Budism, taoism ja šintoism (0)

Budism , taoism ja šintoism.
Budism
Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis , Koreas , Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama , kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks.
„ Buddha “ on tiitel , see tähendab „virgunu“, mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid.
Budistlikud sümbolid
Dharma ratas ehk seadmuseratas
sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga ratas.
Lootos - sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi.
Dalai -laama
See tiitel on Tiibeti budistide usujuhi tiitel (Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat). Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse .
Kaks koolkonda
1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid.

• Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul ( mungad peamiselt).
  
• Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine.
  

Pühad tekstid
Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud , mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj. eKr. pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja ja pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks („Kolmikkorv“). Koosneb kolmest osast, mis sisaldab Buddha jutlusi, elu reegleid ja eetikat ning filosoofilisi tekste (suutrad).
Buddha õpetus
Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust, mis aitab leevendada kannatusi. Ratta abil selgitas, et olemine on nagu lõpmatu ring (sündimine/suremine). Buddha õpetas oma kuulajaile, kuidas saada paremaks inimeseks . „Neli õilsat tõde“: Maailmas on kannatus; Kannatuse põhjuseks on elujanu; Kannatusest saab vabaneda ; Kannatusest vabanemine käib kaheksa osalist teed pidi.
Kannatuse kaotamiseks tuleb muuta nii mõtlemist kui käitumist ehk järgida “Kaheksaosalist teed“: 1) Õige arusaam tähendab nelja õilsa tõe mõistmist; 2) Õige meel on himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted; 3) Õige kõne ja hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust; 4) Õige tegutsemine on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine; 5) Õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid; 6) Õige püüdlus - mõeldakse positiivselt; 7) Õige ärksus - inimene peab mediteerima; 8) Õige keskendatus. Jõudmine Nirvaanasse.
Nirvaana poole püüdlemine on budistide jaoks elus olulisim, hääbuvad elujanu ja ihad . Karma seadus ei kehti enam ning inimene vabaneb ümbersündide ahelast . Ümbersündimine e. sansaara .
Igapäevane elu ei tähenda budistile raha ja võimu ihaldamist, vaid ta näeb maailma, mis on täis elavaid olendeid ja et neid peab alati kaitsma ja aitama .
Sünd
Budistid usuvad, et iga inimene on omaenda karma laps, kus eelmise ja praeguse elu vahelist suhet selgitatakse karma tagajärjena. Budistidest vanemate poeg/tütar omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunisse kuningapoja rõivasse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb ta mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse , et munkade juhendamisel õppida. Abielluda võivad vaid ilmikutest budistid, kuid siiski pole olemas ühtset budistlikku abielutseremooniat (igal riigil omad tavad). Budistid pigem tähistavad surma, sest surm usutakse olevat taassünniga ühenduses (viib nirvaanale lähemale). Matusetseremoonia toimub pühamus ning enamasti on kombeks põletusmatused ning tuhk raputatakse jõe-, järve- või merevette.
Pühad, rituaalid ja palve
On olemas budistlik kalender, mis algab Gautama Buddha surmaga. Päevi ei loeta budismis keskööst keskööni, vaid koidust koiduni. Kõik budistlikud pühad järgivad kuukalendrit ja suuri pühasid tähistatakse täiskuu päevadel. Wesak (Buddha päev) - see on kõige olulisem püha, kus meenutatakse Buddha sündi, virgumist ja surma.
Igapäevases usuelus budistid püüavad järgida Buddha õpetusi mitmel moel: meditatsiooni kaudu; taimetoitlusega; almuste andmisega ja ohvriandide toomisega pühamutes, templites ning kloostrites.
Budismis ei ole jumalat, kuid budistid palvetavad Buddha poole. Tiibetlased palvetavad erilisel viisil, nad usuvad, et kui teatud helisid ja sõnu (mantrad) öelda päevas korduvalt, tekib inimeses positiivne energia. Mantra on püha, maagiline silp või õnnetoov häälik, mida kasutatakse meditatsioonis, jumalateenistustel jne. Seda öeldakse: „om mani padme kum“, mis tähendab: „Oo kalliskivi lootoses“. On olemas ka palvelipud, millele kirjutatakse palved ja paigutatakse tuulisesse kohta. Lisaks veel palveveski, mis on silinder , mille sees on rull, millele on kirjutatud tuhandeid palveid.
Sangha on munkade või nunnade klooster , mis asub templi juures, kuhu saab minna igapäevaelu askeldustest eemale.
Munk peab täitma kolme põhimõtet: ta peab olema vaene, vallaline ja ta ei tohi kellelegi kannatusi põhjustada.
Dpepungi klooster Tiibetis on suurim budistlik klooster maailmas. Majutab korraga u. 8000 munka.
Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks, mille eesmärgiks on rahu ja positiivse saavutamine
Tiibetlased teevad palvete jaoks spetsiaalseid pulbrist pilte (Mandala). Budistlikke pühamuid on kahte liiki: 1) India pühamud stuupad, mis on kellakujulised; 2) Hiljem muutusid pühamud saledamaks ja neid hakati kutsuma pagoodideks (pagooda).
Suurim ja kuulsaim stuupa Schwedagoni tempel asub Birmas , see on 113 meetrit kõrge ja on kaetud kuldlehtedega. Teine ülisuur stuupa asub Boroboduris Indoneesias.
Budistidel on kaks peamiselt palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht - Lumbini puudesalu; Buddha virgumise koht - Bodhgayas. Angkor Wat on maailma suurim pühakoda, kus olid kümned kivist ehitatud hinduistlikud ja budistlikud templid. Ehitati 12. sajandil, hüljati 15. saj. Taasavastati alles 19. sajandil. Asub Kambodžas.
Taoism
Taoism (daosim, taojiao) on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. See on pigem tarkus, eluviisi alus, mida peetakse ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks „Kolmest õpetusest“, millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taosimi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, seepärast on taosmi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Palju taoiste elab Hiinas ja Taiwanil, kuid on tugevasti mõjutanud naabermaade kultuuri (Jaapan ja Kagu- Aasia maad). Taosimi põhiteos on „Daodejing“ („Raamat teest ja väest“, „ Kulgemise väe raamat“), mille arvatavaks autoriks on 6. sajandil eKr. elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi õpetuse rajajaks. Laozi oli filosoof , kes õpetas inimestele, kuidas jõuda vaimse rahuloluni, julgustas enda sisse vaatama, et mõista, millised peavad inimesed olema. Seda tehes leiavad nad dao („tee“), mis on nii kord kui rada, mida nad peaksid järgima maises elus. Daojiao ehk religioosne taoism on sügavam, sest siin nähakse dao’d kui teed surematuseni. Selleks, et seda saavutada tuleb rõhutada õiget toitumist, füüsilisi harjutusi ja hingamist, aga ka eetilist käitumist. Tai Chi on harjutus, mis koosneb liigutuste/ asendite seeriast, mis kujutavad endast võitlust kujuteldava vastase või vastastega.
Jumalad ja koolkonnad
Taoism on seotud ka hiina rahvausundiga, kus on tuhandeid erinevaid jumalaid, surematud mehed ja naised, kes läbi vooruslikkuse ja tarkuse saavutasid igavese elu. Taism on polüteism. Nad kontrollivad erinevaid maise elu aspekte (tervis, õnn jne) ja seetõttu on usund pragmaatiline . Usklikud kasutavad palvetades küünalde suitsu, mis kannab nende sõnumid taevasse. Ohvriande tuuakse tavaliselt templites (altareid on palju), kus jumal, kelle poole pöörduda, valitakse välja vastavalt probleemile. Tavase hierarhia tipus on Nefriit keiser ja tema keisrinna , neile järgneb terve jumalate õukond, kes on teenijate ja ametnike rollides (peegeldab Hiina ühiskonda minevikus). Kuna nn. õukonda kuuluvad jumalad on liiga kõrgel positsioonil, et tegeleda maal elavate surelikega, siis on ka väiksemad jumalad, kes on vahendajad usklike ja taeva vahel. Kõige populaarsem on „köögijumal“ ja tema naine, kes koostavad igal aastal aruande inimese tegemiste kohta ja kannavad Nefriit keisrile ette. Varasest taoismist, mis tegemist oli filosoofiaga , pärineb põhiidee kahest jõust, milleks on yin ja yang, ja elujõu (qi) kirjeldus ning tee (dao) järgimise põhimõtted. Et inimene oleks tervem, peab qi (energia) voolama ühtlaselt mööda keha meridiaane ( kanaleid ). Energia vaba voolamine tagab nii füüsilise kui ka vaimse tervise ja soodustab pikaealisust. Näiteks teatud punkte kehas saab mõjutada nõelravi abil. Hiljem, meie ajaarvamise alguses, muutusid taoismi ideed religiooniks, Laozid nähti kui jumalat, ja neid, kes tundsid hästi tema õpetust, peeti meistriteks. Taoismi õnn Hiinas pöördus 1960. aastatel, mil kommunistid kuulutasid teised ususüsteemid ebausuks; hävitasid templeid ja põletasid religioosseid raamatuid.
Uskumused, tavad ja pühad
Üks peamine printsiip taosimis on neuwei, mitte sekkumine ja vooluga kaasaliikumise põhimõte ( kulgemine ), mis sümboliseerib sundimatut ja loomulikku käitumist. Tao tunnuseks on pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yan ja yang) vastastikuse mõjuna. Algselt tähendasid yin ja yang vastavalt mäe varju- ja päikesepoolset külge, hiljem sümboliseeris universumi negatiivset ja positiivset printsiipi , mille sinusoidne eraldusjoon märgistab nende sujuvat üleminekut . Enesearendamine meidtatsiooni kaudu aitab taoistil leida sisemist tasakaalu. Ka kihlumisrituaalid enne abiellumist tegelevad yin’i ja yang’i tasakaalustamisega, et luua harmooniline suhe. Matuserituaaliks asetatakse surnu peaga lõuna suunas ning valge on yin’i ja leina värv. Feng Shui on iidne Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada harmoonia keskkonnaga. Taoismis on pühad paigad seotud loodussega koopad, allikad jne) ning olulisim palverännaku koht, Taishani pühad mäed - asub Ida-Hiinas. Jiao on taoistlik püha, mis leiab aset talvise pööripäeva ajal, kus muusika , tantsu ja suurte jumalakujude abil peletatakse eemale kurje vaime.
Šintoism ja Jaapan
See religioon on seotud Jaapaniga, mida mõnikord kutsutakse ka „Tõusva päikese maaks “. Tõenäoliselt rändasid jaapanlaste esivanemad sisse Kesk-Aasiast või Indoneesiast. Kuid on ka spekulatsioone, mis seostab neid Iisraeli 10 kadunud suguharuga. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 milj. elanikuga maailma 10. kohal. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia , kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga selleks valitud parlament . Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailma ainus keiser. Sintoism („kamide tee“, „jumalate tee“), on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj. pKr., et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli sintosim eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus on hingestatud.
Jumalad ja uskumused
Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kamideks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne). Kaks kamit, Izamagi ja Izanami lõid Jaapani saared, kuid nende lastest said Jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari , kuid pantenonis pole kami ’del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. aastal, mil keiser Meiji haaras šogunilt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma järeltulija Jaapanit valitsema - nii edendati sintosimi abil keisri- ja impeeriumikultust. Tenno e. taevavaliseja. Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keiser. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945. aasta septembris, mil ilmnes , et kamid ei andnud püha tuult ( kamikaze ) välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Riigisinto ajastule tuli järsk lõpp II maailmasõja lõpus, mil keiser ütles lahti oma elavajumala staatusest (1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus . Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale „lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu“, kuid siiski järgitakse kolme kinnitust:
1) Tava ja perekond on peamine lüli, mis tradistsioone edasi kannab. Grupp on tähtsam kui üksik inimene.
2) Armastus looduse vastu, sest see on nn. püha. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid.
3) Kehalise puhtuse armastus.
Rituaale, mis on mõeldud kamide lepitamiseks viivad läbi preestrid . Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis sintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Enamik jaapanlasi praktiseerivad mõlemat usundit (maetakse budistlikult). Pühamu külastaja ostab puust tahvlikese e. ema, millel on kujutatud hobune (või madu, nool jne), kirjutab sellele soovi või palve ning riputab pühamusse üles. Sintosimi mõju jaapani kultuurile :
1) Jaapani lilleseade e. ikebana.
2) bonsai on kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses.
3) Jaapani arhitektuuris, seoses maavärinatega, ei ehitata suuri ja raskeid maju, vaid kasutatakse palju puitu ja kergeid vaheseinu. Jaapanis on säilinud vanim puitehitis maailmas, milleks on 7. saj. Hōryū-ji klooster Nara lähedal. 752. aastast pärit Suure Buddha saal Tōdai-ji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis.
4) Jaapani stiilis aias on eesmärgiks saavutada looduslähedust, mitte korrapära.
5) söögipulki peeti jaapanis alguses väärisesemeteks ning kasutati esmajoones religioossetel tseremooniatel.
6) sumomaadlus
Pühad ja pühamud
Üks tuntumaid pühapaiku kuhu palverändurid suunduvad on Fuji mäe nõlval asub tempel. Templitel on torii’d ehk tseremoniaalsed väravad, mis koosnevad kahest postist ning nendele toetuvatest risttaladest. Väravaid on värvitud punaseks. Pühad on tuntud matsuri nime all (tähendab nii palvet kui ka rituaali), austatakse ja tänatakse kamisid.