Mahatma Gandhi roll India iseseisvumisel (0)

Mahatma Gandhi roll India iseseisvumisel
Lõuna-Aasias asuv India Vabariik lööb pahviks oma kultuuri, suuruse ja vastuolulisusega. India, olles pikka aega Briti koloonia, saavutas iseseisvuse 15.augustil 1947. Hindude iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress. 1920.aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu Jawaharal Nehru, kes pooldas täielikult India iseseisvumist. Ta oli truu sõber Mahatma Gandhi'le, kes oli Vabaduseliikumise ideeliseks juhiks. Mahatma Gandhi oli karismaatiline liider, kes oma Vabaduseliikumisega köitis terve maailma tähelepanu. Tema vägivalla vastane filosoofia on mõjutanud paljusid vägivallatuid liikumisi tänase päevani. Mahatma Gandhi't peetakse kõige rahumeelsemaks inimeseks maailmas pärast Jeesus Kristust. Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi?
Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile. Pärast islami sissetungi valitses Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia . 16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Indiasse oma kaubajaamad. India oli pikka aega Briti koloonia. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil. Esimese Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid, sealhulgas ka India, tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks. Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent emamaad ei soovinud kolooniatest loobuda – nii kulges kolonialismi vastane võtlus kohati väga veriselt. Ka India iseseisvumine kulges veriselt, kuid tänu rahumeelsele liidrile, Mahatma Gandhile, oli ilmselt vägivalda siiski minimaalselt. Ma usun, et India vägivallata Vabaduseliikumine oli eeskujuks ka teistele koloniaalriikidele.
Mahatma Gandhi, tegeliku nimega Mohandas Karachand Gandhi, sündis 2. oktoobril 1896. 1915. aastal kasutas Rabindranath Tagore esmakordselt Gandhi kohta tiitlit Mahatma (suurhing), kuid Gandhi ise seda omaks ei võtnud , leides, et ei vääri sellist au. Ta sündis Porbandaris, India maanurgas, mida asutasid gudžaratid. Mohandas Gandhi kuulus kaupmeeste kasti, kuid tema isa Karamchand Gandhi ja ka vanaisa olid Porbandari vürstiriigi peaministrid. Nad mõlemad jäeti kohast ilma liiga sõltumatu vaimulaadi pärast. Tema peres kasvatati lapsi vaimus , et elusolenditele ei tohi kahju teha, vaid tuleb püüelda sisemise puhtuse ja teistest kastidest inimeste suhtes kannatlikkuse ülesnäitamise poole. Kohas, kus Gandhi sündis oli vägivallatusel ülisuur mõju. India kommete kohaselt abiellus 12 aastane Mohandas endavanuse tütarlapse Kasturbaga, kes sünnitas neli poega . 19-aastaselt sõitis Mahatma Gandhi Londonisse, et omandada juristi haridus . Londonisse sai ta sõita ainult lubades oma isale , et ta hoidub lihast, alkoholist ja seksuaalvahekordadest. Tagasi tulles Indiasse töötas ta kolm aastat juristina Bombays (praegu Mumbai). Kuna töö kodumaal ei toonud arvestatavat edu, sõitis ta Lõuna-Aafrikasse, kus sattus rassismi ohvriks. Ta hakkas osalema Indiast immigreerunud hindude vabadusvõitluses , võideldes ka kõikide teiste mustanahaliste õiguste eest. Tema petitsioonid avaldasid mõju nii Lõuna-Aafrikas kui ka Londonis. Seal kasutas ta esimest korda vägivallata vastupanu meetodit. Teda peksti ja alandati aga Gandhi ei vastanud sellele vägivallaga , vaid kutsus ka teisi üles ennast kontrollima. Suurimat mõju Gandhi kui filosoofi väljakujunemisel avaldasid Bhagavadgita, aga ka Lev Tolstoi ideed, kellega ta oli kirjavahetuses. Bhagavd geetha'st sai tema filosoofiat enim mõjutanud raamat. 1914. aastal saabus Gandhi tagasi Indiasse, kus liitus aktiivselt vabadusvõitlusesse.
19. sajandi lõpul kujunesid välja soodsad võimalused India Vabadusliikumistele suuresti tänu Briti Ida-India Kompanii lagunemisele . Suurbritannia ülemvõim Indias kehtestatigi täielikult Briti Ida- India Kompanii loomisega , mis oli hindude jaoks äärmiselt ebaõiglane. Kompanii rakendas seal oma sõjalist jõudu ja täitis administratiivseid funktsioone. Ta lõi oma armee , mida juhtisid inglise ohvitserid . Nad olid huvitatud eelkõige tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja selle käigus näiteks puuvilla , kanepit ja teed. Nendest toorainetest loodi Inglise kaupu, eriti tekstiili. Indiat kutsuti kolooniate ''kroonjuveeliks'' ( jewel in the crown ) tema populatsiooni ja looduslike resurssite pärast. India oli väga väärtuslik ka tema asukoha pärast ja tagas brittidele hea ligipääsu Aasiasse. Kahjuks aga India käsitöölised ei suutnud nii odavalt toota ja seepärast laostusid. Laostusid ka talupojad, kes olid sunnitud maksma makse aga ei saanud oma töö eest õiglast kasu. Kompanii proovis Indias levitada Euroopa tsivilisatsiooni ja keelustasid mitmed tavad. Minu arvates oli see kohati isegi positiivne, kuna keelustati ka vastsündinute tapmine ja leskede põletamine , mis on inimõiguste vastased tegevused. Muistsete kommete kaitsmine ja Briti Ida-India Kompanii ebaõiglus kutsus üles Spoidide mässu, millega sooviti inglased Indiast minema ajada. Nõuti ka inglastega võrdset kohtlemist. Mäss sai alguse Bengali üksustes, kus oli vähem inglise ohvitsere ja praktiliselt puudus distsipliin. Sealt edasi kandusid nad teistesse piirkondandesse üle. Spoidide mässu tagajärjed olid vägagi tõsised . Sellega lõpetati Ida-India Kompanii tegevus ja India läks otsese Inglise võimu alla. Kuninganna Victoria kuulutati India kerisrinnaks. Sellega lõppes ka Moguli riigi eksisteerimine . Positiivseks tagajärjeks võib siinkohal lugeda Kompanii lagunemise edasise arengu: loodi mitmeid vabrikuid ja istandusi, loodi raudteed ja Indiasse jõudsid sealhulgas ka autod ja elekter . Inglaste ehitatud suurte teede üle pealinnas New-Delhis on tänaseni indialased väga tänulikud. Hindud ise on ka väga uhked oma vaatamisväärsuste üle Delhis, mida inglased oma valitsemisajal ehitasid. Ka usuvad mõned indialased, et nad ei oleks ise suutnud selliseid suursuguseid ajaloolisi ehitisi väärtustada ja nende säilitamisel on inglastel suur roll. Ka mina usun, et indialased ise ei oleks suutnud oma väärtusi õigesti hinnata ja seal Euroopa tsivilisatsiooni levitades tehti neile pigem head, kui halba.
Vaatamata kõigele heale valitses Indias siiski ebaõiglus. Tänu karmile maksusüsteemile olid paljud laostunud. Samas levis Indias ka rahvuslik meeleolu. Indialased teadsid, et ka nendel on enesemääramisõigus ja õigus oma riigile ning sellest algasid kolonialismi vastased vabaduseliikumised. Mahatma Gandhi ja India rahvuskongress suutsid panna miljonid inimesed osalema ülemaailmses vägivallatus kodanikuallumatuse aktides. Minu arvates suudab seda teha ainult tõeline liider. Gandhi kavandas võitluse programmi, mis nägi ette keeldumisest inglaste antud tiitlitest, valitsusasutuste, valimiste, kohtute ja inglise koolide boikoteerimist. Üheks kuulsaimaks rahumeelseks võitluse vormiks, mida Gandhi kasutas, saigi boikoteerimine. Mahatma Gandhi tuli välja soolamarsi ideega. 1930. aastal 12.märtsist kuni 6. aprillini kõndis ta ligi 400 kilomeetrit Araabia mere äärde soola järele, et ise soola valmistada ja sealjuures protsestida brittide seatud soolamaksu vastu. Mahatma Gandhi uskus, et hindudel on õigus oma soolale ja brittide poolt kehtestatud soolamonopol on ebaõiglane. Ilmselgelt ta seda oligi aga britid ei hoolinud laostunud hindudest. Paljud India elanikud ühinesid temaga sellel retkel. Sealjuures kutsus ta indialasi üles brittide agressioonile mitte vägivallaga vastama. Selle liikumise edu tähistasid mõned inglaste poolsed järeleandmised. Organiseeriti boikotte ka riisile ja erinevatele inglise kapupadele. Mahatma Gandhi kutsus üles inglispärasest riietusest loobuma ja rahva põletama inglaste poolt valmistatud riideid ning kasutama nende asemel ise Indias valmistatud rõivaid. Paljud hindud loobusid isegi tööst kohalikes omavalitsustes. Inglise võimudes tekitasid sellised aktsioonid loomulikult ärevust ja Rahvuskongressi juhid arreteeriti, kasutati ka vägivalda ja relvasid. Mahatma Gandhi isiklikult arreteeriti korduvalt aga tänu tema suurele toetajaskonnale oli peaaegu võimatu teda pikalt vahi all hoida. Kõikides Vabaduseliikumise aktsioonides lähtus Mahatma Gandhi oma rahumeelsetest printsiipidest. Kindlasti oli see üks peamisi põhjuseid, miks said tema organiseeritud ettevõtmised kogu maailma tähelepanu.
Mahatma Gandhi rahumeelsed põhimõtted võttis omaks täiesti arvestatav osa kogu maailma rahvast. Ta pidas oma missiooniks kõigi indialaste, isegi inglaste ja lõpuks kogu maailma pööramise vägivallatuse teele, et reguleerida sel viisil poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja religioosseid vahekordi. Tema unistuseks oli kodumaa vabaduse saavutamine just vägivallatul teel. Gandhi jaoks oli tõde kõige tähtsam. Tema õpetuste järgi on tõde ja vägivallatus omavahel rangelt seaoses. Ta oli eelkõige tõe otsija. Tema enda sõnul oli ta vaid vaene heitlev hing, kes ihkas olla täielikult hea ning armastada täielikult tõtt ja saada täielikult vägivallatuks nii mõttes kui sõnas. Samas arvas ta, et mitte keegi ei saa olla täiuslik, sest ahvatlusi on palju ja maailm muutub iga päevaga veelgi materiaalsemaks. Paljud hindud ja ka muud rahvused proovivad tema õpetusi järgida isegi tänapäeval. Tema tõe järgmine on kaugeltki mitte lihtne ja himsa tõttu paljud sellega hakkama ei saa. Himsa on elu olemuslik vajadus kehas. Isegi Gandhi ise piinles pidevas teadmises, et elu alalhoiu kihk tõukab teda pidevalt Himsasse. Sellest tulenes ka tema kasvav ükskõiksus tema füüsilise keha vastu. Tema sõnul on iga inimene kahtlemata kunstnik ja looja. Inimese kunstnikusilm on teda õpetanud kasulikus naudingut otsima . Nõnda on ta õppinud oma naudingu varasematel astmetel , et ei tohi süüa söömise pärast, nagu enamus meist veel praegugi teeb, vaid sööma peab selleks, et elada. Hilisemal arenguastmel on ta õppinud, et elamine ainult elamise pärast pole iseenesest mingi ilu ega rõõm , vaid elama peab selleks , et teenida oma ligimesi ja nende läbi Loojat. On halb ja ebakõlaline püüda oma tegude tagajärgedest pääseda. On hea, kui ülemäära söönud inimene tunneb valu ja peab paastuma. On halb kui ta annab isudele järele ja pääseb tagajärgedest, võttes sisse toonikume ja muid ravimeid. Veel halvem on kui inimene annab järele oma loomalikule kirele ja pääseb oma tegude tagajärgedest. Kõlbelisi tulemusi võib saavutada ainult kõlbelise enesepiiramise teel.
Ma usun, et praegune maailma on muutunud ja muutumas veelgi palju rahumeelsemaks. Seda näitab see, et inimesed esitavad petitsioone ebaõigluse vastu, sealhulgas ka vägivalla vastu. Näiteks tänapäeval võideldakse mitte ainult inimeste, vaid ka loomade õiguste eest. Sedagi tehakse rahumeelselt. Ma arvan, et Gandhi põhimõtted on mõjutanud tänapäeva inimese suhtumist ja mõtlemist. Enamus lääneinimestest usuvad, et 21. sajandil ei saa enam sõda tulla, sest see ei ole ju ometi mõistlik. Kahjuks selline suhtumine ei saa olla ainuõige, sest kõik inimesed ei ole mõistliku lääne mõtlemisega ja on inimesi, kes usub, et agressiivsusega saab oma tahte peale suruda lihtsamini ja kiiremini. Kahjuks mõned rahvad siiski ei ole rahumeelsed - seega maailmas ei saa kunagi valitseda ainult rahu. Samas ma usun, et Gandhil on õigus, et vägivallale ei saa vastata vägivallaga. Ainult juhul kui terve maailma järgiks Gandhi õpetussõnu võib olla tõeline harmoonia ja rahu võimalik. Gandhi meetod Vabaduseliikumisel on paljudele eeskujuks. Tema ilmselt kõige targad sõnad: '' Ole ise see muutus, mida sa maailmas näha soovid'' on puhas kuld .
Mahatma Gandhi ise oli hinduismi uksu, mitte ainult oma päritolu pärast, vaid ka sellepärast, et see on kõikidest uskudes kõige rahumeelsem. Nii tema, kui ka hinduism , aksepteerib kõiki teisi religioone. Ta usub siiralt, et erinevad rahvused ja religioonid saavad eksisteerida koos. Tema sõnul Jumal ongi Tõde, või ka vastupidi. Samas õpetas ka Jeesus, et tõde on esimene mida peab taga nõudma , siis saab meile osaks ilu ja headus . Gandhi meelest oli Jeesus ülisuur kunstnik, kes nägi ja väljendas tõde, ja seda oli ka Muhamed , sest koraan on kogu araabia kirjanduse tippteos . Tema arvates oli islami Allah seesama, mis kristlaste Jumal ja hindude Išvara. Nii nagu hinduismis on Jumalal palju nimesid , nii on islami jumalal palju nimesid. Elav usk sellesse Jumalasse tähendab inimsoo vendluse tunnistamist ja kõigi usundite võrdset respekteerimist.
Mahatma Gandhi viimane loosung ''Välja Indiast!'', mille ta esitles 1942. aastal, kui Inglise valitsus keeldus India rahvuslikku valitsust moodustama, andis 1947. aasta augustis Indiale iseseisvumise, mida pidasid kõik võitluse peamiseks eesmärgiks. Vastupidiselt rahva heameelele oli Gandhi kõnedes kuulda kibestumust. Kindlasti mängis selles rolli Suurbritannia valitsuse jagamine kaheks dimensiooniks. Sellest võib järeldada, et Gandhi visioon kahe religiooni rahumeelsest koos eksisteerimisest ühes riigis ei saanud tõeks. Kaks dimensiooni eraldati peamiselt usu järgi. Tekkis India Vabariik, kus valitsev uks on hinduism. Valitsemiskorraks sai parlamentaarne riigikord, kus täidesaatev võim kuulub valitsusele, peaministriga eesotsas. Iseseisval Indial on head suhted eelkõige Venemaaga (sel ajal oli NSVL ). Teiseks tekkis Pakistan, kus peamiseks usuks on islam . 1956. aastal iseseisvaks kuulutatud riigis valitsesid sõjaväelised diktatuurid . Pakistan on vaesem kui India, kuid sellele vaatamata kulutab ta suure osa SKP'st relvastusele, sealhulgas tuumapommi hankimisele. Pakistanist soovis eralduda aga Bangladesh ja tänu India toetusele see õnnestus neil juba 1971. aastal. Ma usun, et Gandhi siiski täielikult läbi ei kukkunud ja ehk ongi parem, et tekkis eraldi islami riik, sest vaatamata Gandhi unistusele, et kõik saaksid hästi läbi, ei ole paljude islami äärmuslastega see võimalik. Seda ilmselt just selle tõttu, et nad ei salli teisiti mõtlejaid ja ka koraanis on kirjas, et ei tohi tunnistada teist jumalat peale Allah'i. Ma arvan, et radikaalsed islamistid on suureks probleemiks rahumeelse poliitika toestamisel.
Vaatamata riigi jagunemisele kaheks dimensiooniks kurvastas Mahatma Gandhit kõige enam rahva suhtumine kättevõidetud vabadusse . Veel enam masendas teda hinduistliku India ja muhameedliku Pakistani iseseisvumisele järgnenud vastastikkuse vaenu ulatus. Mitte kõik moslemid ei kolinud Paksitani territooriumile ja suur protsent neid jäi elama Indiasse. See näitab, et kõik islami usulised ei ole vaenulikud, ning nad suudavad elada rahumeelselt India territooriumil ja hindudega hästi läbi saada. Ma arvan, et Gandhi oli idealist ning tema eesmärk oli täielik rahu, ning seepärast see kurvastas teda ikkagi. Gandhil polnud mingit võimu peale tohutu autoriteedi. Ta rändas külast külla ja linnast linna, et vaenu vaigistada . Kahjuks, teda ei saatnud täielik edu ja tapatalgutel hukkus ikkagi miljoneid inimesi. Gandhi ainsaks lohutuseks oli surm, mis vabastaks ta jõuetu vägivallatunnistaja seisundist. 30.jaanuaril 1948 ta suri, teda tabas fanaatilise hindu kuul. Teda süüdistati kodumaa reetmises: ta olevat armastanud võõraid rohkem kui omasid. Tema viimased sõnad olid ''Oo Jumal!'', mis on kirjutatud ka tema mälestussambale, mis asub tema hukkumiskohal Delhis. Enne hingeheitmist osutas Mahatma Gandhi käega mõrvarile, et andestab talle. Ma usun, et see hindu lihtsalt ei olnud rahul, et riik jagunes kaheks ja oli vihane . Inimesed tapavad palju hetke emotsioonide ajendil, just sellepärast ongi oluline ebastabiilsetel inimestel järgida Gandhi õpetusi ja õppida enda emotsioone kontrollima.
Praegune India on äärmuslik maa, kus eksisteerib nähtav sotsiaalne lõhe. Toimub ka pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiri asuva Kašmiri piirkonna pärast. Iseseisvumisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, terrorismi ja separatistlike vastuhakkudega. Kui Gandhi veel elaks, siis ilmselt oleks teda praegune India veelgi rohkem kurvastanud. Õnneks Gandhi mõjutusi võime näha riigi põhisuunast, milleks on mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine. Mahatma Gandhi ebaõnnestumine luua rahu ei ole ilmselt seotud tema liikumise ebakorrektsuses vaid pigem tema soovidest saavutada midagi võimatut. Tema siiras usk sellesse tõi aga tema nime igaveseks ajalukku ja seda mitte ainult Indias. Tema rahuarmastus elab edasi hindude südames. Tema pilte ja tsitaate kasutatakse tänagi veel India paremaks muutmiseks. Isegi praegu on käimas kampaania ''India puhtaks'', kus Gandhi nimel kutsutakse inimesi üles koristama ja hoidma oma riiki puhtana. Sellegi poolest on India üks räpasemaid riike maailmas, seda kindlasti ka suure rahvaarvu ja vaesuse pärast. Mahatma Gandhi oma parimate kavatsustega on kindlasti paljude iidol . Isegi Venemaa presidendi V. Putini sõnul oli Gandhi maailma kõige puhtam demokraat , selle sõna kõige ehedamas tähenduses.
Vaatamata Mahatma Gandhi ebaõnnestumisele luua üks rahumeelne riik kutsutakse teda Indias ''isa'' või ''ristisia'' nimedega. Ma usun, et India oleks saavutanud iseseisvumise ka ilma Gandhi'ta, kuid sel juhul oleks Vabadusvõitlus nõudnud ilmselt palju rohkem inimelusid. Kuigi praeguse India üks suurimaid probleeme on tema väga suur ja lakkamatult kasvav rahvastik, oleks see ikkagi olnud väga kurb. Mahatma Gandhi sürrealistlikuid missioone ei ole küll võimalik lõpule viia, kuid tema unistus vabale kodumaale on täitunud – India on täiesti sõltumatu ja iseseisev Vabariik, mille kasvav majandus, töökad ja tublid kodanikud ning toretsev kultuur on võitnud palju südameid.