Referaat pagulasteemal - Helga Nõu - "Tiiger, tiiger" (0)

Q: KUS KURAT ON INIMVÄÄRTUS?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat pagulasteemal - Helga Nõu - "Tiiger, tiiger"

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

KUS KURAT ON INIMVÄÄRTUS?

HELGA NÕU „ TIIGER , TIIGER“
Referaat

AUTORI TEEKOND PAGULUSSE

Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas ) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena . Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari . Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja „Tulehoidja“ toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas.
Helga Nõu kuulub 1930. aastail sündinud ja kuuekümnendail kirjandusse tulnud kirjanike üsna väikesearvulisse põlvkonda, kes asub väliseesti kirjanduse rajajoonel. Tema esimeseks kirjanduslikuks katseks oli 1950. aastal noorsooajakirjas „Tulehoidja“ ilmunud gaiditeemaline meeleolupilt Järgmistel aastatel avaldati samas väljaandes, hiljem ka Stockholmi eestikeelses ajalehes Helga Raukase vesteid, lühijutte, reportaaže, illustratsioone jm. Kirjanik ise peab oma ilukirjanduslikuks debüüdiks 1962. aastal ajakirjas „ Mana “ ilmunud novelli „Kell kaheksa“. 1965. aastal ilmus kirjaniku esimene romaan ja pikk proosa kujunebki tema põhišanriks, kuigi ta on kirjutanud ka novelle , näitemänge ja noorsoojutustusi. Helga Nõu on esimestest raamatutest alates paistnud silma kindlakäelise uuendajana, kes otsib oma romaanidele adekvaatseid väljendusvahendeid ja jälgib nii kodueesti kui ka välismaa kirjanduse suundi. Ta otsis uusi teemasid ja erinevaid tekstilisi vahendeid ning sellega on ta avardanud eesti proosa võimalusi.
Romaan „Tiiger, tiiger“ ilmus 1969. aastal. Teos vahendab valdavalt selle põlvkonna elutunnet, kes on küll sündinud enne sõda Eestis, isiksuseks kujunenud juba asukohamaa ühiskonnas. Teose peategelasel on kahekordne identiteet : päritolu ja keel seob teda Eestiga ja Eesti iseseisvuse ideega, kuid ta on Rootsi kodanik, kes on kasvanud selle maa kultuuri sees ja sidunud oma tuleviku Rootsiga . Romaani läbiv teema on küsimus, kes ma olen, ja kahe kultuuri kokkusobitamine. Selline teemakäsitlus ja erinevate stiilide kasutamine annabki romaanile „Tiiger, tiiger“ erilise tähenduse pagulaskirjanduses.

TEOSE TEMAATIKA

Romaan „Tiiger, tiiger“ on uuenduslik ja analüüsib kirglikult ning intensiivselt kodumaa ja paguluse , meie ja nende suhet, viidates lihtsates otsustustes varjuvatele ohtudele või petlikule näivusele. Teose keskseks teemaks on paguluse ja okupeeritud Eesti valuline suhe, samuti oleviku ja mineviku seosed ning globaalne sõltuvus üksteisest, mistõttu üksikisiku heaolu on alati habras ja petlik . Teose tegevus hargneb kahele, võimalikkuse ja tegelikkuse tasandile.
„Tiiger, tiiger“ intriigi kannab kahe väliseestlase sõit okupeeritud kodumaale . Pagulaste vanema põlvkonna jaoks on selline sõit vastuvõetamatu, sest see tähendab allaandmist. Noorema põlvkonna jaoks on see oma juurte päritolu selgitamine ning pakub närvikõdi, kuna omaette julgustükk on selline reis ette võtta.
Romaanis kasutatud sümbolite hulgas on tähtsaimal kohal tiiger, kes kord ähvardava lõukoerana, kord tänavakassina meenutab hädaohtu, sõda. Teine oluline sümbol on klaaspurki suletud viinamäetigu, kes on samuti oma kodukohast sunniviisiliselt kaasavõetud, ent sinna tagasi viimisel ootaks teda surm.
Niisiis jutustab „Tiiger, tiiger“ külma sõja ajastu lõhestunud maailmast, mida varjutavad katastroofihirm ja süükompleksid. Teoses on viidatud paljudele konkreetsetele ajaloosündmustele, näiteks Vietnami sõja vastased meeleavaldused või 1968. aasta Tšehhi sündmused. Teose kohtuvisioon rõhutab vägivallariigi totaalsust ja absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi.

TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED

Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas. Arnold on oma tütre Maie tütrega Piaga kodus, ent ootamatult hakkab tööle sireen , mis väljendab ohtu ning tuleb evakueerida. Paanikas Arnold põgeneb tütretütrega keldrisse varju. Arnoldile meenuvad seigad sõja-ajast, mil ta oli kaotanud oma parima sõbra. Mõne aja pärast sireen lakkab ning trepist üles minnes ootab ukse taga Arnoldi poeg Taavi. Taavi vaid naerab nende üle, sest ei mõista isa hirmu sõjasündmuste ees. Olukord laabub õnnelikult, sest sireeni käivitumine oli eksitus .
Taavi meenutab, kuidas nad Ivoga olid tuttavaks saanud sääskede pärast Kesk-Rootsi eestlaste suvepäeval Grisslehamnis 1966. aastal. Õhtul pidi lõke olema mere ääres, ent teejuhised olid viletsad ja Taavi eksis metsas ära. Seal kohtus ta juhuslikult Ivo Saarlooga ning nad püüdsid leida sääskede rünnakuid tõrjudes ühist teed metsast välja. Neid ühendas üks ühine elamus. See meenutus on sissejuhatuseks sündmusele, mis kirjeldab Taavi külaskäiku Ivo juurde.
Ivo Saarloo töötas joonistajana väiksemas reklaamifirmas. Ühel laupäevaõhtul, kui Taavi oli poole oma vabast päevast kontoris istunud, seejärele Ingalilliga, oma tüdruksõbraga, tülli läinud, helistab Ivo ja kutsub Taavi enda juurde külla, põhjuseks külaline Eestist. Vastu tahtmist võtab Taavi kutse vastu, üllatuseks ootab ees tüdruk nimega Airi Leeviku, kes on Rootsis ekskursioonil. Noormees tunneb ennast kohmetuna, tahab tüdruku käest väga palju erinevaid küsimusi küsida ning temas tärkab armastus Airi vastu. Ivo naine Monika on rootslane ning ei mõista, mida tähendab Eestis elava eestlase külaskäik pagulastele ning üritab sellest aru saada. Airi peab lahkuma ning Taavi saadab teda. Teekonnal suhtlevad nad palju ning Taavit hämmastab Airi vabameelsus. Nad naudivad kõrgel mäe otsast vaadet, ent äkitselt kuulevad nad karjet. Nad jooksevad trepist alla ning selgub , et triibuline kass on nähtavasti auto alla jäänud. Airi jõuab hotelli tagasi, nad ulatavad teineteisele käe ja tüdruku palitu kaob nurga taha trepi varju.
Taavi on otsustanud isa hoiatustele vaatamata Ivoga koos Eestisse sõita. Arnold Valk oli otsustanud, et ei taha laeva väljumist vaadata, ent viimasel hetkel mõtleb ümber ning hakkab jooksma kohta, kus laeva möödumist näeb. Ta jookseb kõigest väest, aga rinda lööb valu ning süda hakkab kloppima, kuni ta lõpuks kokku vajub. Ta saab südameataki.
Taavi on laevas ning nad lähevad baari, kus joovad Armeenia konjakit. Baarist lahkudes jõllitab uksel neile vastu metsiku habemega laiaõlgne mees, kes sisistab: „Minä varoitan sinua huonoista ystävistä!“. Ta hoiatab Taavit halbade sõprade eest, ent Taavi ei suuda seda märki dešifreerida, sest ta ei saa soome keelest aru. Laevatrepil seisab sama mees, keda Taavi nimetab Metuusalaks, Taavi kõrval. Taavi otsib maal silmadega Airit, aga teda ei olegi. Ivo tutvustab Taavile oma õde Lead ja tema tütart Valvet. Nad räägivad paar sõna juttu ja nende reisijuht Aapo Puro kutsub neid bussi.
Taavi senine terviklikkus laguneb ja tema aeg kahestub tegelikkuseks ja võimalikkuseks, kaheks reaalsustasandiks. Võimalikkuse tasandil Taavi Eestisse ei jõuagi. Taavi saab telegrammi, et ta isa on haige ning ta tahab Soome sadamast Rootsi tagasi minna. Laevani on veel aega ning noormees jalutab linnas, kuni jõuab väikesesse sööklasse. Ühes lauas istub laiaõlgne ja metsiku habemega mees, kes sümboliseerib laevas olnud Metuusalat. Vasakul nurgas istub kondine kollase kleidiga blond tüdruk, kes sümboliseerib Valvet. Kolmas külaline on noormees laia tedretähelise näoga, kes sümboliseerib reisijuhti Aapo Purot. Ettekandja on keskealine naisterahvas , kes meenutab Ivot ja kes sümboliseerib Ivo õde Lead. Taavi tellib pannkoogid ning tedretähnilise näoga noormees jutustab talle söökla tekkelugu . Ta saab koogid kätte, kugistab need alla ning Metuusala lausub talle soomekeelsed sõnad. Korraga seisab kõhn tütarlaps ta kõrval ning palub tema abi. Taavi keeldub, sest peab laeva peale jõudma. Ta jookseb sadamasse tagasi, aga laeva ei ole. Ta on unustanud kella keerata.
Taavi ärkab hotellitoas ning mõistab, et ta on Tallinnas. Ta oli näinud imelikku und, ent ei mäleta, mida täpsemalt. Ivo loodab Kehrasse, kust ta pärit on, luba saada. Nad väljuvad hotellitoast, Taavi saadab isale kaardi.
Ivo meenutab lapsepõlve Kehras. Vastu hommikut tuli salk räpaste mundritega venelasi hoovile, eemal ootas kaetud veoauto . Ivo perekonnas kardeti, et neid viiakse ära. Nad joovad vett, üks pilusilmne mongol silitas pere suurt triibulist kassi Tiigrit. Auto sõidab minema ja kõlab plahvatus . Ivo ja tema õemehe vend Kaarli läksid vaatama. Auto oli õhku lastud ning venelased said surma. Kaarli usaldas tagasiteel Ivole saladuse, et tema vend Valdeko on vastasleeris ning peidab ennast Kuusiku küüni taga, sest teda tahetakse tappa. Ivo oli armunud tüdrukusse nimega Tiina ning enne minema sõitmist tahtis talle kinkida joonistuse metskitsest põõsaste vahel. Ta läks öösel seda joonistust Tiinale ära viima, aga avastas, et Tiina oli Kaarliga väga lähedaselt ja intiimselt koos. Ivo pettus ning haus kättemaksu.
Taavi meenutab oma pagulusse asumise teekonda. Nad olid paljudes põgenikelaagrites, kuni lõpuks 1945. aastal oli rootsi heaoluühiskonnal õnnestunud peaaegu kõik põgenikud oma õigetesse kohtadesse paigutada ja põgenikelaagrid likvideerida . Tema esimene korter oli väike, aga seinal ilutses juba peaaegu algusest peale Wiiralti reproduktsioon „ Lamav tiiger“. Tiiger ei näi otseselt kuri. Ainult äraootav.
Valve Karam tutvustab Taavile ja Ivole linna. Taavi ei tunne Tallinnat ning tal hakkab häbi, sest ta ei tea Eesti kultuuri kohta palju. Nad istuvad Harjumäe suvekohvikus, Ivo lahkub ootamatult. Valve räägib Taavile loo, kuidas Ivo päästis tema isa venna Valdeko. 1941. aastal Kehras andis keegi Valdeko peidupaiga Kuusiku küüni taga üles ning sakslased piirasid küüni sisse. Ivo viskas küüni seina pihta suure kivi ja jooksis ise metsa tagasi, teda tulistati. Vahepeal põgenesid Valdeko ja kaks teist meest küünist välja ja Valdeko pääses. Ivo märkas alles kodus, et tal oli käsi läbi lastud. Kaks teist meest said surma. Valve tunneb muret, et Ivo on nii tagasihoidlik ning tal on tunne, et Ivo ei tule lõunale, mida kõik perekonnaliikmed oodanud on. Taavi ei saa aru, miks ta teiste probleemide pärast pead vaevama peab, aga lohutab siiski Valvet.
Võimalikkuse tasandil mõtleb Taavi, et mis abi kollase kleidiga tüdruk ootas ja kes ta oli. Taavi sõidab lennukiga Stockholmi poole, sest tema isa on suremas. Tema kõrval istub mees, keda da kutsub Kangelaseks, kes talle juba esimesest silmapilgust ei meeldinud. Teisel pool vahekäiku istub keegi punaste silmalaugudega ja pika ninaga mees, tal on kortsus ja kulunud ülikond. Taavile tundub, et ka blondi stjuuardessi silmis on imetlus . Kangelane ajab enda sirgu ning astub mööda vahekäiku tahapoole. Lennuk on peatunud, aga inimesi välja ei lasta. Kangelane on kadunud. Lennukitrepi all seisab valge punase ristiga ambulants. Paari minuti möödudes lastakse reisijad lennukist välja. Taavi tunneb ennast süüdi.
Taavi ootab Ivot hotellis . Teda ei tule. Taavit häirib hais , mis levib kogu Tallinnas. Noormees läheb üksinda Ivo perega lõunale. Ta mõistab, et teda jälgitakse, sest iga kord kui ta vestibüülist läbi läheb, sirutub „Ajakirjandusliidu“ kioski müüjanna käsi telefoni järele. Taavi on šokis ja avastab, et teda jälgib punaste silmalaugudega pika ninaga mees, keda ta varemgi märganud on. Ta rahuneb ja pingutab, et näida muretu . Ta võtab takso ja sõidab Karamite poole, mees jääb maha.
Karamid on lahked, Taavi hakkab nendega viina jooma. Ivot ei ole endiselt. Kõik on väga lõbusas tujus , kuni Taavi uurib, mida nad arvavad Eesti iseseisvumisest. Ivo perekond muutus kohmetuks, nende jaoks oli iseseisvust mõttetu soovida . Nad joovad veel viina, kuni Taavi lahkub, et „Estonia“ teatrisse minna.
Taavi eksleb linnas ja otsib „Estonia“ teatrit. Ta läheb hotelli ning baaris piidleb teda metsiku habemega Metuusala. Ivot hotellist otsides satub ta trepil kokku Aapo Puroga. Nad lähevad hotellituppa. Reisijuht oli Ivot näinud, kes baaris jõi ja valju häälega rääkis, et oli Kehras sakslaste ajal punaste peidupaiga ära andnud ja haarangul sai mitu meest surma. Aapo küsib Taavi käest, mida too teab Kehra sündmustest ja mehest nimega Ants Kurik. Samuti uuris Aapo, kas Ivol on sidemeid Ameerika ametivõimudega, kuna Ivo käis möödunud aastal USA-s. Taavi kohkub nende küsimuste peale ning lahkub toast.
Taavi läheb etendusele ning saalis istudes vaatab ta pikalt lakke . Ta mõtleb Kehra sündmustele ning äkitselt on ta võimalikkuse tasandil, kus toimub kohtuistung Ivo üle. Taavi on tunnistaja. Ivo Saarloo mõistetakse surma, Taavi Valk eluksajaks vangi. Taavi ei ole tegelikult midagi teinud.
Samal ajal Rootsis on Taavi isa Arnold Valk haiglavoodis, Ivo naine Monika, kes on haiglas õde, teda abistamas ja külastamas. Arnold kujutab ette, et Taavi käib teda vaatamas, ehkki ta poeg on endiselt Eestis. Arnold usub, et päev pärast ärasõitu naases
Taavi Rootsi, Eestisse jõudmatagi. Ainult keegi teine polnud teda näinud. Monika mõistab lõpuks eestluse ja paguluse tähtsust, millest ta varem aru ei olnud saanud.
Võimalikkuse tasandil pakib Taavi koti , purgi viinamäeteoga asetab ta koti põhja. Ta sõidab bussiga, rongiga , kuni lõpuks jõuab sellesse ilusasse kohta. Valge maja on täpselt selline nagu Taavi kujutlenud on. Ta arvab , et tigu on õnnelik, kuid samas saab aru, et nii algelise ajuga loom ei oska olla õnnelik. Valge särgiga mees tuleb aeda , hakkab peenarde vahelt midagi suurde pange korjama. Mees tundub meeldiv ja aiatöös on midagi kodust. Mees kallab pruuni pudeli sisu pange ning pangest tõuseb auru ja kuuldub susinat. Mees näeb Taavit, Taavi uurib, mis panges on. Mees näitab surnuks põlenud viinamäetigusid. Taavi sõidab koju tagasi.
Lõpuks sabub hetk, mil Taavi kohtub Airiga. Taavi astub Airi juurde tuppa ja avastab, et toas istuvad kaks noormeest ja neiu. Taavi on pettunud . Nad arutavad erinevaid maailmavaateid ja kunsti üle, poiss nimega Kuldar vaidleb Taavile vastu. Kõik toasviibijad on ärritatud, Kuldar pillab veiniklaasi maha.
Airi ja Taavi kohtuvad Rannaväravas. Ivo on endiselt kadunud. Airi teatab Taavile, et venelased tungisid öösel Tšehhoslovakkiasse sisse. Airi vabandab möödunud õhtu eest ning Taavi küsib tüdrukult, kas too tunneb endiselt ennast vabana nagu Stockholmi tänavatel väitis. Airi palub Taavit, et ta ei küsiks nii palju ja ei kiusaks teda.
Taavi sõidab rongiga Nõmme poole, ta on teel endisesse koju. Ta mõistab nüüd isa hardust vanade laulude puhul. Noormees ei mäleta kuigi palju oma kodukohast ning mööda tänavaid kõndides jõuab lõpuks selle majani, kus ta varemalt elanud oli. Ta seisab kaua aia taga. Ta lahkub, ning mõtleb, et tal ei olegi kahju. Taavi läheb lähedal asuva maja ukse taha, kus elasid tema onu Elmar ja tädi Juuli. Noor naine avab ukse, Taavi küsib Elmarit, uksele tuleb Juuli. Taavi tutvustab ennast, ent Juuli väidab, et tema mehe vend sai sõja ajal kogu perega surma ning käsib Taavil neid rahule jätta. Taavi teebki seda.
Ivo on surnud. Taavi peab surnukeha tuvastama , Ivo oli öösel noaga Šnelli tiigi ääres surnuks pussitatud.
Taavi on viimast päeva Tallinnas. Ta ei tunne ei rõõmu ega kurbust . Võib-olla kergendust. Hotellitoa uksele koputatakse ning Taavi leiab ukselt onu Elmari. Nad lähevad välja ning esimest korda tunneb Taavi, et ta ei ole turist .
Taavi läheb Airile viimast korda külla. Nad arutavad Ivo surma, Airi tunneb ennast süüdi. Taavi kahtlustab, et Airi sai käsu neid Ivoga Eestisse kutsuda. Airi ei vasta ning Taavi ei saa aru tema näoilmest. Airi ei taha sellest rääkida ja tunnistab , et kartis punaste agente pagulaste hulgas. Airi uurib, kes Taavi reisijuht on, kui noormees vastab, et Aapo Puro, siis Airi ehmatab ja käsib Taavil ettevaatlik olla, sest tal on naine Tallinnas, eestlanna. Taavi peab lahkuma, et laevale jõuda.
Sadamas võtab tollikontroll kaua aega. Taavi üllatuseks tuleb teda saatma Valve, kes nõuab poisilt abi. Taavi on viimane laevale mineja, tal ei ole aega tüdruku muret ära kuulata. Taavi läheb laevale ja tema kõrval seisab suure habemega soomlane Metuusala. Taavi mõistis, et võib-olla oli see mees baariuksel teda hoiatanud halbade sõprade eest. Taavi saab aru, et armastab Tallinnat, aga ta lähe enam iialgi tagasi.
Taavi jalutab Rootsis ning helistab Monikale, Ivo endisele naisele. Ta kutsub naist välja, aga Monika keeldub. Taavi pettub ning otsustab isa juurde minna, seal võetakse teda alati vastu. Isa avab ukse, ta on rõõmus ning tema selja taga seisab Monika. Nad lähevad koos välja. Taavi jääb üksinda isa juurde, sest Maie on ka lastega kodust ära. Äkitselt hakkab undama sireen ning Taavi põgeneb keldrisse. Samasse ruumi, kus oli isa varjanud ennast Piaga, kui Taavi oli nende üle naernud. Ülal korteris lamab Eduard Wiiralti tiiger, käpad ristis, ta on äraootav. Siis langeb esimene pomm .
Peategelane Taavi Valk on noor tugev mees, hea välimusega, pikk, blond, intelligentne . Taavi on rahul oma eluga, ent ta ei tunne ennast ühe või teise rahvusgrupi liikmena. Taavi ei mõista isa vaateid, ta usub, et sõda on isa mõtlemist liialt mõjutanud: „AGA KUS KURAT ON INIMVÄÄRTUS? Isa, sa ei mõista seda üldse. Sõda on rikkunud ära su mõtlemise, niisama kui on läbi söönud su närvid, nii et sa pisikese elektrilise rikke tõttu keldrisse jooksed.“ Ta kohtub Airiga ning ta mõistab, et peab valima oma tee, ta seisab silmitsi eneseleidmise probleemidega. Selleks, et oma teed leida, võtab ta ette reisi Eestisse. Ta kõrvutab Rootsit Eestiga, võrdleb neid nii ühest küljest kui ka teisest küljest. Teel Eestisse hoiatavad teda mitmed märgid, mida ta ei suuda dešifreerida: näiteks Metuusala, kes hoiatab teda halbade sõprade eest ning unenäod, mida ta kahjuks ei mäleta. Senine terviklikkus laguneb ning tekib kaks reaalsustasandit: võimalikkuse ning tegelikkuse tasand. Eestis oleku ajal püüab ta Tallinnaga kohaneda, ent teda häirib see hais ning ta ei tunne Tallinnat hästi. Ta tunneb ennast justkui turist. Ka inimesed on temast erinevad. Viimasel päeval enne Rootsi naasemist külastab ta invaliidi, kes seletab Taavile maailma süsteemi: „Keegi meist ei näe kogu mustrit , vastab Jaanus Karam. See muster on juba nii üles ehitatud, et keegi seda kunagi tervelt ei näe. See on maailma kõige geniaalsem muster, see süsteem siin.“ Taavit ajab see süsteem veel rohkem segadusse kui ta ennem oli, ta usub, et kahtlus on süsteem ja jumal ja tugevus. Ta mõistab, et ta on üks neist, üks neist paljudest süsteemist, sest ta kahtleb. See ajab teda veel rohkem segadusse ning tagasipääsu ta enam ei leia. Lõpuks saab ta aru, et Eesti ei ole tema jaoks: „Kõige viimaseks paistavad veel üksnes tuled, Pirita tee nagu helendav pärlikee. Tallinn, mõtleb Taavi. Tallinn, kuidas armastan sind! Aga ma ei tule enam iialgi tagasi!“ Taas oma Rootsi kodus on nüüd kõik ta isa põlvkonna hirmud ka tema omad. Nüüd heiastub temalegi globaalne katastroof.

KOKKUVÕTE

Helga Nõu romaani „Tiiger, tiiger“ sattumine kodumaale oleks olnud poliitiline kuritegu . Raamatus kujutatakse kommunismi negatiivselt. Samuti on raamatus kujutatud kohtuvisioon vägivallariigi totalitaarsuse ja absurdsuse kujutamine. Vihjatud on ka sellele, üritatakse hoida usaldust Nõukogude vabariigi korra suhtes, seda isegi kuritegude kinnimätsimise kaudu: „Taavi saab aru rasvajuukse kripeldamisest ja lipitsevaist liigutustest. Halb reklaam turismile ja lops usalduse vastu Nõukogude vabariigi korra suhtes. Seda sai ka välja lugeda Väliseestlastega Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu ametniku palavikulistest seletustest: Kriminaalsus on meie liiduvabariigis väga väike, aga vahel juhtub kahjuks, jne. Liigne alkoholi tarvitamine, jne. Me püüame kõik teha, jne. Me oleksime tänulikud jne. Jne., kui te asjast esialgu vaikiksite paanika ärahoidmiseks, jne.jne.“ Teos heidabki halvustavat varju Eestis toimuva üle ning kahtlustest ühiskonnakorralduse suhtes: „ – Igas ühiskonnas on oma reeglid, meil kindlasti rangemad kui teil sin. Sa tead ju ise... – Tean küll. Ja meie mõiste järele siin olete teie vangis , ei või ütelda ega kirjutada, mida tahate, ei või minna kuhu tahate... Just sellepärast sa üllatadki mind natuke, et kõnnid siin ja... – Keegi meil järel ei käi! Naeratab Airi.“ Teoses ei ülistata Stalinit ega propageerita kommunismi, seega ei olnud raamat „õige“ ega vastanud raamatu kirjutamise „reeglitele“.
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 104 allalaadimist

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #1

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #2

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #3

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #4

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #5

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #6

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #7

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #8

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #9

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

104 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

biku0 Õppematerjali autor

Tegemist on siis Helga Nõu romaani "Tiiger, tiiger" põhjal tehtud referaadiga, mis käsitleb Helga Nõu teekonda pagulusse, teose temaatikat ning väga põhjaliku ülevaadet sündmuste käigust.

helga nõu tiiger tiiger pagulasteema

Sarnased õppematerjalid

docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad I "

äraelatamisega raske hakkama saada, lõpuks ta leebus. Lembit igatseb isa järgi. · Naaber Lepiku Anton tuleb Hiie tallu räägib, et poeg tuli sõjaväest ära, on haige, hakkab vist surema. Anton ei taha poega tagasi teenistusse lasta, loodab poja paranemisel kodus. · Osvald ja Anton arutavad praeguse olukorra üle ( Venemaa on küll liidus Inglismaaga, kuid kui kauaks) ning peavad nõu, kas Mihkel saata tagasi teenistusse või mitte. · Mihkel tunneb end sõjast väsinuna, vaesena, jõuab järeldusele, et pole olemas suuremat rikkust kui KODU. · Ilme, kuuldes, et Taavi on siiski veel Tallinnas, asub samuti linna poole teele. Osvald saadab neid pisut, kuni kaupluse ees pakub venelaste veoauto küüti. Ilme ja Lembit sõidavad autoga kuni jaamani. Laskemoonaga laaditud rong plahvatas, raudteerööpad on katki sõit lükkub edasi.

Kirjandus

docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonn

Kirjandus

doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m

Eesti kirjandus

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea

Kirjandus

doc

Ristideta hauad

_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed............................................................

Kirjandus

odt

Arved Viirlaid “Ristideta hauad”

Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli ikkagi veel Vene

Kirjandus

doc

Referaat "Ristideta hauad"

,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Kuressaare TG Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Referaaat Page 1 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................3 Autorist........................................................................4 Teos............................................................................5 Arvamus....................................................................11 Kasutatud kirjandus,lingid.........................................12 Page 2 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sissejuhatus Raamat ,,Ristdeta hauad" on A. Viirlaiu kõige tuntum raamat,mis ilmus 1952 a.

Referaat

doc

Ristideta hauad

-1"Ristideta hauad" Arved Viirlaid 1. Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võ

Kirjandus

Rohkem sarnaseid