Kolmandaks oli nõrk Taani kuningas Christian II troonilt löödud ja tema asemel tuli troonile Frederik I, kes omakorda pretendeeris Rootsi kuningakohale, et taastada Kalmari Unioon. Sellisel segadusterohkel perioodil otsustas Rootsi riiginõukogu valida riigieestseisja kuningaks ja Gustavil ei olnud kuningaks saamise vastu midagi. Neli päeva pärast tema valimist kuningaks saadeti välja privileegidekiri Lübeckile, mis tagas neile täieliku tollivabaduse kogu kaubanse jaoks Rootsiga. Peale seda hakkas Gustav moodustama oma tuttavatest ,,riigijuhtimise mootorit", et seada kõik oma soovi kohaselt ja see polnud sugugi nii talupoegadesõbralik riigijuhtimine, kui seda olid teinud eelmised kuningad. 7 GUSTAVI ESIMENE AASTA KUNINGANA Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras
Üha rohkem venekeelsetest peredest sirgunud lapsi käib eesti koolides, vanemad loodavad nii suurendada nende konkurentsivõimet tööturul. Et vanematel on tihti hõivatud tööga ning suhtlevad lastega liiga vähe, õpivad kakskeelsed lapsed vene keele selgeks vaid olmetasandil. Lugemis- ja kirjutamisoskus jääb aga nõrgaks. Ka vene kirjandust tunnevad nad vaid tõlgete läbi ning ainult nõnda napilt kui eestlastest õpilaste jaoks väljatöötatud kooliprogramm seda käsitleb. Sarnaselt Rootsiga, kus muukeelsetel lastel on võimalus saada lisatunde kogenud õpetajatelt ning seeläbi säilitada oma emakeelt ja kultuuri, peaks ka vene lastel eesti koolides olema võimalik vene keelt ja kultuurilugu süvendatult õppida. See aitaks neil leida oma identiteeti ning saada haritud inimesteks, kelle suhtumine ka rahvusküsimustesse on tihti märgatavalt tolerantsem. Vene kogukonnal peab säilima võimalus taastoota oma haritlasi, eriti humanitaarvaldkondades
30.07.1992) · Leping vastastikkusest abistamisest tolliasjades (jõustunud 30.10.1993) · Lennundusalane leping (jõustunud 30.11.1993) · Tulu- ja kapitali- maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise konventsioon (jõustunud 31.12.1993) 3.2 Kaubavahetus Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt olulisimate kaubanduspartnerite hulka 2010. aastal oli meie kaubavahetuse käive Rootsiga jätkuvalt Soome järel teisel kohal. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on viimastel aastatel olnud stabiilselt 11-12% piirimail, kui on 2010. aastal taas pisut kasvanud 13,2%ni. Aastail 1995-2008 suurenes Eesti eksport Rootsi 143,8 mln eurolt 1,2 mld euroni ning import Rootsist samal ajal 160,7 mln eurolt 1,1 mld euroni. 2008. aastal suurenes Eesti eksport Rootsi 10%, import vähenes samal ajal 10,5%. 2010
Hertsog Magnus läks tülli Ivan IV ning läks Poola riigi teenistusse. 1570ndate aatate lõpus asuvad Poola ja Rootsi Venemaaga sõdima ning Vene vägesid Vana-Liivimaalt välja tõrjuma. Aga nad ei teinud koostööd(Rootsi ja Poola), mõlemad sõdisid eraldi Venemaaga. Mõlemal riigil õnnestus vene vägede üle edu saada. Venemaa oli sunnitud sõlmima vaherahud mõlema riigiga. 1582 vaherahu Poolaga - Jan Zapolski vaherahu. Poola sai endale Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1583 vaherahu Rootsiga - Pljussa vaherahu. Rootsi sai endale Põhja-Eesti. ülesanne: Narva linn 1) millisele väikeriigile kuulus? 2) millise sündmuse tulemusena? narva linn 1321. aastal - Taani , muistse vabadusvõitluse tagajärjel narva linn 1497 - Liivi Ordu, Taani müüs oma alad maha pärast Jüriöö Ülestõusu narva linn 1589 - Rootsi valduses, pärast Pjussa vaherahu. Tartu linn 1)millisele väikeriigile kuulus? 2)millise sündmuse tulemusena? tartu linn 1321
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
● Novembris toimus Narva lahing - v enelaste suur lüüasaamine ● Rootsi väed olid rahulikud ja jäid Laiusele talvituma ● Rootsi väed liikusid põhijõududega Poola. ● 1701 - Erastvere lahing ● 1703 - suur vene vägede rüüsteretk (hävitas terved külad nii, et koer ei haukund ja kukk ei kirenud) ● 1703 - vene vägede edu Ingerimaal - algab Peterburi rajamine ● 1704 - Narva ja Tartu piiramine ning vallutamine ● 1708 - Poola sõlmis Rootsiga vaherahu ● 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine ● 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku (Peeter I ei pidanud Tartut piisavalt oluliseks, et selle eest võidelda ent ei tahtnud jätta seda ka Rootsile) ● 1709 - Poltaava lahing - Venemaa võit Sõja lõpp ● Peeter I ei pidanud kinni kokkuleppest Poolaga (suur osa Eestist talle), sest Poola oli sõjast väljas. Venemaa jätkas sõjategevust Eestis. ● 1710. a katkuepideemia (1710. - 1713
Järgnevalt püüti Ida-Euroopas luua Balti liitu, mis oleks pidanud tagama uutele riikidele julgeoleku suurriikide Saksamaa ja Venemaa vahel. Suurest Balti koostööst ei saanud siiski asja, sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud, millest teravaim oli Poola-Leedu tüli Vilniuse pärast. Seetõttu loodi 1923. aastal vaid Eesti-Läti sõjaline liit. Soome ei soovinud küll otsesesse liitu astuda, kuid tihendati ka Eesti-Soome läbikäimist. Head suhted olid Eestil ka Rootsiga, kuningas Gustav V külastas 1929. aastal ka Eestit. Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tõusis võimule Adolf Hitler ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu Balti liidu, kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku Pehr Evind
Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt
Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad maksud ja koormised. Tuli ka küüdi kohustus , mis osutus eriti vihatuks. Talupoegade seas oli aga Ivo Schenkenberg, kes pani kokku talupoegade salga, mis esialgu oli abistaja omaette.Kaitses talupoegi jne.Ivo asus hiljem aga tegema koostööd Rootsiga,sest ta vihkas venelasi. Venelased vihkasid teda ka ja teda taheti väga ära tappa. Tema salk tungis salaja venelaste laagrisse, hävitas püssirohtu jne, käisid närvidele ühesõnaga.1577 mängis Ivo salk aga suurt rolli. 1578-79 algas venelaste taganemine.Edasi aladele Rootsi ja Poola väed, kes tõrjusid venelased täiesti ära.1581 algaski Poola-Rootsi suurem pealetung, kus suruti venelased minema. Suur tähtsus
Kuid tegelikult Vene vägi tugevnes: peale kaotust viidi sõjaväes läbi kasulikke reforme. Peale võitu Venemaa üle peab Rootsi oma peamiseks vastaseks Poolat. 17011704. aastate jooksul kannatavad Eesti alad mitmete Vene vägede rünnakute all. 1704. aastaks langeb idapoolne osa Venemaa kätte (läänepoolne osa Rootsi käes). Mõneks ajaks sõjategevust Eesti aladel ei toimunud. Otsene sõjategevus toimus Poolas. Poola vastu sõdides saavutas edu Rootsi 1706. aastal sõlmis Poola Rootsiga vaherahu. Rootsi-vastane 3 riigi vaheline liit oli nüüdseks lagunenud. Edasi jäi sõdima ainult Venemaa. Rootsi kuningas teeb saatusliku vea. Nimelt ei vali Rootsi kuningas sihtmärgiks mitte Moskvat, vaid siirdutakse lõuna poole. Selline tegutsemisviis on üllatav, kuid seda on põhjendatud sellega, et Rootsi tahtis liituda Osmanite riigiga, et siis üheskoos Venemaad rünnata. Venemaa pakkus isegi mingite tingimuste alusel Rootsile rahu, kuid Rootsi keeldus.
on ta avardanud eesti proosa võimalusi. Romaan ,,Tiiger, tiiger" ilmus 1969. aastal. Teos vahendab valdavalt selle põlvkonna elutunnet, kes on küll sündinud enne sõda Eestis, isiksuseks kujunenud juba asukohamaa ühiskonnas. Teose peategelasel on kahekordne identiteet: päritolu ja keel seob teda Eestiga ja Eesti iseseisvuse ideega, kuid ta on Rootsi kodanik, kes on kasvanud selle maa kultuuri sees ja sidunud oma tuleviku Rootsiga. Romaani läbiv teema on küsimus, kes ma olen, ja kahe kultuuri kokkusobitamine. Selline teemakäsitlus ja erinevate stiilide kasutamine annabki romaanile ,,Tiiger, tiiger" erilise tähenduse pagulaskirjanduses. 2 2. TEOSE TEMAATIKA Romaan ,,Tiiger, tiiger" on uuenduslik ja analüüsib kirglikult ning intensiivselt kodumaa ja paguluse, meie ja nende suhet, viidates lihtsates otsustustes varjuvatele ohtudele või petlikule näivusele
mida juhtis JohanLaidoner, paika Türgi-Iraagi piiri). · Julgeoleku kindlustamiseks sooviti luua Läänemere idakalda riike ühendav Balti liit, ent see ebaõnnestus, sest o Soome orienteerus Skandinaaviale; o Poola pidas end suurriigiks ja otsis liitlasi Läänest; o Leedu ei soovinud olla liidus Poolaga (Poola oli Leedult hõivanud Vilniuse); o Nõukogude Liit avaldas tugevat vastuseisu. · Head suhted loodi Rootsiga (tõendiks diplomaatilised visiidid), ent puudusid praktilisedtagajärjed. · Vaatamata Vabadussõjale järgnenud piirivaidlustele, sõlmiti 1923. aastal Eesti- Läti lepingud,ent ka neist ei tulnud mingit reaalset julgeolekuvõitu. Enne vaikiva ajastu kehtestamist: · Otsiti liitlasi ning sooviti sõlmida lepinguid, millega oma julgeolekut kindlustada. · 1932. aastal sõlmiti Eesti, Läti, Poola, Soome ja Nõukogude Liidu vahel mittekallaletungileping. · 1934
X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Vene Impeerium võttis Põhja- Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809.a. loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905.a. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. Uusaeg 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek
1611.a. sai Rootsis võimule Gustav II Adolf (1611-1632), kelle lapsepõlv oli möödunud Tallinnas. Teostas sõjaväereformi (padrun, tääk, liinitaktika, sõdurid vabadest talupoegadest – teevad Rootsi sõjaväe tugevaimaks Euroopas) Vallutab Liivimaa Rootsile, mida soodustas eesti talupoegade toetus (nägid rootslastes omasid) 1629. Altmargi rahu–Lõuna-Eesti Rootsile – Rootsi aja algus Eestis (1645 Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile. Oliwa rahu – viimane tänane Eesti osa liideti Rootsiga - Ruhnu) Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab tänu kõrgele iibele ja sisserändele Soomest, Venemaalt, Hollandist, Šotimaalt. Kuninganna Kristiina 1632-1654
aastal müüs Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni 1583. ja Saare-Lääne piiskopkond kuni 1572. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt Taanist vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks. Sama aasta lõpul allutas Liivi ordu end Poola kuningale. Sellega rahulolematu Eestimaa andis end aga 1561. aastal Rootsi kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga 1561. aasta suvel. Sama aasta novembris alistusid lõplikult Poolale Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni 1581. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel Poolaga. 1562. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. Ainsaks erandiks oli Maasilinna foogtkond, mis jäi kuni 1564. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks ning langes seejärel
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
3. Rootsi Rootsi oli XVII sajandil Euroopa üks võimsamaid riike. Riigi tugevnemine algas 16 sajandi alul, kui vabaneti Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda 1558-1583 (Eesti jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel) pani aluse Rootsi valdustele Läänemere idakaldal. Vahepeal sai Rootsi troonipärija Sigismund ka Poola kuningaks (1592- 99). 16 sajandi alul liitis Rootsi Poolaga peetud sõdade tagajärjel endaga ka Liivimaa (Altmarki vaherahu 1629). Saaremaa liideti Rootsiga 1643-1645 Taaniga peetud sõja tulemusel. Gustav II Adolf (1594 – 1632).Tsentraliseeris Rootsi riiki, saavutamaks aadli tuge jagas välja riigimaid, eriti meie kandis. 4. Kolmekümne aastane sõda 1618-1648 Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola- Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas
VÄLIMUS Tsaar oli väga pikk mees, äärmiselt hea kehaehitusega, pigem kõhn, ümmarguse näo, kõrge otsesise, paksude kulmudega. Ta nina oli pigem lühike, kuid mitte ka liiga lühike ja laienes otsast, huuled olid paksuvõitu, näojume punakaspruun. Kenad mustad silmad olid suured, erksad, läbinähtavad ja pärani avatud. Ta nägu tõmbleb, mida ei juhtu küll sageli. See seisneb silmade ja kogu ülejäänud näo kokkutõmmetes. Neid tõmblusi on hirmuäratav vaadata, kuid need kestavad vaid hetke ning annavad talle metsiku ja kohutava ilme. Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et t...
Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu. 5) Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis? Peamine elatusala oli karjatamine. Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega. 6) Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd. 7) Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid tööriistu. 8) Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga?
Väiksemad linnad olid läänistatud aadliperedele Riigivõim hakkas üha sekkuma linnade juhtimisse Tallinna suurem iseseisvus. Uus asehalduskord ja uued linnad 17.saj 1) Eesti ala käi jagatuks kahe kubermangu vahel 2) Põhja-Eesti neli maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa), mis oli Rootsi võimu all, moodustas Eestimaa kubermangu 3) Lõuna-Eesti, mis oli Poola võimu all, moodustas Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu 4) Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645.aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. 5) Viimase alanan läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. 18.saj 1) Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond 2) Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa 3) Tartu maakonnast lahutati Võrumaa 4) Narva linn jäi Peterburi kubermangu 5) Setumaa jäi Pihkva kubermangu Linnaõigused said: Võru 1784, Paldiski 1783 ja Viljandi 1783 Välis-ja sisekaubandus
isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka Saaremaa rüütelkonna positsioon. Kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi. · Rootsi-Poola sõjad (16001629) Suhted Poola ja Rootsi vahel jäid pingelisteks ning kui riikide ühiskuningas, katoliiklik Sigismund Rootsi troonilt kukutati, puhkeski kahe riigi vahel sõda. 1600. aastal jõudis see ka Eestisse, kus rootslased vallutasid vähem kui aastaga peaaegu kogu Eesti territooriumi. Kuid peagi korraldasid poolakad vastupealetungi ja vallutasid Lõuna-Eesti tagasi
õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis
alluvuses võitlesid eriti ägedalt Eesti talupoegade lipkonnad, nad tõkestasid venelaste ja tatarlaste rüüsteretki ning tegid rüüste retki kaugele vaenlase tagalasse Poola troonile asunud Stefan Batory hõivas 1579 aastal Polotski ja1580 Velikije Luki. Rootslased vallutasid P. De la Gardie juhtimisel 1580- 1581aastal PõhjaEesti ja Narva ja Ingerimaa lääne osa. 1581aastal piiras Stefan Batory 5 kuud Pihkvat. 1582 aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam Zapolski vaherahu ja 1583 aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Eesti Läks Liivi sõja tagajärjel Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Kasutatud kirjandus EE nr 5 leheküljed 560-561 ENE nr 4 leheküljed 471-472 ENEKE nr 2 leheküljed 116 EESTI AJALUGU I leheküljed 31-34 www.miksike.ee www.annaabi.ee www.wiki.zzz.ee www.hot.ee www.wikpedia.org www.neti.ee www.google.ee
Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Fennoskandia Ida-Karjala; Koola ps; Skandinaavia ps. Skandinaavia ja soomeugrilaste ala. Läänemeremaad Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Tänapäeva Põhjamaade elanikud on omavahel väga tihedalt seotud ka ajaloo tõttu: Näiteks Lõuna-Rootsi maakond Skåne on olnud palju pikemalt ürgne Taani maakond ning on end Rootsiga hakanud identifitseerima alles paaril viimasel sajandil. Keskuseks on Lund. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Jämtland on pigem ajalooline Norra, mis hetkel kuulub Rootsile. Soome oli pikka aega inimtühi ja asustamata piirkond. Inimasustus oli lõunarannikul ja eriti tänapäeva Turu linna ümbruses. 1250. aastatel alustati sihikindlat (eelkõige Rootsi) kolonisatsiooni Pohjanmaa ja kogu Lõuna-Soome ranniku asustamiseks. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Õnneks mingeid suuri lahkarvamusi ei tekkinud Vastu Venemaad, Narva lahes, pole majandusvööndiks lihtsalt ruumi, seal puutuvad kokku juba territoriaalveed. Läti puhul võttis küsimuse päevakorrast erileping Riia lahe jagamiseks. Soome ning Rootsiga jagas Balti merd majandusvöönditeks juba omaaegne Nõukogude Liit ja et selle sõlmitud lepingud olid mõistlikud, on Eesti need üle võtnud. Vastu Soomet ulatub meie majandusvöönd vaid veidi üle territoriaalvete piiri. Ka Rootsiga on Saaremaa ning Gotlandi vaheline mereosa pooleks jagatud, mõlemad riigid peavad rahulduma märksa vähem kui 200 meremiiliga. Eesti naabrid. Niisiis puutuvad meie piirid kokku nelja naabriga: idas Venemaaga, lõunas Lätiga, läänes Rootsiga ja põhjas Soomega. Üldisemalt võttes on Eestil naabreid rohkem, nendeks võib teoreetiliselt pidada kõiki maailmamere ranniku riike. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi
huvides) - Vana-Liivimaa sõjaline valmisolek nõrk ja välisabi saamise võimalused Saksamaalt väiksed - Lähinaabrid Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi olid kõik tugevnenud - Detsentraliseeritud Vana-Liivima kodusõda (koadjuutorivaenus (1556-1557) Riia peapiiskop/ Ordu vahel (mängus ka Poola ja Preisimaa huvid)) - Ivan IV (Moskva suurvürst 1533-1547), I Venemaa tsaar 1547-1584 - Venemaa laienemine ida ja lääne suunas ja kartis Vana-Liivimaa sõjalist liitu Poola-Leedu ja Rootsiga - Sõda Rootsiga Soome idapiiri pärast (1555-1557) Liivi sõja vallandanud sündmused - 1554 Vana-Liivimaa delegatsioon Moskvasse ja sooviti 1503.a rahulepingu järjekordset pikendamist - Venemaa soov muuta V-L enda sõltlaseks diplomaatiliste vahenditega ja teha Tartu piiskopkonnast oma vasall - Näiliselt nõustuti Venemaa karmide nõudmistega: 1. Vene kaupmeestele täielik kauplemisvabadus Liivimaal ja saadikutele takistamatu läbipääs läände 2
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
aastal koos Brasiilia, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Poola, Tšehhoslovakkia, Türgi ja Uruguayga maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks. Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le. Reis Prantsusmaale oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 Läti, 27 Leedu, 21 Soome ja 12 Rootsiga. Kokku oli eestlastel sel perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel Oslo, Stettin ja Varssavi. Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud Balti turniir. Nõukogude Liidu okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis Läti, kolm Eesti ja kaks Leedu. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti
Liivimaa kubermangu, säilitas aga siiski oma eriseisundi. 1660. Oliva rahuga läks Rootsi alla seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner. Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisis koos maapäevadel, mis toimus iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal
Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis
· Ebaõnnestus täielikult, hoolimata kõikuma löönud Preisi armeest · Dresdeni rahuga jäi Sileesia Preisimaale · Friedrich II tunnistas Frank I SRPR keisrina · Euroopa Seitsmeaastane sõda 1756-63 · Saksa-Austria ajalooks ka III Sileesia sõda · Levis kiiresti konfliktideks üle maailma · Üldine Euroopa riikide vastuhakk Preisimaa kasvavale võimule · Preisimaa liidus vaid Suurbritanniaga · Vastas Austria koos Venemaa,Prantsusmaa ja Rootsiga. · Preisi algne edu sulas kiiresti · Sõja lõppperioodil armees vaid 100 000 sõdurit · Saatus tõi appi venemaaa · Uus tsaar Peeter III oli fanaatiline preislaste toetaja · Poola jagamised- 1772,1793,1795 · Poola territoorium jagamised venemaa, Preisimaa ja austria vahel · Preisimaa sai juurde 141 00o km2 · Võrdluseks Venamaa ligi 500 000km2 · Friedrich II kuningana · Euroopa armastusväärsem valitseja(Voltaire) · Muutus tulu sõdades osalemisega
Maa on viljakas ja veekogud kalarikkad, kaupmehed kauplevad venelaste ja rootslaste, leedulaste, pommerlaste ja lüübeklastega. Elanikud on jaotatud nelja rühma, esimesed raad, teises saksa käsitöölised ja kolmandas lihtrahvas. Neljandas on aadlikud ja kaupmehed, kes on vabad ja riigis ainult äriasjus. Sõjategevus kuni 1580: · 1569 tekkis Poola-Leedu ühiskuningriik · Rzeczpospolita (Poola nimetus tänapäevani) · Suhete paranemine Rootsiga · Johan III saamine Rootsi kuningaks · Ühine süjategevus Venemaa vastu · Liivimaa kuningriik · Keskus Põltsamaal · Hetrsog Magnuse võimumängude tulemusena ja Ivan IV toetusega loodud vasallriik · Piiras edudult koos Vene vägedega 7 kuud Tallinna · Riik kadus pärast Magnuse kordasaadetud reetmist · 1570ndad - Venemaa tähetund · Enamik Eesti alast suudeti vallutada · Vaid Hiiumaa ja Tallinn Rootsi käes · Sõjaretki juhtis tsaar isiklikult
18 *Poola-Rootsi sõda 1600-1629 Ükski neist riikidest ei olnud saavutatuga rahul; Poola ja Rootsi vahekorda komplitseerisid lisaks veel kuningakodade vahelised sugulussuhted, mis viisid leppimatult protestantliku Rootsi troonile Poola kuninga, jäiga katoliiklase Sigismund III. 1600. aastal arenes konflikt Poola ja Rootsi vahel sõjategevuseni, mille tulemusena ühendati võiduka Rootsiga ka Lõuna-Eesti (1625 läks Rootsi kätte Tartu linn). Altmarki rahuleping 1629 fikseeris Rootsi võimu kogu Mandri-Eestis. *Rootsi-Taani sõda 1643-1645 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda Taani väinade pärast. See sõda lõppes 1645.a. Brömsebro rahuga - muude valduste hulgas sai Rootsi endale Saaremaa *Balthasar Russow Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-
kandes hoolt avaliku korra eest. Kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Rüütelkonnad. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju maanõunike kolleegium (Landrat),
Algselt rootslased lubavad seda, kui saadikud rootsi jõuavad, siis Katariinat tegelikult välja ei antud. Eerik XIV oli tegelikult skisofreenik. Algselt oli nõus välja andma , saadikute tulles oli toimunud meelemuutus, saadikuid hoopis alandati. Aadlikud hakkavad hiljem mässama, Eerik kukutatakse troonilt. Ivani jaoks oli selge, et järgnev sõda toimub neil Poolakatega. Seetõttu oli selge, miks sooviti säilitada häid suhteid Taani ja Rootsiga. Teades, et ees seisab õda poolaga, 7 augustil 1562 sõlmiti Taaniga-Venemaa sõpruse ja neutraliteedi leping. Märgitakse maha huvisfäärid. Venemaa väitis, et teda huvitavad kõik Liivimaa alad, va need, mis parajasti Taanile kuuluvad. ( Saared, Kuramaa, Vana-Pärnu ja Padise klooster kuulusid Taanile). Ülejäänud alad kuulusid Venemaale, venelastel oli õigus pretendeerida kogu Venemaale. Lepitakse kokku, et taani kuningas ei takista Narva kaubandust ( takistamine Taani väinades).
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...
Saksa imperialism jõudis väljapoole oma riiki ja liitus teiste Euroopa jõududega, et sisse nõuda oma osa Aafrikas. Aafrika alad jagati Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid mõningad tükid Aafrika mandrist, seal hulgas Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun. Tormijooks Aafrika poole tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s.t Ühendkuningriik, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Pransusmaa. Teatud küsimustes konsulteeriti ka Hispaania, Portugali ja Rootsiga. Arvatakse, et nendes pingetes peituvadki põhjused, mis lõid tingimused Esimese maailmasõja alguseks. Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale
Riigikeel(ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² President Tarja Halonen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Tippdomeen .fi Telefonikood 358 (1) Geograafiline asend Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome on üks Põhjamaadest. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka. Soome pindala on 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Geograafilised kordinaadid on 64 00 N, 26 00 E. (1) Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike
MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 ...
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
html, (20.03.2009) 15 Sealsamas 16 Sealsamas 17 Sealsamas 18 Sealsamas 19 Sealsamas 20 Sealsamas 7 Anu Realo uuringu kokkuvõte oleks järgmine: eluga rahulolu uuringud Eestis püstitavad kaks põhilist küsimust. Miks eestlased ja teised Eestis elavad rahvused on nii vähe oma eluga rahul? Kas Eestis õnnelikult elamiseks on olemas oma eriline valem?21 Antud uuringus võrreldi näiteks Taani ja Rootsiga, kus 2003. aasta sügisel oli oma eluga kas rahul või väga rahul 96 ja 93 protsenti vastajatest, mille kõrval näib Eestis elu üsna kahvatu välja. Torkab muidugi silma, et eluga rahulolu on üldse madalam Euroopa Liidu uutes ja vaesemates liikmesmaades. Kõige lihtsam seletus on selles, et Eesti koos teiste mahajääjatega pole veel jõudnud "postmaterialistlikusse" faasi, kus raha eest enam õnne juurde osta ei saa.
suhteliselt kaugel, samas kui väiksemaid kalmeid leidus ka hoonete läheduses. Ka Ojamaal näib kalmeid leiduvat kohati asustuskeskuste vahetus läheduses, kuigi sagedamini võib neid leida kaugemalt. Hoolimata sellest, et Ojamaale oli raua- ja keskajal iseloomulik üksiktaluline asustus, leidub iga asustuskeskuse ümber enamasti mitmeid kalmeid. Põhja-Eestis ilmneb Valter Langi muistiseplaanide põhjal otsustades Rootsiga sarnane tendents, s t rauaja esimese poole kalmed paiknevad enamasti asulakohast kaugemal, kui rauaaja teise poole kalmed. Antud töös pole sellele tendentsile siiski kuigivõrd tähelepanu pööratud ning Valter Langi järgmises töös (Lang, V. 2000. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (Muinasaja teadus 7.) Tallinn.) on asustusüksuste keskusteks loetud kogunisti kalmeid endid
Valitsejad: 1560-1568 Erik XIV - Tallinn alistus talle vabatahtlikult (LS) 1569-1592 Johan III - Liivi sõjas vallutas Põhja-Eesti, Poolaga kambakas Venemaale (LS) 1592-1599 Sigismund III - oli ka Poola kuningas, katoliiklane 1604-1611 Karl IX - Poola-Rootsi sõda Sigismund III vastu 1611–1632 Gustav II Adolf - kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule, jätkab Poola-Rootsi sõdadega, oli sõdurkuningas 1632-1654 Kristiina - tema ajal liideti Rootsiga Saaremaa (Brömsebro rahu) 1654-1660 Karl X Gustav - sõdis Poola ja Taaniga (sest nad tahtsid maid tagasi saada) 1660-1697 Karl XI - Rootsi suurriik saavutas oma suurima õitsengu + täitis riigikassa reduktsiooni abil 1697-1718 Karl XII - Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid tema vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi oma Eesti alad. Rootsi võimude suhtumine siinsetesse aladesse: - Eestlane = tööjõud - Pärisorjus
Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti ala ei moodustanud ühtset tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Üks oli Eestimaa kubermang Põhja-Eestis, kuhu kuulusid neli maakonda: Läänemaa, Virumaa, Harjumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, sinna kuulusid Eesti aladelt Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsiga alles 1645, kuulus Liivimaa kubermangu alla, kuid säilitas mitmeid eriõiguseid. Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium (kirikuvalitsus) ning samuti oli seal Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks juhiks oli monarhi valitud kindralkuberner. Tema ülesanneteks olid: kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge, jälgisid raha kulutamist ja laekumist, kontrollisid ja nimetasid ametisse
pärida. - Poola-Leedu trooni ümber käis suur võitlus. Uueks suurvürstiks ja kuningas sai ungarlasest Transilvaania vürst STEFAN BATORYLE. Ta oli väga sõjakas, võttis ette sõjakäigu Moskvale. Tormakas BATORYLE asus 1581.aastal piirama Pihkvat, ning sundis Ivani aasta hiljem rahu paluma ja loovutama kõik oma Liivimaa hõivatud alad Rzeczpospolitale. Rootslased vallutasid samal ajal Narva. 1583. Sõlmiti rahu ka Rootsiga, mis lõpetas veerand sajandit kestnud kokkupõrgete rea, mida tuntakse LIIVI SÕJA või ka Esimese põhjasõja nime all. - Rootsi ja Poola-Leedu vallutuste piir kunagisel keskaja Liivimaal pani 20.sajandini paika piiri Eestimaa ja Liivimaa vahel. - 1584.a-Eestimaa kubermang - Liivimaa- ala Rootsi Eestimaa ja Kuramaa hersogiriigi vahel. Batory kehtestas 1582.a Poola haldussüsteemi, säilitas tolerantsuse luterlusesse. Jesuiidid saadeti katoliku
tegevus Tartus. Ülikooli tegeliku asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tema eestvõtmisel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1632 kirjutab Gustav II Adolf TÜ asutamise ürikutele. 15. oktoober 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool Kui puhkes Vene-Rootsi sõda viidi ülikool üle Tallinnasse (1656 1665). Ülikool jätkas tööd Tartus 1690. a. peamisel baltisakasa tudengitega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Pilet nr.2 Muinasusund Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st
Oma ajalooga hakati tegelema ärkamise ajal. Põhjasõda 1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani (Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa), Venemaa (Ingverimaa). 1700 veebruar Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna. Taani ründas Rootsi valdusi Põhja Saksamaal. Langes liidust kähku välja. Rootsi laevastik Kopenhaageni alla ja Inglismaa toetus Taani sõlmis Rootsiga rahu. Venemaa sekkus sõtta Augustis 1700 Narva linna piiramine. 22.01.09 Kuna luterluses oli lubatud erinevad suunad, siis levis pietism. Levis eelkõige kirikuõpetajate seas. Pietism: - inimene peab usku sügavamalt tunnetama Inimestele tuleb asja õpetada, põhitõed selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne. Hernhuutlus vennastekoguduse (173040). Talupojad + kirikuõpetaja toetus. Jõudis
Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus tõi kaasa tööjõupuuduse. Nüüd jälle tööpuudus probleemiks. Uus töölepinguseadus??? 4. Kehvapoolne regionaalpoliitika, probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis. 5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid. 6. Kutseharidusprobleemid ja tööjõu kvalifikatsioon. 7. 15-aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka??? Samas vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel. Analüütikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus, selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kümne aasta jooksul 9-10 protsenti aastas, samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on vaesus?
märgatav. Tartu Ülikool asutati, et kindlustada valdusi Liivimaal. Tartu valita oma geograafiliselt sooda asendi tõttu ja jesuiitide gümn. tõttu. Johan Skytte andis idee ja 1632. avati Tartus ülikool (4 teaduskond: õigus, usu, arsti, filosoofia). Üliõpilased: rootslased, soomlased, sakslased vanuses 14-17. Vene-Rootsi sõja tõttu > 1656-1665 Tallinna. Tartus jälle 1690 (baltisakslastele). Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi Pärnusse 1699-1710(venelased vallutasid linna). Nad taasavasid ülikooli alles 1802. Vene ajal Peale Põhjasõda rahvahariduse allakäik. Hariduse arendamine jäi pastorite teha (rehetubades, halbades tingimustes). 1739. koolikorralduskava: kohustus 7-12 aastastele, kel pole võimalik kodus lugema õppida, miinimum: katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine, lauluraamatu kasutamine. Puudus oli koolmeistreid. 1765. uue kavaga nõudis rahvakoolide loomist kõikidesse mõisatesse
aasta Arent Passer ● Hollandi päritolu kujur ja arhitekt; ● 1589.-1637. aastal tsunftimeister Tallinnas; ● Töötas ka Haapsalus; ● Maetud Oleviste kirikusse Mustpeade maja fassaad Mustpeade maja portaal ja selle kohal olev reljeef Pontus de la Gardie ja tema abikaasa hauamonument, Tallinna toomkirik, 1595. aasta BAROKK EESTIS Baroki esimene laine jõudis Eestisse Rootsi kaudu, kuna sel ajal oli Narval tihe side Rootsiga, siis võime leida just sealt varaseimad barokkehitised. Kahjuks hävis Narva barokne kaupmeeste linnaosa peaaegu täielikult II maailmasõja lõpus nõukogude lennukite õhurünnakute ajal. Narva raekoda Baroki II laine on seotud Peeter I-ga, kes otsustas rajada Tallinnasse oma merekindluse ja suveresidentsi. Kadrioru loss, Niccolo Michetti Regulaarpark
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
