15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod
16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole. Et kõik osad oleksid võrdsed ja üks ei tõuseks teisest esile. Jätkuvalt on antiikarhitektuuri eeskujud .
Bramank
Väikest kabelit nn. Tempiettot (väike kabel ) nimetati tema kõrgrenessanssi esikteoseks. See on täiesti tüüpiline tsentraal K.R ehitis. ( kupliga ).
Tema nimega on seotud ka 16 sajandi ühe kõige tähtsama maja (püha rooma peetri kirkiku ) saamislugu. 15 saj. Lõpul otsustati vana kirik maha lammutada. Otsustati ehitada uus, mis vastaks ajastu nõuetele. Esimesed kavandid ehitisele tegi Bramank. Tema kuppel pidi koosnema kuubist ja kerast, mis tähendas et kuppel pidi olema poolkera kujuline. Kuida Bramanke suri. Plaan oli hea ja dendiendo see ka valmis sai.
B. surmaga läks kavandamine edasi Michelangelole.
Ta muutis mõningal määral projekti , mille tõttu ehitis moodustas veelgi ühtsema mulje ja kuppel pääses paremini esile. Kõrguselt on ta võrdne Cheopsi püramiidiga, üle 140 m kõrge. M. Tõstis kupli kõrgemale üle kahe korruse ulatuva pilastrite, mis on ainult kaunistavad elemendid (postid). Nad rõhuvad ka vertikaalset suunda. Algselt oli maja kreeka risti kujuline.
Palladio
Tegutses Veneetsias, ja oli veneetsia üks kuulsamaid meistreid, kes järjekindlalt matkis antiik arhitektuuri. Oli kindel et ainult väärikatel eesmärkidel oli võimalik luua midagi ilusat.
1517 aastal annab välja oma raamatu, kus tutvustab oma loomingut ja see jääb üsna pikaks ajaks arhitektide käsiraamatuks. Sambad on tema jaoks kõige olulisemad.
Kasutab üle mitme korruse ulatuvaid sambaid ja poolsambaid. Ta pani neid sambaid igale poole, nii ilmalikele majadele kui kirikutele.
Tema kõige kuulsam villa- villa ra tonda, mandriitaalias. Kolmnurkne viil sammastega, väga lai trepp . Kõik neli külge on ühesuguselt kavandatud.
16 saj, kõrgrenessanssi maalikunst
Seoses suurte maadeavastustega hakkasid tähtsad kaubateed itaaliast mööda minema. Madalmaad said tähtsamaks. Rakendus tööstuse areng. Itaalia jääb killustatuks. Vaatamata majanduse ja ühiskonna langemisele, ei toimu kunstielus langust. 15 saj, alguse saanud õitsengu periood, mis oli pannud kogu loomeinimeste taotlused ja arengud , arenesid edasi.
Kunstielukeskuseks saab rooma. Mitmed paavstid järjest on pärit kõrgsoost. Nad harjunud lux eluga. Tellivad nad selleaja tuntud kunstnikelt rohkem kunstiteoseid . 16 saj, nimetakse kõrgrenessanssiks. Peetakse 15 saj vana. R jätkuks. Saavutatakse arengu tipp. Tõuseb kunstniku isiksuse tähtsus. Ühiskond hakkas rõhutama kunstnike erinemist tava inimestest. Kuni 16 saj, oli loojaks jumal. Nüüd hakati seda kasutama ka geniaalsete kunstnike teoste juures. Mõned kunstnikud samastasid endid jumalaga. Inspiratsioon on jumaliku päritolu. Nad muutusid individuaalsemaks, olid auahnemad.
Leonardo Da Vinci
Sündis vinci külas. Leonardo vinci külast.
Sündis vallaslapsena. Ta on jätnud väga vähe lõpetatud töid. Kõik loovad ideed on tähtsamad, kui nende teostamine. Ta oli arhitekt, kunstnik, leituaja, bioloog = imemees.
Tal on rikkalik kavandite ja ideede kogu. Alustas karjääri milaano hertsogi õukonnas, töötas sõjaväeinseneri ja pidude korraldajana. Maalimine oli alles teisejärguline. Ta kunst on üldistav ja suurejooneline. Ta ei toetu üldkehtivatele matemaatilistele reeglitele, vaid oma kogemustele ja nägemistajule. Sealt tuleneb ka vana ja kõrg reness. Erinevus.
Madonna kaljukoopas . Tumedates toonides maal, kus vormid ja värvid sulavad kokku. Kaugemal asetsevad objektid joonistati sama teravalt, kui lähedal asuvad objektid. Sellel pildil on leonardo võtnud arvesse ka õhuperspektiive, kus kaugemad asjad on tumedamad ja hägusemad. Kergus ja pehmus jääb ta töödesse ka kehtima.
Püha õhtu söömaaeg. Fresko asub milaanos, kloostri refektooreumis (söögisaal). Santa maria el a crazia? Maalitud on ta 1497 aastal, maali omapäraks on tema saatus. Sest LDV katsetas uusi värvikoostisi ja segusid. Õige pea hakkas see maal ka seinalt alla kooruma. Maali on kahjustanud ka napoleoni vallutused, kus söögituba tehti hobusetalliks. Pärast sai maja ka pommitabamuse.
Sellel kujutatakse uue testamendi ühte stseeni, kus kristus viimast korda oma jüngritega ümber laua istus. On tabatud see hetk, kus kristus ütleb: tõesti, üks teie hulgast, kes praegu siin meiega sööb, annab mind ära.
Maalil on täiuslik perspektiiv. Maali puhul on kõik läbi mõeldud, iga üksikisik, iga perspektiivi nurk. Samuti valgus ja varjud .
Tema tööde puhul on oluline välimus ja ka inimese sisemuse ja hingeelu peegeldamine .
Pidas inimese hingeelu kujutamist maalides kunstniku kõige raskemaks aga ka väärikamaks ülesandeks. Tema ka kuulsaim maal Mona Lisa.
Raffael.
Tuntud kui maalija , ta on kolmest, da vinci, mich. Kõige noorem. Ja siis ta pidas end nende kahe õpilaseks.
Michelangelo oli erak , raffael aga väga koostööaldis ja sõbralik. Nad töötasid ühel ajal Vatikanis. Aga kordagi kokku ei puutunud.
Üks kõige kuulsamaid maale on Ateena kool. Sinna on pandud antiikaja kõige kuulsamad , matemaatikud, luuletajad , teadusmehed. Keskkohal on Platon ja Aristoteles . (kaks antiikaja kõvemat meest).
Ta kasutas suurel hulgal oma õpilaste abi. Tootlikus oli teistega võrreldes suur ja ta elas rikkuses.
Ta lõi oma töödes ideaalkuju. Kui vaadata naist, siis saab rääkida klassikalisest ilust . Tema töödes on rahu ja harmonia, tasakaal värvi ja vormi vahel.
Lemmikmotiiv on madonna ( jumalaema ). Oma tööde juures mõtleb läbi ülesehituse, komposiotsioon on paigas, keskminsed figuurid on tähtsad. Geomeetriline kompositsioon on kolmnurk kompositsioon. Sellel ajal oli see väga populaarne.
Kuna ta maalis ilusti, oli tal palju jäljendajaid, aga kõigil oli üks viga. Nad ei süübinud pildi sisemusse , ellu.
Michelangelo
Arhitekt, kõige tähtsam teos arhitektina oli peetri kiriku kuppel. Suurem osa tema loomepärandist on seotud skulptuuri ja maalikunstiga.
Ta ise ja ta imetlejad olid kindlad, et loomevõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele. Geniaalsus ei ole mitte õnn, vaid väga raske koorem mida kanda. Ta uskus oma võimekusse ja andekusse. See usk viis teda tihti konfliktideni, paavstidega. Sest nemad olid põhilised tellijad. Ta plaanid olid hästi suurejoonelised, aga ta ei suutnud oma tellimusi täita, sest tahtis kõike ise teha.
Ta ei lähtunud oma kunstis teadusest vaid oma inspiratsioonist. Ta võrdles ennast jumalaga, sest jumal loob ja tema oli ka võimeline looma. Vaadates tema skulptuure ja maale, siis nad on sarnased. Maalis hästi mahuliselt ja skulpturaalselt. Selleks et väljendada hingeolu, et maalinud ta neid tegevustesse vaid pingestatud seisundisse. Pingeseisund nt kui kohatakse mingisugust ohtu või tulevad raskused ette.
Enamasti võtab oma teemad piiblist. Ta ei püüa mitte ainult näidata kristlikku sõnumit, toob teemad kaasaega. Näitab renessanssi ideaale ja lõpuks ise endi ideaale.
Ta on kõige parem näide renessanssi tavalisest inimesest. EGO.
Kõige tähtsamaid teoseid on 1504 a. Valmistatud skulptuur Taavet. Taaveti teema oli popp juba 15 saj, võrreldes teiste taavaetitega lähenes ta sellele hoopis teiselt poolt. Tahtejõuline vägilane kes on valmis otsustavaks võitluseks. Tema taavetit peeetakse ideaalseks mehe kujuks. Ta kujutab taavetit sel hetkel kui.. nüüd ma lähen, ja löön selle koljati maha.
Mooses. Üks osa paavst juljus teise hauamonumendist. Kavandati jälle hiiglaslikuna aga moosese kuju oli ainune mis sai valmis.
Ta töötas Sixtuse kabeli lae kallal 1508-1512. 30 aastat hiljem saab valmis ka idaseina maal viimne kohtupäev. Kogu temaatika on piiblist. Lage katavad täiuslikult ja hästi arenenud inimkehad ta mitte ei püüa piiblit ümber jutustada vaid stseenidesse panna pingestatust. Keskseks stseeniks on Aadama loomine.
Michelangelo on maetud firenzesse.
Mitte ainult roomas polnud tuntud maalikunstnikud , vaid neid oli ka veneetsias. Firenzes ja roomas oli tähtis pöörata tähelepanu joonistusele ja kompositsiooni täielikkusele. Veneetsia kunstnikud pööravad pea tähelepanu värvile. Kuulsamad veneetsias olid Giorgione ja Tizian .
Giorgione kuulsamaid teoseid on magav Veenus. Ta hakkab arendama maastikumaale. Pöörab palju tähelepanu maastikule. Tizia elas pikka elu võrreldes teisega. Pühendas kogu oma elu maalikunstile . Õlivärvi kasutamine ja tehnika muutis sel ajal maalikunstis peamiseks. Tizia propageeris õlikaid. Kuulsaks sai ta hiigelpannooga (suur maal) Maarja taevaminek. Seal on näha hästi kolmnurkkompositsiooni. Usuteemade kõrval on tal palju teoseid kus kujutatakse maise ilu kujutamist, mõnikord ka erootikat.
Ta tödes on näha pintslitõmbeid, tööd ei ole siledaks tõmmatud. Ta on hinnatud kui ka hingeelu maalija. On teinud piibli tegelastest portreesid. Ta on maalinud ka karl viiendat. Vanaduses muutub tähtsaks tal tehniline ülesehitus. Püüab leida erinevaid hele-tumeduse astmeid.
Manerism .
On leitud et maneristid püüdsid väljendada mõne suurmeistri loomingut. Välist vormi ja maali käekirja. Kuid nad jäid nõrgaks suurmeistrite sisulise poolt. Vormi suutsid aga sisu mitte. Oli teistsuguse taotlusega kunst kui kõrgrenessanss.
Ei hinda enam kunsti juures selliseid väärtusi nagu kõrgrenessanssis. Ei otsita harmooniat. Kunstnikud hakkavad otsima isksuse omapära
Kunstnikud jäävad kaugeks natuke usuteemadel maalimisel. See tundub teisejärgulisena. Sest neil on vaba voli joonistada mida nad tahavad ja usk ei tõmba.
Maneristid on niivõrd erinevad ja kunstiperioodiks on seda raske nimetada. See on selline ajajärk kus eemaldutakse senistest ideaalidest.
Küllaltki ebatavaline ruumi kujutamine. Eelistatakse külmi värvitooni. Kõige tähtsaim neil maalidel on seletamatu päritoluga valgus.
Kompositsioon on kolmnurkkompositisioon, aga kui kõrgrenes. On võrdhaarne. Maneristid pööravad selle tagurpidi. Mõnikord suundub sügavusse. Inimese anatoomia on moonutatud. Kehaosad ebaloomulikult pikaks venitatud.
Pannigianino. Tema tuntumaid teoseid on pikakaelaline Madonna.
Tintoretto – veneetsia kunstnik, maalis usulise sisuga hiigelpilte. On maalinud ka pühaõhtu söömaaja. Tintorette söömalaud läheb diagonaalis üle pildi sügavusse.
Esiritta on pannud teenijad.
Doodžide paleesse maalis ta lõuendile maali mis oli 7x12 meetrit. Suurimaid lõuendile tehtud töid.
Elgreco
Tänapäeval peetakse kõige kuulsamaks maneristiks. Pärit on kreek saarelt. Õppinud kunsti veneetsias. Pärast õpingute lõppemist, suundus Toledosse, hispaaniasse. Elas seal elu lõpuni. Sellepärast peetakase teda ka hispaania kunstnikuks . Loomingu lähtekohaks on veneetsia manerism. Tema kehad on ka venitatud, huitavad vormivõtted, seletamatu valgus. Ta muutub ise ka kirglikuks katoliiklikuks. Oma värvivalikult püüab tõusta kõrgemale igapäevasest. Tuntuimaid maale on „krahv orgazi hauda panek “. Kus on ta kujutanud keskaegset sündmust.
Correggio
tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua illusonistliku ruumi. Laemaaliga avaneb lagi taevasse. Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka meelelisemaid teemasid.
„püha ööl“ on valguse ja varju kontrast , müstika, fantaasia peab tema maneristiks. Aga käsitlus peab teda barokilikuks, sest vormid on lopsakad .
Maneriste oli ka skulptuuris, neist tuntuim, Cellini.
Oli nii kullassepp kui skulptor . Tuntumaid skupltuure oli Perseus . Kõigele lisaks on ta kirjutanud praktaate kunstist.
Arhitektuuris on manerism esindatud , üksikosade omavaheline seos on nõrk, iseloomulikud on pikad anfilaad (tubade rida ja kui kõik uksed lahti teha, näed kõikidest tubadest läbi).
SIIANI TULEB TÖÖÖ!!!
Renessanss mujal euroopas
Madalmaad ja nende 15 saj kunst.
Mõned kunstiajaloolased on arvanud, eet 15 saj kunsti lääne euroopas väljaspool itaaliat, ei saa seostada renessanssiga. Kunst arenes omaette . Skulptuuris kui ka arhitektuuris jätkus hilisgootika . Maalikunstis hakkab juba levima ren. Omaseid jooni.
Tegeleti hoogsalt turumajandusega . Tegeleti ookeanikaubandusega. Hakkasid madalmaade linnad rikastuma. Madalmaade kunstnikud hakkavad isegi itaallastest kiiremini kujutama nähtavat kunsti, kaasaegset maailma. Siin ei saa rääkida antiikeeskujudest ja ei otsita jumalikke proportsioone, samuti ei ole kasutusel elurõõmu, elegantsi (kõik mis on itaallastel). Kui itaalia kunsti tellisid põhiliselt paavstid ja suuuremad vürsti perekonnad, madalmaade kunsti tellijaks on linnakodanik. Ei ülistata selles kunstis tugevat isiksust, tähtsus on inimeste võrdsus ja õigluse ideaalid. Nad olid veendunud et inimene on patune ja tühine, inimene ei olnud maailma keskpunkt nagu ta oli itaalias olnud. Olmeliste esemete kujutamine piltidel on sümboolne. Piltidel on ka õpetlik, moraliseeriv tähendus. Peamiseks ülesandeks oli hingeelu avamine, mitte näidata anatoomiliselt idealiseeritud inimest. Ei levi kunstniku kui isiksuse kummardamine. Sellepärast on ka madalmaade kunstnikud päris mitmed jäänud anonüümseks. Itaalias oli tähtsal kohal seinamaal , madalmaadel koondub kogu tähelepanu tahvelmaalidele, eriti suur tähelepanu altarmaalidele. Nende kõrval hakati tegema ka väiksemaid, mis olid mõeldud jõukamatele linnakodanikele. Maali formaat muutub väiksemaks, et seda saaks kodus seinale panna.
15 saj võeti kasutusele ka õlivärvid. Itaaliasse jõudis see 15 lõpus. Segamise teel ja kihtidena maalidel saadakse lõputult palju erinevaid värvitoone. Sest alumised kihid kumavad pealmistest läbi. Samuti on nad erksamad kui temperad. Võrreldes temperatega, kuivavad nad palju aeglasemalt. Õlikad võimaldavad maalida peendetaile. Nad ei ole huvitatud matemaatilistest loodusreeglitest. Nad toetuvad rohkem oma kogemustele, katsetavad, eksivad ja leiavad selle mida tahavad kujutada. Toetutakse oma nägemistajule.
van Eyck .
Peetakse 15 saj põhja madalmaade esimeseks suurmeistriks. Tema kuulsamaid teoseid on kenti altar mille ta maalis oma vennaga. 1432. Ta oskab värve nii käsitleda et nad oleksid hästi säravad, hõõguvad. Teine tema üks tuntumaid maale on „Arnolfili abielupaar“ mis tundub algselt olevat ilmalik maal, aga tegelikult on mitme detailiga, sümboliga, vihjatud abielu pühalikkusele. Seda võib ka võtta kui usulist maali. Kujutatud on itaalia kaupmehe abiellumist. Taha peeglisse on ta maalinud ennast ka
van der Weyden
teda huvitavad dramaatliset tnded, nende väljendamine teostel. Suurteosteks on kristuse ristilt võtmine, kus püüab miimikaga edasi anda kogu seda traagikat.
Van der Goes
Tema suurteoseks on „Portinari altar.“ Kaupmees tellis omale altari ja kaupmehe nimi oli Portinar. Kui see 1483 a, firenzesse jõudis, oli suur sensatsioon, sest itaallased nägid esmakordselt nii peenmaali. Samuti hämmastas neid kummaline inimese käsitlus ja lähenemine usuteemadele.