HALLUTSINOGEENID (2)

Rakvere Reaalgümnaasium
Diana Laurend
10. M klass
HALLUTSINOGEENID
psühholoogia referaat
Hindaja: …
Rakvere 2009
SISUKORD
1. HALLUTSINOGEENID 4
1.2 Marihuaana ehk kanep 4
1.2 LSD 9
1.3 Meskaliin 11
1.4 PCP 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD ALLIKAD 14
SISSEJUHATUS
Narkootikumid on tänapäeval laialt levinud ained, mida kasutatakse üsna palju noorte ja alaealiste seas. Kuna ka mind ümbritsevad inimesed on nendega suuremal või vähemal määral seotud, valisin ma referaadi teemaks hallutsinogeenid, et rohkem informatsiooni saada, mis hallutisnogeenide alla kuuluvad, mida nad endast kujutavad, kuidas kasutatakse, tägajärjed, omadused tarbimisel jne.
Selle teemaga tahan ma ka aidata oma lähiinimesi, kes vb ei tea, kuidas ja millised mõjud võivad neile avaldada hallutsinogeenid.
Ma arvan, et selle teemaga ma saan palju huvitavat teada ja neid teadmisi ka edasi anda, võib-olla nendele, kellel seda ka vaja on.

1. HALLUTSINOGEENID

Hallutsinogeenid on ained, mis kutsuvad esile psüühikamuutusi. Nad muudatav taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone. Vastavalt sellele, millised elamused tekkivad , on hallutsinogeene ka liigitatud: fatnastika (ilmneb fantastiline maailm), psühhootika ( tekkib mööduv psühhoos), müstikomeetika (müstiliste kogemuste teke) (1:49).
Hallutsinogeene on ajalooliselt juba kaua kasutatud, et tunda üleloomuliku jõudu, teenida prohvetlikke eesmärke, sooritada religioosseid või musta maagia rituaale, osaleda orgias, aga ka meditsiinilistel eesmärkidel (1:49).
Hallutsinogeene saadi varem ainult taimedest , aga hiljem järgnes uute sünteetiliste hallutsinogeenide kasutuselevõtt (1:49).
Kõige levinumad on psühhootikumid, mis muudavad sensoorseid tajusid. Psühhootikumid ei tekita mitte joobeseisundit, vaid tugevaid nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone, mida võib kirjeldada kui minekut teise reaalsusesse, kus aja- ja ruumitaju täielikult muutuvad. Neid on kasutatud ürgsetes ühiskondades, sest need ained põhjustavad transisarnast olekut, kus võis suhelda jumalatega, esivanematega jne. Mõnel hallutsinogeenide tarvitajal võivad tekkida ka pikaks ajaks (üliharva pöördumatud) isiksuse muutusi (1:49).
Meditsiinis hallutsinogeene enam ei kasutata. Nende omamine ja levitamine on keelatud. Sõltlased kasutavad neid suu kaudu või suitsetades. Neid on ohtlik kasutada üksi olles, sest paljud tekitavad paanikat, mis ohustab nii keha kui ka vaimu (1:49).
Enamik hallutsinogeene ei tekita muret mitte üksnes sellepärast, et nad põhjustavad sõltuvust, vaid ka sellepärast, et nende toime on sageli ettearvamatu (1:52).
Hallutsinogeenide hulka kuulub meskaliin, LSD, PCP, marihuaana ning paljud teised sünteetilised ja looduslikud ained (1:50-51).

1.2 Marihuaana ehk kanep

Seda hallutsinogeeni saadakse india kanepist. Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad (vt joonist 1). Aine peenestusaste võib olla erinev ning see võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Samuti võib marihuaana esineda ka pressitult erineva suuruse ja kujuga tükkidena või plaatidena. Marihuaana värvus varieerub kollakasrohelisest kuni pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest, see võib olla meeldiva heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga (2:66).
Joonis 1. Marihuaana
Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend. Marihuaana (va seemned) sisaldab 66 toimeainet, mida kutsutakse kannabinoidideks ja milledest psühhoaktiivseim on delta -9-tertrahüdrokannabinool (THC). THC sisaldus on kõrgeim õisikus. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas (4).
Aastatel 1874 kuni 1942 oli ta kasutusel migreeni raviks, kasutatud on kõhuhäirete, düsmenorröa, valude ja depressiooni raviks. Kui üldlevinud on olnud arvamus, et kanepitooted on tervisele ohutud, näitab see, et isegi sellise autoriteetse meditsiiniajakirja nagu Lancet 1995.a 11.novembri numbris väideti sama. Selle tõenduseks esitatakse tõene väide, et surma otseselt marihuaana tarvitamisest tuleb ette äärmiselt harva. Siiski on noorematel kui 18 aastastel marihuaana suitsetajatel leitud kõrgem suremus kui nende eakaaslastel (4).
Tervisehäired on leitud olevat sõltuvuses annusest, kasutamise sagedusest ja viisist. Kuigi on kaalutud meditsiinis kasutada marihuaana iiveldusvastast toimet kiiritusravi järgselt vähihaigetel ja isutõstva vahendina AIDSi haigetel, siiski viimased sellealased uurimused toovad välja kanepitoodete mitte suurema toime kui seda on teistel sarnase toimega, kuid mittenarkootilistel ainetel . Jääb mulje, et selliste vahenditega lihtsalt püütakse leida marihuaana suitsetamise kaudset legaliseerimist . Senini marihuaana ja teised kanepi tooted kõige suurema levikuga narkootikumid. Kui viis aastat tagasi oli marihuaanat kasutavaid mehi kaks korda rohkem kui naisi, siis nüüd on tõusnud marihuaana kasutamine naiste hulgas ja vähenenud meeste hulgas (4).
Marihuaana on lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%), valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest, hashish (THC sisaldus 2-20%) on kuivatatud kanepi vaik ja pressitud õied ja kanepiõli sisaldab 15-50% THC (4).
Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide (joint) või vesipiibu suitsetamine . Tubakat lisatakse põlemisomaduste parandamiseks. Tavaliselt sisaldab üks marihuaana sigaret 0,5 kuni 1,0 g kanepit, juhutarvitajale piisab kõrgenenud meeleoluks 2-3 mg, regulaarne suitsetaja vajab 5 ja rohkem suitsu päevas. Nii marihuaanat kui hashishit võib ka süüa. Suitsuna inhaleeritud marihuaana on 5-10 korda bioaktiivsem kui sisse võetud (4).
Tarvitamisel, nii suitsetamisel kui suukaudsel, tekib eufooria ja lõdvestustunne, kaob reaalsustaju, tekib ajas mitteorienteerumine ja tundemaailma intensiivistumine, sageli pidurdamatu naer ja jutukus, muutused koordinatsioonis ja kontsentreerumises. Kasutajal tekib küll eufooria, ta on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine . Sellele tolerantsi teket pole täheldatud (4).
Lühimälu ja tähelepanu on häiritud, reaktsiooni aeg ja käelised oskused, kaasaarvatud auto juhtimine on häiritud (4).
Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika , kuid võib esineda ka depersonalisatsioon ja paranoia ning hallutsinatsioonid (4).
Kehalistest kaebustest - THC põhjustab südamelöögisageduse tõusu 20-50% mõne minuti jooksul pärast manustamist, kestvusega kuni 3 tundi. Vererõhk on kõrgenenud istuvas asendis, kuid langeb püsti olles. Siiski nendele reaktsioonidele tekib kiiresti tolerants (4).
THC tõstab 35-45% tarvitatud toidu hulka. Isu tõusule tolerantsi teket pole täheldatud (4).
Mitte tarvitamisel, tekib hirm, meeleolu langus ja ärritus, iseloomulik on unetus ja isu langus 20-30% võrra tavalisest . Sellised nähud on omased ka madalate annuste kasutamisel . Hiljem aga tekib tugev näljatunne. Eriti esmakordsel ja harval kasutamisel on sagedasem paanika, hallutsinatsioonide, viirastuste esinemine kõrvalnähuna (4).
8 kuni 18 kuud marihuaanat tarvitanutel leiti tugevaid püsivaid mõtlemise ja tajumise häireid, meelepetteid ja patoloogilist erutust. Varajane tarvitamise alustamine, st enne 16 eluaastat põhjustab aga püsivaid häireid tähelepanus ja reaktsiooniajas, st pöördumatuid häireid. Kuna koordinatsioon ja reaktsiooniaeg on häiritud, samuti lühimälu ning seetõttu on 12-24 tundi pärast marihuaana manustamist autojuhtimine seotud kõrgenenud riskiga. Auto juhtimisel tuleb arvestada, et marihuaana kasutamisel väheneb võime jälgida liikuvat objekti ja tunnetada auto asendit tee suhtes, hinnata distantsi , aeglustub reaktsioon valgusele . Psühhoneuroloogilised häirete leid on positiivne veel päev pärast viimast manustamist (4).
Uued leiud otsesest marihuaana toksilisest mõjust, on skisofreenia . Skisofreeniasse haigestumine on tunduvalt sagedam nendel inimestel, kes enne 18 eluaastat on marihuaanat tarvitanud. Miks see nii on, uuritakse. On võimalus, et marihuaana tarvitamisel realiseeritakse lihtsalt geneetiline eelsoodumus skisofreeniasse haigestuda palju efektiivsemalt. Kuna selleteemalised uuringud on käimas, ehk selgub varsti ka põhjus, miks marihuaana tarvitajatel on nii sageli hilisem diagnoos skisofreenia (4).
Marihuaanat tarvitavad mehed ning naised kannatavad võrdselt käitumishäirete ja hingamisteede põletike all. On leitud, et marihuaana kasutamisel suureneb risk haigestuda eesnäärme vähki. Meessoost regulaarsel tarvitajal on leitud langenud meessuguhormooni tase, sperma kvaliteedi ja hulga langus, tuntud on ka sekundaarne günekomastia (piimanäärmete kasv meestel) sage leid marihuaana tarvitajatel; naistel muutuvad menstruatsioonitsüklid anovulatoorseks (st munaraku küpsemisemine on häiritud) (4).
Lastel, kelle emad raseduse ajal tarvitasid marihuaanat, on leitud käitumis ja arenguhäireid imikuna, hiljem, 4-9 aastastena tähelepanu, une ja mälu häireid ning madalamat intelligentsust ja käitumishäireid kui nende eakaaslastel. Need lapsed haigestuvad sagedamini leukeemiasse ja teistesse haigustesse (4).
Tõrva sisaldus on 3 korda kõrgem kui tubakal. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja mutatsioone põhjustav, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas , seos on leitud kõrgema haigestumisega kopsuvähki ja eesnäärme vähki. Krooniline marihuaana suitsetamine põhjustab ka kroonilist bronhiiti ning astma ägenemist (4).
Epileptikul võib marihuaana tarvitamine vallandada krambihoo, skisofreenikul psühhoosi. Langeb immuunvastupanu, marihuaana on suurtes annustes immuunsupressor, st ta vähendab organismi vastupanu haigustele (4).
Käitumuslikud muutused on seotud selliste intellektuaalsete võimete langusega nagu võime lahendada probleeme ja loetust aru saada. Sõltuvusega on seotud depressioon, suitsiidimõtted, sagedasem õnnetuste ja vigastuste esinemine (4).
Kroonilisel sagedal manustamisel suurtes annustes tekib motiivituse sündroom, mis on iseloomulik kõikide sõltuvusainete liigtarvitamisele. Motiivituse sündroom seisneb üldises huvipuuduses, apaatias ja passiivsuses, väsimuses, tujutuses, kontsentratsioonihäiretes, lohakuses enda eest hoolitsemisel, kogu tegevus on suunatud tarvitatava aine hankimisele (4).
Kannabinoidid on uriinis määratavad ühekordse kasutamise järel 3-10 päeva ja kuni 4 nädalat pikaajalisel tarvitamisel. Samuti on leitud, et küüned on bioloogiline materjal, milledes on potensiaalne võimalus määrata eelnevat kanepi toodete tarvitamist (4).
Marihuaana mürgistuse korral esineb südamelöögisageduse tõus, konjunktiivide punetus, suu ja kurgu limaskestade kuivus , laienenud pupillid , unetus. Häiritud on ajatunnetus, õppimisvõime ja käitumine, esineb näljatunne. Psühhoosi esineb siiski suhteliselt harva, lühiaegne toksiline psühhoos sarnaneb kõrge palaviku deliiriumiga, esineb äge lühiaegne ärevusseisund ja äge depressiiivne reaktsioon. Võimalikud on ka ärevus, paanika, hallutsinatsioonid ja paranoia (4).

1.2 LSD

LSD-d müüakse tablettidena või väikeste, nõelapea suuruste kuulidena. Need pannakse kleeplinditükile, kust siis vajaduse korral välja lõigatakse. Kõige levinum on siiski kuivatuspaberist või papist ruutude kujul, mida kutsutakse “markideks”.Neid on leotatud värvitus, maitsetus ja lõhnatus LSD-s. marke katavad lugematud erinevad kujundid : naerul näod, Batmani kujud, multifilmikangelased jne (vt joonist 2). Üks ruut on üks doos (3).
Joonis 2. LSD margid
Varasemad hallutsinogeenid olid kõik taimse päritoluga (kärbseseen, india kanep, yage jne), Hallutsionigeenide uurimine avardus tohutult pärast LSD avastamist 1943. aastal. Avastajaks oli Albert Hoffmann. Ta katsetas LSD endal ja kirjeldas elamusi: “ Tohutute jõupingutustega suutsin seostatult kõneleda, silmade ette tõusis värelev vine , kõik muutus ebareaalseks, iga heli oli nähtav mingis värvitoonis. Ei puudunud palju, et oleksin hullunult ulguma hakkanud (3).”
Arvestades LSD tugevat omapärast toimet, hakkasid selle vastu suurt huvi tundma ka sõjanduse spetsialistid. Preparaat salastati, sellest püüti valmistada keemilist ründeainet. Eeliseks teiste preparaatide ees on tugev mõjuvus – juba mõni miljondlik grammi on toimiv. Niisugune keemiline ründeaine ei surma vastast, vaid tekitab mööduva meeltesegaduse ja halvab võitlusvõimet. Puuduseks on LSD äärmiselt individuaalne toime – vapra võib ta muuta araks ja võitlusvõimetuks ja vastupidi (3).
LSD massilist levikut seostatakse Harvardi ülikooli psühhiaatriaprofessori T. Liry tegevusega . Ta uuris LSD toimet enesel ja üliõpilastel. LSD –d sisse võtnud sajad üliõpilased tundsid toimet, mida hiljem hakati nimetama “reisiks hullumeelsesse maailma”. Vaatamata sellele, et Liry peatselt vallandati ülikoolist ja ka hiljem kohtu alla anti, õnnestus tal viie aasta jooksul meelitada oma “müstilisse ühendusse” tuhandeid noori. LSD tarvitajate arv kasvas kümnetesse tuhandetesse (3).
Preparaadi levikut maailmas soodustas asjaolu, et see ei olnud esialgu keelatud (3).
1950. aastatel kasutati LSD meditsiinis alkohoolikute ja narkomaanide raviks ning psühhoteraapias. USA julgeolekujõud kasutasid seda aga võikas ajupesu kampaanias. 1960. aastatel sai LSD-st hipiliikumise psühhedeeliline embleem (3).
LSD-d “tehakse sisse”, teisisõnu võetakse suu kaudu, tihtipeale asetatakse keele alla, mitte ei neelata (3).
LSD on väga toimiv ühend: juba mikrogrammistes annustes kutsub ta esile meelepetteid. Muutub esemete suurus ja kuju, nad paistavad lihtsustatutena “nagu lapse joonistused”. Esemed võivad liikuda , moonduda. Muutub meeleolu, esineb heaolutunne, põhjuseta lõbusus, ka apaatia, hirmutunne. Iseloomulik on teadvuse kahestumine – inimene nagu vaatleb ennast kõrvalt, jälgib oma käitumist ja tundeid, suutmata neid mõjutada. Kõik see jätab müstilise, meeldejäävalt sügava elamuse (3).
LSD toime võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis tekivad subjektiivsed sümptomid, nagu pearinglus , iiveldus, unisus , nõrkustunne, lihasevärinad. Silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb (3).
Teine faas algab umbes tund aega peale tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. Käed-jalad võivad tunduda suurtena või kogu keha kahanenuna (3).
Kolmas faas (psühhofüsioloogilised nähud) saabuvad umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on kogemuse kõrgpunkt, kui esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäotaolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis nii öelda keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises – ebareaalses – maailmas. LSD-st tingitud emotsionaalne reaktsioon on tugevasti sõltuv keskkonnast ja inimestest, kellega koos seda tarvitatakse. Kui kaaslasi ei ole, siis võetakse kaaslaseks isegi mõni koduloom , näiteks kass (3).
LSD toime möödub tavaliselt mõne tunniga, kuid võib säilida kestev meeltesegadus – hirmuäratavad meelepetted, ettekujutus , et kuskil varitseb mõni vaenlane , et inimesi kiusatakse taga. Sellises seisundis inimene on oma kujutlustest vabanemiseks suuteline sooritama mõrvu või enesetappu (3).
Kuigi LSD narkootiline toime on tõenäoliselt sama kõigile, väljendub see iga kasutaja puhul üsnagi erinevas vormis ja sõltub kasutaja intellektist. Mõni tunneb ühtsust kosmosega, mõni kujutleb, et on võimeline lendama ja hüppab välja kõrghoone aknast (3).
LSD- narkomaania puhul tekib vaid psüühiline sõltuvus, füüsilise sõltuvuse nähud praktiliselt puuduvad. Pärast viimast annust umbes ühe ööpäeva jooksul on unehäired, higistatakse, käed värisevad. Täheldatakse ärevust ja rõhutud enesetunnet . Need nähud ravi ei vaja ning taanduvad tasapisi iseenesest paari nädala jooksul. LSD krooniline kasutamine põhjustab kiiresti psüühilisi muutusi. Eriti mõjub noortele: areneb emotsionaalne labiilsus, huvid ahenevad, töövõime väheneb, isiksuse intellektuaalne ja eetiline areng pidurdub. LSD toob kaasa ka muutused kromosoomides – naistel esineb sagedamini iseeneslikke aborte ja sünnib väärarenguga lapsi (3).
Võõrutusnähud on üldiselt väheväljendunud, kuid võivad esineda püsivamad psühhoosinähud (3).

1.3 Meskaliin

Meskaliin on looduses esinev hallutsinogeen, millel on väga pikk kasutamise ajalugu. Kõige rohkem esineb meskaliini uimakaktuses, mis kasvab enamjaolt Mehhikos . Vähemal määral leidub seda ka San Pedro kaktuses (vt joonist 3) (5).
Joonis 3. San Pedro kaktus
Meskaliin põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. Meskaliin, nagu LSD-gi, põhjustab mitte füüsilise sõltuvuse, vaid psüühilise sõltuvuse teket (5).

1.4 PCP

1960- ndatel aastatel hakkas LSD-d asendama hallutsinogeen fentsüklidiin (PCP). PCP (nimetatakse ka inglitolmuks) illegaalne tootmine on tulutoov ja suhteliselt lihtne, sest lähteained on laialdaselt kasutatavad kemikaalid, mille ebaseaduslikku kasutamist on võimatu kontrollida. PCP on väga ohtlik, sest erinevus toimiva ja surmava annuse vahel on väike. Üleannustamine on kaasa toonud paljude inimeste surma (1:57).
PCP on valge värvusega pulber . Tänavakaubanduses esineb immutatud paberitükikestel, tablettides või kapslites (vt joonist 4).Kasutatakse see kaudu või marihuaanaga segatud sigarettides (1:57).
Joonis 3. PCP tabletid

KOKKUVÕTE

Hallutsinogeenid on ained, mis tekkitavad hallutsinatsioone ja muudavad taju. Olenevalt sellest, millised elamused tekkivad, on hallutsinogeene ka liigitatud: fatnastika (ilmneb fantastiline maailm), psühhootika (mööduva psühhoosi teke), müstikomeetika (müstiliste kogemuste teke).
Enamus hallutsinogeene tekitab muret sellepärast, et nad põhjustavad sõltuvust ja ka sellepärast, et nende toime on sageli ettearvamatu.
Hallutsinogeenide hulka kuulub meskaliin, LSD, PCP, marihuaana ja paljud teised sünteetilised ja looduslikud ained.
Selle teemaga sain ma väga palju huvitavat informatsiooni ja ka vastused oma küsimustele, mis ma töö alguses endale esitasin . Loodan, et need inimesed, kes peaksid seda referaati lugema ja on kokku puutunud või tarbivad eel nimetatud narkootikume mõtlevad põhjalikult, selle üle järele, kas see end ära tasub.
Kokkuvõtteks selle referaadi tegemine haris mind ning see töö meeldis mulle väga.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Otter, M. (1997). Narkootikumid, Tallinn: Huma
2. Uljas, J., Rumberg , T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Meskaliin [22. veebruar]
3. http://www.kool.ee/?274 [22. veebruar]
4. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/marihuaana.html [23. veebruar]
14