Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jagunevad riskid?

MAARDU GÜMNAASIUM
Marko Verismaa
12 klass
ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE
Uurimistöö
Juhendaja : Valev Kald
Maardu 2014
SISSEJUHATUS 4
1.1. ALKOHOL 5
1.1.1 Alkohol seaduse mõistes 5
1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes 5
1.2. Eesti alkoholikultuur 5
1.3. 2013.aasta Eestis 5
1.4.Eelnavate aastate tulemused Eestis 6
1.5.Üle või alla euroopa keskmise: Eesti ja naabrid 6
1.6. Alkoholi kättesaadavus Eestis 7
2.ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE 8
2.1.Riskipiirid 8
2.1.1.Täiskasvanud inimese riskipiirid 8
2.2. Joobeastmed  9
2.3. Alkoholi mõju erinevatele elunditele 11
2.3.1. Maksahaigused  ja vähktõbi 11
2.3.2. Magu   11
2.3.3.Kõhunääre  11
2.3.4. Hingamis teed ja kopsud 12
2.3.5. Kesknärvisüsteem 12
2.3.6.Süda ja vereringe 12
2.3.7. Toitumine  12
2.3.8. Kõri ja suu   12
2.3.9. Rasedusele   12
2.4. Alkohol võib olla kasulik 13
2.4.1. Südame kaitseks "Tervist!"  13
2.4.2.Õllekõht?!EI!   13
2.4.3.Vähenda diabeediriski! 13
2.4.4.Stimuleeri oma ajutegevust!  14
2.4.5.Hüvasti sapikivid ! 14
3. ALKOHOLISEADUS LUBAB,KEELAB JA KÄSEB  15
3.1.Alkoholi jaemüük on lubatud  15
3.2.Alkoholi müük on Eestis keelatud 15
3.3. Alkohoolse joogi müügihind 16
3.4.Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue 16
3.5.Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks  16
3.6.Alkohol ja alaealised 16
3.7.Alkohol ja  autojuhtimine 16
3.8.Alkoholireklaam on keelatud 17
3.9.Hetkel veel keelatud  18
3.10. Alkoholiaktsiis ja selle osakaal riigi eelarves 18
3.10.1.Aktsiisimäär 18
4.KÜSITLUSE TULEMUSED 20
4.1.Mehed 20
4.2.Naised 20
4.3. Mahed ja naised kokku 20
KOKKUVÕTE 21
RESÜMEE 22
KASUTATUD MATERJALID 23
LISAD 24



  • SISSEJUHATUS


    Terviseks! Kolks klaasid kokku ja põhjani, nii see läheb ilma, et keegi arutleks selle üle, mis jubedaid tervisehädasi see liigne pits või klaas kaasa võib tuua.
    Uurimisteema on pühendatud alkoholi tarbimisele tänapäeva Eestis, selle positiivsest ja negatiivsest mõjust organismile, ja muud sellega seonduvat. Kogutud ühiskonna arvamused probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused.
    Eelkõige seisneb uurimistöö aktuaalsus selles, et leidub vähe neid, kes alkoholi ei tarbi ja mida aeg edasi seda nooremalt hakatakse alkoholi tarbima ning Eesti on suure alkoholi tarbivusega riikide hulgas.
    Tänapäeval on alkohoolsete jookide sortiment meeletu ja uusi napse lisandub igapäevaselt.
    Uurimistöö sihitis on alkohol ja uurimisobjekt – inimese organism.
    Alkoholi on tarbitud aegade algusest saati ja sellest ajast on ka põhiliselt kaks eri arvamust 1.alkohol on kahjulik ja 2. Alkohol on kasulik. Peamiselt mõeldakse siiski ainult positiivsele.
    Antud uurimistöö eesmärk on uurida, palju eestimaalased tegelikult alkoholi tarbivad ja selle mõjust inimorganismile. Saavutamaks eesmärki,uurimise autor seab järgmised ülesanded:
  • Uurida, alkoholi tarbimist ja selle kätte saadavust eestis
  • Analüüsida alkoholi positiivseid ja negatiivseid külgi
  • Uurida alkoholi seadust ja aktsiisi
  • Viia läbi küsitlus
  • Üldistada saadud informatsiooni ja analüüsida alkholi tarbimist
    Töö kirjutamiseks, autor kasutas enamjaolt eesti keelseid allikaid .
    Uurimistöö metodoloogiliste alusteks olid sellised meetodid nagu uurimine , analüüs, saadud andmete üldistamine.
    Antud töö koosneb Sissejuhatusest, neljast peatükist, Kokkuvõte ja Kasutatud materjal. Esimene peatükk on pühendatud, mis on alkohol ja väike läbivaade eelnevatele aastatele Eestis. Teises peatükis uurimuse autor vaatleb missugust negatiivset ja positiivset mõju toob alkohol organismile ja mis haigused võivad sellele järgneda.
    Kolmandas peatükis autor vaatles alkoholi seadust.Neljandas peatuükis viis autor läbi küsitluse.
    Autor väljendab oma tänud antud abi eest uurimistöös Valev kald-le – ajaloo,perekonnaõpetuse, ühiskonnaõpetuse , inimine &õiguse,majandusteaduse ja uurimistöö aluste õpetajale. Suured tänud ka küsitluses osalenutele.
    1.ALKOHOL
    1.1.Mis on alkohol
    1.1.1. Alkohol seaduse mõistes
    Seadus ütleb, et alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
    Alkohoolsed joogid võivad olla kas lahjad (etanoolisisaldus ehk kangus väiksem kui 22%) või kanged (kangust üle 22%).
    Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik, kangusega alates 96%. (7)
    1.1.2. Alkohol teaduslikult
    Alkohol – keemilise nimetusega  etanool ( CH3CH2OH ) või ( etüülalkohol ) on  joovet  tekitav  keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid.Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile.Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid.Alkohol on tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne .
    Alkohol on uimasti , mida leidub eri vormides , sealhulgas õlu , siider , vein, alkoholi sisaldavad karastusjoogid ning kanged alkohoolsed joogid nagu viski, džinn ja viin.Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist . Keemiliselt on alkohol süsivesinik . (8)
    1.2. Eesti alkoholikultuur
    Eesti alkoholikultuuri iseloomustab meeletute koguste kiire tarbimine. Kui mujal maailamas on alkoholikultuur seotud toidukultuuriga, kus tarbitakse väikeseid koguseid koos rohke toiduga siis
    Eestlased tarbivad suuri koguseid alkoholi korraga ja tihtipeale tühja kõhu peale, mis toob endaga kaasa raskeid ja pöördumatuid tervise kahjustusi. Eestile omaselt thekase joomisega algust juba väga varases nooruses, mis mitmekordistab nende sõltuvuse riske tulevikus. Igal aastal sureb alkholi tõttu umbes 1500 inimest, üle 10% Eesti meestest on alkoholisõltlased. Maanteeameti ja politsei andetele tuginedes liigub ööpäevas Eesti teedel hinnanguliselt kuni 4000 purjus autojuhti. 
    1.3. 2013.aasta Eestis
    Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimist Eestis arvutatakse nii:  siseturu legaalne müük + musta turu müük – turistide kaasaostud – turistide alkoholi tarbimine + kohalike inimeste alkoholi tarbimine ja kaasaostud välismaalt + oma valmistatud alkohol = alkohoolsete jookide tarbimine, mis jagatakse kogu rahva arvuga.2013.aastal tarbiti eestis absoluutselt iga elaniku kohta 10 liitrit absoluut alkoholi.Ühe inimese kohta arvestatuna joodi aastas keskmiselt  76 liitrit õlut, 15,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siider, alkopopsid), 11 liitrit veini ja 9 liitrit kangeid alkohoolseid jooke.(1)
    1.4.Eelnavate aastate tulemused Eestis
    2002.aasta 9,9 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta.(6)
    2003.aasta 10,1 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta. .(6)
    2004.aasta 10,3 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta. .(6)
    2005.aasta 10,5 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta. .(6)
    2006.aasta 10,6 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta. .(6)
    2007.aasta 12,6 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta. .(6)
    2008.aasta 12,0liitrit absoluut alkoholi inimese kohta. .(6)
    2009.aasta 10,2 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta. .(6)
    2010.aasta 9,7 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta.(3)
    2011.aasta 10,2 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta.(3)
    2012.aasta 10,4 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta.(1)
    2013.aasta 10,0 liitrit absoluut alkoholi inimese kohta.(1)
    Kui kuni 2007.aastani oli alkoholi tarbimine tõusu teel siis hea on tõdeda et viimaste aastatega on see jälle languses.
    1.5.Üle või alla euroopa keskmise: Eesti ja naabrid
    Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine üle 6 liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele. Alla 6 liitri inimese kohta tarbiti viimati 1999.aastal kui selleks oli 5,8 liitrit. Andmed on absoluut alkoholi iga inimese kohta, kel eluaastaid 15+
    Euroopa keskmine - 2003-2005 aasta 11,9 liitrit. 2008-2010 aasta 10,9 liitrit
    Eesti keskmine - 2003-2005 aasta 13,6 liitrit. 2008-2010 aasta 10,3 liitrit
    Müügile seatud vanusepiirang : müük lubatud alates 18.eluaastast.(10)
    .Läti keskmine - 2003-2005 aasta 12,0 liitrit. 2008-2010 aasta 12,3 liitrit
    Müügile seatud vanusepiirang: müük lubatud alates 18.eluaastast.(11)
    Soome keskmine - 2003-2005 aasta 12,5 liitrit. 2008-2010 aasta 12,3 liitrit
    Müügile seatud vanusepiirang: müük lubatud alates 18.eluaastast.(9)
    Rootsi keskmine - 2003-2005 aasta 10,3 liitrit. 2008-2010 aasta 9,2 liitrit
    Müügile seatud vanusepiirang: müük lubatud alates 18.eluaastast.(13)
    Venemaa keskmine - 2003-2005 aasta 16,1 liitrit. 2008-2010 aasta 15,1 liitrit
    Müügile seatud vanusepiirang: müük lubatud alates 18.eluaastast.(12)
    1.6. Alkoholi kättesaadavus Eestis
    Eestis on alkohol liiga kergesti kätte saadav. Nimelt on meil kange alkoholiga kauplevaid poode 2620, samal ajal, kui Soomes on neid 346 ja Rootsis 413. Saja tuhande elaniku peale tuleb meil selliseid kauplusi 196, Soomes vaid 7 ja Rootsis kõigest 4.
    Alkoholi müügikohtade arv kohalikes omavalitsustes10.06.2013 sesisuga
    Jaemüüjaid + Hulgimüüjaid + Toitlustusasutused kokku 5970
    Alkoholi müügikohtade arv 1000 elaniku kohta 2013 Rahvaarv 1286479
    Jaemüügikohad + Toitlustusasutused kokku 4,6
    Alkoholi müügikohtade arv 10 km2 kohta 2013 Pindala km2 43 433
    Jaemüügikohad + Toitlustusasutused Kokku 1,4
    2.ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE
    2.1.Riskipiirid
     Uuringutega on kindlaks tehtud, et haiguste ja tervisehäirete risk kasvab hüppeliselt, kui regulaarselt ületada riskipiire. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid . Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab.Palju alkoholi tarbivatel inimestel areneb aja jooksul alkoholi suhtes suurem tolerants ehk võime „rohkem kanda” ning nad vajavad joobe tekkeks suuremaid alkoholikoguseid. Siit tuleneb väärarvamus, et alkohol kahjustab neid inimesi vähem.
    Maks peab suuremate alkoholikoguste kahjutuks tegemiseks intensiivsemalt töötama. See tähendab maksarakkudele suuremat kahjustavat toimet.Inimestel, kelle maks on alkoholist juba kahjustada saanud, võib tolerants väheneda. Et kahjustatud maks ei ole võimeline alkoholi enam nii hästi töötlema, tekib neil joove kergemini. Seega ei kaitse alkoholi tolerants organismi alkoholi kahjulike mõjude eest.
    2.1.1.Täiskasvanud inimese riskipiirid
    Igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva.Mehed ei tohi juua üle nelja ning naised üle kahe alkoholiühiku päevas.Päevaseid koguseid ei tohi pikema aja vältel nii-öelda tallele panna, et need siis suurema peo käigus korraga ära juua.Ka riskipiire mitte ületavad alkoholikogused ei pruugi alati olla ohutud . Teatud juhtudel peaks alkoholi tarvitamist veelgi piirama või sellest sootuks loobuma . Rasedus . Kui naine tarvitab raseduse ajal alkoholi, on risk sünnidefektide tekkeks suurem. Seda eriti esimesel 8.–12. rasedusnädalal. Seega on raseduse ajal kõige turvalisem alkoholist üldse loobuda .Väga kõhnad inimesed. Ligikaudu 60 kg ja väiksema kehakaaluga mehed ning ligi 50 kg ja väiksema kehakaaluga naised peaksid olema alkoholiga eriti ettevaatlikud. Samuti inimesed, kes on dieedil.Vanemad inimesed. Vanemate inimeste organismid ei tule alkoholi kahjuliku mõjuga enam nii hästi toime.Soodumused. Inimesed, kelle peres on esinenud alkoholsõltuvust, peaksid olema alkoholi suhtes valvsad.Ohtlikud koosmõjud. Inimestel, kes on või on olnud sõltuvuses mõnest muustainest (ravimid, narkootikumid ), oleks mõistlik alkoholist hoiduda.
    Kuidas jagunevad riskid?Rahvastikupõhisest riskist lähtuvalt ning alkoholi tarvitamise võrdlemiseks eri gruppides võib ühe päeva jooksul tarvitatud alkoholikogustest tuleneva riski jagada järgmiselt:Madala riskiga alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine tasemel, millega ei kaasne olulisi tervisekahjustusi ega sotsiaalseid probleeme.Madal risk: mehed 1–40 g, naised 1–20 g absoluutset alkoholi
    Tervist ohustav alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine kogustes , mille puhul suureneb risk kahjulike mõjude tekkeks inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele, kui jätkatakse samal viisil tarvitamist.Keskmine risk: mehed 41–60 g, naised 21–40 g absoluutset alkoholi.Tervist kahjustav alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine kogustes, mis kahjustab inimese vaimset või füüsilist tervist ja millega võib kaasneda ka sotsiaalsete probleemide teke.
    Kõrge risk: mehed 61–100 g, naised 41–60 g absoluutset alkoholiVäga kõrge risk: 101 ja rohkem g, naised 61 ja rohkem g absoluutset alkoholi.LisaohudKa riskipiire mitte ületavad alkoholikogused ei pruugi alati olla täiesti ohutud. Teatud juhtudel peaks alkoholi tarvitamist veelgi piirama või sellest sootuks loobuma
    2.2. Joobeastmed 
    Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed
    Alkoholi kontsentratsioon 
    veres (promillides)
    Joobeaste
    0,01-0.06 
    Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres
    0,07-0,19 
    Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus
    0,20-0,49
    Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta
    0,50-1,50 
    Kerge joove
    1,51-2,50 
    Keskmine joove
    2,51-3,00 
    Raske joove
    3,01-5,00
    Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga
    Üle 5,00 
    Surmav alkoholimürgitus
    Kerge joove
    Parananenud enesetunne,alanenud enesekriitika, uljus ,kergemeelsus ja hoolimatus .
    Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.
    Keskmine joove
    Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid , mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.
    Raske joove
    Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge . Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub , tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.
    Alkoholijoobe kliiniliste tunnuste dünaamika on üldistes joontes paralleelne alkoholi sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid . Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad , intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem.
    2.2. Alkoholi mõju erinevatele elunditele
    Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.Kes seda siis kuulnud ei oleks aga vaid vähesed tevaed kuidas see tervist kahjustada võib. Joomise käigus imendub alkohol kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkolist väljub verest maksa kaudu ning väike osa (10%) väljub uriini,hingeõhu ja higi kaudu. Alkoholi toime organismile sõltub kehakaalust ehk rasvkoest ja vedeliku hulgast kehas.alkohol lahustub organismis olevas vees.rasvkude sisaldab vet minimaalselt. Meestel on vedelikusisaldus organismis umbes 75% ja naistel ainult 66%. Seega jäävad naised kiiremini purju ja alkoholi sisaldus veres on suurem sama suure joodud koguse juures.Ei pea jooma suuri koguseid, et need tunda annaks, isegi väikeste koguste tarbimine mõjutab inimese mõtlemist ja kordinatsiooni. Suured kogused võivad tekita alkoholi mürgistust. Alkohol põhjustab närvikahjustusi ja vähktõve.Alkohoolsed joogid mõjutavad Sinu vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd . Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus
    2.2.1.Maksahaigused ja vähktõbi
    Maksal on oluline roll toidu omastamisel, nakkustega võitlemisel, verevoolu reguleerimisel ja mürkainete, kaasa arvatud alkoholi eemaldamisel organismist. Pikaajaline alkoholitarvitamine kahjustab maksa kolmes etapis. Esimeses etapis aeglustab etanooli lõhustumine rasvade lagundamist, mistõttu need hakkavad maksa ladestuma. Seda haigusseisundit nimetatakse rasvmaksaks. Aja jooksul võib sellest areneda krooniline maksapõletik ehk hepatiit . Lisaks sellele, et alkohol võib otseseks hepatiidi põhjustajaks olla, vähendab ta ka organismi vastupanuvõimet B- ja C-hepatiidiviiruse suhtes. Ravi puudumisel lagundab põletik rakke ja need hukkuvad. Alkohol suurendab tüsistusi veelgi, vallandades ilmselt apoptoosi ehk rakkude programmeeritud suremisprotsessi.Viimane staadium on tsirroos. Aina tõsisemaks muutuval, pidevalt korduval põletiku ja maksarakkude hävimise tsüklil on pöördumatud tagajärjed. Aja jooksul muutub käsnjas maksakude kühmjaks. Tekkinud sidekude takistab lõpuks normaalset verevoolu, mis toob kaasa maksatalitluse lakkamise ja surma.Alkoholil on maksale veel teinegi salakaval kõrvaltoime — väheneb maksa kui vähkitekitavate ainete vastu võitleja kaitseroll. Lisaks sellele, et alkohol soodustab maksavähi arengut, suureneb ka tugevalt oht haigestuda suuõõne-, neelu -, kõri- ja söögitoruvähki. Lisaks läbivad tubakas sisalduvad vähkitekitavad ained alkoholi toimel hõlpsamini suu limaskesta, suurendades suitsetajate haigestumisriski veelgi. Iga päev napsitavatel naistel suureneb rinnavähi oht. Uuring näitab, et nende haigestumisrisk, kes tarvitasid kolm või enam napsu päevas, oli 69 protsenti suurem kui neil, kes alkoholi ei tarvitanud.
    2.2.2.Magu 
    Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem.Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada Sind oksele.Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos.
    2.2.3.Kõhunääre 
    Alkohol võib kahjustada ka kõhunääret ehk pisikest nääret, mis aitab Sinu kehal toitu seedida.Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada tugevat valu ning põhjustada diabeeti.
    2.2.4.Hingamis teed ja kopsud 
    Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi.Pidev alkoholitarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste nagu näiteks kopsupõletik ja tuberkuloos teket.
    2.2.5. Kesknärvisüsteem
    Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus , pärast depressioon . Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus).Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud meie ajutegevust. Nii võibki olla, et Sa ei saa enam aru, mida inimesed Sinu ümber räägivad. Sinu reaktsioonid muutuvad aeglaseks.Ka väikesed alkoholi kogused mõjutavad Sinu otsustusvõimet ja reaktsioone. Kui Sa ei saa enam selgelt mõelda, ei saa Sa ka läbimõelduid otsuseid vastu võtta.Alkohol põhjustab probleeme mälu, mõtlemise ja keskendumisega.Pikaajaline regulaarne alkoholi tarbimine võib põhjustada püsivaid ajukahjustusi ja ajurabandust.
    2.2.6.Süda ja vereringe
    Südamelihase nõrkus, südamerabanduse oht.Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid.
    2.2.7. Toitumine
    Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus.
    2.2.8.Kõri ja suu 
    Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku.
    Alkoholi tarbimine võib põhjustada kõri-, suuõõne- ja söögitoru vähki.
    2.2.9.Rasedus
    Alkohol on fertiilsust vähendav aine, mis tarbimisel enam kui 5 annust etanooli nädalast on olulise riski allikaks raseduse katkemiseks raseduse esimeses trimestris ja vähendab üle 30- aastaste naiste fertiilsust.  Alkohol on teratogeenne aine, mis ohustab areneva loote tervist. Oht.sünnitada kehalise puude või arengupeetusega laps.Muud ohudNõrgenenud immuunsüsteem , haavandid, põletikune pankreas
    2.3. Alkohol võib olla kasulik
    2.3.1. Südame kaitseks "Tervist!"
    Punast veini on pikka aega peetud südame tervise eliksiiriks. Vastavalt sadadele Harvardi Ülikooli Rahvatervise Instituudi läbiviidud uuringutulemustele, võib mõõdukas tarbimine vähendada südamehaiguste riski kuni 40%.
    Kuidas see mõjub: Alkoholi kasulikkus meie südamele seisneb tegelikult selle võimes tõsta hea kolesterooli (HDL) ja vähendada halva kolesterooli (LDL) taset ning vähendada vereprobleeme nagu ummistunud arterid ja sellest tingitud südameinfarkt.
    Mida juua:  Pinot Noir! See sisaldab rohkem antioksüdante haiguse vastu võitlemiseks kui ükski teine alkohoolne jook. Aga ära unusta pudelile kork peale panna pärast üht klaasi kui oled naine või pärast kaht kui oled mees. 
    2.3.2.Õllekõht?!EI!
    Unusta see! Kui tarvitada regulaarselt ja mõõdukalt, võib alkohol tegelikult aidata võidelda rasvadega. 2010 avaldatud uurimusest Archives of Internal Medicine selgus, et naistel, kes jõid ühe või kaks jooki päevas, võtsid väiksema tõenäosusega kaalus juurde kui need, kes harrastasid alkoholi tarbimist suuremates kogustes.Teadlased usuvad, et need, kes tarbivad pika aja vältel mõõdukalt ja valikuliselt, kohaneb ainevahetus alkoholiga teisiti, paremini, kui neil, kes keskenduvad väljas olles võimalikult paljude erinevate kokteilide degusteerimisse ühe õhtu jooksul. "Pluss - naised, kes joovad mõõdukas koguses alkoholi, kipuvad vähem sööma, eriti süsivesikuid" juhib tähelepanu Lu Wang, uurimuse juhendaja ja Birminghami naistehaigla nõustaja .
    2.3.3.Vähenda diabeediriski!
    Üks drink päevas hoiab ära diabeedi? Üllatav, kuid see võib tõesti aidata. 2005 avaldatud aruandes Diabetes Care leidis, et mõõdukas koguses alkoholi (üks jook päevas naiste puhul ning kuni kaks jooki päevas meeste puhul) vähendab riski 2. tüüpi diabeedi tekkimisele enam kuni 30 protsenti. 
    2.3.4.Stimuleeri oma ajutegevust!
    Sinu aju on ilmselt tuttav alkoholi tarbimise varjukülgedega. Loyola Ülikool teadlased leidsid , et neil, kes tarbivad alkoholi mõõdukalt, on 23% väiksem tõenäosus haigestuda kognitiivsetesse häiretesse, Alzheimeri tõppe ja muudesse dementsuse vormidesse võrreldes mittejoojatega. 
    KUIDAS SEE MÕJUB: Teadlased oletavad, et kuni mõõdukas joomine tõstab hea kolesterooli taset, võib see parandada verevoolu ajus. Alkohol võib ka sitkestada ajurakke, valmistades neid toime tulla suuremate rõhutustega hilisemas elus, mis võivad põhjustada dementsust
    2.3.5.Hüvasti sapikivid!
    Sapikivid – rasked kivihoiused meie kehas on sapipõies tekkivad tihke aine kogumikud. Sapikivide teke on seotud sapi koostise muutumisega ning ka sapipõie nõrga kokkutõmbejõuga. Need võivad põhjustada valu või krampe kõhus. Vältimaks sapikivide teket, lisage oma päevase toidukoguse juurde väike kogus alkoholi. Uuringud näitavad, et regulaarne mõõdukas alkoholitarbimine (5-7 päeva nädalas), vähendab riski sapikivide tekkele. Kuid ära heiduta meelt , sest harv alkoholitarbimine ei oma sootuks mingit otsest seost sapikivide tekkimisega! 
    3.ALKOHOLISEADUS LUBAB,KEELAB JA KÄSEB
    3.1.Alkoholi jaemüük on lubatud
      Kaupluses ,toitlustusettevõttes,väljaspool ettevõtja tegevuskohta , kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb alkohoolset jooki toitlustamise käigus, majutusettevõttes,etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil,sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis,reisirongi restoranvagunis,rändkaupluses, avalikul üritusel,  kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast;algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus; täitemenetluse käigus;e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, kui registri registreeringus on märge käesoleva seaduse § 2 lõigetes 4–7 nimetatud vastava alkohoolse joogi kohta.
    Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud käesoleva müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal .(7)
    3.2.Alkoholi müük on Eestis keelatud
    lasteaedades, (kutse) koolides ja huvikoolides, samuti noortelaagrites;lasteüritustel;tervishoiu-, hoolekande- ja kinnipidamisasutuses;kaitseväes;ühistranspordis;kioskites või tänava- või turukaubanduse korras;jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist;alkoholi ei tohi müüa ka purjus inimesele ning inimesele, kes ostab alkoholi purjus inimesele.Alkohoolse joogi joomine avalikus kohas on keelatud, samas on näiteks kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada avalikus kohas tsoone, kus alkoholi tarvitamine on lubatud.
    Alkoholi tohib juua ka avalikel üritustel, kus alkoholi müüakse kohapeal tarvitamiseks tingimusel, et jook on sealtsamast ostetud.Lubatud müügiaeg kella 10–22ni
    Kohapeal tarvitamiseks võib alkoholi müüa ka muul ajal kõikides müügikohtades, välja arvatud poodides ja rändkauplustes.Erandid on reisijate veoks mõeldud õhu- ja veesõidukid ning maksuvabad ehk tax free-tsoonid, näiteks lennujaamas või sadamas. Rannas tohib alkoholi tarbida plekk - ja plastikanumatest juhul, kui rannas kehtib alkohoolsete jookide lahtise müügi luba. (7)
  • 3.3. Alkohoolse joogi müügihind


    Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud.
    Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt , et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind.
    Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud:
    alkohoolse joogi liik ja nimi;
     avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus – alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks . (7)
    3.4.Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue
      Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat , mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud . (7)
    3.5.Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks
     Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule.
    Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist. (7)
    3.6.Alkohol ja alaealised
    Alla 18aastased noored ehk alaealised ei tohi alkoholi juua ega seda omada, samuti ei tohi teised neile alkoholi anda ega pakkuda.Lisaks ei tohi noored teha alkoholi käitlemisega seotud töid, välja arvatud alkoholi ladustamine või transportimine, kui on tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga. (7)
    3.7.Alkohol ja autojuhtimine
    Liiklusseaduse järgi on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes keelatud. Samuti ei tohi purjus inimesel lubada mootorsõidukit juhtida.Alates 1. juulist 2009 on politseil õigus alkomeetri või vereprooviga teha kindlaks autojuhi alkoholijoove ka siis, kui inimene ise keeldub puhumast.
    Karistatav on, kui alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi (jääknähud) või rohkem või juhi vere alkoholisisaldus 0,2 promilli või rohkem. (7)
    3.8.Alkoholireklaam on keelatud
    lasteaedades, koolides, kutse- ja huvikoolides, noorte- ja projektlaagrite territooriumil ning nende vahetus läheduses, välja arvatud õppe- ja kasvatustöövälisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele;spordirajatistes ja nende territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas;
    tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hoonetes ja territooriumil;
    kaitseväe , kaitseliidu ja piirivalve hoonetes ja territooriumil;
    kinnipidamisasutuses ja selle territooriumil;
    kino , muuseumi ja teatri hoones ja selle territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas;trükises, mis on suunatud peamiselt lastele, ja trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele suunatud teavet;peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel;ringhäälingus kella 7–21ni.jaekaubanduses müügiks pakutaval või teeninduses laenutataval videokassetil, DVD-l, laserplaadil või mõnel muul andmekandjal ja selle pakendil;ajalehe ja ajakirja esi- ja tagaküljel;välireklaamina, välja arvatud vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi välireklaam.Alkoholireklaam ei tohi: sisaldada otsest üleskutset alkoholi osta ega tarbida;sisaldada joonis- ja nukufilmi ning lastekirjanduse tegelaste kujutisi;kujundada arusaama, et alkoholi tarbimine suurendab sotsiaalset ja seksuaalset edukust, parandab füüsilist võimekust või on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks;
    seostada alkoholi tarbimist sõidukijuhtimisega;sisaldada väidet, et alkoholil on ergutav, rahustav või vastuolude lahendamist soodustav toime;kujutada karskust ega mõõdukust alkoholi tarbimisel negatiivses valguses;rõhutada suurt etanoolisisaldust kui alkoholi positiivset omadust;
    sisaldada teavet, et alkoholi ostmisel saab või on võimalik saada tasuta või tavapärasest väiksema tasu eest kaupa või teenust.Alkoholireklaamis ei tohi:matkida ega kasutada üldtuntud näitlejat, sportlast, muusikut , meelelahutustegelast või teisi üldtuntud isikuid, samuti nende pilti, häält, kujutist või viiteid nendele isikutele. Näitlejat võib alkoholireklaamis kasutada üksnes siis, kui ta kehastab tegelaskuju;kujutada rolli ega tegelast, kes on tuntud peamiselt lastele suunatud filmi, televisiooni-, muusika - ja meelelahutussaate või ürituse kaudu.Alkoholireklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.”Alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi või selle tarbimist ning millega tähistatakse peale alkoholi ka teisi kaupu ja teenuseid, võib kasutada nende kaupade ja teenuste reklaami eesmärgil.Seaduse rikkumisega kaasnevad karistusedKuriteoga kaasnevad rahaline karistus või vangistus, väärteoga kaasnevad trahv ja arest.Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest määrata rahatrahvi kuni 3200 eurot(7)
    3.9.Hetkel veel keelatud
    Kuigi pikka aega on olnud see keelatud siis 1. juulil jõustub korrakaitseseadus , mis annab alkoholisõpradele loa juua parkides ja mujal, kus see varem keelatud oli. Joomist piirab siiski keeld alkoholi ja joovet tekitavat ainet pruukida ühissõidukites ja nende peatustes, koolieelsete lasteasutuste ja koolide, noortelaagrite, tervishoiu- ning hoolekandeasutuste ruumes ja territooriumil ning lastele mõeldud avalikel kogunemistel.
    3.10.Alkoholiaktsiis ja selle osakaal riigi eelarves
    Alkoholiaktsiisi laekus 2012. aastal riigieelarvesse 195,28 miljonit eurot, ehk 9,4% rohkem kui
    2011. aastal. Võrreldes 2001. aastaga on alkoholiaktsiisi laekumiste maht suurenenud 2,1 korda.
    Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 4,1% ja viimaste aastatega võrreldes on jäänudselle osakaal samaks.Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 209 miljonit eurot ja see on 7% enam kui eelmisel aastal. Eesti kuulub aktsiisimäära järgi suhteliselt kõrgelt alkoholi maksustanudriikide hulka, samas jäävad Eesti aktsiisimäärad lähinaabrite Soome ja Rootsiga võrreldestagasihoidlikuks.
    3.10.1.Aktsiisimäär
    Piiramaks alkoholi tarbimist on valitsus võtnud nõuks tõsta igal aastal alkohliaktsiisi.Eelmine valtisus kiitis 2012. Aastal heaks alkholiaktsiis seaduse millega tõstetakse ajavaehmikus 2013- 2016 alkoholiaktsiis 5% aastas. 2014.aasta, uus valitsu ja uued aktsiisid . 2015.aastal tõuseb alkoholiaktsiis 15% ja 10% aastatel 2016-2018.Kõigi eelduste kohaselt peaks niiviisi alkoholiaktsiisi 2015. Aastal laekuma ligikaudu 18 miljonit rohkem.Nii nagu on erinevaid alkohole on ka alkoholiaktsiis neil erinev.
    Alkoholiaktsiis arvestatakse hektoliitri ehk 100 liitri kohta. Vastavalt aktsiisile saame jagade need kuude katekooriasse.
    Aktsiisimäärad alates 01.01.2014.
    Õlle 6,28 eurot etanooli 1 mahuprotsendi kohta  hektoliitris
    0,5 liitrise premium õlle aktsiisiks on seega 6,28 / 100 X 4,5 X 0,5 = 0,1413 eurot
    alla 6-mahuprotsendilise alkoholisisaldusega kääritatud joogid 36,71 eurot hektoliiter
    Kõigili alla 6% sisaldusega toodetel on sama suur aktsiis
    üle 6-mahuprotsendilise alkoholisisaldusega kääritatud joogid 84,67 eurot hektoliiter
    Kõigil üle 6% sisaldusega toodetel on sama suur aktsiis
    Vein, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi 84,67 eurot hektoliiter
    8% või 15% aktsiis on ikka sama
    Vahetoode , milleks on peamiselt alkoholikontsentraadid 180,81 eurot hektoliiter
    Olenemata kangusest jääb aktsiis samaks
    Muu alkohol , sealhulgas kange alkohol 16,43 eurot 1 mahuprotsendi kohta  hektoliitris
    Näiteks 0.5liitri viina aktsiis on 16,43 / 100 X 40 X 0,5 = 3,286 eurot
    4.KÜSITLUSE TULEMUSED
    Mehi 325 ja nende seas karsklasi 20
    Naisi 175 ja nende seas karsklasi 25
    Ühe kuu jooksul tarbitu kogused
    sugu
    Mehed
    naised
    ~ kangus
    Viin
    103,0L
    27,5L
    40%
    Kanget alkoholi ( rumm ,viski,brändi,tekiila, liköör jne)
    33,0L
    12,0L
    40%
    Veini,vahuveini,shampust,vermutit jne
    12,0L
    15,0L
    12%
    Lahjat alkoholi (õlu,siider,longer drink jne)
    345,0L
    42,0L
    5%
    Kangeid õllesi,longereid jne
    233,0L
    7,0L
    7%
    Muud lahjad alkohoolsed joogid
    102,0L
    43,0L
    3,5%
    Muud kanged alkoholi sisaldusega joogid(odekolonn,süütevedelik,parfüümid jne)
    40,0L
    0,0L
    70%
    Tuginedes küsitluse tulemustele saame arvutada palju me siis tegelikult joome .
    4.1.Mehed
    Seega joovad küsitlusele vastanud mehed ~ 4,76 liitrit puhast alkohli aastas
    4.2.Naised
    Seega joovad küsitluses osalenud naised ainult ~ 1,74 liitrit puhast alkoholi aastas
    4.3.Mehed ja naised kokku
    Eelnevaid tulemusi arvesse võttes, jättes välja karsklased ja jagades joodud kogused ainult alkoholi tarbivate inimeste arvuga saame tulemuseks ainult ~ 3,76 liitrit puhast alkoholi aastas.
    KOKKUVÕTE
    Ettevõetud uurimise tulemusena teeb autor järgmised järeldused:
    Esiteks uurides keskmist alkoholi tarbimist Eestis ja naaberriikides teeb järelduse kuigi leidub neid, kes armastavad end surnuks juua või purjus peaga autoga sõita,ujumas käia siis jääb Eesti siiski euroopa keskmise ja enamikele naaberriikidele alla.
    Teiseks uuris uurimuse autor alkoholi mõju inimorganismile ja tegi järgmised järeldused:
    Kuigi alkohol võib olla väikestes kogustes kasulik siis kaaluvad negatiivsed asjad siiski üles alkoholi ohtlikuse. Inimene, kes joob päevas kast õlut ja väidab, et see ta tervisele kasulik on, ilmselgelt eksib. Tulemus on sama, mis tankitõrjemiiniga pimesoole eemaldamine , eemaldatud aga tekitatud kahju on kordades suurem kui kasu.
    Kolmandaks uuris uurimuse autor alkoholi seadust ja aktsiisi Eestis ning tegi vastavad järldused: kuigi alkoholi tarbimist ja piiramist seadusi on piisavalt on ka neid mis seda jällegi lubavad. Kuigi alkoholiaktsiis iga aasta tõstetakse on see ikkagi liiga madal.
    Neljandaks viis uurimuse autor läbi küsitluse ja tegi järgnevad järeldused: küsitluses osalenud mehed joovad küll kolm korda rohkem kui küsitluses osalenud naised aga positiivne on see, et euroopa keskmisele jäävad nad kõvasti alla.
    RESÜMEE
    Antud uurimustöö käsitleb teemat alkohol tarimine Eestis ja selle mõju organismile.
    Selge on see, alkohol mõjub juba väikestest kogustest organismile hävitavalt ja on pigem kahjulik kui kasulik. Kuigi alkohol on Eestis liiga kergesti kätte saadav on hea tõdeda, et euroopa keskmisele jääme me siiski alla ja alkoholi tarbimine näitab kerget langustrendi. Huvitav on ka see, et viina ja õlle aktsiisi arvutakse sama valemi järgi.suuresti küsitluse tulemustele tuginedes võin julgelt väita et eestlased joovad ikka tunduvalt vähem kui arvatkse. Alkoholi seadust uurides ja puurides selgus, et kuigi seadusega paistab kõik korras olema siis tekib paljudel raskusi seaduse järgimisega. 1.juulist võib avalikus kohas alkoholi tarbida, kuigi teisi ei tohi sellega häirida.
  • KASUTATUD MATERJALID:


    1. Konjuktuuri instituut pressiteade 21. aprill 2014 http://www.ki.ee/wordpress/?p=1939
    2. Alkoholi turg , tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2013 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2013.pdf
    3. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2012 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2012.pdf
    4. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2011 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2011.pdf
    5. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2010 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2010.pdf
    6. Alkoholipoliitika roheline raamat - https://www.tallinn.ee/est/g4276s73043
    7. Alkoholiseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/13342566
    8.Wikipedia alcohol - http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol
    9.WHO- raport -SOOME http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/fin.pdf?ua=1
    10.WHO-raport-EESTI http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/est.pdf?ua=1
    11.WHO-raport-LÄTI http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/lva.pdf?ua=1
    12.WHO-raport-VENEMAA http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/rus.pdf?ua=1
    13.WHO-raport-ROOTSI http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/swe.pdf?ua=1
    14.alkoholi mõju tervisele http://alkoinfo.ee/et/mojud/alkoholi-moju-tervisele
    15.alkohol ja tervis http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile



    LISA


  • ANKEET


    Paluks märkida teie poolt kuu või nädala jooksul tarbitud alkoholi kogused, kui ei tarbi alkoholi siis märkida lihtsalt sugu.
    Sugu
    Mees
    Naine
    Viina
    Nädalas L
    Kuus L
    Kanget alkoholi (rumm,viski,brändi,tekiila jne)
    Nädalas L
    Kuus L
    Veini,vahuveini,shampust,vermutit jne
    Nädalas L
    Kuus L
    Lahjat alkoholi (õlu,siider,longer drink jne)
    Nädalas L
    Kuus L
    Kangeid õllesi,longereid jne
    Nädalas L
    Kuus L
    Muud lahjad alkohoolsed joogid
    Nädalas L
    Kuus L
    Muud kanged alkoholi sisaldusega joogid(odekolonn,süütevedelik,parfüümid jne)
    Nädalas L
    Kuus L
  • Vasakule Paremale
    ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #1 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #2 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #3 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #4 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #5 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #6 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #7 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #8 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #9 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #10 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #11 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #12 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #13 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #14 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #15 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #16 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #17 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #18 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #19 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #20 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #21 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #22 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #23 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor StonedRider Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Noored
    10
    doc

    "Noored"

    Järva-Jaani Gümnaasium Noored ja alkohol Uurimustöö Koostaja: ***** Juhendaja:***** Tallinn 2012 Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mis on alkohol? 5. Alkohol seadustes 6. Alkohol ja tervis 7. Uurimus 14-18aastaste noorte seas 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 2 Selles uurimustöös tutvustan teile, mis on alkohol, millised on seadused alkoholi osas ning kuidas mõjutab alkohol tervist. Uurisin ka vanuses 14-18 kümne tüdruku ning kaheksa poisi suhet alkoholiga. 3 Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH).

    Eesti keel
    Uurimustöö alkoholi kohta
    19
    odt

    Uurimustöö alkoholi kohta

    .34 KASUTATUD MATERJAL...............................................................................................36 LISAD................................................................................................................................. 38 2 Sissejuhatus Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool(CH3CH2OH)alkohol . Alkohol on kaloririkas jook ­ 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma:

    Teadus tööde alused (tta)
    Alkoholiseadus 2012
    11
    docx

    Alkoholiseadus 2012

    Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil

    Toitumisõpetus
    Internetikohviku äriplaan
    28
    doc

    Internetikohviku äriplaan

    1. Noorte internetikohviku äriplaan. Projekti eesmärgiks on pakkuda nii kohalikele, kui ka turistidele vaba aja veetmise kohta. Põhiline sihtgrupp oleks 12-20 aastased noored. Põhilised teenused : · Internetikasutuse pakkumine · Kergemate suupistete ja jookide pakkumine · Vaba aja veetmise võimalused (piljard, mängukaardid, lauamängud) Koht on kohvik-klubi tüüpi. Pakutakse külma sööki ja jooke, sealhulgas ka alkoholi. Seejuures alkohol ei ole kättesaadav päeva ajal. Koht on mõeldud noorte päevaseks vaba aja veetmiseks ja õhtusteks-päevasteks üritusteks. Kohapeal on klientidel võimalus kasutada mängukaarte ja lauamänge. Kasutada arvuteid, surfata internetis ja mängida piljardit. Kohvik-klubis on välja ehitatud eraldi, väga hea ventilatsiooniga, suitsetajatele mõeldud tuba. Olemas on väike lava esinevate muusikute tarvis. Ruum(id) võimaldab pidada väiksemaid kontserte, tantsuõhtuid

    Majandus
    Alkoholism- kõige enam levinud sõltuvushaigus
    19
    doc

    Alkoholism- kõige enam levinud sõltuvushaigus

    Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .............................................................................................13 4.1. Alkoholismi farmakoteraapia...............................................

    Teadus tööde alused (tta)
    Alkohooli tarbimine
    9
    docx

    Alkohooli tarbimine

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36 Marina Purkja, Anne Mälu ALKOHOLI TARBIMINE Rahvtervise aines Jühendaja:K.KRAAP Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu samuti suured. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul

    Õendus
    ALKOHOLISMI LEVIK NOORTE SEAS
    13
    docx

    ALKOHOLISMI LEVIK NOORTE SEAS

    Karilatsi Gümnaasiumis ALKOHOLISMI LEVIK NOORTE SEAS Uurimustöö Autor: Pille Pihlak Juhendaja: Tiit Tooming Karilatsi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö autor valis teemaks alkoholismi leviku noorte seas, sest tahtis välja tuua alkoholi halvad mõjud ning alaealistele seda infot levitada, et see paneks noori aru saama, kui kahjulik joomine tegelikult on ning hoiaks ehk ära nii mõnegi seaduserikkumise ja halvale teele sattumise. Autor on selle teemaga kokku puutunud ja veendunud, et Eesti noorte seas on alkoholi tarbimine väga levinud ja sai sellest idee uurimistöö kirjutamiseks. Tekst on liigendatud erinevatesse peatükkidesse, mille eesmärgiks on kokku võtta

    Uurimistöö alused
    Alkoholi mõju inimorganismile
    21
    doc

    Alkoholi mõju inimorganismile

    supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid ­ alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid ­ alkoholisisaldus 6­22 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid ­ alkoholisisaldus 0,5­6 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. ALKOHOL ­ KEEMILINE AINE ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun