Renesanss ja Leonardo da Vinci referaat (0)

Jõhvi Gümnaasium
Leonardo da Vinci
Referaat
Koostaja Siim-Markus Post 7.b klass
Juhendaja Leigi Molodõk
Jõhvi 2011
Sisukord
1. Sissejuhatus- renessansiaeg 3
2. Leonardo da Vinci elulugu 4
2.1. Perekond, lapsepõlv ja noorusaastad 5
2.2. Leonardo päevikud 6
2.3. Anatoomia 7
3. Leonardo inseneriteadus ja leiutised 8
4. Leonardo maalid 9
4.1. Mona Lisa 9
4.2. Püha õhtusöömaaeg 10
5. Pildid Leonardo da Vincist ja tema kuulsamatest maalidest 12
6. Viited 14

1. Sissejuhatus-renessansiaeg

Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.
14. sajandil elas roomakatoliku kirik , millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt , läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambit­ sioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmi­sel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailma­pildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võr­relda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kiriku­ arhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaal­ne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all.
14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus , et suurim väärtus on isik­suse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, kaautoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused , leiutati trükikunst.
Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taas­sünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.

2. Leonardo da Vinci elulugu

Leonardo da Vinci (sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ning suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik , insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik , skulptor , arhitekt , botaanik, muusik ja kirja­nik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius .
Leonardot on tihti kirjeldatud renessansi mehe arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning „ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge “.
Notari, Piero da Vinci ja talunikunaise, Caterina vallaslapsena Vincis Firenze piirkonnas sündinuna õppis ta nimeka Firenze maalikunstniku, Verrocchio käe all. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Hiljem töötas ta Roomas, Bolognas ja Veneetsias ning veetis oma viimased aastad Prantsusmaal, majas , mille oli talle andnud Francis I. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, „Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“ on kõige kuulsamad , reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo „ Aadama loomine“. Leonardo joonistus Vitruviuse mehestki on kultuuriikoon, olles jäljendatud kõigel alates Eurost, lõpetades raamatute ja T-särkidega. Tema töödest on alles võib-olla 15, nõnda vähe tema pidevate , ja tihti hukatuslike, uute tehnikatega seotud eksperimentide ning kroonilise edasilükkamiste tõttu. Olenemata sellest on need Leonardo vähesed tööd koos vihikutega, mis sisaldavad joonistusi , teaduslikke diagramme ja ta mõtteid maalimise loomuse kohta siiski võrreldavad vaid tema kaasaaegse, Michelangelo töödega. Leonardo on austatud oma tehnoloogilise innovatiivsuse poolest. Ta konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia. Siiski olid tema eluajal teostatavad vaid vähesed, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks, leidsid laialdast kasutaust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi anatoomiast , tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast.

2.1. Perekond, lapsepõlv ja noorusaastad

Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljas­pool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada.
Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjuta­ma, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt.
Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse, kus alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio, keda peeti tollal üheks andekamaks Firenze kunstnikuks, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas Sandro Botticelli , Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonista­misega, hiljem lisandus õlivärvidega maalimine. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud.

2.2. Leonardo päevikud

Renessansiaja humanism ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ja ka Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad, kui tema kunstiline töö. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ning joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber. Päevikud on enamjaolt kirjutatud peegelkursiivis. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad tohutut huvide ulatust, alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahka­ miste , taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta. Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma olid ta sõprade poolt levitatud – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, Louvre , Hispaania Rahvusraamatukogu, Victoria ja Alberti Muuseum , Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline „ Codex Atlanticus“ ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku „BL Arundel MS 263“-st pannud ka internetti. „Codex Leicester” on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on Bill Gates ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.

2.3. Anatoomia

Leonardo ametlikud õpingud inimese keha anatoomia alal algasid Andrea del Verrocchio käe all, kui õpetaja nõudis, et kõik õpilased õpiksid anatoomiat. Kunstnikuna sai ta ruttu topograafilise anatoomia meistriks, joonistades üles palju uurimusi lihastest , kõõlustest ja teistest nähtavatest kehaosadest. Eduka kunstnikuna anti talle luba lahata inimlaipu Santa Mari Nuova haiglas Firenzes ja hiljem ka haiglates Milanos ja Roomas. Aastatel 1510 ja 1511 tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega. Koos valmistasid nad teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi Leonardo üle 200 joonise. See avaldati 1680 aastal (161 aastat peale tema surma) nime all „Uurimustöö maalimisest“. Leonardo joonistas palju uurimusi inimskeletist ja selle osadest, lihastest ja kõõlustest, südamest ja veresoonkonnast, suguorganitest ning teistest siseorganitest. Ta tegi ühe esimestest teaduslikest joonistest lootest emakas . Kunstnikuna vaatles ta põhjalikult ning jäädvustas vanuse ning inimemotsioonide mõjud psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude teiste loomade anatoomiat, lahates lehmi, linde, ahve, karusid ja konni ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga . Ta viis läbi ka hulga uurimusi hobustest.

3. Leonardo inseneriteadus ja leiutised

Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Moro’le väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499 -ndal aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur. 1502 . aastal tegi Leonardo plaani ühe sildeavaga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite Sultan Beyazid II-le Istanbulis. Sild pidi olema Bosporuse suudmes, Kuldsarve lahel. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu. Leonardo nägemus taastati 2001 aastal, kui ehitati Norras tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes. 17. mail 2006. aastal otsustas Türgi valitsus ehitada Leonardo silla üle Kuldsarve lahe. Pea kogu elu võlus Leonardot lend. Ta tegi palju uurimustöid lindude lennu kohta, kaasa arvatud „Lindude lennu kogumik“ 1505. aasta paiku, nagu ka plaane arvukate lennumasinate, nagu helikopter ja deltaplaan , jaoks. Enamus neist, nagu kruvihelikopter, mis ei tõusnud õhku, olid ebapraktilised. Kuid deltaplaan on edukalt ehitatud ja demonstreeritud.

4. Leonardo maalid

4.1. Mona Lisa

Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1507. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal.
Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.
Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm.
21. augustil 1911  varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest.
1956. aastal sai maali alumine pool tugevasti kannatada happe peale viskamise tõttu. Samal aastal visati maali kiviga. Praegu eksponeeritakse maali Louvre'is kuulikindla klaasi taga.
1962–1963 oli Mona Lisa näitusel New Yorgis ja Washingtonis. Enne seda hinnati maal kindlustuse jaoks 100 miljonile USA dollarile, mis 2005. aastal inflatsiooni arvestades oleks olnud 645 miljonit dollarit. 1974. aastal oli maal näitusel Moskvas ja Tokios.

4.2. Püha õhtusöömaaeg

Püha õhtusöömaaeg on üks kuulsaimaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 1495– 1498 . See on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kirikusöögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.
Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga).
Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid . Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu.
Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kuiJeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest.
Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale:

• Bartolomeus , Jakob – Alfeuse poeg ja Andreas on esimesne kolmene grupp, kelle nägudes kajastub imestus ja üllatus öeldu üle.
  
• Juudas Iskariot, Peetrus ja Johannes moodustavad teise kolmese grupi. Juudas kannab rohelist ja sinist ning on nõjatunud varju, ta näib üsna pettunud ja jahmunud tema plaani järsust ilmutusest. Ta on haaramas väikest kotti , võib-olla tähistab see kotike hõbedat, mis talle anti Jeesuse reetmise eest või hoopiski osutab see ta rollile 12 jüngrist – kullaotsijast reetur. Ta on ainus inimene, kelle küünarnukk toetub lauale, traditsiooniliselt on see märk halbadest kommetest. Peetrus paistab vihane ja nuga tema käes on suunaga Jeesusest eemale, võib-olla näitab see tema vägivaldset reaktsiooni Keetsemanis Jeesuse vahistamise vältel. Noorim apostel Johannes näib olevat minestanud.
  
• Toomas, Jakob – Sebedeuse poeg ja Filippos kuuluvad järgmisesse kolmesesse gruppi. Toomas on silmnähtavalt endast väljas, Jakob paistab olema otsekui oimetuks löödud, käed taeva poole sirutatud. Samal ajal paistab Filippos nõudvat mingisugust seletust kuuldule.
  
• Matteus , Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed. Mõlemad, nii Juudas kui Matteus, on Siimoni poole pöördunud, võib-olla uurivad nad, kas tal on vastus nende esialgsetele küsimustele.
  

Need nimed on kõik heakskiidetud kunstiajaloolaste poolt. 19. sajandi käsikirjast (Leonardo da Vinci märkmiku 232. lehekülg) leiti kõikide apostlite nimed, enne seda olid kindlalt identifitseeritud ainult Juudas, Peetrus, Johannes ja Jeesus .

5. Pildid Leonardo da Vincist ja tema kuulsamatest maalidest

Mona Lisa
Püha õhtusöömaaeg
Leonardo da Vinci

6. Viited

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_%C3%B5htus%C3%B6%C3%B6maaeg_(Leonardo_da_Vinci) - Püha õhtusöömaaeg
http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa - Mona Lisa
http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinc i - Leonardo da Vinci
www.annaabi.com
14