Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed (0)

GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED
Referaat
Koostaja :
Juhendaja :
Tartu 2012

Sissejuhatus

1.Sissejuhatus 3
2.Gangese jõe iseloomustus 4
3.Reostuse põhjused 5
3.1 India populatsioon 5
3.2. Palverändurite rituaalide tagajärjel tekkinud reostus 5
3.3. Pühade lehmade mõju 6
3.4. Inimeste matmine jõkke 6
4.Reostuse tagajärjed 8
4.1. Haigused 8
4.2. Liikide hävimine 8
4.3 Puhta vee puudus 9
5.Lahendused 10
5.1. Ganga Action Plan 10
5.2. Allahabad High Court kohtuotsus 11
5.3. India rahvas 11
6.Kokkuvõte 12
7.Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi.
Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis.
Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samuti pakub mulle huvi India. Nii sain kaks mind huvitavat teemat jaoks ühendada.

Gangese jõe iseloomustus

Ganges, indiapäraselt Ganga, on ligi 2,525 km pikkune Hindu kõige püham jõgi. Kuid samuti kuulub see jumalanna staatusesse tõstetud jõgi alatest aastast 2007 maailma 5 kõige reostatuma jõe hulka. Ganges saab alguse Himaalaja lääneosast India Uttarakhand’i osariigist kahe jõe, Bhagirathi ja Alakanda ühinemispunktist ning voolab lõuna ja ida suunas läbi Põhja-India Gangese tasandiku ja läbi 29 linna Bangladeshi . Sealt suubub Ganges Bengali lahte. Alakanda jõe vesi on pärit Himaalaja lume sulaveest ning pärit sellistest tippudest nagu Nanda Devi , Trisul, Kamet ning Bhagirahti jõgi saab alguse Gangotri liustike, mis asuvad 3,892 m kõrgusel, sulveest. Bengali lahe poole voolates liitub Gangesega mitu lisajõge. Gangese aastane vooluhulk on ligikaudu 20 000 m³/s, maksimaalne vooluhulk aga kuni 70 000m³/s, millega võtab endale koha 20 maailma kõige suurema vooluhulgaga jõe seas. [1]
Ganges, võimas jõgi on väga paljudele inimestele elatusallikaks, sest Gangese nõgu ja kaldad on maailma kõige enam asustatud ligi 400 miljoni inimesega ja rahvastiku tihedusega 390/km². Jõge kasutatakse põldude niisutamiseks, kalastamiseks, joogiveeks, aga kahjuks ka mustade riiete pesemiseks otse jõevees, surnute tuha puistamispaigana, pühade lehmade matmispaigana, solgivee mahalaadimiskohana. Parkimistöökojad suunavad Gangesesse kõik oma saastevee ja samuti teevad seda paljud linnad, kelle kanalisatsioon suubub otse Gangesesse. Jõe vesi on muutumas nii räpaseks, et kuivematel perioodidel voolab jõe sängis paks reostunud mudataoline vesi. Reostuse kõrge tase säilib isegi mussoonide ajal. jõgi religiooselt, spritistlikult indiastele ja hindudele tähtis, kes seal hea tervise saamiseks kümblemas ja vett joomas käivad. Kuna vesi on nii reostunud, levivad seal mitmed haigused, mis tervistaotlevatele hindudele hoopis karuteene teevad. [1]

Reostuse põhjused

Gangest on tabanud meeletu reostus, mis aastate vältel aina suureneb. Reostuseni on viinud mitu tegurit: religiooniga seotud rituaalid , India populatsiooni kasv, inimeste matmine jõkke ning jõe heakorrast niivõrd vähe hoolimine.

3.1 India populatsioon

Üheks suurimaks reostuse põhjuseks peetakse India rahvaarvu meeletut kasvu. Iga tund kasvab India populatsioon 1815 inimese võrra.[2] 2011 aasta rahvaloenduse seisuga küündis rahvaarv 1,21 miljardi inimeseni. [3] Kõigele lisaks on kiirenenud urbaniseerumine ja industraliseerumine. Need tegurid kokkuvõttes on asetunud Gangese järeleandmatu surve alla. Jõe kallastel elab 400 millionit inimest ning kogu kanalisatsiooni reovesi suunatakse töötlemata otse jõkke ning lisaks satub seda Gangesesse ka lisajõgede kaudu. [2] Näiteks Yamuna toob endaga New Delhist kaasa 1900 millionit liitrit töötlemata reovett. Viimasel ajal on hakatud rajama veepuhastusjaamu. Iga päev saadetakse veepuhastusjaamadesse 57 millionit liitrit reovett, mida jaamad on võimetud puhastama . Kolmekordistunud on ka coli-bakteri populatsioon vees, mis kaasneb selle meeletu fekaalse reostusega. [4] Jõkke mitte ainult ei juhita kanalisatsioon, vaid ka vabanetakse nakatunud jäätmetest, näiteks tuberkolooosihaigla omadest . [2] Gangese kaldal , Kanpuris asuvad ka parkimistöökojad (töökojad, kus töödeldakse loomanahku), mis toodavad tonnide viisi mürgist kroomi , mis lõpuks jõkke valatakse. [5] Kanpuris on hetke jõe kroomisisaldus 100 korda lubatust kõrgem. Parkimistöökodade sulgemine on viimasel ajal saanud India kohtute südameasjaks, kuigi seda raskendab valitsuse poliitika, sest suured tehased pakuvad inimestele tööd ning ka kindlustavad riigile maksude näol sissetuleku. [4]

3.2. Palverändurite rituaalide tagajärjel tekkinud reostus

Varanasi , kõige püham India linn 1 millioni elanikuga, asub samuti Gangese kaldal. See linn on palverändurite meelispaik. Nad käivad Varanasi linnas Gangese kallastel „pühal suplusel“, mille tagajärjel vabaneb vette ligikaudu 200 millionit liitrit puhastamata ning töötlemata inim-reovett iga päev, mis samuti tõstab fekaalsete coli-laadsete bakterite arvu. Kui ametlike standardite järgi on vees suplemine ohutu umbes 500 fekaalse coli-bakteri sisaldumisega 100ml , siis Varanasi ghat’ide (trepid, mis viivad jõkke) juures on kolibakterite sisaldus 120 korda kõrgem – 60 000 fekaalset coli- bakterit 100ml kohta. [6] Kui Varanasi’s käivad palverändurid aastaringselt , siis hindu palverännak Kumbh Mela , mida peetakse maailma üheks suurimaks inimeste kogunemiseks, toimub kord kolme aasta tagant. Siis tulevad Gangese kallastele kokku palverändurid üle India ja samuti püha rituaalina pesevad ennast pühas jões. Kumbh Mela ajal on selgelt näha hägusa kollaka jõe veepinnal sinikat vine , mille on jätnud sinna reostus. Indias on veel palju teisigi Gangesega seotud religioosseid pühasid ja üritusi. Jõele tehakse ohverdusi ja antakse ohvriande, mis on mähitud lagunematusse plastikusse. Eriti suurtes kogustes tehakse selliseid ohvriande tihedalt asustatud jõekallastel. Nii on jõgi sellistel paikadel eriti saastunud. [1]

3.3. Pühade lehmade mõju

Jõge reostavad ka India pühadeks loomadeks peetavad lehmad , kellele ei tohi liiga teha ning keda ei tohi tappa. Pühad lehmad liiguvad linnades vabalt ringi, ilma et keegi neid piiraks või keelaks - nad sumavad jões ja ükskõik kus. Väga palju on omaniketa, sööda ja joogivee puuduses hulkuvaid lehmi, kes alatoitumise all kannatavad. Alatoidetud pühad loomad on vastuvõtlikuks parasiitidele, nende poolt levitavatele ja paljudele muudele haigustele. [7] Pühasid lehmi ei tohi süstida, kuna uskumuse kohaselt elavad lehmas jumalused , keda nõel võib vigastada ja pahandada . Seega ei toimu Indias mingisugust haigete lehmade vaktsineerimist. Kuna India uskumustele kohaselt ei tohi surnud lehmi ka põletada, seotakse surnud ja haigustest kubisevale pühadusele kivi ümber kaela ning visatakse pühasse jõkke – Gangesesse. Järjekordne tohutu bakteriaalne reostus niigi kurnatud jõele. [8]

3.4. Inimeste matmine jõkke

Samuti reostab jõge mitte ainult lehmade, vaid ka inimeste matmine Gangesesse. Enamasti puistatakse jõkke kremeeritud surnute tuhk ja kondid. Siiski viimased tuhanded laibad (enne kremeerimise algust) visati jõkke koolera epideemiapuhangu ajal, andes selle haiguse levikule massilise tõuke. Isegi tänapäeval ei kremeerita paljusid surnuid, näiteks: pühasid inimesi, rasedaid naisi, pidalitõbiseid ja tuulerõugeid põdenuid, mao poolt hammustatuid, inimesi, kes oma elu enda käe läbi lõpetanud, vaeseid ning lapsi vanuses alla 5 eluaasta . Nad hoopis lastakse vette vabalt hulpima ning jäetakse jõe poolt lagundada. Sellele lisanduvad veel vaeste elanike lahkunud lähedased, kellele pereliikmed ei saa täielikku kremeerimist lubada, sest suur kogus puitu läheb kalliks maksma. Nendest surnutest jäävad alles pooleldi põlenud kehaosad, mis samuti jõkke visatakse. [1]

Reostuse tagajärjed

Gangese reostatus mõjutab paljusid – nii inimesi kui loomi. Kohalikud põllumehed, kalurid ning üleüldine agrikultuur sõltub sellest jõest. Ganges on ka palverändurite meelispaik. Sealt käib läbi liiga palju inimesi, kes jões leiduvatesse haigustesse nakatuvad . Must solgivesi suubub Bengali lahte omakorda reostades seda suurt veekogu. Ühe sellise suure jõe reostumisega seotud tagajärjed võivad olla palju ulatuslikumad, kui oskame hoomata.

4.1. Haigused

Reostunud jõgi on üheks suurimaks nahaprobleemide ja –haiguste, puuete ja kõrge imikute surmade lokaalseks põhjuseks. See tuleneb sellest, et hindud keelduvad tunnistamast, et Ema Ganges on muutunud haiguste koldeks. Nad kümblevad Gangeses ja joovad selle vett. Kõige levinum bakter jões on kolibakter , tuntud ka nime all 0157:H7, mis tekitab oksendamist, verist kõhulahtisust, toidumürgistust, neerupuudulikkust ja ekstreemsematel juhtudel isegi surma. USA teadlased on väitnud, et Ganges on nii saastatud ja reostatud, et see on muutunud paigaks, kus geeneetiline materjal muundub ning tekivad uued patogeenid . [9] Maailmapank hindab vee saastatusest tulenevate tervisehädade kulud võrdeliseks 3% India SKP-st. Samuti omistatakse 80% kõigist haigustest ja 1/3 surmadest vesialuselistele nakkustele. [1]

4.2. Liikide hävimine

Reostatus hävitab ka kohalikke veeliike. Näiteks viimasel 10 aastal puudub ühel Yamuna jõelõigul täielikult vee- elustik . [2] Paljude liikide populatsioonid on vähenenud ning mõned on sattunud väljasuremisohtu, nagu näiteks Gangese hai ning Gangese delfiin . Maailma Looduse Fondi hinnangul on Gangese delfiini ehk susu isendeid säilinud ainult 2000. Susu on üks ainult neljast magevee delfiiniliigist maailmas. Tema eksistents on tähtis mitmel põhjusel: ta on osa toiduahelast, ta sümboliseerib bioloogilist mitmekesisust jõe süsteemides ning hoiab ökosüsteemi tasakaalus. [10] Gangese hai (Glyphis gangeticus) ekstreeme väljasuremise ääre peal oles liik, kuuludes 20 punasesse raamatusse kantud hailiigi hulka. [11] Ohus on veel 140 kalaliiki, näiteks säga (Clarias batrachus), piimkala (Chanos chanos), guraami (Anabantidae), kes on kohalikele toiduks ning 90 liiki kahepaikseid , näiteks sookrokodill (Crocodylus palustris) ja gaavial (Gavialis gangeticus). [1] Gaavial on samuti kantud ohustatud liikide punasesse raamatusse. Praeguse seisuga asustavad nad ainult 2% oma endisest levialast. [12] Selline liikide väljasuremine võib viia ökosüsteemi tasakaalust välja, kui juba mitte ei ole see juhtunud.

4.3 Puhta vee puudus

Suure reostuse tagajärjel on tekkimas vee puudus. Jõgi on kahanemas. Mõningatel lõikudel on Gangese jõgi peaaegu täiesti kuiv. Varanasi lähedal on hetkel jõe sügavuseks 18 meetrit (varem 61 meetrit) ja mõndades kohtades ainult 10 meetrit. [1] See tuleneb sellest, et põldude niisutamiseks, joogiveeks ning üleüldise veetarbe rahuldamiseks on hakatud kasutama põhjavett, kuna jõevesi ei ole selleks enam piisavalt puhas. [13] Massiline põhjavee pumpamine alandab omakorda jõe veetaset. [14] Kroonilise veepuudusega võitlemiseks rakendab India valitsus kasutusse elektrilisi põhjavee pumpasid, diiselmootoriga tankereid ning kivisöe energiajaamu, et põhajvett paremini kätte saada. Selliste ajutiste energiamahukate abivahendite kasutamine mõjutab kogu maailma kliimat ning paneb samas India nendest sõltuma, sest põhjavesi aitab oluliselt säilitada toiduainete tootmist Indias, mis on paljudele elatusallikaks. Põhjavee väljund ja väärtus on palju suurem kui sama mahukate jõevee kanalite veel. Pumbatud põhjavesi on kallis ning seetõttu enamasti läheb see suurtarbijatele, näiteks suurtele põllumajandusüksustele või toiduainefirmadele, mitte kohalikele elanikele. [15]

Lahendused

„Me suudame saata süstikuid kosmosesse, me suudame ehitada Delhi metroo. Me suudame luua tuumarelvi. Siis miks ei suuda me oma jõgesid puhtaks teha?“
Rakesh Jaiswal,
Gangese jõe eestvõitleja alates 1993. [2]
Gangese reostuse vähendamiseks on võetud ette palju ning raha kulutatud veelgi rohkem. Siiski jääb midagi puudu ning jõe reostatus aina kasvab.

5.1.Ganga Action Plan

Reostuse leevendamiseks on kasutusele võetud mitmeid programme , näiteks Ganga Action Plan – GAP (Ganga Tegevusplaan), mis algatati suure uhkeldamisega 1985 aastal Rajiv Gandhi poolt. Pärast 15 aastat ja 901,71 x 10¹º ruupiat polnud siiski programm suutnud vähendada jõe reostustaset. [16] 1995 nimetati GAP ümber: National River Conservation Plan – NRCP (Riiklik Jõe Säilitamise Plaan). 1993.aastal käivitati uus programm - GAP II, mis 1996 liideti NRCP-ga. Nende programmide eesmärgiks oli jõevee puhastamine saastatusest, et saavutada rahuldav veekvaliteet. GAP’i asutajad kujutasid vaimusilmas ette, et päevas sõelutakse, juhitakse kõrvale ning puhastatakse 1340 millionist liitrist reoveest 882 millionit liitrit vett. Selle visiooni täitmiseks plaaniti rajada reoveepuhastusjaamu piki Gangest kulgevatesse linnadesse, et töötlemata ja puhastamata reovett jõkke ei paisataks. Praegusel hetkel on GAP II-te kaasatud peale Gangese ka tema lisajõed Yamuna, Gomti, Damodar ja Mahananda. Samuti on NRCP suutnud laieneda 35 erineva jõelõigu peale 164 erinevas linnas. Kõiki puhastusjaamu ja –protsesse jälgitakse ja kontrollitakse peakeskusest. Olenemata sellest reostusetase Gangeses jätkuvalt tõuseb. [17]

5.2. Allahabad High Court kohtuotsus

Nagu aeg on näidanud, ainult puhastamisest ei piisa. Tuleb teha ka ennetus - ja teavitamistöid nii rahva kui ka suurte reostajate – tehaste ja tööstuste hulgas. Oktoobris 2011 võeti India kõrgema astme kohtu (Allahabad High Court) poolt vastu kohtuotsus, mis määras rohkem kui 100 parkimistööstuse sulgemise . Need parkimistööstused industriaalses Kanpuri linnas valavad iga aasta tuhandeid tonne toksilist kroomiumi Gangese jõkke. See kohtuotsus on üks paljudest otsustest otsuste seerias, mis on peatanud hiiglaslikke ehitusprojekte, nagu näiteks 8-realise kiirtee ja gigantse eluasemerajooni rajamise Gangese lammile, muutnud kohustuslikuks uute jäätmekäitlusjaamade ehitamise jõe kallastel ning keelustanud üleliigsete niisutuskanalite loomise. [4]

5.3. India rahvas

India rahva endi seas on aga veider kahepidine suhtumine ja lähenemine pühadesse jõgedesse. Ganges on eksimatult püha. Selle maine ja tuntuse on jõgi omandanud tuhandete aastate vältel läbi viidud religioossete tegevuste kaudu. Aga samal ajal kohtlevad nad Gangest nagu roiskveemahutit ning vähesed kohalikud on kursis jõe halva seisundiga või nad ei taha seda uskuda . [4] Seda vähem oskavad nad ise reostumise leevendamisele kaasa aidata. Suureks abiks reostuse vähendamisel oleks edasise reostamise lõpetamine kohalike inimeste poolt. Rahvas vajaks keskkonnateadlikust tõstvat haridust, eriti just saastamise osas. Riiete pesemine ning karja jootmine Gangeses tuleks keelustada. [2]

Kokkuvõte

Antud referaadis uurisin Gangese jõe reostatust, jõe hetkelist olukorda, reostuse tagajärgi ja lahendusi nende leevendamiseks. Selleks uurisin erinevaid materjale Internetis nagu näiteks Vikipeedia, World Wildlife Fund kodulehekülge, India ametlikke kodulehekülgi veetarbimise kohta ja palju muid. Materjali läbitöötlemisel sain vastused oma püsitatud probleemidele.
Gangese jõgi on India üks tähtsamaid ja suurimaid jõgesid. Selle ääres elab peaaeg 400 miljonit inimest, kes kõik sõltuvad sellest mingil määral. Suur rahvastiku tihedus jõe kaldal on pannud Gangese suure koormuse alla. Jõkke juhitakse reovesi, seal pestakse ennast ning maetakse surnuid ning ka tehased juhivad sinna oma reovee . Samuti mängib jõgi suurt rolli hinduisimis. Jões käib „pühal suplusel“ meeletult palju palverändureid, mille tõttu tõuseb vee kolibakteri tase. Gangese jõe reostatus on saavutanud hetkel oma tipu.
Gangesest saavad selle kaldal elavad inimesed joogivett ja toitu kalade näol. Samuti kasutatakse Gangese vett põldude niisutamiseks, kust kohalikud saavad oma igapäevase toidu. Kui vesi on reostunud, siis ei ole ei puhast joogivett ega ka kalu. Põhjavee pumpamise tagajärjel alaneb veetase ning vett, mida kasutada, on veelgi vähem. Põhjavesi, mida pumpatakse, on kallis, ja enamasti läheb see suurtele tarbijatele, mis jätab kohalikud tühjade pihkudega. Kõigele lisaks hävivad reostuse tagajärjel erinevad jões elavad liigid, mis esiteks jätab kohalikud söögita ning teiseks lööb tasakaalust välja kohaliku ökosüsteemi. Gangese jões on reostuse tagajärjel tõusnud seal leiduvate haigusttekitavate bakterite tase. Teaduslikel andmetel moodustuvad jõevees juba iseenesest uued patogeenid. Gangese reostunud jõevesi on üks suurimaid haiguste põhjustajaid Indias.
Reostust on üritatud aastaid leevendada, aga puuduliku teavitustööta pole sellest suurt kasu. Siiski on astutud olulise samme . Käivitatud on programm, mille raames rajatakse jõe kaldale veepuhastusjaamu ning kontrollitakse roiskvee otsest laskmist jõevette. Võetud on vastu kohtuotsus, mis keelab parkimistöökodadel oma heitvete laskmise jõevette ning paljud sellistest töökodadest suleti. Seega on mitmeid olulisi reostustegureid vähendatud.
Gangese jõe reostusega on seotud erinevad põllumajanduslikud probleemid, põhjavee kasutus, jões leiduvate haigustega seotud probleemid jne., mida annaks veel lähemalt uurida.

Kasutatud kirjandus

Ganges. Vikipeedia artikkel. [WWW-materjal]
http://en.wikipedia.org/wiki/Ganges (vaadatud: 13.01.2012)

Joshua H. (2011) The Ganges River, India. Worldfocus.com [WWW-materjal]
http://www.wordfocus.com/word-ganges.html (vaadatud 13.01.2012)

Marge S. (31.03.2011) India rahvaarv on suurenenud 1,21 miljardini. Õhtuleht. [WWW-materjal]
http://ohtuleht.ee/420705 (vaadatud: 14.01.2011)

Dan M. (23.11.2011) India Stems Tide of Pollution Into Ganges River. National Geographic Daily News. [WWW-materjal]
http://news.nationalgeographic.com/news/2011/11/111123-india-ganges-river-pollution/ # (vaadatud:13.01.2012)

(27.1.2011) Ganga pollution: five more tanneries to be closed in Kanpur. The Hindu [WWW-materjal]
http://www.thehindu.com/sci-tech/energy-and-environment/article1130760.ece (vaadatud: 14.01.2012)

Steve H. (01.05.2008) What Can Be Done About Pollution In Ganges River? Science Daily [WWW-materjal]
http://www.sciencedaily.com/releases/2008/05/080501133444.ht m (vaadatud: 14.01.2012)

Dr. Michael W. F. India’s Holy Cow: The Sacred and The Suffering. Dr. Fox. [WWW-materjal]
http://www.twobitdog.com/DrFox/India-Sacred-Suffering-Holy-Cow (vaadatud: 14.01.2012)

Merit K. (08.02.1997) Püha lehm on kasulik. Eesti Päevaleht [WWW-materjal].
http://www.epl.ee/news/kultuur/article.php?id=50735861 (vaadatud: 12.01.2012)

Praveen S. (11.05.2008) Pollution At The Ganges. About My Planet [WWW-materjal] http://www.aboutmyplanet.com/environment/pollution-ganges/ (vaadatud: 14.01.2012)

(jaanuar 2012) A Blind Dolphin In One Of The World’s Most Densely Populated Area. World Wildlife Fund. [WWW-materjal] http://www.worldwildlife.org/species/finder/gangesriverdolphin/gangesriverdolphin.html (vaadatud: 15.01.2012)

(01.02.2012) Ganges shark . Vikipeedia artikkel. [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Ganges_shark (vaadatud: 03.02.2012)

(30.01.2012) Gharial. Vikipeedia artikkel. [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Gharial (vaadatud: 02.02.2012)

Dan M. (02.01.2012) Grunge in the Ganges. IHT Global Opinion. . [WWW-materjal] http://latitude.blogs.nytimes.com/2012/01/02/grunge-in-the-ganges/ (vaadatud: 02.02.2012)

(2010) SK Jalota, SS Prihar, VK Arora . Groundwater Usage . India Waterportal. [WWW-materjal] http://www.indiawaterportal.org/taxonomy/term/423 (vaadatud: 02.02.2012)

(2009) Christopher A. S. Energy supply and the expansion of groundwater irrigation in the Indus -Ganges Basin . IAHR, INBO & IAHS. [WWW-materjal] http://udallcenter.arizona.edu/wrpg/Pubs/Scott%20&%20Sharma%202009%20Energy%20GW%20irrig%20Indus-Ganges%20IJRBM.pdf (vaadatud: 02.02.2012)

(oktoober 2010) Pollution of the Ganges. Vikipeedia artikkel. [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Pollution_of_the_Ganges (vaadatud:13.01.2012)

P. Narayana M. (11.01.2000) India Kõrgema Riigikontrolli kodulehekülg. [WWW-materjal] Ganga Action Plan http://www.cag.gov.in/reports/scientific/2000_book2/gangaactionplan.ht m (vaadatud: 13.01.2012)