Õpilaste väärtushinnangud (2)

Kehra Gümnaasium
11.A Klass, reaalsuund
Taago Köster
ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD
Uurimistöö
Juhendaja: Rain Rannaääre
Kehra 2009
Sisukord
EESSÕNA 3
SISSEJUHATUS 4
1.Arutlus 5
1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks? 5
1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis? 9
1.3. Miks on see nii? 9
1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal? 9
1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks? 10
2.Millised väärtused vajavad kaitset? 11
2.1. Mis üldse on „väärtused“? 11
2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused? 11
2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega? 11
2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend? 11
2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta? 12
2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset? 12
2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks 12
2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees 12
3.3. Küsitluse analüüs 14
3.1. Koolis käimise eesmärgid. 14
3.2. Õppimise eesmärgid. 15
3.3. Sõprade olulisus. 16
3.4. Raha tähendus. 17
3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek. 19
3.6. Välismaale kolimine ja reisimine . 20
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 22
LISAD 23
Lisa 1. Õpilaste väärtushinnangute küsitluse ankeet. 23
Lisa 2. Inglehart -Welzel'i kultuuride positsioneerimise kaart. 24

EESSÕNA

Täisväärtuslikuks eksisteerimiseks vajab inimene haridust, sõprussidemeid, mingil määral ka raha ning omama isamaa tunnetust. Sellest ajendatuna püüdsin uurida valitud inimgruppide hinnanguid. Uurimuse tulemused ei pruugi anda täielikku pilti antud valdkonnast, mis nõuaks pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd.

SISSEJUHATUS

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist.
Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud vastustele järgnes punktiir kuhu võis kirjutada paari lausega enda mõtteid või kommentaare. Sihtgrupiks olid põhikooli seitsmendate klasside ja gümnaasiumi õpilased.
Assotsiatsioonidele tegin sisuanalüüsi, sisestades need arvutisse ja rühmitades temaatiliselt. Kokkuvõte on esitatud tabelitena, millele järgnevad kommentaarid. 218 vastanust oli vene rahvusest 29, mistõttu rahvuslikku aspekti ei arvestatud.
Internetist avastasin artikli uurimusest, mis viidi läbi Eestis 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel. Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem „kõvade väärtuste” poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega . Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka „puritaanlikeks”.1
Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista?

1.Arutlus

Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit. Neid saab seostada õpilaste vastustega teemadel nagu: milleks on raha vaja, miks on sõbrad olulised ning üldiselt väärtushinnangutega.
Järgmine artikkel sisaldas kahte põhilist küsimust, millele üritati leida vastus. Üheks selliseks küsimuseks oli:

1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?

Eestis viidi läbi uurimus 2002. aasta sügisel, mille järgi saaks hinnata „kuivõrd on Eestis elavad inimesed oma eluga rahul ja millised on olulisemad tegurid, mis nende eluga rahulolu mõjutavad.“2 Antud uurimust rahastasid Eesti Teadusfond ja Tartu ülikooli psühholoogia osakond . Uurimuse pealkirjaks oli „Uurimus kultuuridimensioonide ja sotsiaalsete suhete põhivõrmidest Eesti kultuuris“. Uurimuses võttis osa 1753 inimest, kes valiti välja kihistatult maakondade ja suuremate Eesti linnade lõikes. Iga valimi kihis moodustati juhuvaliku teel antud linna/maakonna 15–74- aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim .3 Keskmiseks vanuseks oli vastanutel 43,8 eluaastat , uurimusest osavõtnutest oli 57% naised. Valimi moodustajaks ja küsitluse läbi viijaks oli AS Emor . Uurimuses kasutatud ankeet sisaldas 250 küsimust kokku, millest üks oli standardne küsimus, mida kasutatakse rahulolu ja õnnelikkuse uuringutes üle kogu maailma: “Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?”4 Viimasele küsimusele pidi vastama viiepalli skaalal, mille lõppudeks oli väga rahul ning üldse mitte rahul.
Kas Eestis ollakse oma eluga rahul?5 Veidi üle poolte vastajatest oli oma eluga kas siis rahul või väga rahul. Viimase küsimuse tulemus kordab protsendipealt 2003. aasta novembris Eestis läbi viidud Eurobaromeetri uuringut , mille kohaselt oli Eesti elanike eluga rahulolu Euroopa Liidu praeguse 25 liikmesmaa seas kõige madalam. ( Uuringus osalenud riikidest jäid Eestist tahapoole veel vaid Rumeenia ja Bulgaaria.)6 Kõikidest vastajatest oli oma eluga väga rahul 51 inimest ehk vaid kolm protsenti 1753. Viis protsenti vastajatest vastupidi ei olnud oma eluga sugugi rahul, 67 vastajatest, mis teeb neli protsenti, ei osanud vastata antud küsimusele.
Millised on siis need olulised tegurid, mis eestlaste rahulolu hinnanguid mõjutavad?7
Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus , haridus , abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud.8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga .9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille eesmärk oli välja selgitada eluga rahulolu parimad näitajad väliste kui ka isiksuslike tegurite hulgast.
Tulemuseks kujunes, et eluga rahulolu hinnangud olid oluliselt ja üksteisest sõltumatult seotud neurootilisus (üks viiest põhilisest isiksuseomadusest), vanus, sotsiaalne kapital (indeks, mis näitab kuivõrd inimene osaleb erinevate vabatahtlike organisatsioonide töös ja kuivõrd usalduslikud on ta suhted teiste inimestega), sissetulek, tööalane staatus (töölkäijad vastandina neile, kes ei tööta), kodakondsus ning meelekindlus (teine viiest põhilisest isiksuseomadusest).10
Nendest kõigist seitsmest tunnusest moodustus nö. “õnne valem”11, mis seletab ligikaudu 22 protsendi inimeste eluga rahulolu hinnangute variatiivsusest. See pole suur näitaja, kuid see väike osa (üks neljandik-viiendik) võib olla just see, mis elamisväärset elu kõlbmatust eristab. Kõige olulisem näitaja on neurootilisus: mida emotsionaalselt stabiilsem inimene, seda enam on ta oma eluga rahul ning mida tasakaalutum ta on, seda enam näib talle, et tal on põhjust oma elu üle nuriseda. Seda arvestades ei erine Eestis elav inimene ülejäänud maailmast: esikohal on loomupärane kalduvus kogeda või mitte kogeda negatiivseid emotsioone. Erinevalt mujal maailmas läbi viidud uuringutest, ei olnud eluga rahulolu hinnangutes olulisemal kohal positiivsete emotsioonide kogemine ehk ekstravertsuse määr.12 Selle põhjal võib öelda, et Eestis elav inimene on õnnelik eelkõige juhul, kui ta suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Vähem oluline on see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik – omadused, mis määravad ära meelekindluse.
Uuringu järgmiseks olulisemaks teguriks kujunes vanus: „Noored inimesed Eestis on märgatavalt õnnelikumad kui vanemad inimesed.“13 Kui uuringule vastanud jagada viie aasta kaupa vanusegruppidesse, oleks selgelt eristatav, et kõige enam rahul oma eluga oleks 15–19-aastased, sellest east alates läheb eluga rahulolu kuni 35–39 eluaastani järjepidevalt allamäge. Alates 35–39 eluaastast jääb eluga rahulolu peamiselt paigale, kuigi väike langus toimub vahemikus 55-59 eluaastat ning väike tõus viimases vanusegrupis, mis on 70-74 eluaastat. Ilmselt ei ole siinkohas tegemist siiski puhtalt vanuseliste iseärasustega, hoopiski vaid aastakäigu erinevustega rahulolu tasemes. Taolise interpretatsiooni kasuks räägib muu hulgas asjaolu, et Rootsis aastatel 1998–2000 läbi viidud analoogse esindusliku uurimuse kohaselt inimeste rahulolu ja õnnetunne vanuse kasvuga hoopiski tõusis.14
Sissetulek mängis küll suurt rolli eluga rahulolus, nimelt mida suurem oli raha hulk, mille vastaja ja/või vastaja perekond küsitlusele eelneval kuul kätte sai, seda kõrgem oli eluga rahulolu hinnang, aga sellest olulisem roll oli siiski sotsiaalsel kapitalil. Mida rohkem inimesed usaldavad teisi inimesi, arvavad, et enamik on ausad, tunnevad huvi poliitika vastu ja osalevad vabatahtlike organisatsioonide töös, seda enam on nad oma eluga rahul.15 Selle põhjal saab öelda, et ühiskondlik elukas, kellena Aristoteles inimest määratles, pole eestlastes (ja teistes, kes siin elavad) veel päris kaduma läinud.
Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne.16 Kõikide ülejäänute hulgast olid oma eluga rahul kõige vähem töötud ja lisaks need, kes pole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötajate hulgas mängib suuremat rolli ametipositsioon: spetsialistid ja juhid on oma eluga märgatavalt enam rahul kui näiteks lihttöölised ja teenindajad.17
Väiksemal määral on rahulolu hinnangud seotud kodakondsusega: oma eluga on vähem rahul need, kellel puudub kodakondsus (nn välismaalase passi omanikud ).18
Mitte vähem kõnekad ei ole tegurid, mis ei kuulu “õnne valemisse”.19 Näiteks ei mängi mingit rolli eluga rahulolemises see, kas oled mees või naine. Samuti ei olnud vahet eestlastel ja teistel rahvustel, kes Eestis elavad, kui arvesse võtta vastajate kodakondsus. Kuigi need, kes on saanud vähemasti teatud aja ülikoolis käia (st lõpetamata kõrgharidusega), ning kõrgkooli lõpetanud on madalama haridustasemega inimestest õnnelikumad, muutuvad need erinevused ebaolulisteks teiste oluliste tegurite arvesse võtmisel. Uurimuses tuli ka välja, et elust naudingu tundmiseks ei pea tingimata Tallinna kolima . Elust tuntakse hoopis suuremat mõnu Hiiumaal ning mitmes muus Eestimaa paigas.20
Anu Realo uuringu kokkuvõte oleks järgmine: eluga rahulolu uuringud Eestis püstitavad kaks põhilist küsimust.
Miks eestlased ja teised Eestis elavad rahvused on nii vähe oma eluga rahul?
Kas Eestis õnnelikult elamiseks on olemas oma eriline valem?21
Antud uuringus võrreldi näiteks Taani ja Rootsiga , kus 2003. aasta sügisel oli oma eluga kas rahul või väga rahul 96 ja 93 protsenti vastajatest, mille kõrval näib Eestis elu üsna kahvatu välja. Torkab muidugi silma, et eluga rahulolu on üldse madalam Euroopa Liidu uutes ja vaesemates liikmesmaades. Kõige lihtsam seletus on selles, et Eesti koos teiste mahajääjatega pole veel jõudnud “postmaterialistlikusse” faasi, kus raha eest enam õnne juurde osta ei saa. Seda võimalust kinnitab Eesti asend Ronald Ingleharti maailma väärtusteuuringu (World Values Survey) kaardil (Lisa 2.): Eesti inimene peab ikka veel võitlust turvalisuse ja ellujäämise eest ning tal pole aega ega vahendeid, mida kulutada enese täiendamisele ja avaldamisele, mis on vajalik selleks, et olla õnnelik. õnneks näitavad uuemad uuringud, et võrreldes kahe-kolme aasta taguse seisuga on eestlaste rahulolu siiski mõnevõrra kasvanud. Nagu siintoodud diagrammilt näha, oli 2004. aasta sügisel oma eluga rahul või väga rahul 70 protsenti elanikest. Sellest, et rahulolu hüppeline tõus (ühe aastaga 17 protsenti) polnud mõõtmisviga, annavad tunnistust 2005. aasta kevadel läbi viidud eurobaromeetri küsitluse tulemused, mille kohaselt oli oma eluga rahul või väga rahul 67 protsenti Eesti elanikest. Need tulemused annavad lootust, et Eestist on tasapisi saamas elamisväärsem ja õnnelikum paik.22 Eestis elanikud pole küll teiste eurooplaste ja põhjaameeriklastega võrreldes kõige õnnelikumad, on õnneliku elu valem üldiselt siiski sarnane teiste maade omaga . Rahulolu juured eluga on peamiselt siiski inimeses endas: inimesed, kes väldivad negatiivseid emotsioone ja kalduvad usaldama teisi inimesi, on eluga rohkem rahul, kui need, kes vihastavad ja on teiste inimeste suhtes vaenulikud.23 Harvaesinev on aga see, et ekstraverdid – need, kes kogevad valdavalt positiivseid emotsioone – ei ole oma eluga rohkem rahul.24 Seda suudavad ainult kordusuuringud välja selgitada, kas on hetkel tegemist juhusega või tavapärase Eesti iseloomuga .
Samuti leidus interneti artiklist , et tingitult tööle pühendumisest ei jää tänapäeval inimestel aega oma nii öelda pehmete väärtuste täide viimiseks .
Teises artiklis küsitleti Ivar Trönerit, kes seletas Eestis elavate inimeste õnnelikkust või vastupidisest ning mis seda põhjustab ja miks põhjustab.

1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?

Õnnelikkuse seisukohast on väga oluline uurida väärtusi. Euroopas on kahtlemata uurinud kõige enam õnnelikkust Ruut Veenhoven, kes juhib Rotterdami ülikooli juures õnneuuringute keskust. Keskus koostab iga aasta õnneindeksi, kus on ka Eesti andmed vaadeldavad.
Selgub , et 95 riigi seas asetume õnnelikkuse poolest 73. ja 74. kohale. Tuleb välja, et meist märksa kehvemal järel riikide elanikud on õnnelikumad.
Kõige kurvem on see, et eesti lapsed on Euroopas peaaegu kõige õnnetumad, neist tahapoole jäävad ainult Leedu lapsed. Laste heaolu poolest koolis oleme lausa viimasel kohal.
Ka Euroopa vaimse tervishoiu uuringute tulemused annavad eestimaalastele kehva tulemuse: kolmveerand elanikest on kurnatud , neljandik frustreeritud.25

1.3. Miks on see nii?

Eestis on toimunud lühikese aja jooksul suured muutused. Õnnelikkus näitab ka seda, kuidas inimesed tajuvad oma toimetulekut ühiskonnas.
Meil on väga palju inimesi, kes ei tule toime või on piiril , kus tuleb õppimise või töö peale nii palju jõudu kulutada, et pehmete väärtuste elluviimiseks ei jätku aega.
Paradoks ongi selles, et õnnelikud inimesed ei ole kõige rikkamad ega targemad. Tundke rõõmu sellest, et käite kahe jala peal ja olete terved . See on juba piisav põhjus. Loovust ja naeratust peaks igas päevas rohkem olema.
Õnnelikkuse seostamine majandusliku eduga on ratsionaalse ühiskonna mõtteviis. Kogu lääne ühiskond muutub järjest individualistlikumaks. Individualism on hea, kui see aitab meil ennast teostada ja sealjuures teisi näha. Paraku muutub lääne ühiskonna individualism võitluslikuks, see ilmselt kruvib ka õnnetunde kinni.
Üks viis vaadelda õnnelikkust on vaadelda nende tuntud inimeste elu, kes on end elus teostanud. Tuleks lugeda enam nende elulugusid ja mõelda nendega kaasa, jälgida, mida nad oma elus tegid, et end rõõmsana tundsid. Märksa rohkem teame ju inimesi, kes on õnnetud ega suuda end elus teostada.
Et olla õnnelik, pole vaja olla kuulus, võib olla lihtne õpetaja või lapsevanem, võib olla õnnelik iseenda üle.26

1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?

Töökohauuringud näitavad selgelt, et need, kes teevad ebameeldivat tööd, aga on õnnelikud, muudavad ajapikku ameti endale kutsumuseks ja saavutavad häid tulemusi. Kes ei ole töökohas õnnelikud, nende töötulemused pole head ja nad lahkuvad töölt.
Kauaaegne APA president Martin Seligman on oma uuringus välja toonud kolm lihtsat põhjust, miks inimesed töökohal õnnelikud pole. Inimesed tunnetavad tööl tugevat konkurentsi, neil on vähe otsustusvõimalusi ja töökohal valitseb pessimistlik meeleolu. Samal ajal on näiteks USA iseseisvusdeklaratsioonis õnne otsimine kuulutatud ameeriklaste pühaks õiguseks. Eestlaste põhiseadus sellist asja ette ei näe. 27

1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?

Koolisüsteemis on meil palju pingeid, see näitab arenguvõimalusi. Soome õpetajate koolitusel rõhutakse pehmetele väärtustele – hoolimisele, tähelepanelikkusele ja sallivusele ning koostööoskustele ja usaldusele, mitte ei keskenduta karistamisele, järelevalvele, keerukate reeglite loomisele.
Õnnelikkus näitab alati ka seda, kui palju inimesed usaldavad üksteist. Kui valitseb usaldamatus, siis näitab see, et tehakse vähe koostööd, tuntakse vähe rõõmu üksteisest.
Ameerika teadlane Martin Seligman on välja andnud maailmakuulsa raamatu «Optimistlik laps», kus juba 10aastastele lastele õpetati optimistlikku mõtlemist.
See mõtteviis aitab lapsel elus paremini toime tulla. See tasub ennast ära. See, kui palju vanemad investeerivad lastesse psühholoogilist kapitali, palju nad naeratavad lastele, palju on neil ühiseid positiivseid tegevusi – see on otseselt seotud inimese hilisema elukaarega.
Rahulolevatest peredest sirguvad rahulolevad lapsed, kes suudavad end elus paremini teostada. Pessimistidel läheb koolis ja spordis kehvemini, kui nende tegelikud eeldused võimaldaksid, neil on kehvem tervis, lühem eluiga ja nad on viletsamad suhtlejad. Valimistel kaotavad nad optimistlikele vastastele, kinnitavad uuringud.28

2.Millised väärtused vajavad kaitset?

Kus me oleme? (kes me oleme?)
Miks see olukord on tekkinud? (miks me sellised oleme?)
Kuhu me tahame jõuda? (kelleks me tahame saada?)
Kuidas saab olukorda muuta? (saada selleks, kes me tahame olla?)29

2.1. Mis üldse on „väärtused“?

Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist.
Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada.
Vaja kujutlusvõimet, et kujutada ette praegusest erinevat situatsiooni. Mis oleks, kui kõik oleks teisiti.30

2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused?

Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus,lugupidamine).
Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon , vaesus , alandus, häbi).
Väärtused võivad olla konfliktis . Tuleb teha valik.31

2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?

Eesti asend maailma väärtuskaardil (Ingleharti-Welzeli järgi): Eesti on hästi arenenud traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel , ent maha jäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel.
Negatiivne vabadus domineerib positiivse vabaduse üle, hedonism.
Eesti Inimarengu aruanne: Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üle.
Lõhe tegeliku käitumise ja sõnade vahel.32

2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend?

Majanduslikud väärtused on ülimuslikud.
Majanduskasv kui vahend hea elu elamiseks.
Inimressursist rääkimine dehumaniseerib inimese. Vastastikuse austuse moraali järgi inimene eesmärk, mitte kunagi vahend.
Majanduse, ühiskonna õitseng pole võimalik ilma inimese õitsenguta. Inimest ei tohiks instrumentaliseerida.33

2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?

Läbi hariduse.
Luues keskkonna, kus nende väärtuste järgi elamine on võimalik.
Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse.
Arutledes väärtuste ja hea elu seose üle.34

2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?

Tervis (tervislikud eluviisid ), loodus.
Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus,sallivus, jt).
Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne,lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus, jt).
Laiemas mõttes on vaja jõuda selleni , et eesmärgiks hakatakse pidama mitte majanduse vaid inimese õitsengut, kooselu.
Võtmevaldkond on haridus . Hariduse sisu sõltub väärtustest.35

2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks

Inimese enesevalitsemise teooria: Hariduse eesmärk on suurendada inimese vabadust, valikuvõimalusi, autonoomiat.
Inimkapitali teooria: Hariduse eesmärk on majanduse õitseng. Inimkapitali väärtustamine: mida haritum tööjõud, seda suurem tootlikkus .
Inimõitsengu teooria: hariduse eesmärk on tagada inimese õitseng (individuaalne hüve).
Kodanikukasvatuse teooria: hariduse eesmärk on valmistada ette inimest ühiskonnas koos teistega
elamiseks (tagada kõigi hüve).36

2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees

Mõtestada hariduse sisu, jõuda selgusele hariduse eesmärkides.
Eesti ühisväärtuste ausse tõstmine hariduses. Uue õppekava ülesehitamine väärtustepõhiselt. Loovuse, eneseväljenduse arendamine, moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste edastamine , osalusdemokraatia õppimine, kodanikukasvatus.
Alushariduse väärtustamine ( inimeseks kasvatamine algab enne kooli).37

3.3. Küsitluse analüüs

3.1. Koolis käimise eesmärgid.

Tabel 1. Miks Sa käid koolis?
MIKS SA KÄID KOOLIS?
Kooli aste
N
M
Koolis saab suhelda sõpradega
põhikool
4
3
gümnaasium
4
8
Kool valmistab eluks ette
põhikool
19
18
gümnaasium
62
62
Aja veetmise koht
põhikool
gümnaasium
1
2
Vanemad/hooldajad sunnivad
põhikool
6
1
gümnaasium
1
2
Kool kui suhtlemiskoht - kommentaarid vastanute poolt puuduvad.
Eluks ettevalmistus: ilma koolita ei suuda tänapäeval mitte midagi teha; et saada haridus, seejärel hea töökoht ja elus hakkama saada; suunab sind; omad teadmisi; saab hariduse; kohustuslik ka; et edasi õppima minna; meeldib uusi asju teada saada; soovin edasi minna ülikooli, et siis hea palgaga tööd leida; soovin head tööd.
Aja veetmise koha kommentaarid puuduvad.
Vanemad või hooldajad sunnivad - kommentaarid puuduvad samuti.
Kommentaarid koolis käimise kohta vastuste põhjal.
Suurem osa õpilastest arvab koolist kui eluks ette valmistajast. Kommentaarides oli toodud ka koolis käimise põhjuseks ülikooli sissepääsemine. Ülikooli minemise peamiseks põhjuseks oli suure palgaga töökoha saamine. Sellest võib järeldada, et enamus tahab pigem saada suurt palka, kui töötada sel alal, mis neile meeldib. „Haridus on edu alus.“38
Väiksem osa õpilasi leiab jällegi, et kool on hea koht sõpradega suhtlemiseks ning osa õpilasi käib koolis vaid selleks, et neid sunnitakse .
Põhikooli vastanute väiksem osa pole veel täielikult saanud aru koolis käimise põhimõttest, kuid enamus siiski mõistab, et kool valmistab eluks ette, mida tõestab küsitlus. Oma järeldusi tehes arvan siiski, et see väiksem osa õpilasi pole lihtsalt täielikult kindel oma tulevikuplaanides ning alles avastavad end.
Mare Leino poolt tehtud Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakute uurimuses tuli välja, et Eesti üliõpilastele on kool samuti tuleviku jaoks oluline.39 Võrdluseks toon Eesti üliõpilaste assotsiatsioone seoses kooliga eelpool nimetatud artikli põhjal:
Negatiivsed kommentaarid: vahel tüdimus ja väsimus; pahandused; mured; vahel päris raske.
Kool suhtlemiskohana: meeldivad kaaslased; suhtlemine ; kool on koht, kus kohtutakse sõpradega; lõbusad klassikaaslased.
Kool kui vaba aja veetmise koht: huvitegevus ; vaba aja veetmine ; kohvik ; toredad kooliüritused; hobid.
Positiivsed hoiakud: koolis saab nalja ; loomingulisus; rõõmud; emotsioonid .
Näited sotsialiseerivast koolist: stabiilsuse tagaja massides; kindlad nõuded ja reeglid; distsipliin ; tagab normaalse arengu; väärtustesüsteemi kujunemise koht.
Kool on vajalik tulevikuks: koht, kus saadakse haridust, et teha tulevikus oma karjäär; baasteadmised elu jaoks; õpin õigesti elama.40

3.2. Õppimise eesmärgid.

Tabel 2. Miks on Sinu arvates vaja õppida?
MIKS ON SINU ARVATES VAJA ÕPPIDA?
Kooli aste
N
M
Teadmiste omandamiseks
põhikool
9
5
gümnaasium
36
33
Eluks vajalik
põhikool
15
17
gümnaasium
26
39
Õpin ainult sest kästakse
põhikool
1
gümnaasium
1
2
Õpin ainult aja sisustamiseks
põhikool
gümnaasium
1
Teadmiste omandamiseks kommenteeriti: teoreetiliselt teadmised aitavad kaasa ellu astumisel (praktikas).
Eluks vajalik: vajalik hea töökoha otsimisel ; ilma selleta ei kujuta ette, kuidas teha ka kõige lihtsamaid arvutusi ja kuidas kirjutatust aru saada; et elus läbi lüüa, pead sa ka midagi teadma; ilma hariduseta hakkama ei saa; tulevikus pole midagi peale hakata, hakkad prükkariks vms.; kui sa alguses õpid, siis pärast on sulle eluks vajalik; mängib suurt rolli töö otsimisel; et harida ennast.
Õpin ainult, sest kästakse variandil puuduvad kommentaarid.
Õpin ainult aja sisustamiseks vastusel samuti puuduvad kommentaarid.
Kommentaarid õppimise vajalikkuse kohta vastuste põhjal.
Nende arvamuste põhjal võib öelda, et vastanud õpilased mõistavad siiski mingil tasandil kokkuvõtvalt, et hariduse omandamine on vajalik enda jaoks ning nad ei võta seda ükskõikselt. Selle mõistmine algab samuti juba varasest east, mille tõestuseks on põhikooli õpilaste vastused.

3.3. Sõprade olulisus.

Tabel 3. Miks on Sulle sõbrad olulised?
MIKS ON SULLE SÕBRAD OLULISED?
Kooli aste
N
M
Sõbrad aitavad veeta aega
põhikool
5
12
gümnaasium
16
21
Sõpradest on kasu/abi
põhikool
9
8
gümnaasium
28
32
Nende seas tunnen end vajalikuna
põhikool
7
3
gümnaasium
19
14
Polegi sõpru vaja
põhikool
3
gümnaasium
1
3
Sõbrad aitavad veeta aega: niisama; nad on kõige paremad; neist on muidugi kasu ka aegajalt ; sõbrad on elu, ilma sõprussidemeteta ei saa keegi hakkama elus; suhelda on vaja.
Sõpradest on kasu ja/või abi: nad on alati olemas, kui neid vajad; saad jagada mõtteid ja tundeid kellegagi, kes saab aru; aitavad sind, kui sul on probleeme; sõbrad lihtsalt vajalikud; nad on ägedad, neile saab loota; sõpradelt saab häid nõuandeid; sõpru saab usaldada; kui on mure, saab pöörduda tema poole; sõbrad on tähtsad, aitavad vaba aega veeta ning end vajalikuna tunda; sõbrad on alati toeks ; sõbrad aitavad välja ja ilma nendeta poleks elul mõtet.
Nende seas tunnen end vajalikuna: sõbrad on nii abiks, kui ka toeks; nad on mulle toeks; nad on mul alati olemas; sõbrad ongi kogu mu elu; tunnen, et olen keegi.
Polegi sõpru vaja - sel valikul puudusid kommentaarid.
Kommentaarid sõprade olulisuse teemal.
Antud küsimusel oli kõige rohkem kommentaare vastajate poolt, millest võib järeldada, et noortele on sõbrad ühe suurema tähtsusega nende elus ning seda hinnatakse kõige kõrgemalt.
Sõprade tähtsuseks kujunes nende abivalmidus ning võrdselt jagunes enda vajalikkuse tundmine ning aja veetmise abivahendina.
Võrdluseks võib tuua Mare Leino uurimuse Eesti üliõpilaste arvamused:
Sõbrad ja vaba aeg: seltskond ; tulised vaidlused; šoppamine; kvaliteetaeg ; head kohvikud ; stressi maandamine ; enese laadimine ; lõõgastus.
Otsene kasu: tugi; abi; nõuanded; toetus; aitavad toime tulla; teineteise toetus raskustes; kaitsevad .
Sõpru saab usaldada, nad tekitavad hea tunde: soojad; vahetud ; rahulolu; naer; rõõm; austus; hea läbisaamine; samad väärtused; kes hoolivad; lähedased; nagu pere.
Muud kommentaarid: tuttavaid on palju, sõpru vähe; tavaliselt üheealised; erinevatel eluperioodidel erinevad sõbrad; lemmikloomad .41

3.4. Raha tähendus.

Tabel 4. Milleks on raha vaja?
MILLEKS ON RAHA VAJA?
Kooli aste
N
M
Et hästi elada
põhikool
10
9
gümnaasium
33
44
Et elus püsida
põhikool
11
14
gümnaasium
33
30
„Raha“ tähendus on negatiivne
põhikool
gümnaasium
3
4
Hästi elamiseks: ei tähenda, et ilma rahata ei saaks hästi elada; raha on lihtsalt tähtis; raha võrdub võimuga; et elu vürtsitada; eneseteostuseks; et osta riideid ja toitu.
Eluks püsimiseks: ilma rahata ei saavuta elus palju; raha ei pea olema nii palju, et seda võib jalaga segada, vaid niipalju, et elus edasi minna; olgem ausad, kõik peale õhu maksab; raha on vaja näiteks maksude maksmiseks; nagu öeldakse „Rahata ei saa elada.“; õnn ei sõltu rahast, raha näitab jõukust ja intelligentsi seda teenida.
Negatiivsed kommentaarid: inimesed hoolivad rahast rohkem kui oma lähedastest.
Kommentaare raha vajaduse kohta.
Vastanutele on raha pigem abivahend eneseteostuseks ning eraelu huvitavamaks muutmiseks. Raha negatiivne tähendus kujuneb välja õpilaste vanemaks saamisel. Suurem osa õpilasi arvab siiski, et elu üks suurim eesmärk on saada väga edukas tööpositsioon, et teenida suuri raha summasid.
Paralleeli võib tuua ka sellele küsimusele Mare Leino uurimuse Eesti üliõpilaste assotsiatsioone:
Neutraalsed: eluks vajalik; selle eest saab kaupu ja teenuseid; toimetulekuallikas; esmatarbevahendid; palk, sularaha , euro, pank .
Raha tagab ilusa elu: võimaluse elamisväärseks eluks; rahata ei saa olla õnnelik; kõikide hüvede alus; aitab elu nautida; pakub rahuldust; saab endale midagi lubada; ilusad asjad.
Negatiivne tähendus: kui seda pole, on halb, kui liiga palju – ka paha; probleemid; ei tee õnnelikuks; paber, mida tähtsustatakse üle; võim; stress ; kuidas hankida?42

3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek.

Tabel 5. Kui Eestis peaksid kõik noored läbima sõjaväe teenistuse, kas oleksid sellega nõus? Miks?
KUI EESTIS PEAKSID KÕIK NOORED LÄBIMA SÕJAVÄE TEENISTUSE, KAS OLEKSID SELLEGA NÕUS? MIKS?
Kooli aste
N
M
Jah, saab uusi kogemusi/teadmisi
põhikool
1
2
gümnaasium
17
22
Jah, ei tohiks olla soolisi eeliseid
põhikool
2
gümnaasium
5
2
Jah, kodumaad on vaja kaitsta
põhikool
1
gümnaasium
3
8
Jah, muud põhjused
põhikool
6
5
gümnaasium
7
7
Ei, naistel ei tohiks olla kohustuslik
põhikool
6
1
gümnaasium
27
19
Ei, sõjavägi on riigile liiga kulukas
põhikool
gümnaasium
1
Ei, sõjavägi peaks olema valikuline
põhikool
8
gümnaasium
4
8
Ei, põhjustab eluaegseid traumasi/rikub elud ära
põhikool
gümnaasium
3
1
Ei, muud põhjused
põhikool
10
7
gümnaasium
13
12
Sõjaväe kohustuslikuks muutmine jagab õpilased kahte rühma:
Üks pool nõustub, mille enamus arvab, et sõjaväes saaks uusi kogemusi ning teadmisi, mis võiksid elus kujuneda vajalikuks. Väike arv õpilasi arvas ka, et ei tohiks olla soolisi eeliseid, näiteks võib tuua kolm Eesti tütarlast, kes läbisid sõjaväe kehtestades sellega end vastassoo keskel.43
Vastanute seas leidus ka mõningaid patrioote, kes nõustuvad sõjaväe kohustuslikuks kehtestamisega ning sellega kaitsevad ja/või teenivad oma kodumaad.
Teine pool leiab, et sõjaväe kohustuslikuks tegemine kõigile oleks halb idee, kui osa inimesi poleks füüsiliselt võimelised või sõjaväe teenistus segaks nende õpiteed.
Mõned venerahvusest vastajad leidsid , et Eestis peaksid sõjaväe teenistuse läbima ainult eestlased.

3.6. Välismaale kolimine ja reisimine.

Tabel 6. Kas Sa tahad minna elama välismaale? Miks?
KAS SA TAHAD MINNA ELAMA VÄLISMAALE? MIKS?
Kooli aste
N
M
Jah, parem kliima/keskkond
põhikool
1
gümnaasium
3
15
Jah, saab kogemusi/teadmisi (õppima)
põhikool
3
2
gümnaasium
12
6
Jah, kergem tööd leida/paremad töötingimused/töö võimalused/parem palk
põhikool
5
2
gümnaasium
11
6
Jah, reisimise eesmärgil/laiendada silmaringi
põhikool
7
gümnaasium
9
9
Jah, muud põhjused
põhikool
3
2
gümnaasium
11
14
Ei, Eestis on sõbrad/pere
põhikool
3
gümnaasium
3
3
Ei, Eestis piisavalt hea elada/kodumaa
põhikool
7
5
gümnaasium
15
19
Ei, võõras kultuur/teistsugune ühiskond
põhikool
1
gümnaasium
1
Ei, muud põhjused
põhikool
6
6
gümnaasium
11
10
Välismaale kolimise ja/või reisimise küsimuse vastused diferentseerusid. Välismaale minemisele on mõelnud pigem gümnaasiumi õpilased, kes on rohkem kursis maailmaga ning ümbritsevaga. Põhikooli vastanud ei taha minna välismaale peamiselt sealse võõrkeele ning võõra kultuuri tõttu. Vastupidiselt neile gümnasistid pigem tahaksid just tutvuda ning avastata ka oma silmaga uusi kultuure.

KOKKUVÕTE

Antud uurimistööd koostades olen omandanud palju uusi teadmisi väärtustest. Sain vastuseid küsimustele nagu mis on väärtused, mis seisus on eestlaste väärtushinnangud, mis teeb eestlase õnnelikuks, mida arvavad põhikooli ja gümnaasiumi õpilased haridusest, sõpradest ja rahast.
Küsitluses osutusid valituks seitsmendate klasside õpilased kui põhikooli keskastme esindajad ja gümnaasiumi õpilased, kellel on enamjaolt välja kujunenud oma maailmavaade.
Vastanute arust mängib hariduse omandamine suurt rolli edasises elus, sõprussuhted on olulised ning rahata oleks elus raske toime tulla. Vastused ajateenistuse teemal olid erinevad – need, kes olid teenistusse astumise poolt, pidasid tähtsaks uute kogemuste omandamist, aga paljud ei pidanud oluliseks ajateenistuse muutmist kohustuslikuks naiste jaoks.
Uurimuses erines sarnasusi Eesti üliõpilaste ja põhikooli ning gümnaasiumi vastajate vahel kooli ja haridust puudutavatel teemadel, erimeelsusi erines raha puudutaval teemal.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml , (19.03.2009).

Alustame õnnelikest lastest, 22.02.2007, http://www.jt.ee/260207/esileht/arvamus/20005018.php , (20.03.2009).

Haridus, nr. 11-12 2007.

Haridus, nr. 9-10, 2007.

Eesti Päevaleht, 18. jaanuar 2005, http://www.epl.ee/?artikkel=283046 , (17.03.2009).

Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html , (20.03.2009).

Tarbija24, Milles peitub õnne valem?, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne-vale m, (20.03.2009).

Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?, 27. november 2007, http://www.president.ee/img/pilt.php?gid=105427 , (20.03.2009).

LISAD

Lisa 1. Õpilaste väärtushinnangute küsitluse ankeet.

Uurimus
Palun täida see anonüümne küsitlus tõmmates ring ümber sobivale. Punktiirridadele võid kirjutada enda mõtteid või kommenteerida oma valikut.
(Ring tõmmata ümber ainult kõige tähtsamale).
Sugu М N
Kooli aste Põhikool Gümnaasium

• Miks sa käid koolis?
  

Koolis saab
suhelda sõpradega
Kool valmistab
eluks ette
Aja veetmise koht
Vanemad/hooldajad sunnivad
.......................................................................................................................................................

• Miks on sinu arvates vaja õppida?
  

Teadmiste omandamiseks
Eluks vajalik
Õpin ainult sest kästakse
Õpin ainult aja sisustamiseks
.......................................................................................................................................................

• Miks on sulle sõbrad olulised
  

Sõbrad aitavad veeta vaba aega
Sõpradest on kasu/abi
Nende seas tunnen end vajalikuna
Polegi sõpru
vaja
.......................................................................................................................................................

• Milleks on raha vaja?
  

Et hästi elada
Et elus püsida
„Raha“ tähendus on negatiivne
.......................................................................................................................................................

• Kui Eestis peaksid KÕIK noored läbima sõjaväe teenistuse, kas oleksid sellega nõus?
  Miks?
  

.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................

• Kas Sa tahad minna elama välismaale?
  Miks?
  

.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................

Lisa 2. Inglehart-Welzel'i kultuuride positsioneerimise kaart.

1Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml , (19.03.2009)
2Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html , (20.03.2009)
3Sealsamas
4Sealsamas
5Sealsamas
6Sealsamas
7Sealsamas
8Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html , (20.03.2009)
9Sealsamas
10Sealsamas
11Sealsamas
12Sealsamas
13Sealsamas
14Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html , (20.03.2009)
15Sealsamas
16Sealsamas
17Sealsamas
18Sealsamas
19Sealsamas
20Sealsamas
21Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html , (20.03.2009)
22Sealsamas
23Sealsamas
24Sealsamas
25Tarbija24, Milles peitub õnne valem?, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne-vale m, (20.03.2009)
26Sealsamas
27Tarbija24, Milles peitub õnne valem?, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne-vale m, (20.03.2009)
28Sealsamas
29Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?, 27. november 2007, http://www.president.ee/img/pilt.php?gid=105427 , (20.03.2009)
30Sealsamas
31Sealsamas
32Sealsamas
33Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?, 27. november 2007, http://www.president.ee/img/pilt.php?gid=105427 , (20.03.2009)
34Sealsamas
35Sealsamas
36Sealsamas
37Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?, 27. november 2007, http://www.president.ee/img/pilt.php?gid=105427 , (20.03.2009)
38Alustame õnnelikest lastest, 22.02.2007, http://www.jt.ee/260207/esileht/arvamus/20005018.php , (20.03.2009)
39Mare Leino, Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest, Haridus, 11-12 2007, lk 48
40Sealsamas
41Mare Leino, Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest, Haridus, 11-12 2007, lk 49
42Mare Leino, Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest, Haridus, 11-12 2007, lk 50
43Eesti Päevaleht, 18. jaanuar 2005, http://www.epl.ee/?artikkel=283046 , (17.03.2009)