Gustav Vasa Uurimus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Gustav Vasa: riigiisa või türann?

Gustav Vasa Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega

Ajalugu

8

doc

Põhjamaade ajalugu 1521-1720

Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile

Ajalugu

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

 Kalmari unioon 1397-1521 1503. a. saab regendiks SVANTE NILSSON STURE ja on seda kuni oma surmani 1512. a. o Maksab maksu HANSULE , kuna too ei saa olla Rootis kuningas. o SVANTE NILSSON on esimene rootslane, kellel oli süüfilis.  Kalmari unioon 1397-1521 Riiginõukogu seab ueks eestseisjaks unioonisõbraliku ERIK TROLLE. Erik Trolle astub varsti tagasi ja 1512. a. saab uueks kuningaks Svante Nilssoni poeg STEN STURE NOOREM. Peapiiskop Gustav Trollele uue kuninga ambitsioonikus ei meeldinud ja ta sõlmis taani kuningas Christian II liidu.  Kalmari unioon 1397-1521 Sten Sture Noorem laseb Riigipäeval peapiiskop ametist vabastada ing vallutatakse Trolle loss. Trollele appitõtanud Christian II sai Brännküra all 1517. a. lüüa.  Rootsi uusaeg Pärast Stockholmi veresauna põgenevad regent Sten Sture pooldajad, ka 25- aastane aadlik GUSTAV ERIKSSON VASADE suguvõsast.

Ajalugu

38

docx

Põhjamaade ajalugu

Island 1402. ­ katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (1496­1560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada;  1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; Rootsi­Taani sõda lõppes 1524; Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi

Ajalugu

2

docx

Reformatsioon Skandinaaviamaades

Taani laevastik tegi rüüsteretke uniooni pooldajate toetuseks piki Rootsi ja Soome rannikut, kuid rootsalased said neist võitu. Kokkukutsutud Riigipäev toetas Sten Stureti, otsustati mitte tunnustada Uppsala peapiiskoppi. Aastal 1518 tegid taanlased uue sõjakäigu, ent rootslased jäid jällegi peale. 1520.aasta lahingus võtsid rootslased aga vastu kaotuse ja tunnistasin Taani kuninga Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa ­Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Varustus sõdimiseks saadi Lübeckilt. 6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri, kes oli õppinud ülikoolis Martin Lutheri juures, kuid naases enne, kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud

Ajalugu

3

doc

Reformatsioon Skandinaavias

suunda : 1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber 3. Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov. toimus kroonimine, millele järgnesid pidustused 7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ''ketser'' Sten Sture pooldajaid. Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus

Ajalugu

8

docx

Rootsi aeg

Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 1611­1632 Gustav II Adolf · 1632­1654 Kristiina · 1654­1660 Karl X Gustav · 1660­1697 Karl XI · 1697­1718 Karl XII Poola kuningad · 1587­1632 Zygmunt III Waza · 1632­1648 Wladyslaw IV Waza · 1648­1668 Jan II Kazimierz · 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki · 1674­1696 Jan III Sobieski · 1697­1706 August II Tugev Vene tsaarid · 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits · 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits

Ajalugu

5

docx

Rootsi aeg

loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 1611­1632 Gustav II Adolf · 1632­1654 Kristiina · 1654­1660 Karl X Gustav · 1660­1697 Karl XI · 1697­1718 Karl XII Poola kuningad · 1587­1632 Zygmunt III Waza · 1632­1648 Wladyslaw IV Waza · 1648­1668 Jan II Kazimierz · 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki · 1674­1696 Jan III Sobieski · 1697­1706 August II Tugev Vene tsaarid · 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits · 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits · 1682­1689 Sofia Aleksejevna

Ajalugu

Kommentaarid (0)