Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
ja elementaarne, enne revolutsiooni aga oli sellel sõnal alandav tähendus. Moe valdkonnas loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja lihtrahva rõivastus asendas seda. Uhked ja kohevad soengud asendusid siledaks kammitud juustega. Ühesõnaga pöörati rohkem tähelepanu mugavusele, kui uhketele volangidele, sitsidele-satsidele ja lokkidele, seega on see ainult hea tagajärg. Kiriku mõju üritati ühiskonnas aina rohkem vähendada ja usku välja juurida, hävitati religioosseid sümboleid ja vaimulikele anti korraldus kiirelt abielluda. Kuigi sellistest karmidest usu ja kiriku vastu suunatud meetmetest loobuti, on see igaühe enda otsustada, kas see revolutsiooniaegne tegevus oli kasulik või kahjulik. Üks ilmselgelt negatiivne tagajärg, mis revolutsiooniga kaasnes, oli massiline kultuuripärandite hävitamine, alustated Bastille kindluse hävitamisest ja lõpetades raamatute ja arhiividokumentide põletamisega. See tegevus oli halb
edasi suuliselt • nt. maausk RELIGIOONIDE UURIMINE • Religiooniajaloos käsitletakse nii kirjeldavalt kui ka analüüsivalt ja kriitiliselt kogu inimkonna religioosset valdkonda, alates esimestest usudnite vormidest kuni suurte maailmausunditeni • nt. usundite teke ja kujunemine, ajalooline areng, õpetus jne. • Religioonifenomenoloogias otsitakse ja võrreldakse ülemaailmseid religioosseid ilminguid ja püütakse selgitada nende olemust ja tähendust • Religiooniantropoloogid uurivad usu kultuurilisi ilminguid • Erinevate kultuuride usulised rituaalid ja tavad (mis kujundavad vastavate rahvaste arusaama nende kohast maailmas ja suhtest ümbritsevaga) • nt. pühaks peetavad paigad ja ajad, eri usundite rituaalid, ohverdused • Religioonisotsioloogia läheneb religioonile ühiskonna vaatevinklist • Usu ja ühiselu suhete uurimine • nt
aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu ees ja tal tuli alati arvestada mõjuka aristokraatia soovide ja meeleoludega. Nõrka ja edutut kuningat, kes riigi julgeoleku tagamisega toime ei tulnud, võis alati ähvardada suurnike vandenõu ning vägivaldne võimult kõrvaldamine. Kuningavõim seisis Mesopotaamia rahvaste meelest jumaliku kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita ka olulisi religioosseid ülesandeid. Babüloonias näiteks peeti igal aastal üleriiklikke pidustusi, mille käigus kuningas jumala osa etendades rahva ette astus. See ei tähendanud aga veel kuninga enese jumalikustamist. Vaid üksikud Akkadi ja mõned sumeri kuningad nõudsid alluvatelt enda austamist jumalana. sellest ei kujunenud aga reeglit. Kuningat peeti küll jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid Egiptusele omane komme teda ennast jumalaks pidada Mesopotaamias ei juurdunud.
kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust
1 Induse oru ja aarja tsivilisatsiooni religioossed maailmavaated Raske on leida kaht religiooni, mis oleksid teineteisest sedavõrd erinevad kui seda on Induse oru ja aarjalaste religioonid. Induse oru ühiskonnal oli oma tähestik, millele pole tänini lahendust leitud. Teave selle ühiskonna olemuse kohta pärineb arheoloogiliste väljakaevamiste leidudest ja aarjalaste ürikutest, kus kirjeldatakse alistatud rahvaste religioosseid uskumusi ja kombeid. Leitud esemete seas on hulganisti usulise tähtsusega ja budismile iseloomulikke kujutisi: Bodhi-puu (Virgumise puu) ning elevandi ja hirve kujutised, inimeste kujukesed, kes istuvad jalad risti, käed põlvedel, silmad poolkinni, olles mõtlusasendis. Neist leidudest on järeldatud, et mõtlus ja sellega tegelemine pärineb täiesti kindlalt Induse oru tsivilisatsioonist. Aarjalaste veedade järgi toonitas Induse oru religioon loobumist, mis oli
Egiptuse püramiidid Referaat 2 Sisukord: Sisukord:............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.Usk..................................................................................................................................5 2.Astmikpüramiidid...........................................................................................................6 3.Esimesed tõelised püramiidid.........................................................................................7 4.Giza püramiidid...............................................................................................
Isegi islami tähistas rohkem festivale ja tseremooniaid, et ma ei sobi sellega. Sarnasused / erinevused Juhul rituaalide, peol ja tseremooniaid on juudid ja kristlased nende suurimate ühine pidulik, lihavõtted.Tähendus tähistamine siiski erinevad umbes, sest juudid on tähistame vabanemist Egiptuse ja kristlaste leinama surma Jeesuse ja tähistada oma ülestõusmisest alates surnud. Lisaks sellele, ma arvan, et judaism ja islam on üldine, et nad on kaks religioonide kus on palju religioosseid tseremooniaid. Siin kleebisena kristlus on usk, mis natuke kurb, kuigi sakramentide on rituaal element, kuid paljud pidustuste ei käi kristliku kalendri täna. Võib-olla rohkem, kui sa tuled ära soojemaks riikides, kui nad on siin külmas Rootsis. Juutalaisuuden ja islami näiteks tähistab uut aastat koos usuliste tähenduses samas Rootsi kristlased tähistada uut aastat ilma usulistel põhjustel. Puhkepäev, kuid on religioosne tseremoonia / rituaal, et kõik kolm on üldine
kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse „Wellesto“ tegevuses, pikemat aega on ta töötanud „Sirbi ja Vasara“ (hiljem „Sirbi“) toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema „Mandragorat“ (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003).
Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust, ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik st. abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu riigikirikuga ja sisemised kannatused. Juba varasest noorusest alates oli tema ja vaimse vabaduse vahel igasugu takistusi. Kasvatuse, pieteedi, teiste inimsaatustega oli ta suletud olemasolnud kirikusse nagu vang nelja seina vahele. Ometi võitis ta need takistused ja jõudis päevavalguseni, ta tekitas protsessi mis
tootmisviis käsitööliste ühiskonnaga. Seda kunstivoolu iseloomustab kunsti naturalistlik detailitäpsus, naivistlik ruumikujutus, tinglik värvivalik ja ornamenditaoline kompositsioon. John Ruskin tuntud ühiskonna tegelane ja kriitik ülistas käsitööd, rõhutas töö ja loomingu, ilu ja praktika vajadust. Sellest ideest lähtudes lõi ta kunstirühmituse "Prerafaeliidid" . Prerafaeliidid eelistasid religioosseid või keerukaid kirjanduslikke teemasi, mis andsid neile mõnikord erootiliselt pingestatud allteksti. Selline stiil oli eriti oma itaalia päritoluga inglise maalikunstnikule ja luuletajale Dante Gabriel Rosetti (1828-1882) loomingule. Teiseks selle voolu kuulsaks esindajaks oli kunstnik, kirjanik ja ühiskonnategelane William Morris (1834-1896), kes pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitööoskuste päästmisele ja taaselustamisele. Ta uskus, et vabrikutooted olid kohmakad
sioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmi- sel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailma- pildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võr- relda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kiriku- arhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaal- ne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja- Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isik- suse vaba areng
Energia vaba voolamine tagab nii füüsilise kui ka vaimse tervise ja soodustab pikaealisust. Näiteks teatud punkte kehas saab mõjutada nõelravi abil. Hiljem, meie ajaarvamise alguses, muutusid taoismi ideed religiooniks, Laozid nähti kui jumalat, ja neid, kes tundsid hästi tema õpetust, peeti meistriteks. Taoismi õnn Hiinas pöördus 1960. aastatel, mil kommunistid kuulutasid teised ususüsteemid ebausuks; hävitasid templeid ja põletasid religioosseid raamatuid. Uskumused, tavad ja pühad Üks peamine printsiip taosimis on neuwei, mitte sekkumine ja vooluga kaasaliikumise põhimõte (kulgemine), mis sümboliseerib sundimatut ja loomulikku käitumist. Tao tunnuseks on pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yan ja yang) vastastikuse mõjuna. Algselt
kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust – looduspärasust
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut....................................................................
kogukond ümber paiknes. Peale 6500 eKr elavad inimesed aastaringsetes külades. Üks kogukond võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka. Inimesi maeti maa sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli laip matustega. Laip pandi hauda väljasirutatud, selili. Haudadest on leitut ka hauapanuseid, nt ripatseid, tööriistu. Seega oli nendel ka mingisuguseid religioosseid kujutlusi. Neoliitikum kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks peetakse savinõude valmistamise algust. Neoliitikumis on 3 arheoloogilist kultuuri Narva kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Sai alguse 5000 eKr Sai alguse 4000 eKr Sai alguse 3000 eKr Tegemist on üsna Kasutati paremat savi. Savi Erinev eelmistest primitiivsete savinõudega
mõjuga. Sama ei ütleks siiski Livia kohta tema julmad võtted (jõudis rohkem mõrvata), ebainimlikkus ja võimuahnus tundusid andestamatumad. Livia puhul aga hindan tema arukust, oskust olukord rahulik hoida, kavalust ning elu lõpul näidatud avameelsust. Heaks paralleeliks naisel end valitseda laskmisel tänapäevaga on Eesti Ekspressi sõnul Herman Simmi juhtum nädalaleht kirjutab, et viimane oli olnud oma abikaasa tuhvlialune. Teoses esines mitmeid kordi religioosseid endeid, mida tegelased tõsiselt võtsid ning mis tõepoolest ka midagi tähendasid (Claudiusele kukkus lapsena hundipoeg sülle; öökull kuulutas Herod Agrippale õnne ja õnnetuse saabumist; kui Claudius sõjakäigul palvet luges, kustus küünlaleek iseenesest, nagu ta pidi) ja täide läksid. Kuna kõike muud oli kirjeldatud nii neutraalselt ja tõetruult, Claudius ise rohkem austas kui uskus jumalustesse, siis tundusid kõik ended ja ettekuulutused ka nagu
See on küll äärmiselt sünge, aga samas valetatud siin ei ole. /.../ Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval./.../ Dies irae (1934) "Kohtupäeva" üks pikemaid luuletsükleid, mis pilkab väga selgelt Revolutsiooni. Pilkab noort järeltulevat põlve, kes püüab midagi saavutada. /.../ Kõik, mis me vanemail kord olnud püha, on meil vaid irvituseks ettekääne./.../ Üsna palju religioosseid sümboleid on sisse toodud, mis minule tähendab pühalikkust./.../ nõnda kõigi poolt sõimatud saab iga vasnegi Mooses./.../ Väga segane aeg tundub riigis olevat, kõik mäsleksid ja roniksid mööda lõputut seina, et saada isandaks, milleks paraku ei sobi keegi pööblitest. Viimases salmis kutsub luuletajaid üles, kirjutama oma pimedast raevust. Kuna see luuletus on etteheitev ühiskonnale, siis ma tõesti ei imesta, miks tollal nii julge ja otsekohene mees trellide taha pisteti.
ennustused teiste jaoks. Isegi need, keda on õnnistatud nägemisvõimega, võivad (ehkki harjumuspärasus teeb selle vähem märgatavaks) selle sleida piisavalt põhjust austuseks. Räägitud on pimedaile räägitud asjuist, mida ta ei ole võimeline täielikult hoomama ja mis on talle arusaamatud ja tunnetuslikult tühjad. Ometigi usub ta oma teejuhti ja nõustub temaga, et nähtavad asjad on olemas ja see täidab teda austusega. Sel viisil on meil veidikegi võimalik mõista religioosseid müsteeriume. Kui tegu on sõnadega, mis puudutavad ilmutust ja müsteeriumi, siis ütleb Berkeley: ,, On alandlik Kõhklematu usk meile (kus me ei suuda taibata ega mõista väidet) sobivaim, nii nagu paavstlik talupoeg usub väiteid, mida ta kuuleb ladinakeelsel missal. Kõrgid inimesed nimetavad seda pimedaks, paavstilikuks, mõtlematuks, irratsionaalseks. Mina omalt poolt pean märksa irratsionaalsemaks taotlust norivalt ja naeruvääristavalt vaidlustada pühi müsteeriume..
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
Kui inimesed on heatahtlikud, muutub maailm paremaks, eriti kui pahesid om liiga palju, ennustavad mõned taoistlikud kirjutised kataklüsmi, mille järel ilmub isand Lao (Laozi oma surematul kujul), et uuendada maailma nii moraalselt kui ka vaimselt. Taoistid ei oota passiivselt, millal see juhtub, vaid annavad oma parima, et arendada oma elus heasoovilikkust nii iseenda ku teiste hüvanguks. 5. Usutavad ja pühad Taoistid sooritavad mitmesuguseid religioosseid talitusi, millest sugugi kõik ei ole dao'ga seotud. Nende riituste hulka kuuluvad ohvriandide toomine templis, osalemine pühade tähistamises, et yin'i ja yang'i tasakaalustaada, ja korrektsete matuseriituste sooritamine, et täita surnu soov ühineda surematutega. Religioossed tavad Taoistlikud religioossed toimingud hõlmavad erinevaid vorme, näiteks enesearendamine meditatsiooni kaudu, ohvriandine toomine templis, kus taoistlike jumalate ja jumalannade kujutistega. Taoism paneb
tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Eleegia Mu süda meeltekoldes tuhastub ning aju söestub nikotiini vingus. Kas iial enam puhastub mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus? Ning iga läbipõetud aastaga
pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust tegevustik toimub Napolis. Lugu on ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, õnneliku lõpuga. pilkab rumalust ja jumalasulaste ,,Filocolo" liiderlikkust ja silmakirjalikkust. · Kirjutatud 1335. 1336. aastal, ning seda · Ükski novell ei puuduta otseselt peetakse esimeseks novelliks, mis on ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid kirjutatud proosa kujul. ega filosoofilisi teemasid. · Põhineb selle aja populaarsetel lugudel · Boccaccio andis omaaegsest Itaaliast Hispaania kuningapoja Florio ja sügavama läbilõike kui ükski teine Biancifiore vahel. renessansikirjanik. · Raamatu pealkiri tuleneb Florio · Puutumata ei jäänud ükski ühiskonnakiht pseudonüümist Filocolo. (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, ,,Teseida"
Tartu Ülikool Semiootikaosakond Joonas Kepler Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika Referaat Juhendaja: Irina Avramets Tartu 2006 Sissejuhatus Antud referaat heidab põgusa pilgu Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostikale. Kuna diagnostika on justkui meditsiini südamik (puudulikule diagnostikale järgneks küllalt tõenäoliselt puudulik ravi) , siis ei saa jätta käsitlemata ka arstiteadust tervikuna. Meditsiini võib traditsiooniliselt jaotada laias laastus kolmeks: diagnostika, teraapia ja profülaktika. Teraapia poleks tulemuslik ilma õige diagnostikata, samuti ka profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus. Semiootika ja meditsiinidiagnostika seosest Semiootikat ja arstiteadust võib mingil määral pidada nö vendadeks või koguni üheks tervikuk...
Jumalatelt millegi saamiseks tõid roomalsed neile andameid, värtusesemeid, toitu või ohvriloomi. Olulisel kohal oli rituaalide järgimine. Alistatud maade elanikelt oodati vaid Rooma jumalatele ohverdamist, see ei valmistanud suurt vastuseisu. Samas lõi see soodsa olukorra kultuuride ja uskude segunemiseks, mis juba nt Kreeka ja Rooma jumalate puhul oli toimunud. Rooma riigi relogioon kaotas tasapisi oma tähenduse seoses uute kultuste levikuga, sest üha enam usaldasid inimesed oma religioosseid tundeid ja vajadusi idapoolsetele jumalatele. 1. saj eKr langes Rooma mõjuvõimu alla ka Palestiina. Enne Augustuse valitsemisaja lõppu ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist aga oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse prokuraatori Juuda asevalitseja. See tekitas juutides rahulolematuse ning lootuse püsimise, et messias tuleb ning lõpetab iisraeli rahva hädad. 1. saj pKr tegutses rändjutlustaja Jeesus, kes
valgustus 19 saj tavadekogu). ,,Suuline Seadus" käsud ja korraldused, mis reguleerivad Toora (ehk "Kirjutatud Seadus") rakendamist. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud ja 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Judaismi põhiõpetused: · Tingimusteta monoteism (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalasse) · Religioon on lepingulist päritolu. Täites erinevaid religioosseid rituaale, siis jumal kaitseb, hoiab seda kogukonda. Praktiline, ratsionaalne leping. Testament ehk leping jumala ja juutide iidse kuninga vahel (Mooses I raamat). Jumal annab maa-ala Jordani jõe kaldal. · Eetika. 10 käsku ehk põhilised inimese käest nõutavad nõuded. 5. Vana Kreeka tsivilisatsiooni päritolu. Vana Kreekat peetakse euroopa kultuuri klassikaliseks päritolumaaks. Kultuuril suhteliselt pikk tekkelugu.
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
1. HALLUTSINOGEENID Hallutsinogeenid on ained, mis kutsuvad esile psüühikamuutusi. Nad muudatav taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone. Vastavalt sellele, millised elamused tekkivad, on hallutsinogeene ka liigitatud: fatnastika (ilmneb fantastiline maailm), psühhootika (tekkib mööduv psühhoos), müstikomeetika (müstiliste kogemuste teke) (1:49). Hallutsinogeene on ajalooliselt juba kaua kasutatud, et tunda üleloomuliku jõudu, teenida prohvetlikke eesmärke, sooritada religioosseid või musta maagia rituaale, osaleda orgias, aga ka meditsiinilistel eesmärkidel (1:49). Hallutsinogeene saadi varem ainult taimedest, aga hiljem järgnes uute sünteetiliste hallutsinogeenide kasutuselevõtt (1:49). Kõige levinumad on psühhootikumid, mis muudavad sensoorseid tajusid. Psühhootikumid ei tekita mitte joobeseisundit, vaid tugevaid nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone, mida võib kirjeldada kui minekut teise reaalsusesse, kus aja- ja ruumitaju täielikult muutuvad.
religiooni, kultuuri ja ajaloosse suhtub rahvusriik kahtlustavalt. Otsustava tähtsusega valdkonnaks sallivusnormi jõustamisel on keelepoliitika põhirahvus nõuab tema keele kasutamist kogu avalikus asjaajamises. Üldse on rahvusriikides erinevuste jaoks vähem ruumi kui eelpool vaadeldud korraldustes, kuigi võib väljenduda ka teisiti: ehkki rahvusriik on vähem salliv gruppide suhtes, võib ta sundida vähemusgruppe suuremale sallivusele indiviidide suhtes. Aga religioosseid erinevusi säilub rahvusriigis edukamalt kui näiteks rahvusvähemusi, sest tihti taanduvad esimesed kuhugi oma piiride nii sise 4 Viiding, Elo. Piirid. Postimees. AK., nr 48. 08. märts 2008., lk 5 5 kui välis- taha, säilitades seeläbi ka identiteedi. Rahvusvähemused aga, eriti territoriaalselt koondununa, võivad loota omariiklusele ja kas saab enamus siis sellist olukorda sallida
KÜPROS Merilin Parv Mõniste Kool 9. Klass 2010aasta Sisukord Küprosest..............................................................................................................................lk 3 Üldandmed...........................................................................................................................lk 4 Lipp ja vapp...........................................................................................................................lk 5 Hümn........
armastuse poole. Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Kirjutas luulet kui ka proosat. Peateos on dekameron. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest. Renessanssi draama Võrreldes enamiku kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. William Shakespeare sündis jõukas peres. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama.Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust. Armastus aga on Shakespeare'i komöödiate valitsev teema
Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. ,,Kloostrikalmistu lumes" ja ,,Munk mere ääres". P. O. RUNGE teostes ilmneb üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valgusekäsitlus. ,,Hommik" 5. Romantism Prantsusmaal Napoleoni langemised järel ilmnes klassitsismi ja romantismi lõhe. Kunst jagunes ametlikuks (riigi poolt tunnistatud) ja sõltumatuks. Ametlikus kunstis hinnati eelkõige mütoloogilisi või religioosseid kompositsioone, seejärel ajaloolisi pilte ning portreid. Kunstnik, kes tegeles nn madalate zanritega (maastik, natüürmort, olustik), jäi väikeste kunstnike hulka. Ametlik kunst e. akadeism soosis maalikunstis joonistust ja alahindas värvide tähtsust. Akadeism pälvis halva kuulsuse oma elukauge rutiiniga. Pariisis hakati ühes Louvre'i saalis(salongis) pidama näitusi need said kunstiloomingu ametlikeks ülevaatuspaikadeks. Töid
tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. ROMANTISM KUNSTIS Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti
taevas ja õhk. Mõneti on loomismüüdis sarnased, alates tavaliselt teadmatuse, segaduse või kaosega. Paljudes loomismüütides kasutatakse muna kujundit, millegi poolitamist või jaotamist meheks ja naiseks, taevaks ja maaks, osadeks jagunemist ja nendest looduse teket. Kõik nad püüavad vastata küsimustele: kuidas kõik algas, kuidas loodus tekkis kuidas meie - inimesed, siia saime. Elisa Marie Kübarsepp 10 Maailma loomise religioosseid käsitlusi Religioossus tähendab kindlate usutõdede omaksvõttu. Lühidalt on need tõed kokku võetud eri usundite põhitekstides ( näiteks kristlastel Vana ja Uus Testament), mis peaksid kaitsma usku selle moonutamise vastu. Neis tekstides leiab ühel või teisel viisil tavaliselt ka sellele usule omase loomisloo, või loo Loomisest. Kristluses, mille mõjualas on meie ja Euroopa kultuur Piibli järgi on Jumal universumi ja selle asukate looja. Maailma loomist
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? Niikaua kui inimene elab, ...
printsiipidest. Kindlasti oli see üks peamisi põhjuseid, miks said tema organiseeritud ettevõtmised kogu maailma tähelepanu. Mahatma Gandhi rahumeelsed põhimõtted võttis omaks täiesti arvestatav osa kogu maailma rahvast. Ta pidas oma missiooniks kõigi indialaste, isegi inglaste ja lõpuks kogu maailma pööramise vägivallatuse teele, et reguleerida sel viisil poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja religioosseid vahekordi. Tema unistuseks oli kodumaa vabaduse saavutamine just vägivallatul teel. Gandhi jaoks oli tõde kõige tähtsam. Tema õpetuste järgi on tõde ja vägivallatus omavahel rangelt seaoses. Ta oli eelkõige tõe otsija. Tema enda sõnul oli ta vaid vaene heitlev hing, kes ihkas olla täielikult hea ning armastada täielikult tõtt ja saada täielikult vägivallatuks nii mõttes kui sõnas. Samas arvas ta, et
jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom? Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere
jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom? Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere
Tõde ei kujune inimeste tahte ja soovide kohaselt. Tõe jaoks on määrav peegeldatava objekti sisu, millest ongi tingitud tõe objektiivsus. Õpetus objektiivsest tõest on suunatud igasuguste subjektiividealistlike tõekontseptsioonide vastu, millede kohaselt tõe konstrueerib inimene, tõde on inimestevahelise kokkuleppe tulemus. Selline arusaamine tõest on ebateaduslik, sest võimaldab käsitada tõena igasugust ebausku, religioosseid uskumusi jne., tingimusel kui neid tunnistab enamik inimesi.20 Absoluutne ja suhteline tõde Dialektilise materialismi kategooriad; iseloomustavad tunnetuse arenemist, väljendavad (1) juba tunnetatu suhet sellega, mida edaspidi tunnetatakse teaduse arengu tulemusel; (2) meie teadmistes esinevate muutlike, teaduse edaspidises arengus täpsustavate või ümberlükkavate komponentide suhet sellega, mis jääb ümberlükkamatuks- kui sellist teadmiste elementi, mida
referaat SISUKORD Romantism kirjanduses.........................................................................Lk 3 Elulugu..................................................................................................Lk 4 Lühike loomingu ülevaade....................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9 Luuletemaatika tundeluule luuletus lainetest......................................Lk 9 Luuletus el...
[6] Kui Varanasi's käivad palverändurid aastaringselt, siis hindu palverännak Kumbh Mela, mida peetakse maailma üheks suurimaks inimeste kogunemiseks, toimub kord kolme aasta tagant. Siis tulevad Gangese kallastele kokku palverändurid üle India ja samuti püha rituaalina pesevad ennast pühas jões. Kumbh Mela ajal on selgelt näha hägusa kollaka jõe veepinnal sinikat vine, mille on jätnud sinna reostus. Indias on veel palju teisigi Gangesega seotud religioosseid pühasid ja üritusi. Jõele tehakse ohverdusi ja antakse ohvriande, mis on mähitud lagunematusse plastikusse. Eriti suurtes kogustes tehakse selliseid ohvriande tihedalt asustatud jõekallastel. Nii on jõgi sellistel paikadel eriti saastunud. [1] 3.3. Pühade lehmade mõju Jõge reostavad ka India pühadeks loomadeks peetavad lehmad, kellele ei tohi liiga teha ning keda ei tohi tappa. Pühad lehmad liiguvad linnades vabalt ringi, ilma et keegi neid piiraks või
Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klaaside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis imeline valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraazakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi, nagu Romaanidel seinamaalinguid. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Romaanide kunstis õitses aga ka miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat
Rubens alustas tööd varsti pärast esimese tsükli valmimist, kuid ei jõudnud kaugele. Maria de' Medici langes ebasoosingusse ja tema oma poeg Louis XIII pagendas ta 1631 Prantsusmaalt, uueks regendiks sai kardinal Richelieu. Richelieu keeldus maalitsükli lõpetamise eest tasumast. Maria de' Medici elas edaspidi Kölnis ja suri samas majas, kus Rubens oli lapsena elanud, 1642 ehk pärast Rubensit. Üks Rubensi viimaseid religioosseid teoseid on 1632 valminud Ildefonso altar. Kesksel stseenil on kujutatud Neitsi Maarjat kinkimas pühale Ildefonsole missarüüd. Altari tiibadel on pildi tellijad ertshertsog Albert ja ta abikaasa Isabella koos patroonidega. Teine altaripilt on Rubensi hauakabelis Saint-Jaques'i kirikus Antwerpenis. See kujutab pühakutest ümbritsetud Madonnat. Nende maalide kompositsioon ületab ilmeka pateetika, värvisära ja harmoonia poolest kõik seniloodu.
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
11. Sekretäri eetikakoodeks Sekretär on: · teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni; · väljas juhtide, klientide ja kolleegide huvide eest, peab kalliks nende nõudmisi ja soove, jäädes igas olukorras usaldusväärseks ning väärikaks; · kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi; · omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis; · sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev. Peab alati meeles, et · ei tugine organisatsioonile osaks saanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti; · ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada; · olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida;
kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.
komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses, pikemat aega on ta töötanud ,,Sirbi ja Vasara" (hiljem ,,Sirbi") toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest; Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema ,,Mandragorat" (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). Looming.
olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpt valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid)
Lennujaamad kokku: 71 üle 3047 m: 32 2438 kuni 3047 m: 13 1524 kuni 2437 m: 12 914 kuni 1523 m: 2 alla 914 m: 2 (Saudi Araabia Airlines on rahva lennufirma) Turism Mekat külastab üle 3 miljoni palveränduri aastas. Ülejäänud aasta jooksul Meka saab umbes 4 miljonit umrahi. See ei ole tegelikult turism, vaid religioosne palverännak, st inimesed, kes tahavad täita oma eesmärki nähes Kaaba või muid vaatamisväärsusi ja järgida religioosseid rituaale. Siiski on keelatud mitte-moslemid. Mäed, orud ja Punase mere rannad meelitavad turiste. Türkiissinine vesi pakub häid ja ilusaid sukeldumis elamusi. Kaaba Kaaba on ehitis Mekas suure mosee õuel. See on Islami tähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga , mida vahetatakse igal aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
