Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küpros (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

KÜPROS
Merilin Parv
Mõniste Kool
9. Klass
2010aasta
Sisukord
Küprosest..............................................................................................................................lk 3
Üldandmed...........................................................................................................................lk 4
Lipp ja vapp...........................................................................................................................lk 5
Hümn....................................................................................................................................lk 6
Riigi geograafiline asukoht ja veestik....................................................................................lk 7
Riigi pinnamood ja loodusolud .............................................................................................lk 8-9
Majandus..............................................................................................................................lk 10
Riik ja kultuur........................................................................................................................lk 11
Riigi vaatamisväärsused........................................................................................................lk 12-14
Varia......................................................................................................................................lk 15-17
Küprosest veel midagi...........................................................................................................lk 18
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................lk 19
Küprosest
Küpros on Vahemere pärl.Päikeses unelevad liivarannad ja erksinine meri vahelduvad suursuguste metsaste mägedega, tsitruseliste aiad ja banaanikasvandused vahelduvad oliivisalude ja viinamarjaväljadega. Pole juhus, et just siin sündis kõigi armunute kaitsja, ilu- ja armastuse jumalanna Aphrodite . Jumalad ise kinkisid meile Küprose selle lõhnava liivatee ja pujuga, uniste küladega kaljujärsakutel ja kirikutega mäenõlvadel. 
Sellel saarel on kõik tingimused suurepäraseks puhkuseks –tervendav kliima, esmaklassilised hotellid, soe Vahemeri , erakordselt rõõmsameelne ja külalislahke kohalik rahvas ja muidugi rahvusköök - kõik see teeb Küprosel viibimise tõeliselt meeldejäävaks, kingib hulgaliselt unustamatuid emotsioone, annab reipust ja energiat terveks aastaks.
Küpros asub Vahemere kirdeosas, 380 km kaugusel Egiptusest, 105km kaugusel Süüriast ja vaid 75km kaugusel Türgist. Saare suurim pikkus idast läände on 241km, põhjast lõunasse 100km . Küprose kummaline siluett meenutab päikeses tardunud sisalikku. 
Saare põhjarannik on katkendlik ja kaljune, aga lõunas on pikad liivarannad.
Peaaegu pool saarest on mägismaa - saare edelaosas on Troodose mäestik, kus asub saare kõrgeim 1952m kõrgune Olümpose mägi.
Küprosel on väga rikas kultuur. Kato Pafos, Palaepafos ja Choirokoitia linnad ja saare üheksa Bütsantsi mägikirikut on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peaaegu igal nädalal toimuvad mingisugused pidustused, näiteks värviküllad festivalid või austusavaldused pühakutele. Panigiri on traditsionaalne vabaõhupidu, mis toimub peamiselt külades mõne pühaku nimelise päeva puhul. Pühalikkuse, rõõmu ja lootusega tähistatakse ülestõusmispühi, Kreeka õigeusu kõige tähtsamat sündmust. Karneval , Anthestiria - Kevadlillefestival ja Kataklysmos - Üleujutusefestival on Küprose tuntuimad pidustused. Läbi aasta toimuvad näitused, kontserdid, draama - ja folkfestivalid. Peamised pakutavad toidud on kebab ( praetud ja sütel röstitud lamba- või muu liha tükid), dolma (tükeldatud liha ja riisiga täidetud viinamarjalehed), tava (maitsev lihatükk taimede ja sibulatega) ja baklava (väga magus dessert). Traditsionaalne Küprose toit on meze , mis tähendab tegelikult segu. See sisaldab mitmeid erinevaid roogasid, näiteks kastmeid, tavasid, koupepiat (tükeldatud viinamarjalehed) ja palju muud, lisaks Küprose õlu või mõni saare suurepärastest veinidest. Jootraha arvestatakse hinna sisse, kuid seda võib ka lisada. Ebaviisakaks peetakse pakutud kohvist või külmast joogist keeldumist. Õhtuti saab käia kõrtsides ja ööklubides. Väga hea võimalus saare avastamiseks on jalgrattasõit. Saarel on kaks golfirada, Küprose rikkumata alad on ideaalsed matkamiseks. Randades saab purjetada, sukelduda, kalastada, veesuuskadel sõita ja ujuda . Peaaegu igas linnas on tenniseväljak, talvel saab tegelda ka suusatamisega.
Üldandmed
Riigi ametlik nimi: Kipraik Dimokratia/Kibris Cumhuriyeti (Küprose Vabariik)
Riigihümn: "Ýmnos eis tin Eleftherían" (Ύμνος εις την Ελευθερίαν; "Hümn vabadusele"
Riigikeeled: kreeka ja türgi keel
Pealinn: Nikosia
Pindlala: 9251 km² (sellest 3355 km² on Põhja – Küprose Türgi Vabariigi võimu all)
Ulatus: läänest ikka 240km, põhjast lõunasse 100km
Rahvusloom: Küprose mägilammas
Rahvuslill : Roos
Naaberriigid : Küpros on saareriik . Üle Vahemere põhjast Türgi, lõunast Iisrael, idast Süüria, läänest Tuneesia
Rahvaarv: 950 00 (kreeka alal 722 000, türgi aladel hinnanguliselt 228 000)
Rahvastiku tihedus: 90 in/km2
Haldusjaotus : 6 ringkonda *Famagusta, *Kyrenia, *Larnaka, * Limassol , *Nikosia, *Pafos
Religioon : õigeusklikke 78%, muslimeid 18%, väikesed maroniitide, katoliiklaste ja armeenlaste kogudused
Rahaühik: nael , jaguneb 100 sendiks; alates 1999 seotud euroga kursi 1 CYP = 1,7086 EUR alusel (lubatud kõikumine 15%)
Riigi tähis: CYP
Küpros
Asukoht maailmakaardil
Lipp ja vapp
Küprose lipp on valge, lipu keskel on kujutatud saareriigi kinruut, selle all kaks oliivioksa, pikkuse-laiuse suhe 5:3. Valge värv tähistab Küprose rahumeelset loomingut, nagu ka oliivioksad; saareriigi kujutis on aga kkollakaskuldne, sümboliseerides Küprose härgi nnime saanud vaske. Riidilipp alares 1960.
Küprose vapi kilbil on kujutatud rahutuvi, selle all riigi iseseisvumise aasta 1960. Kilpi ümbritsevad kahe kogukonna rahumeelset kooseksisteerimist sümboliseerivad ühte seotud oliivioksad. Riigivapp alates 1960
Küprose lipp
Küprose vapp
5
Hümn
Imnos Eis Tis Eleftherian“
Sõnad: Dionysios Solomos
Viis: Nikolas Mantzaros – Halikiopoulos
Küpros valis 1960. Aastal oma hümniks Kreeka riigihümni „Ood vabadusele“
Põhja-Küprose Türgi Vabariik ei tunnista Küprose kreeklaste hümni ja võttis 1975 oma kokukonna hümniks Türgi riigihümni „Iseseisvusmarss“
Imnos Eis Tis Eleftherian“
Sõnad
Traditsiooniline transliteratsioon
Sè gnôrízô apò tền kópsi
toũ spathioũ tền tromerế,
sè gnôrízô apò tền ópsi
poù mè bía metráei tề gễ.
Ap’ tà kókkala bgalménê
tỗn Hellếnôn tà hierá,
kaì sàn prỗta andreiôménê,
khaĩre, ỗ khaĩre, Eleutheriá!
Kreekakeelne originaal Solomosi poolt
Σὲ γνωρίζω ἀπὸ τὴν κόψι
τοῦ σπαθιοῦ τὴν τρομερή,
σὲ γνωρίζω ἀπὸ τὴν ὄψι
ποὺ μὲ βία μετράει τὴ γῆ.
Ἀπ’ τὰ κόκκαλα βγαλμένη
τῶν Ἑλλήνων τὰ ἱερά,
καὶ σὰν πρῶτα ἀνδρειωμένη,
χαῖρε, ὦ χαῖρε, Ἐλευθεριά!
Riigi geograafiline asukoht ja veestik
Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub  Aasiasse .
Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Väljapääs Atlandi Ookeani läbi vahemere. Küprose vähestest jõgedest ,mis suurema osa aastas kuivavad on, on suuremad Karyotise, Pedieos, Serrakhis, Dhiarizos. Küprose mõne magedaveejärje (näiteks Kouklia) kõrval on olulisemad kaks suur soolajärve: Larnaca ja Akrotiri. Küpros
Riigi pinnamood
Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas.
Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp - Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik
Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.
Küprose maastik on vaheldusrikas . 648 kilomeetrit rannajoont näitab nii liiva-, kui ka kruusarabasid, avatud lahtesid ja ähvardavailmelisi kaljukünkaid. Sisemaad iseloomustavad kõrged mäestikud ja avarad tasandikud.
Loodusolud
Küprosel on palju looduslikult kauneid piirkondi ning saar veetleb liima- ja taimeriikide küllusega. Eriti mägialadel elunevad mitut liiku metsloomad nind kasvavad paljud puud ja taimed.
Kliima
Küprose saare kliima on lähistroopiline, vahemereline . Suved on kuumad ja kuivad, sajab põhiliselt talvekuudel (mägedes 700-1100 mm) Rannikul ning tasandikul on jaanuari temperatuur 9,5- 110C, mägedes on jahedam ja moodustub isegi püsiv lumekate.
Augustis on keskmiselt 26-38oC sooja, vihma sajad harva. Aeg-ajalt teevad kahju kuumalained, näiteks 1998. Aastal viis 40- kraadine palavis hauda ligi poolsada inimest.
Pealinnas Nicosias on mõõdetud nii 6-kraadist külma kui ka 44-kraadist kuumust.
Puud
Kuigi mitmed puuliigid on istutatud Küprosele alles kahekümnendal sajandil, leiab siit ka varasemaid ja kohalikke. Paljud seedrid on näiteks sajandite vanused. Seedriorus saare lääneosas kasvab üle 50 000puu. Arvatakse ,et vanimad nendest on tärganud 850 aasta eest.
Küprosel leidub palju piiniaid, eriti just mägedes. Troodose mäestiku lääne ja lõunanõlvu palistavad suured viinamarjaistandused ja sealt saadaksegi toorest kuulsa Commandaria veini jaoks. Madalamal kohtab akaatsiaid, küpresse ning oliivi - ja jaanileivapuid
Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid. Seal on ka puuviljaaedu, kus viljeldakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähkleid. Palmid ja agaavid jäävad tavaliselt ranna lähedusse. Paljud taimed õitsevad veebruarist maini, nagu kollane nartsiss , kannike, mitmed võhumõõgalised, orhideed, anemoonid, miinud, tulikad, pojengid ja paljud teised.
Imetajad
Küprose tuntumaid imetajaid on muflon , teatav lammas. Praegu kuulub see liik looduskaitse alla. Saarel elab ka teisi väikesi imetajaid, nagu rebased, jänesed, nirgid, küülikud, mitut liiku nahkhiired ning roomajad, sisalikud, kilpkonnad, konnad ja kameeleonid. Küproselt leiad üle viiekümne liblikaliigi.
Saare lõunarannikult on leitud skelette, mis arvatakse kuuluvat kääbusjõehobule. Praeguseks on see loomaliik armutu kütimise tagajärjel kadunud.
Linnud
Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud , harksabakullid, pistrikud, mitmesugused kurelised ning paljud laulu- ja veelinnud . Üks meeldivamaid vaatepilte avaneb siis, kui parv flamingosid jääb soolajärve veerde talvituma. Viimastel aastatel on nende arvukus kahanenud kunagiselt 18 000-lt umbes 3000-ni. Põhjus on tõenäoliselt see, et soolajärved ei saa enam talviti täiendavat vett piisavalt ja jäävad tasapisi kuivaks
Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas. Seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. Teinekord võib näha ka raisakotkast
Muflon
Majandus
Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli see nael (CYP). 29. aprillil  2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss- miinus 15%.
Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme . Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne  turismiriik.
2000.–2005. aasta keskmine  majanduskasv  on 3,4%, sama perioodi keskmine  inflatsioon  3,1% ja töötus 3,3 %.
Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement,  sigaretid , mööbel, vein, kartulid ja  tsitrusviljad .
Majanduse alus on põllumajandus. Kasvatatakse õlipuid, tubakat , puuvilja, otra , nisu. Mäginiitudel karjatatakse lambaid ja kitsi. Tööstuses valitseb väliskapital. Kaevandatakse püriiti, vase- ning kroomimaaki jm. Töötevas tööstuses on ülekaalus peamiselt väiksed tekstiili-, naha-, tubaka- ja toiduainete tööstuse (vein ,riis, oliiviõli) ettevõtted; tegeletakse käsitööndusega. Suurimaid käitisi on uus Famagustas asuv metallitorude tehas (32 000 t aastas). Peamised kaubanduspartnerid on Suurbritannia ja SFV. Sissevedu ületab väljaveo kaks korda, välja veetakse põllumaade saadusi ja maavarasid, sisse tööstuskaupu.
Vein
Püriit
Rahvas ja kultuur
Küprose umbes 770 000 elanikus on 80% kreeka ja 11% türgi päritolu. Ülejäänud üheksa protsenti moodustavad välismaalased. Ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel, kuid lisaks nendele kõneleb suur osa saarerahvast ka inglise keelt.
Küprose väga oluline sissetulekuallikas on turism . Paljud külad ja linnad on rakendanud just selliseks teeninduseks. Mõnes teises riigis võivad poepidajad mööduva turisti lausa eemale peletada, kui pakuvad liiga pealetungivalt üht või teist kaupa. Küprosel midagi niisugust ei kohta – õhkkond on rahulik; mõnikord kutsuvad poodnikud koguni möödakõndivaid turisti hetkeks sisse, pakkuvad kohvi, teed ja õdusat vestlust. Nad armastavad kasutada inglise keelt ja veedavad kogu päeva külastajate seltsis.
Kuivõrd ilm on enamasti ilus, viibivad küproslased palju väljas. Nädalalõppudeks sõidetakse perekonniti randa . Üldse on küprosel perekonnasidemed väga tihedad .
Usundid
Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunapiirkonnas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on üks idakiriku denominatsioone ja samas iseseisev.
Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne juht kui ka riigi poliitiline juht.
Õigeusu kirikule on kloostrid väga tähtsad ja need on ammusest ajast olnud Küprose usuelu kantsiks. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest pole praeguseks jäänud midagi enamat kui varemed, tegutseb saarel siiski kümme aktiivset kloostrit.
Küprose türklastest elanikud saare põhjaosas on mislemid ja elavad islami usu reeglite järgi. Saare põhjaosas on lausa üle puistatud moseedega, kus moslemid käivad palvetamas.
Üks rahvusvähemus Küprosel on armeenlased. Need, ühtekokku 2000 inimest, kuuluvad armeenia kirikusse.
Siin on ka moroniidi kirik – veel üks kristlik sekt umbes 7000 liikmega . Enamik nendest on tulnud Liibanonist. Küprosel rajati see koguni 9.sajandil.
Riigi vaatamisväärsused
Salamis
Antiikaja linn Salamis asub küprose idarannikul Famagusta linna lähedal. 7. Sajandil hävitasid Salamise araablased . See on riigi tähtsaim arheoloogiline objekt. Praeguseks on täielikult taastatud amfiteater, kool, saunaruumid ja mosaiigid . Suurem osa varemeist pärineb Bütsantsi ja Rooma ajast. 450 eKr võitsid ateenlased Salamise juures peetud maa- ja merelahingus pärslasi.
Salamis
Limassoli kesklinn
Limassoli kesklinna ajalooline süda on säilitanud iidse väikelinna ilme. Kitsaste tänavate ääres paiknevad restaureeritud vanade elumajad ja käigud arvukate poekeste ning töökodadega.
11. sajandil ehitatud Limassoli kindlus on kuulsaks saanud seetõttu, et 1181. Aastal abiellus Inglise kuningas Richard Lõvisüda seal Navarra Berengariaga. Praegu asub kindluses mitu muuseumi.
Limassoli kesklinn Limassoli kesklinn öösel
Kreeka-rooma vabaõhuteater
Limassolist 20 kilomeetri kaugusel paikneb Kourioni (Curium) linnukuningriik, mis on üks huvitavamaid arheoloogilisi paiku saarel. Antiikajal oli see üsna oluline kuningriik. Praegu on kandi peamine vaatamisväärsus 2. Sajandil eKr eitatud ning 2.-3. Sajandil pKr rekonstrueeritud ja lauendatud, kuid juba 365. Aastal maavärina tagajärjel hävinud suurejooneline kreeka-rooma vabaõhuteater. Praeguseks on see Kreeka kunstniku Antinis Travlose kavandite järgi täielikult taastatud, igal suvel etendatakse seal sõna- ja muusikalavastusi. Istekohti on amfiteatris umbes 3000.
Curium
Aphrodite sünnipaik
Turistide lemmikpaigaks on Kreeka armastus – ja ilujumalanna Aphrodite sünnipaik Petra tou Romiou, mis pasub Paphose linnast 25 km kaugusel. Legendi järgi sündis jumalanna merevahus. Meres asuv massiivne Aphrodite kalju kiirgab tänapäevalgi enneolematut võluväge, lubades enda ümber ujujaile noorenemise ja isegi igavese nooruse. Paphosest 14 km kaugusele jäävad Aphrodite templi varemed, kunagi oli see kreeklaste suurimaid religioosseid keskusi. Küpros, Pafos, Moulia - Afrodite sünnipaik Aphrodite templi varemed
Troodose mäed
Troodose mäed meelitavad turiste maaliste seedri- ja männimetsadega nind Küprose sümboli mäglamba ehk mufloni nägemise võimalusega. Troodoses asub ka Küprose kõrgeim mägi – 1953 meetri kõrgune Olümpose mägi. On võimalik teha matk mööda kaunist loodusrada, imetleda saare kõrgemat juba Kaledonia koske, käia ära Stavorose Püha Risti kirikus, 12. Sajandil asustatud tänini tegutsevas kloostris ja arvukates veinikülades.
Troodose mäed Kykko klooster
Stavrovouni
Stavrovouni („ristimägi“) on Küprose vanim klooster, mis rajatud samanimelise mäe tippu Larnaca linna lähedal. Alates 4. Sajandist on see ülioluline usukeskus. Kloostrit hakati ehitama 4. sajandil ja selle tekkimine on seotud legendiga. Aastal 326 või 327 saabunud Küoprosele Rooma keiser Constatinus Suure ema Püha Helena, kes olevatki kloostrile aluse pannud. Lisaks olevat Helena leidnud kolm risti, millel Jeesus ja kaks kurjategijat risti löödi. Ta laskis need maa seest välja kaevata, et need Konstantinoopolisse viia. Kuid phe neist ristidest jättis ta siiski Küprose kloostrisse . 1888. Aasta suures tulekahjus hävis klooster peaaegu täielikult. Naisi kloostrisse ei lubata, ka pildistada ja filmida ei tohi.
Stavrovouni klooster
Varia
Tuntud kaubamärk
Villade rentimise äri. Tuntud puhkusekohana asub Küprosel suur hulk eramaju, üksikelamuid, suvilaid, villasid, mida soovijatele rentida. Sageli on selliste majade rentimine odavam kui hotellituba võtta. Tegemist on korralike villadega, milles on kohustuslikult umbes kolm magamistuba, ujumisbassein, õhukonditsioneerid, aed või park. Tavaliselt avaneb villast vaade merele ja kaugel pole ka liivarand . Käe-jala juures on võimalus golfi mängida, klastada, sukelduda vms. Kõige rohkem lulsusvullasid on Paphose linnas ja selle ümbruskonnas.

Üks renditavaid villasi Küprosel
Köök 
Küprose köök on segu vahemere ja ida köögist. Puhtalt küprose toit ei ole lihtsalt mingi eraldi roog, vaid eriline gastronoomiline rituaal meze, kui pakutakse 8-10 erinevat rooga . Küprose toit on ka musakas, sulfakia, dolmades ja tabas. Rannikurestoranides valmistatakse väga maitsvaid toite mereandidest. Väga populaarne on suitsutatud lambajuust hallumi.
Rohke mee ja mandlitega valmistatakse idamaiseid maiustusi, näiteks lukumi või baklagas – kihiline pähklitäidisega tainas , üle valatud rohke mee ja siirupiga või siis halvas – teatud magusad küpsised ja kadaif – küpsetatud magusad nuudlid. 
Parimad veinid on näiteks valge kuiv vein „Afrodite”, poolkuiv valge vein „Keo Hok”, kerge punane vein „Othello”, burgundia veinidele sarnane kuiv punane vein „Domen d´Ahera”. 
Ainult Küprosel on võimalik  maitsta kuiva dessertveini „Kommandaria”, kuiva valget veini „Alkeon”, valget veini „Nefeli” ja muidugi magusat muskaat -dessertveini „Limassol”.
Tuntumad toidud-joogid
Kuni 30-käiguline rahvustoit (meze)
Dipikastmed, salatid ja teised eelroad (mezedes)
Küpsetatud lambaliha marinaadis (kleftiko)
Küpsetatud vormirood valge kastmega (moussaka)
Küpsetatud makaroniroog juustu, kaneeli , muskaatpähkliga (macaroni pastitsio)
Praetud juust käharsalati, tomati või muuga (kalimeras halloumi)
Plaksumais (pourgouri)
Küpsetatud baklazaan küüslaugu ja tooreste tomatitega (melintzabes yiahni)
Spinati -, fetajuustu- ja munapirukas (spanakopitta)
Läätse-, riisi –ja sibulatoit (moukentra)
Loomalihahautis (stifado)
Lambaliha ürtidega (souvla)
Röstitud liha kartuliga (ofto)
Filotaignapirukas kreemitäidisega (galatopoureko)
Siirupis immutatud taiglarullid (kandaifi)
Riisipuding (rizogalo)
Koorepuding roosiveesiirupis (mahalepi)
Vein (Commandaria)
Brändi sidruniga ( Brandy Sour )
Brändi sidruniga Plaksumais Meze
Vanasõnad-ütlemised Küprosel
  • Kõik head asjad on saavutatud läbi raske töö.
  • Kannatus ja visadus viivad sind elus edasi.
  • Sa ei usu mind, aga usud minu rumalusi.
  • Ma rääkisin oma koeraga ja koer rääkis oma sabaga .
  • Iga koer on oma kodus tugev ja vapper .

Küprosest võiks kõnelda veel mõndagi.
Kas teate, et...
...üks Inglise koninganna on kroonitud Küprosel?
...muflon on teatud liiki lammas?
...prohvet Muhamedi perekond on Küprosele maetud ?
... armsam kinkis saare Kleopatrale?
...pealinna Nikosiat poolitab piirjoon?
... liiklus on vasakpoolne?
Kasutatud kirjandus
Internet : http://www.goadventure.ee/index.php?m1=4&m2=191
http://www.travelin.ee/index.php?lang=est&show=search&search_string=küpros
Google pildiotsing
http://et.wikipedia.org
Raamatud: Eesti entsüklopeedia 5
Axis Geograafia – Entsüklopeedia
Ümber Euroopa
Saage tuttavaks....Küpros
Vasakule Paremale
Küpros #1 Küpros #2 Küpros #3 Küpros #4 Küpros #5 Küpros #6 Küpros #7 Küpros #8 Küpros #9 Küpros #10 Küpros #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merilin Parv Õppematerjali autor
Referaat küprosest , Sisukorras on kirjas millest juttu tuleb pikemalt

Sarnased õppematerjalid

Küpros
14
doc

Küpros

Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreeta ja Egiptus tõi Küprosele külluse. Umbes 1600. aasta paiku e.Kr. teatas Egiptuse vaarao, et kaitseb oma võimsa armeega Küprost, lootes vastu tasuks saada metalli. Kuid olukord kujunes teiseks. Vasest valmistatud relvad ei olnud kuigi vastu pidavad, sest vask oli võrdlemisi pehme. Inimesed õppisid

Geograafia
Ungari
3
odt

Ungari

Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks

Ühiskond
Küpros
4
doc

Küpros

Ajalugu: Esimene inimasustus Küprosel oli 10 000 aastat enne kristust. Esimesed asulad tekkisid sinna u. 8200 ekr. Esimene tsivilisiatsioon kes sinna jõudis oli Kreeka. Kreeklased saabusid saarele umbes 1600 aastat enne kristust. Maavärinad rikkusid algse infrastruktuuri ära ja kreeklaste sisssevool lakkas, need vähesed, kes sinna jäid, olid mööda küprost laiali pillutatud. Kreeklased hakkasid tagasi tulema aastatel 1100-1050 ekr. Küpros vallutati Assüüria poolt 709 ekr, seejärel Pärslaste poolt 545 ekr. Küproslased said Küprose enda kätte ülestõusuga. Lõpuks aastal 59 ekr. jäi see Rooma Impeeriumi alla. Aastal 395 vallutati Küpros Bütsantsi tsivilisatsiooni poolt. Küpros käis käest kätte kuni see jäi Briti kuningriigi valduseks aastal 1925. Iseseisvuse saavutas Küpros aastal 1960. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO

Geograafia
Nimetu
22
doc

Nimetu

Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD............................................................................................................

Kategoriseerimata
Hispaania uurimustöö
56
docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Ga

Geograafia
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen
39
pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit ­ kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar ­ maailma rikkaim riik ....................

Maailma turismigeograafia
Uus meremaa uurimus
16
doc

Uus meremaa uurimus

UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport.......

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun