VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA (1)

Sisekaitseakadeemia
VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA
Tallinn 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.ÕPPIMINE 4
2.VAIMSED VÕIMED 6
3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU 8
 3.1 Otsesed õpistrateegiad   9
3.2 Kaudsed õpistrateegiad 9
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD MATERJAL 12

SISSEJUHATUS

Meie teemaks on vaimsete võimete seos keskmise õpivõimekusega. Valisime selle teema, kuna soovime rohkem teada vaimse võimekuse kohta. Lisaks oleme huvitatud sellest, kuidas kujuneb välja õpilvalmidus. Huvitav on teada saada, millest sõltub meie areng ning mille põhjal kujunevad meie omadused. Soovime teada saada, kuidas erinevaid võimeid saaks liigitada ning millistesse inimrühmadesse kuuluksime ise oma omaduste poolest. Antud teema kohta on väga hea kirjutada, kuna õpivõimekuse kohta on internetis ja raamatutes väga palju informatsiooni.
Antud töö koosneb kolmest peatükist . Esimeses peatükis anname ülevaate intelligentsuse liikidest ning kuidas on need seotud õpivõimega. Teises peatükis keskendume vaimsetele võimetele ning meetodidele, kuidas on võimalik vaimset taset mõõta. Viimases peatükis toome välja õpivõimete liigitused ning põhjused, mis kujundavad meie õpivõimekust. Üldiselt keskendume sellele, kuidas meie õpõevõime välja kujuneb ning mis mõjutab selle kujunemist. Eesmärk on teada saada, mis mõjutab meie õpivõimekust ning kuidas mõjutab õppimist intelligentsuse liik.

1.ÕPPIMINE

Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen , 2005, 43)
Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides , kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti , et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis.
Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused:
Lingvistiline intelligentsus  – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad , advokaatidel jt kutsealadel.
Loogilis-matemaatiline intelligentsus  väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite , hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud. Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine ja põhinevad ratsionaalsel mõtlemisel . Siia kuuluvad detektiivid, teadlased, arstid, raamatupidajad, programmeerijad, maletajad jt.
Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid . Selle andelaadiga kaasneb võime näha asju ja mõelda, kuidas mingi asi võiks välja näha ja missugust ruumi ta täidaks. Piltide loomisel ja tõlgendamisel pööratakse suurt tähelepanu detailidele. See vajalik meremeestel, lennukipilootidel, et navigeerida merel või õhus, maletajatel, skulptoritel, kunstnikel jt erialadel .
Kehalis- kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega.  Inimese võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks. Sportlase, tantsijad , näitlejad. Selle andelaadi omamine tähendab head kehatunnetust, suurepärast koordinatsiooni, painduvust ja graatsilisust.
Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Helidega seotud tegevused. Võimekus luua rütme ja meloodiaid. Väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Muusika inspireerib ja mõjutab neid. Juba noorelt oskavad laulda , pilli mängida või hinnata muusikaliste ideede tõlgendusi.
Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. See on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, poliitikutele või ärimeestele jt. Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus. Oskavad teisi hästi motiveerida ja saavad hakkama nende emotsionaalsete ning isiklike probleemidega.
Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast , arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda . Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda . Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine.
Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Kõik mis seotud looduse, aastaaegadega ja universumiga. Mõista loodust ja elada kooskõlas loodusega. Oskavad loomadega „suhelda“ ja neid mõista, aru saada loodusjõududest ja looduse rütmidest, leiavad rahu ning tröösti looduskeskkonnast.
Eksistentsiaalne – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid.

2.VAIMSED VÕIMED

Inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kogemustest õppida, kohaneda kiirelt muutustega ja jõuda kiirelt probleemide lahendusteni. Vaimse võimekuse rahvusvaheline sõna on intelligentsus. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid . (Pullmann ja Allik , 2002, 204)
Viimase sajandi jooksul on loodud palju erinevaid mõõtevahendeid vaimse võimekuse taseme määramiseks . Üldise vaimse võimekuse testideks nimetatakse neid, kus inimestel palutakse lahendada analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. Need testid on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest nagu näiteks personaliõpe ja akadeemiline õpe. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad oskuste omandamise potensiaali, mis on vajalik teatud elukutse juures tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud teadmisi ja oskusi. Need on näiteks õpingute järgsed ainetööd või eksamid . Liikuvaks intelligentsuseks nimetatakse närvisüsteemi arengut, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaud seoseid. Sellele vastandub ladestunud intelligentsus, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega. Selle mõõtmiseks on kastutatud sõnavara ja matemaatilist arvutusoskust hindavaid teste . Tänapäeval on kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad , mida on võimalik teha korraga paljude inimeste testimiseks näiteks ülikooli vastuvõtmisel. (Pullmann ja Allik, 2002, 205- 207)
Howard Gardneri arvates tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Raske on kontrollida, kas loogilis-matemaatilis intelligentsus on seotud suhtlemisintelligentsusega, sest pole loodud korralikku mõõtevahendit. On selge, et peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. Näiteks õpiraskustega imearvutaja, kes ei oska isegi kõige lihtsamatele küsimustele vastata, oskab väga kiiresti peast arvutada viiekohalisi arve või öelda, mis nädalapäev oli 21. oktoober 1960. See tähendab, et inimene, kes jääb alla keskmisele võimele, võib ilmutada sellele vaatamata mingis muus valdkonnas erakordseid oskusi. Näiteks autistide seas on neid palju. (Pullmann ja Allik, 2002, 214-215)
On teada, et naised erinevad meestest kasvu ja kaalu poolest, kuid nad võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest. Meeste tulemused kalduvad intelligentsustestides olema veidi paremad kui naiste omad, seevastu meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused ei ole väga suured. On palju andmeid selle kohta, et ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad. Need erinevused on suured just arvutamist nõudvates küsimustes, mitte aga sõnalistes, mis sõltuvad rohkem kultuurist. (Pullmann ja Allik, 2002, 216-217)
Tõendeid on selle kohta, et intelligentsustestide abil on üsna täpselt võimalik ennustada õpitulemusi ning ka seda, kui edukas on inimene oma hilisemas elus, eelkõige tööalase karjääri puhul. Uurimuste tulemused näitavad, et üldine vaimne võimekus on paljude ametite puhul seotud tööedukusega. Seega võib öelda, et üldine arukus ja taiplikkus on üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab meie kõigi elukäiku ning mis aitab kaasa üldisele edukusele. (Pullmann, Allik, 2002, 217-219)

3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU

Laiemas mõttes on õppimine üks kohanemisnähtusi, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. (Kõverjalg, 1996, 13) Kitsamas mõttes vaadeldakse õppimist, kui uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlikku omandamist. (Kõverjalg 1996, 13)
Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga . Õppija õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. (Pedastsaar)
Õppima õppimine on protsess, mille käigus õpitakse tundma oma õpiprotsessi eripära, iseenda tugevaid ja nõrku külgi ning rakendama saadud infot enda edaspidises õpitegevuses. (Kadajas,2005,8)
Oskus õppida kujuneb õppimise käigus, mis tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida, kavandada, seada eesmärke, hinnata ja korrigeerida  oma õpitegevust ja -tulemusi. Seega mõistetakse õpioskuste all konkreetse eesmärgiga oskusi, mida õppija peab omandama selleks, et edukalt õppida. (Kadajas, 2005, 8 - 11)
Õppimisel kasutab õppija omale omast õpistrateegiat. Õpioskuste ja õpistrateegiate klassifikaatoreid ja määratlusi on palju ja sageli on kasutatud neid mõisteid sünonüümidena. Õpioskused on elementaarsed, kitsamad ja konkreetsemate eesmärkidega. Siia kuuluvad baasoskused (lugemine, kirjutamine, vaatlemine jne), tunnetuslikud, organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad õpioskustele ja on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks . (Kadajas, 2005, 11)
Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar):

• alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku , arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne.
  
• tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne.
  
• organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise režiim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine, õppimise planeerimine , õppimishügieen, infokartoteekide ja konspektide koostamine jne.
  
• sotsiaalsed õpioskused – oskus teisi kuulata, oskus lülituda mõttevahetusse, oskus kaaslasi ergutada, soleerijaid pidurdada jne.
  

Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, 2005, 12 - 13; Pedastsaar):

 3.1 Otsesed õpistrateegiad 

Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida

• mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite /kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine
  
• kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline ( auditiivne ) esitamine; rühmitamine ; konspekteerimine ; ümberkombineerimine; ...)
  
• kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...)
  

3.2 Kaudsed õpistrateegiad

Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida , jälgida, koordineerida, hinnata

• metakognitiivsed strateegiad ( keskendumine , korraldamine, hindamine ...)
  
• afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...)
  
• sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) 
  

Üldisi õpioskusi on vaja õppijal aidata omandada. Ei saa loota juhuslikkusele, et õppija tuleb ise sellega toime, sest õppimise õppimiseks on vaja teha sihikindlat ja süstemaatilist tööd. Samas pole võimalik õpioskusi omandada ühtsete ja rangete eeskirjade järgi. Tuleks aidata leida igal õpilasel endale sobiv õppimisviis: Õppimisviis, mis vastab tema õpistiilile, sest igal inimesel on info töötlemise isesugune strateegia. (Pedastsaar) 
Õpetaja ülesandeks on luua õppimist soodustav keskkond, kus ta suunab õppija õppima, luues talle õppima õppimiseks vajalikud tingimused. Mida nooremad on õppijad, seda enam vajavad nad õpetamist ja juhendamist. (Kadajas, 2005, 19) 
Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul (Kõverjalg, 1996, 20 - 21)

• Sünnipärased on päritavad omadused, mis saadakse vanematelt geenide kaudu (peamiselt kehaehitus, silmade värvus, närvisüsteem jne). Sünnipärased on ka need omadused, mis omandatakse looteeas ja mida põhjustavad peamiselt ema ebasoodsad harjumused, psüühilised traumad jne. Sünnipäraseid omadusi peab õpetaja arvestama õppetöös ja vastavalt sellele ka erinevaid õpetamis- ja kasvatamisvõtteid.
  
• Keskkonnategurid  liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kõige sügavamat mõju avaldab inimese arengule sotsiaalne keskkond – inimesed, kellega ta suhtleb kodus, koolis, tööl ja vabal ajal.  Keskkonna mõju oleneb sellest, millised on inimese eelnevad hoiakud, elukogemused ja veendumused. Looduse mõju inimese arengule avaldub pikema aja jooksul.
  
• Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur, mis peab kõiki keskkonnategureid sihipäraselt arvestama. Töökasvatuse seisukohalt on oluline, et õpilased suhtuksid oma töösse austuse ja kohusetundega.
  

KOKKUVÕTE

Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed, mille abil saab inimesi liigitada erinevatesse gruppidesse . Isikuid saab jagada eriliste võimete alusel, milles keegi on pädevevam ning millega eristub teistest. Vaimseid võimeid saab hinnata läbi eirnevade analüüside ja testide, kus pannakse proovile isiku loogiline mõtlemine. Erinevaid teste tuleb täita näiteks ülikooli sisseastudes või uue elukutse valikul. Tuleb meeles pidada, et kes jääb alla keskmistele võimetele, võib ilmutada sellele vaatamata mingis muus valdkonnas erakordseid oskusi. Üldine arukus ja taiplikkus on oluliseks teguriks, mis mõjutab meie elukäiku ja aitab kaasa üldisele edukusele.
Õppija teadmised sõltuvad sellest, kuidas on inimene motiveeritud. Lisaks mõjutab oskus uusi teadmisi omandada ning kui tähelepaneliku kuulajaga on tegu. Oskus õppida kujuneb protsessi käigus, mis tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida. Õpioskusi on liigitatud järgmiselt: alusõpioskused, tunnetuslikud õpioskused, organisatsioonilised õpioskused  ja sotsiaalsed õpioskused. Iga isik omandab uusi teadmisi endale sobival viisil, mõni suudab talletada teadmisi kõige pareimini lugedes kasutades silmi, teise isiku jaoks on parim variant kuulamine . Tuleb olla sihikindel ja enda jaoks luua seoseid, et vajadusel õpitut meenutada.
Võimeid võib jagada kaudseteks ja otsesteks. Otsesed õpistrateegiad keskenduvad sellele, kuidas õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada ja reprodutseerida. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsesside õppimise ümber, annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida ja hinnata.
Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul. Inimene areneb sünnipäraste omaduste kaudu, mis on päritavad vanematelt. Üldiselt võib neid omadusi pidada välisteks tunnustuseks. Lisaks võib last tulevikus mõjutada ema ebatervislik eluviis raseduse ajal, mis mõjutas loodet negatiivselt. Lisaks on oluliseks mõjutajaks keskkonnategurid, kõik meid ümbritsev näiteks inimesed, kultuur ja loodus. Keskkonnateguritest kõige enam mõjutab meie omaduste kujenemist inimesed, kellega suhtleme igapäevaselt. Kuna öeldakse et ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina ise. Kolmas ja kõige suurem mõjutav tegur arengul on kasvatus. Vanematelt lapsepõleves õpitud harjumusi ja käitumist on tulevikus küllaltki keeruline ümber harjutada , selleks on väga oluline, et õppimise omadus omandatakse juba varajases eas.

KASUTATUD MATERJAL

Pullmann, H & Allik, J., 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
http://erinevadoppijad.weebly.com/6-intelligentsuse-tuumluumlbid.html