Jalgpall (0)

SISUKORD
LÜHENDID …………………………………………………………………….....3
SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5
1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6
1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6
1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7
2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12
2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12
2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12
2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12
2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15
3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGILD…………………………………………..19
3.1. Jalgpalliväljak……………………………………………………….19
3.2.Pall………………………………………………….…………….…..21
3.3. Mängijad…………………………………………………………….21
3.4. Mängijate varustus ………………………………...………………..23
3.5. Kohtunik …………………………………………………………….23
3.6. Abikohtunikud………………………………………………………25
KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27
LÜHENDID
Eestikeelsed lühendid:

• MM - maailmameistrivõistlused
  
• EM - Euroopa meistrivõistlused
  
• MV - meistrivõistlused
  
• KV - karikavõistlused
  
• JK - jalgpalliklubi
  

Võõrkeelsed lühendid:

• UEFA - Union of European Football Associations (Euroopa jalgpalliliit)
  
• FIFA - Fédération Internationale de Football Association (Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon)
  
• EFC - European Football Championship (Euroopa jalgpalli meistrivõistlused)
  
• ANC - African Nations Cup – (Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis)
  
• NC - National Coach (rahvuskoondise peatreener)
  
• NT - National Team (rahvuskoondis)
  
• Mid - Midfield (keskväli)
  
• SP - Set Pieces (standardolukorrad)
  
• BP - Ball Possession (pallivaldamine)
  
• CA - Counter Attack (vasturünnak)
  
• GK - Goal Keeper (väravavaht)
  
• CB - Central Back (keskkaitse)
  
• LB - Left Back (vasakkaitse)
  
• RB - Right Back (paremkaitse)
  
• SW - Sweeper (libero - viimane mees enne väravavahti, kaitseliini taga, tänapäeval kasutatakse harva)
  
• LWB - Left Winger (vasak ääremängija)
  
• RWB - Right Winger (parem ääremängija)
  
• RM - Right Midfielder (parem poolkaitse)
  
• LM - Left Midfielder (vasak poolkaitse)
  
• RF - Right Forward (parem ründaja)
  
• LF - Left Forward (vasak ründaja)
  
• S/ST; CF - Striker; Center Forward (keskmine ründaja)
  
• W/WG - Winger (ääremängija)
  
• WB - Wing Back (äärekaitsja)
  
• WC - World Cup (maailmameistrivõistlused)
  

SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teemaks on jalgpall. Valisin selle teema, sest see spordiala on üks populaarsemaid maailmas. Samuti tegeletakse sellega väga palju ka Eestis. Antud töös annan ülevaate jalgpalli ajaloost nii Eestis kui maailmas, toon välja põhilised arengusuunad ja nimekamad sportlased sellel alal. Samuti kirjeldan jalgpalli põhilisi mängureegleid ja jalgpalliväljakule esitatavaid nõudeid.
1. JALGPALLI AJALUGU
1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas
Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast.
Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Šotimaa , Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB).
Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas . Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.
Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904 . aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest . Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.
1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis
Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris . Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.
Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.
Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim , olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper . Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli.
Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi kooseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis , kus jäi 0:6 alla Soomele. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923. aastal koos Brasiilia, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Poola, Tšehhoslovakkia , Türgi ja Uruguayga maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks.
Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le. Reis Prantsusmaale oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 Läti, 27 Leedu, 21 Soome ja 12 Rootsiga . Kokku oli eestlastel sel perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel Oslo, Stettin ja Varssavi.
Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud Balti turniir . Nõukogude Liidu okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis Läti, kolm Eesti ja kaks Leedu. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased . Peale Balti turniiri toimus 1934. aastal Tallinnas soome-ugri hõimurahvaste ühtsustunde tugevdamiseks Eesti, Soome ja Ungari vahel Turaani turniir, kuid see ettevõtmine järge ei leidnud.
Rahvusvahelise tähtsusega olid see-eest 1930. aastal esimest korda peetud maailmameistrivõistlused. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli 1934. aasta MM. Valikgrupis sattusid vastasteks Leedu ja Rootsi. Oma esimese MM-valikmängu pidasid eestlased 11. juunil 1933 Stockholmis , kus kaotasid 2:6 väljakuperemeestele. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi Leonhard Kass (47. minutil vaheseisuks 1:4). Hiljem finaalturniiril veerandfinaali jõudnud skandinaavlased alistasid ka Leedu ja baltlaste omavahelist mängu selles valikgrupis enam ei peetud.
Eesti osales ka järjekorras kolmandate ehk 1938. aasta MM-i valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud matšis juhtima , kuid vandusid lõpuks alla mõlemale finaalvõistlusele jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning Königsbergis alagrupi võitnud Saksamaale (1:4), kuid viimases kohtumises sai Eesti aga oma läbi aegade esimese valikmängu võidu, kui 19. augustil alistati Turus 1:0 Soome.
Esimese vabariigi ajast on püsinud tänini suurim võit (6:0 26. juulil 1928 Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 11. augustil 1922 Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuseni jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud Rumeenia .
Eestil oli enne Teist maailmasõda seitse peatreenerit, kellest ungarlane Antal Mally oli ametis kahel korra. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita, siis määras koosseisu jalgpalliliit.
Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide TJK, Sport , Kalev ja Estonia mehed. Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl- Rudolf Silberg -Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm (9/13), kes kuuluvad tänaseni selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu – mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni.
18. juulil 1940 võideti Kadrioru staadionil 2:1 Lätit, mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks.
Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener Uno Piiri juhendamisel osa Mart Poom , Urmas Hepner, Igor Prins, Urmas Kaljend, Meelis Lindmaa, Toomas Kallaste, Tarmo Linnumäe, Indro Olumets, Martin Reim, Sergei Ratnikov, Risto Kallaste, Viktor Alonen, Urmas Kirs, Marko Kristal ja Aleksandr Puštov. Kodakondsuseta Puštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor.
Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid. Eestimeelse klubina asutatud FC Flora esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel". Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust. Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida.
Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris Soomes peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud Andrei Borissov ja Sergei Bragin. Peaminister Mart Laari valitsus manitses 27. veebruaril Eesti Spordi Keskliitu "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke ". 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka Sergei Hohlov-Simsoni) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud". Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud.
Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel teha läbi ka sportlikud sünnivalud. EJL otsustas 5. detsembril 1992 majandusraskustest, Kadrioru staadioni viletsast seisust ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda 1994. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril. Pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas alagrupi väravate vahega 1:27 viimasena, teenides üheksa kaotuse kõrval ühe viigi Malta vastu. 1996. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahe 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil Horvaatialt (1:7) ja Leedult (0:5).
Eesti jäi sel perioodil pea kolm aastat (14. oktoober 1993 – 5. oktoober 1996) võiduta. 1996. aasta veebruariks oli koondise langenud FIFA edetabelis 135. kohale. Vilets seis kajastus ka publikuhuvis, 1994. aasta sügisel kogunes Kadrioru staadionile Eesti ja värske MM-hõbeda Itaalia valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat.
2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID
2.1. Jalgpalli arengusuunad
FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 2007 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000.
Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja. Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad . Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda ümberarvestatult üle kuue miljoni euro.
2.2. Tuntumad jalgpallurid
2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid
Eesti koondist on (andmed seisuga 22. märts 2012) esindanud 227 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940). Vähemalt 100 mängu on pidanud seitse, vähemalt 50 mängu 28 ja vähemalt 25 mängu 68 koondislast. Veidi alla poole koondislastest (111) on mänginud vähem kui kümme kohtumise, pea iga seitsmes (34) on piirdunud ühe kohtumisega.
Enim Eestit esindanud mängijate esinelikust kolm moodustavad koondislased, kes debüteerisid 3. mail 1992 sõpruskohtumises Sloveeniaga, mis oli Eesti esimene taasiseseisvumisjärge ametliku tunnustuse pälvinud matš.
Vähemalt sada mängu on koondise eest pidanud:

• Martin Reim (157 koondisemängu) oli Euroopa rekordinternatsionaal 2009. aasta novembrini. Reim tegi lahkumismängu 6. juunil 2009 sõpruskohtumises Ekvatoriaal- Guinea vastu.
  
• Marko Kristal (143 koondisemängu) jõudis 28. märtsil 2001 esimese eestlasena saja koondisemänguni. Kristal jooksis koondise eest viimast korda väljakule 30. mail 2005 Norraga peetud sõpruskohtumises. Tegemist oli esimese Eesti jalgpalliliidu korraldatud ametliku hüvastijätumänguga.
  
• Andres Oper (120 koondisemängu) debüteeris koondises 19. mail 1995 Balti liiga mängus Läti vastu, olles sel hetkel 17-aastane. Ta on Eesti läbi aegade edukaim väravalööja.
  
• Mart Poom (120 koondisemängu) on 17 aasta, ühe kuu ja seitsme päevaga pikima karjääriga Eesti koondislane, edastades selles arvestuses Reimi nelja päeva võrra. Poom lõpetas koondisekarjääri 10. juunil 2009 sõpruskohtumises Portugaliga. Mart Poom seisis koondise väravasuul aastail 1992–2009.
  

Tegevjalgpalluritest on kõige enam koondisemänge Operil (120), Viikmäel (114) ja Piirojal (108). Sõjaeelsed rekordinternatsionaalid olid väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijatest Eugen Einman (65), kes paiknevad sellega üldtabeli teise kümne lõpus. Toonaste mängijate väiksem kohtumiste arv on tingitud tollal harvemini peetud koondisemängudest.
Väravavahid:

• Artur Kotenko 20. august 1981 (31-aastane)
  
• Pavel Londak 14. mai 1980 (32-aastane)
  
• Mait Toom 7. mai 1990 (22-aastane)
  

Kaitsjad :

• Igor Morozov 27. mai 1989 (23-aastane)
  
• Karl Palatu 5. detsember 1982 (29-aastane)
  
• Taavi Rähn 16. mai 1981 (31-aastane)
  
• Andrei Stepanov 16. märts 1979 (33-aastane)
  
• Andrei Veis 6. aprill 1990 (22-aastane)
  

Poolkaitsjad:

• Henri Anier 17. detsember 1990 (21-aastane)
  
• Aleksandr Dmitrijev 18. veebruar 1982 (30-aastane)
  
• Joel Indermitte 27. detsember 1992 (19-aastane)
  
• Dmitri Kruglov 24. mai 1984 (28-aastane)
  
• Sergei Mošnikov 7. jaanuar 1988 (24-aastane)
  
• Meelis Peitre 27. märts 1990 (22-aastane)
  
• Ats Purje 3. august 1985 (27-aastane)
  
• Andrei Sidorenkov 12. veebruar 1984 (28-aastane)
  
• Konstantin Vassiljev 16. august 1984 (28-aastane)
  

Ründajad :

• Rauno Alliku 2. märts 1990 (22-aastane)
  
• Jarmo Ahjupera 13. aprill 1984 (28-aastane)
  
• Albert Prosa 1. oktoober 1990 (21-aastane)
  
• Kaimar Saag 5. august 1988 (24-aastane)
  
• Vjatšeslav Zahovaiko 29. detsember 1981 (30-aastane)
  
• Sergei Zenjov 20. aprill 1989 (23-aastane)
  
• Vladimir Voskoboinikov 2. veebruar 1983 (29-aastane)
  

2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid

• Ronaldo de Assis Moreira (sündinud 21. märtsil 1980 Pôrto Alegres) on Brasiilia jalgpallur , kes on tuntud ka Ronaldinho Gaúcho ja lihtsalt Ronaldinho nime all. 2007. aasta jaanuarist on tal ka Hispaania kodakondsus.
  
• Lionel Andrès Messi (ka Leo Messi; sündis 24. juunil 1987 Rosarios) on Argentina jalgpallikoondise ründaja, kes mängib Hispaanias FC Barcelonas.
  
• Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro (sündinud 5. veebruaril 1985 Funchalis, Portugalis) on portugali jalgpallur, kes on ka Eesti vastu 2 väravat löönud.
  
• David Robert Joseph Beckham (sündinud 2. mail 1975 Leytonstone'is) on Inglismaa jalgpallur, Inglismaa jalgpallikoondise parempoolkaitsja, kes mängib USA klubis Los Angeles Galaxy.
  
• Diego Armando Maradona (sündinud 30. oktoobril 1960 Lomas de Zamoras) on endine Argentina jalgpallur. Ta oli 1980ndate üks tuntumaid jalgpallureid ja teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks mängijaks. Hoolimata lühikesest kasvust (165 cm) oli ta kiire, tugev ja tehniliselt väga osav.
  
• Carlos Alberto Tévez (sündis 5. veebruaril 1984 Fuerte Apaches) on Argentina jalgpallikoondise ründaja, kes mängib Inglismaa klubis Manchester City. Ta on üks lootustandvamaid ründajaid maailmas.
  
• Maximiliano Rubén Rodríguez ehk Maxi Rodríguez (sündinud 2. jaanuaril 1981 Rosarios Santa Fe provintsis ) on Argentina jalgpallikoondise poolkaitsja, kes mängib Inglismaa Premier Leagues Liverpool FC klubis.
  
• Daniel Alves da Silva (sündinud 6. mail 1983 Juazeiros, Bahias, Brasiilias) on Brasiilia jalgpallikoondise paremkaitsja.
  
• Roberto Carlos da Silva Rocha (sündinud 10. aprillil 1973 Garças) on Brasiilia jalgpallikoondise endine kaitsja. Roberto Carlos mängib Venemaa Premjer Liga klubis Mahhatškala Anži.
  
• Nélson de Jesus Silva (enam tuntud oma mängijanime Dida järgi; sündinud 7. oktoobril 1973) on Brasiilia jalgpallur, väravavaht
  
• Fábio Pereira da Silva (tuntud kui lihtsalt Fábio või Fábio da Silva; sündinud 9. juulil 1990) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib Inglismaa Meistriliiga klubi Manchester Unitedi eest. Ta võib mängida nii vasaku äärekaitsjana kui ka poolkaitsjana.
  
• Neymar da Silva Santos Júnior (sündinud 5. veebruaril 1992) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib ründes/ääres klubis Santos ja Brasiilia rahvuskoondises.
  
• Felipe de Araujo Nunes (sündinud 2. märtsil 1981) on Brasiilia jalgpallur. 2008. aastast mängis ta Eesti Meistriliiga klubis Nõmme Kalju, 2010. aastal siirdus ta FC Levadia ridadesse.
  
• Rafael Pereira da Silva (sündinud 9. juulil 1990. aastal), tihti tuntud kui lihtsalt Rafael või Rafael da Silva, on Brasiilia professionaalne jalgpallur, kes mängib Inglismaa Meistriliiga klubi Manchester Unitedi eest. Ta mängib tavaliselt parema äärekaitsjana, kuid võib mängida ka parema poolkaitsjana. Ta on Fàbio kaksikvend, kes mängib samuti Manchester Unitedi eest.
  
• Ramires (õieti Ramires Santos do Nascimento; sündinud 24. märtsil 1987 Barra do Piraís) on Brasiilia jalgpallur. Ta on Brasiilia jalgpallikoondise ja Londoni Chelsea poolkaitsja.
  
• Eduardo Alves da Silva (ka Eduardo; sündinud 25. veebruaril 1983) on Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur, kes mängib FK Šahtar Donetskis.
  
• Frank James Lampard (sündis 20. juunil 1978) on Inglismaa jalgpallikoondise ja Chelsea poolkaitsja.
  
• Michael James Owen (sündinud 14. detsembril 1979 Chesteris) on Inglismaa jalgpallur, Inglismaa jalgpallikoondise ründaja.
  
• Scott Matthew Parker (sündinud 13. oktoobril 1980) on Inglise professionaalne jalgpallur. Ta mängib Inglismaa meistriliiga klubi Tottenhami eest.
  
• Wayne Mark Rooney (sündinud 24. oktoobril 1985 Liverpooli äärelinnas Croxtethis) on Inglismaa jalgpallur (ründaja).
  
• John George Terry (sündis 7. detsember 1980 Barkingis) on Inglismaa jalgpallikoondise kaitsja.
  
• Mario Barwuah Balotelli (sündinud 12. augustil 1990 Palermos) on Itaalia jalgpallikoondise ja Inglismaa jalgpalliklubi Manchester City ründaja.
  
• Gianluigi Buffon (sündinud 28. jaanuaril 1978 Carraras) on Itaalia jalgpallur (väravavaht), Itaalia jalgpallikoondisega maailmameister.
  
• Antonio Cassano (sündis 12. juuli 1982 Bari) on Itaalia jalgpallikoondise ründaja.
  
• Alessandro Del Piero (sündis 9. novembril 1974 Coneglianos) on Itaalia jalgpallikoondise ründaja, kes mängib Torino Juventuses.
  
• Andrea Pirlo (sündis 19. mail 1979 Fleros) on Itaalia jalgpallikoondise poolkaitsja, kes mängib Itaalia kõrgliiga Serie A klubis Torino Juventus.
  
• Jordi Alba Ramos (sündinud 21. märtsil 1989 L'Hospitalet de Llobregatis, Barcelona provintsis, Kataloonias) on Hispaania jalgpallur. Ta esindab FC Barcelonat. Tema positsiooniks väljakul on peamiseks vasakkaitsja, kuid vahetevahel mängib ta ka vasaku poolkaitsja kohal.
  
• Xabier Alonso Olano (sündinud 25. novembril 1981 Tolosas) on Hispaania jalgpallur.
  
• Iker Casillas Fernández (sündinud 20. mail 1981 Móstoles, Madridi autonoomne piirkond) on jalgpalliklubi Madridi Real ja Hispaania rahvuskoondise esiväravavaht.
  
• Xavier Hernández Creus (sündinud 25. jaanuaril 1980 Terrassas, Kataloonias) on Hispaania jalgpallur-poolkaitsja. Ta esindab praegu FC Barcelonat ja kuulub ka Hispaania rahvuskoondisesse.
  
• David Villa Sánchez (sündinud 3. detsembril 1981 Astuurias Langreos Tuillas) on Hispaania jalgpallikoondise ründaja, kes mängib kodumaa kõrgliiga klubis FC Barcelona.
  
• Fernando José Torres Sanz (sündinud 20. märtsil 1984 Madridis) on galeegi päritolu jalgpallur, kes mängib alates 2011. aastast jalgpalliklubis Chelsea FC ründajana.
  
• Carles Puyol i Saforcada (sündis 13. aprillil 1978 La Pobla de Seguris Pallars Jussàs Kataloonias Hispaanias) on katalaani jalgpallur. Ta on Hispaania rahvusmeeskonna ja FC Barcelona kaitsja.
  
• Nani (õieti Luís Carlos Almeida da Cunha; sündinud 17. novembril 1986 Roheneemesaartel Praias) on Portugali jalgpallur.
  

3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGLID
3.1. Jalgpalliväljak
Mänguväljak peab olema ristküliku kujuline, kusjuures väljaku külgjoon peab olema, pikem kui väravajoon.
Mõõtmed:

• Pikkus: minimaalselt 90m (rahvusvahelistel mängudel 100m )
  

maksimaalselt 120m (rahvusvahelistel mängudel 110m)

• Laius: minimaalselt 45m (rahvusvahelistel mängudel 64m)
  

maksimaalselt 90m (rahvusvahelistel mängudel 75m)
Väljaku tähistus:

• Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid.
  
• Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks.
  
• Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm.
  
• Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks.
  
• Keskjoonele on märgitud keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring.
  

Värava-ala:
Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt:
Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega . Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks.
Karistusala:
Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt:
Mõlema väravaposti siseküljest 16,5m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5m joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse karistusalaks. Mõlema karistusala sees märgitakse väravapostide keskkohast 11 m kaugusele, kummastki postist ühekaugusele penaltikoht. Väljapoole karistusala joonistatakse penaltipunktist 9.15 m raadiusega kaar.
Lipupostid:
Igasse väljaku nurka paigaldatakse lipp , vähemalt 1,5 m kõrguse nüriotsalise lipupostiga. Lipp võib olla paigaldatud ka keskjoone otstesse, vähemalt 1m kaugusele küljejoonest.
Nurgasektor:
Igast nurgalipust tõmmatakse väljakule 1 m raadiusega neljandik-kaar.
Väravad :

• Väravad peavad olema paigutatud väravajoone (otsajoone) keskele .
  
• Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast
  
• postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga.
  
• Postide vahe on 7,32m ja värava kõrgus põikpuu alumise servani on 2,44m.
  
• Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksuse ja laiusega, mis ei ületa 12cm. Väravajoon on sama lai kui väravapostid ja põikpuu. Värava võrk peab olema kinnitatud värava ja väravataguse maapinna külge nii, et see ei takistaks väravavahi liikumist.
  

3.2. Pall
Mõõtmed ja omadused:

• kerakujuline
  
• nahast või muust sobivast materjalist
  
• ümbermõõduga 68 – 70 cm
  
• kaaluga 410 – 450 g mängu alguses
  
• rõhuga 0,6 – 1,1 atmosfääri (600-1100 g/cm2)
  

Defektse palli vahetamine:
Kui pall mängu käigus lõhkeb või muutub kõlbmatuks, siis:

• mäng peatatakse
  
• mäng jätkub uue palli mängu panekuga kohal, kus pall muutus kõlbmatuks
  

• kui pall muutub kõlbmatuks mängu peatamise ajal (lahtilöögi, väravaesise löögi, nurgalöögi, vabalöögi, karistuslöögi, penalti või palli sisseviske ajal), siis jätkatakse vastavalt kohalt
  
• ilma kohtuniku loata ei või palli mängu keskel vahetada
  

3.3. Mängijad
Mängijad:

• mäng toimub kahe võistkonna vahel
  
• võistkonnas ei ole üle 11 mängija, kellest üks on väravavaht
  
• mängu ei saa alustada, kui ühes võistkonnas on alla 7 mängija
  

Mängija vahetamine:
Mängija vahetamisel varumängijaga tuleb arvestada järgmisi tingimusi:

• kohtunikku on informeeritud enne kavatsetavat vahetust
  
• varumängija läheb väljakule alles pärast asendatava mängija väljakult lahkumist ja pärast kohtuniku märguannet
  
• varumängija siseneb väljakule keskjoonelt ajal, mil mäng on peatatud
  
• vahetus on sooritatud, kui varumängija on tulnud väljakule
  
• sellest hetkest loetakse varumängija mängijaks ja asendatu lakkab olemast mängija
  
• väljavahetatud mängija edaspidi mängust enam osa ei võta
  
• loa vahetuse sooritamiseks annab kohtunik
  

Väravavahi vahetamine:
Väravavahti võib vahetada ükskõik milline väljakul viibiv mängija, kui:

• kohtunikule antakse kavatsetavast vahetusest teada
  
• vahetus toimub, kui mäng on peatatud
  

Rikkumised / Karistused:
Kui mängija vahetab koha väravavahiga ilma, et sellele eelneks kohtuniku luba:
mäng jätkub, vastavad mängijad saavad hoiatuse kohe, kui pall on mängust väljas – näidatakse kollast kaarti.
Iga teise antud reegli rikkumise korral: vastavad mängijad saavad hoiatuse – näidatakse kollast kaarti.
Mängu jätkamine:
Kui kohtunik peatab hoiatuse andmiseks mängu, siis: mängu jätkatakse vabalöögiga, mille lööb vastasvõistkonna mängija kohalt, kus pall oli mängu peatamisel.
3.4. Mängijate varustus
Turvalisus:
Mängija ei või kasutada ohtlikku varustust ega kanda midagi endale või teistele
mängijatele ohtlikku (k.a. kõikvõimalikud ehted ).
Põhivarustus
Mängija kohustuslik põhivarustus koosneb alljärgnevatest eraldi esemetest:

• jalgpallisärk
  
• spordipüksid
  
• põlvikud
  
• säärekaitsed
  
• jalanõud
  

Säärekaitsed:

• on põlvikutega täielikult kaetud
  
• on valmistatud sobivast materjalist
  
• tagavad mõistliku kaitstuse astme
  

Väravavahid:
Mõlemad väravavahid peavad kandma värve, mis eristavad neid teistest
mängijatest, kohtunikest ja abikohtunikest.
3.5. Kohtunik
Kohtuniku volitused :
Iga mängu juhib kohtunik, kellel on kõik volitused mängureeglite rakendamiseks
mängul, kuhu ta on määratud.
Õigused ja kohustused
Kohtunik:

• tagab mängureeglite täitmise
  
• juhib mängu koostöös abikohtunikega ja vajadusel koos varukohtunikuga
  
• tagab kõigi kasutatavate pallide vastavuse 2. reegli nõuetele
  
• tagab mängijate varustuse vastavuse 4. reegli nõuetele
  
• mõõdab mängu aega ja täidab võistluse protokolli
  
• peatab, katkestab või lõpetab mängu oma äranägemisel reeglite rikkumise korral
  
• peatab, katkestab või lõpetab mängu oma äranägemisel väliste segavate asjaolude korral
  
• peatab mängu, kui mängija on kohtuniku hinnangul tõsiselt vigastatud ja kindlustab mängija äraviimise väljakult; vigastatud mängija võib taassiseneda väljakule ainult pärast seda kui pall on uuesti mängus
  
• juhul, kui mängija on kergemalt vigastatud, lubab mängul jätkuda, kuni pall on mängust väljas
  
• tagab, et iga veritseva haavaga mängija lahkub väljakult; mängija võib naasta väljakule üksnes pärast kohtuniku lubavat märguannet, kui viimane on veendunud verejooksu peatumises
  
• ei peata reeglite rikkumise korral mängu hetkel, kui see tuleb kasuks rikkuja vastasvõistkonnale ja karistab rikkujat siis, kui võimalikku eelist ei järgnenud
  
• tõsisema eksimuse korral, kui mängija eksib mitme reegli vastu – karistab viivitamatult
  
• määrab hoiatus - ja eemaldamiskaristuse vastava rikkumise sooritanule; kohtunik ei ole kohustatud tegema seda kohe, kuid peab seda tegema hetkel, kui pall on mängust väljas
  
• võib võistkonna ametnike ebakohase käitumise korral vastavalt oma äranägemisele nad väljakult ja selle vahetust lähedusest eemaldada
  
• talitab abikohtunike nõuannete kohaselt, kui ise antud juhtumit ei näinud
  
• tagab, et kõrvalised isikud ei tule väljakule
  
• taasalustab mängu pärast selle peatamist
  
• annab vastavatele ametnikele mängu protokolli, kus on näidatud kõik mängijatele ja võistkonna ametnikele määratud karistused ning enne mängu, mängu ajal ja pärast mängu toimunud reeglite rikkumised ja muud vahejuhtumid
  

Kohtuniku otsused

• kohtuniku mänguga seotud otsused on lõplikud
  
• kohtunik võib muuta oma otsust, kui ta leiab, et see oli vale või teeb seda vastavalt oma äranägemisele abikohtuniku nõuandel, eeldusel, et ta ei ole mängu taasalustanud või lõpetanud mängu
  

3.6. Abikohtunikud
Mängule määratakse 2 abikohtunikku (piirikohtunikku), kelle kohustuseks on abistada kohtunikku ja näidata:

• millal pall (kogu ulatuses) on läinud mänguväljakult välja
  
• millisel võistkonnal on õigus nurgalöögile, lahtilöögile või palli sisseviskeks
  
• kui võistkonda peaks karistama suluseisus oleku eest
  
• kui soovitakse vahetust
  
• kui reeglite rikkumine või mõni muu vahejuhtum toimub väljaspool kohtuniku nägemispiirkonda
  
• kui on toimunud reeglite rikkumine ja abikohtunik asus situatsioonile lähemal (see puudutab ka rikkumisi karistusala sees)
  
• kui penalti sooritamise ajal väravavaht on liikunud ettepoole enne lööki või pall on ületanud väravajoone
  

KOKKUVÕTE
Jalgpall on maailmas ja ka Eestis üha enam populaarsust koguv mäng, millega võiks peaaegu igaüks tegeleda. Eestis on jalgpall ka rahvaspordi tasemel tõusutrende näitamas. Reeglid on lihtsad ja kõigile Internetist kättesaadavad. Samuti ei ole jalgpalli mängimiseks olulist varustust vaja. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk on kõrgem kui mistahes teise spordiala elukutselistel sportlastel.
KASUTATUD ALLIKAD
Brasiilia jalgpallurid. Vikipedia Vaba Entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Brasiilia_jalgpallurid välja otsitud 08.09.2012
Eesti jalgpallikoondis . Vikipedia Vaba Entsüklapeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis välja otsitud 08.09.2012
Inglismaa jalgpallurid. Vikipedia Vaba Entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Inglismaa_jalgpallurid välja otsitud 08.09.2012
Jalgpall. Vikipedia Vaba Entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall välja otsitud 08.09.2012
Jalgpalli positsioonide ingliskeelsed lühendid. Planet Foorumid kodulehelt http://forum.planet.ee/showthread.php?t=49880 välja otsitud 08.09.2012
Jalgpalli reeglid. Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt http://www.jalgpall.ee/fb_sign_48_2296286142.pdf välja otsitud 08.09.2012
Mahla K. Jalgpalli ajalugu http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CDEQFjAC&url=http%3A%2F%2Fkasparmahla.wikispaces.com%2Ffile%2Fview%2FJalgpalli%2BAjalugu.doc&ei=A5hLUIiFKMOA4gTh1oHgAw&usg=AFQjCNEbvXR_1M3AzfGYfjgsb7ERaJzUKg&cad=rja välja otsitud 08.09.2012
Portugali jalgpallurid. Vikipedia Vaba Entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Portugali_jalgpallurid välja otsitud 08.09.2012