välistele ja sisemistele stiimulitele, tavaliselt sekundaarne luululiste seisundite või hallutsinatsioonide korral. ** Hüperkineetiline häired (RHK) ja tähelepanu puudulikkus (DSM) (attention-deficit disorder) Transs (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Transsi loetakse (dissotsiatiivseks) häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone. Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega. 2 Tajumishäired (disorders of perception) Tajumine (perception) on tunnetusprotsess, mille käigus füüsilised ärritajad (valgus, heli, temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil.
paleede ehitamisel. Pseudokaarega kergitasid maiad oma traditsiooniliste õlgkatusega onnide kelpkatust seest- ja väljastpoolt. Astmikvõlv sundis samas maiasid leppima peamiselt ühekorruseliste hoonetega ning selle tulemusena olid siseruumid väikesed. Hiline eelklassikaline ajajärk Ajapikku muutusid nii arhitektuur kui ka usukultused. Sel perioodil hakati kujutama avalikes kohtades religioosseid ja kosmoloogilisi teemasid, mis lõuna poolel vastavalt lõigati kivisse, näiteks Izapas Vaikse ookeani rannikul, madalmaal aga rajati hoonete fassaadile. Hilise eelklassikalise ajajärgu fassaadid madalmaal kaunistati jumalate suurte stukkmaskidega, mille ülesandeks oli treppide ääristamine. Mõnel pool muutus stukkskulptuur vägagi massiivseks, siin võib mainida El Miradori, Uaxacttùnis Petenis, Cerrsoses ning Yaxunàs põhjapoole jääval madalmaal. El Miradori
· Ökotarbimine · Ökoloogiline moderniseerumine Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis- religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. Selgitage mõisteid ning tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad ja nõrgad sidemed või võrgustikud.
teisele nimele. Tüdruku nimi kuulutatakse välja sünagoogis tema sündimisjärgsel sabatipäeval või spetsiaalsel nimepanemise tseremoonial. Poisi nimi antakse teada tema ümberlõikamisel, mis sooritatakse kaheksandal päeval pärast tema sündi. Ümberlõikamine on märk lepingust Jumala ja inimkonna vahel. Kui poiss saab 13. aastaseks, saab temast "käsu poeg". See tähendab, et tal on kohustus täita kõiki religioosseid käske ja riitusi. Juudid usuvad surnute ülestõusmisse ning surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik - tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juutide toidulaud Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on
Pildil on kujutatud stseeni �kssarviku m�stilisest kinnip��dmisest, kus peaingel Gaabrieli n�idatakse jahimehena, kes puhub sarve, samal ajal kui tema koerad ajavad taga �kssarvikut, kes otsib neitsi Maarja juurest kaitset. �Physiologuse� (Kreeka, 2.�3. sajand pKr) j�rgi saavad jahimehed �kssarviku k�tte vaid siis, kui neitsi ta �ra taltsutab ning too oma v�imed kaotab. Teos on suurep�rane n�ide jutustavast kristlikust kunstist, mis kandis edasi tollaseid religioosseid ja m�toloogilisi teemasid. S�ilitades v�imalikult arhailised jooned, annab meister s�eele siin uue, l��riliselt intiimse interpretatsiooni. Pear�hk on asetatud eluliste inimlike tunnete v�ljendamisele. P�hakute figuuridki on omandanud selle aja inimeste v�ljan�gemise, kusjuures v�imalik, et need on portreteeritud lihtrahva hulgast. Maarja ja taevase saadiku Gaabrieli kujud ei ole teosel idealiseeritud, vastupidi, toonitatakse nende v�list
Seda perioodi iseloomustab näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa vitraaakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi või skelettide kujutisi. detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju
Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid ...
Pühad ja pidustused kuulusid tähtsaimate kultuurinähtuste juurde. Nendega peetakse meeles ja tähistatakse kogukondade ja inimgruppide olulisemaid sündmusi, perioode. Pühad moodustasid ühe osa kombestikust ja traditsioonidest. Pidustused tegi eriti oluliseks sotsiaalkultuuri välised märgid: jook, söök ning peoga seonduvad tegevused. Lisaks lõõgastumistele ja lõbutsemistele lahendati aasta tähtsamate pidustuste ajal ka mitmeid administratiivseid küsimusi ning täideti religioosseid ja majanduslikke kohustusi.13 Keskaegsete pidustuste uurimisel on erilist tähelepanu pööratud linnade peokultuurile. Keskajal tähendas pidusöök palju enamat kui lihtsalt söögi ja joogi nautimist, see oli väga tähtis osa kogu ühiskonna elus. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja pidustused, mis olid seotud traditsioonidega (vastlad, jõulud, mardipäev, nelipühad, pulmad). Üks tuntumaid pidustusi keskaegses Tallinnas oli
17.-18.sajandil arvati Euroopas, et visuaalse kunsti ülesanne on luua iusaid objekte. Ilus on see, mille vaatamine teeb rõõmu. Iluhinnangud muutuvad ajaga ja sõltuvad paljudest teguritest. Üks tugev tegur on harjumus. Väga võimsad iluhinnangute kujundajad on massimeedia ja reklaam. Rahvusi liidavad ühtseks traditsioonilised iluhinnangud, mis on ühtsed. Visuaalse kunsti teosed on ilusad, kuid ilu pole ainus eesmrk. Kunsiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid ja poliitilisi või eetilisi ideid. Teoste loomine on olnud eneseväljendamiseks ja teostuseks. Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik) Kirikud Elamud Templid Lossid Moseed Linnused Kloostrid Mõisad
linn ise rööviti tühjaks ja selle elanikud müüdi orjadeks. See kõik toimus novembris, 332 eKr. Aleksandrit tervitatakse Egiptuses, kui vabastajat. Aleksandria rajamine Egiptus, üks kõige tihedamalt asustatud riike Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. Egiptuse alistamisel ilmutas Aleksander ehtsat riigimehe tarkust: vastupidiselt pärslastele, kes alatasa egiptlaste religioosseid tavasid maha tegid, jättis Aleksander kohalikud usukombed rahule. Sellega võitis ta Egiptuse rahva usalduse ja poolehoiu, mida veelgi soodustas tema erakordselt arukas riigijuhtimise korraldamine. 331. aasta algul sooritas Aleksander palverännaku läbi kuuma Liibüa kõrbe Zeus Ammoni pühamusse. Selle vanade egiptlaste poolt eriti austatud templi preestrid pühitsesid ta muistsete vaaraode kombe kohaselt "Ammoni pojaks" (Päikese pojaks). 332. aasta lõpul rajas vallutaja Niiluse deltas
Purpurpunast on sageli näha isekate, agressiivsete inimeste auras, kus see üha tugevama värvina paikneb aura tipus. Purpurpunane on tavaliselt näha meediumi auras, eriti nende, kes kalduvad teatraalsusele ning püüavad saavutada edu ja kuulsust. *Ametüstlilla. Puhtaid violette esineb aurades üsna harva, kuid selle esinemissagedus üha suureneb. See iseloomustab äärmiselt erilist olendit või inimeses ilmnevaid omadusi. See värv iseloomustab religioosseid inimesi, mõtisklejaid ja kõrget vaimsust. Peaaegu alati näitab aura tipu ümber paiknev kiirgus, et tegemist on vana hingega, kes on selleks eluks tagasi maa peale tulnud, et teenida ja õpetada teisi ning kes võib kergesti oodata taassündide viimast osa, mis lubab tal leida oma tõelise eesmärgi. Vanade hingede puhul on tavaliseks nähtuseks nn. deja vu, mis neid mõnikord tabab: hetketi tunneb inimene äkilist eraldatust, tundes ära ja teades mõnd kohta või asja, mis justnagu korduks
Tarmo Kulmar rioodi võib pidada religioosse kaksikvõimu ajajärguks. Ehnatoni surmale järg- nenud valitsejate Eje, Tutanhamoni ja Horemhebi ajal vajus Atoni kultus aja- pikku unustusse ja vana usund taastati suhteliselt rahumeelselt. Ehnatoni mälestuse ja temaga seotud mälestusmärkide süstemaatiline hävitamine al- gas alles XIX dünastia vaaraode Seti I ja Ramses II ajal (Jacq 2000: 210). Ehnatoni nn revolutsioon kukkus läbi, sest ta püüdis väevõimuga läbi su- ruda religioosseid ideid, mis jäid rahvale arusaamatuks kas või seetõttu, et puudus üldrahvalik kultus ja huvipakkuv mütoloogia, samuti seetõttu, et uus usund püüdis juurutada mitte-osirislikku hauataguse elu kontseptsiooni ja teha lõppu harjumuspärastele matusetavadele (David 2005: 229230). Atoni reli- gioon ei leidnud poliitilistel ja majanduslikel põhjustel ka ülemkihtide poole- hoidu. Universalistlikke tendentse väljendavat religioosset ideoloogiat ja nende
4. kompositsioone ei tasakaalustatud 5. üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele 6. värvikombinatsioonid on teravad, kasutatakse tihti musta ja punast, mille kõrval ka määrdunud ja poriseid värve 7. pintslitöö on järsk ja maalipinnad tihti krobelised KUNSTNIKUD: Die Brücke 19051913 Emil Nolde (Emil Hansen, 18671956) armastas religioosseid teemasid, natüürmorte ning primitiivseid, kirglikke ja müstilisi maastikke Ernst Ludwig Kirchner (18801938) oluline figuur, maalis puugravüürist lähtuvalt nurgeliselt ja lamedalt, Berliinis kujutas kunstlikku ja tühja linnakeskonda Der Blaue Reiter 19111913 Sinine ratsanik Vassili Kandinsky (18661944) maalide põhiideeks oli `sisemine vajadus', mis juhindus metafüüsilistest ja vaimsetest probleemidest
Maalikunst on kujutava kunsti valdkond, kus kunstniku käsutuses on värvid ja lõuend/pind. Värvide abil loob kunstnik imelised kunstipärased kahemõõtmelised teosed, mida kutsutakse maalideks. Maailma ei pea alati tahvlile või lõuendile, maalida võib seinale, lakke, vaasidele, põrandatele, klaasile. Antiik kunstis oli eriti populaarne vaasimaal ( see hõlmab tegelikult ka tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on võimalik liigitada vastavalt neis kasutatud tehnikale, värvile, näiteks õlimaal, pastellmaal, akrüül, akvarell või siis maaližanrite järgi: portree, maastikumaal, vaikelu, ajaloomaal, aktimaal jne.
toetades neid rahaga. Maecenase roll toonases kultuurielus oli sedavõrd tähtis, et tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus- metseen. Ristiusu sünd Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elaniku juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi Rooma valitsejatele ja jumalatele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus, et ammu kuulutatud Taaveti soost valitseja- messias toob õnneajastu. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid
iseseisvusele ja ühtsusele hoopis taksituseks. (Calvocorezzi 2009, 389) Inglaste mandaadi (ülemvõimu) aastatel (1922-1948) puhkesid sageli etnoreligioossed relvakokkupõrked. Sellisena pingeid tulvil on Palestiina säilinud tänaseni. (Hallik 2004, 23) Mandaadi tingimused olid ametlikult järgmised: mandaadi hoidja vastutab maa poliitiliste-, administratiiv- ja majanduslike tingimuste eest ning tagab Juudi Rahvuliku Kodu loomise, kaitstes Palestiina elanike tsiviil- ja religioosseid õigusi, sõltumata nende rahvusest või usust. 3. Teel Iisraeli riigi loomisele 3.1 Sionismi sünd 12 Eurooplaste kasvav natsionalism ei jätnud puudutamata ka juute. Juba sajandeid mööda maailma laiali pillutatud juutide üldiseks iseloomustuseks oleks võinud olla sõna ,,eksiilis". Teiste kultuuride seas diasporaas oma kultuurilise identiteedi säilitamine oli
Ei ole teada selliseid inimesi, kes tol perioodil EI uskunud jumalatesse. Aga mõned filosoofid kritiseerisid jumalate uskumist ja jõudsid järeldusele, et äkki polegi olemas, aga see ei mõjutanud üldist olu. Jumalad jt üleloomulik olendid Polüteistlik jumalakäsitlus Jumalad kui liik elusolendeid Antropomorfism, inimese kuju ja psüühika. Polnud mida viga, kui jumala üle nalja heideti. Inimesed pidid siiski jumalaid austama ja tegema teatud religioosseid toiminguid. Aga kui lugupidamatult oma mõtteid avaldada, siis said karistada. Inimesi ja jumalaid eristabki vaid see, et jumalad on surematud, sarnasus Mesopotaamiale. Kreeka jumalatel on reeglina ajaline algus, nad on millalgi tekkinud. Aga nad on siiski surematud, pole lõppu. Erinevalt Lähis-Idast pole väga palju müüte selle kohta, kuidas nad tekivad. Üks tähtsam teos 7. sajandist, kus kirjeldatakse jumalate tekkimist.
immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik.
olnud, ning poliitilise võimu keskusena. Lossid olid kindlustamata, seega puudus neil sõjaline otstarve. Losside eesotsas olid ilmselt preesterkuningad, kes vägede juhatamisega ei tegelenud. Kreeta kultuuri eripära on see, et puuduvad kõik sõjakad jooned (relvad, kindlustused). Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal. Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr) · Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid) · 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart. Uued
Selgitage seda väidet? Inimeste vahel eksisteerib vastastikkust pimedust ja kurtust, mis on meie loomuomaduseks. Sellest hoolimata tunnetame sisemist tähendust, mis välja ei paista ja mis võib teiste elus esineda seal, kus me seda kõige vähem märkame. Jõuamegi järeldusele, et selline sisim tähendus kehtib ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Eksistentsi eelnemine olemusele tähendab, et enne on olemas mingi mõiste, on olemas võimalus kuidas midagi teostada, juhised ja enne on teada ka otstarve, sest on mõeldamatu, et midagi valmib ilma otstarvet silmas pidamata . Olemus eelneb eksistentsile, seega
teisele nimele. Tüdruku nimi kuulutatakse välja sünagoogis tema sündimisjärgsel sabatipäeval või spetsiaalsel nimepanemise tseremoonial. Poisi nimi antakse teada tema ümberlõikamisel, mis sooritatakse kaheksandal päeval pärast tema sündi. Ümberlõikamine on märk lepingust Jumala ja inimkonna vahel. Kui poiss saab 13. aastaseks, saab temast "käsu poeg". See tähendab, et tal on kohustus täita kõiki religioosseid käske ja riitusi. Juudid usuvad surnute ülestõusmisse ning surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik - tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juutide toidulaud Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on
3.3. Aarjalaste ühiskonnakihid: Aarjalaste ühiskonnale oli omane nn kastikord, mille järgi inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e seisusesse (sanskriti k varna). Mingisse kindlasse varnasse (e kasti) kuulumine oli tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni aluseks. Põhikaste oli neli: a) Braahmanid – preestrid, kelle ülesandeks oli tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada religioosseid rituaale. b) Kšatrijad – ülikud ja sõjamehed, kes tegutsesid ametnikena ja kelle ülesandeks oli rahvast kaitsta. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 7 c) Vaišjad – talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kelle ülesandeks oli kahte esimest varnat toita. d) Šuudrad – teenijad, kelle ülesanne oli kahte esimest varnat toita ja
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Uue testamendi tõlge (1541, János Sylvester), protestantliku piibli ja katoliku piibli ilmumine, trükikunsti levik , oluline teema oli võitlus türklaste vastu. Sebestyén Tinódi Lantos rändas Ungaris ringi ja kirjutas värsimõõdulisi jutustusi aktuaalsetest sündmustest, näiteks Egeri kindluse kaitsmisest türklaste vastu , kroonika lauluvormis sündmustest , sündmusi üksikasjalikult kirjeldavad laulud. Péter Bornemisza selle ajastu tüüpiline esindaja, jutlustaja kirjanik, kogus religioosseid laule ühte kogumikku, kirjutas ise kuulsa patriootilise luuletuse: ta on ungari draamakirjanduse teerajaja; tõlkis ungari keelde, õigemini mugandas Sophoklese draama Elektra Bálint Balassi Ungari renessansikirjanduse suurkuju, ungarikeelse luule esimene silmapaistev esindaja Balassi tõlkis seal saksa keelest religioosse mõtiskluse Väike muruaed haigetele hingedele , elu muutus väga vaevaliseks, tal oli kaks pääseteed: esimene oli armastus Anna Losonczy .
kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei tea me toonase kreeta ajaloost ühtegi valitsejat ega sündmust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid lossid, neid oli seal mitu, tähtsaim ja tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks oli kindlustuste, relvade ja üldse sõjakate joonte puudumine. Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Kujutati loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi. Tundub, et naiste ühiskondlik positsioon võis olla kõrgem kui suuremas osas varastes tsivilisatsioonides. Aastatuhande keskpaiku kandus see ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. · u 2000 eKr tungisid põhjast Kreekasse indoeuroopa hõimud, tänapäeva kreeklaste esivanemad. Seda just Kreeta kultuuri kiire arengu algusaegadel. Suur osa Egeuse mere saartest, sh Kreeta, jäi uustulnukatel esialgu hõivamata. Ühiskonna ja kultuuri
Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved). Fenomenoloogia püüdleb universaalsuse poole: kirjeldab kindlat fenomeni kõigi religioonide ulatuses ning üritab võrrelda. 1 Kreeklased pidasid Egiptust iidse tarkuse maaks ja ennast iidse tarkuse pärijaks. Tollased haritlased külastasid võimalust mööda Egiptust. 3) Religioonisotsioloogia uurib religiooni seoseid ühiskonnaga
Kasu on ka sellest, kui pöörata vaim teistsuguste mõtete poole. Naermine, positiivsus, head mälestused (Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga?). · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? o Mitte välja teha, sest niikuinii tuleb see, mis tulema peab. Midagi ei jää tulemata. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o Kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et alguses pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end ise teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest
loomine (Mõistuse/Kõrgema Olevuse) 9 10 2) Kultuuriväärtuste hävitamine positiivsed: 1793. aastal avati Louvre´is kunstimuuseum, avalike raamatukogude võrk, Rahvusliku Arhiivi loomine, komisjon kultuuriväärtuste kaitseks (monumentide komisjon), Bastille´i vallutamine negatiivsed: hävitati palju kirikuid, katetraale, sai kannatada ka Notre-Dame, likvideeriti raamatuid, hävitati religioosseid sümboleid, hävitati dokumente, hävitati ka vanasüsteemi maale ja skulptuure 3) Olme/Olustiku valdkond positiivsed: loodi ühtne mõõtühikute süsteem (meetermõõdustik/kilogramm), kümnendsüsteemi alusel kristlik kalender (väärtustas uut ajastut), kadus sinatamine (inimesed tundusid võrdsematena), eeskuju ei võetud aadli elulaadist negatiivne: kalender (oli raske teiste riikidega suhelda), kaotati sinatamine, kell kümnendsüsteemis (endiselt raske suhelda)
Hindude jaoks on kogu elu püha, nad väldivad vägivalda ja paljud, kuigi mitte kõik, on taimetoitlased, sest nad on loomade toiduks tapmise vastu. Lehm on püha loom ja enamik hindusid ei söö veise- ega vasikaliha. Laste kasvatamine on samuti väga oluline ja traditsioonilised naise rollid emana ja kodu korrashoidjana on kõrgelt hinnatud. Lisaks sellele, et naised peavad kodu füüsilises mõttes puhtana hoidma, peavad nad seda tegema ka religiooses mõttes, näiteks arvestades religioosseid reegleid toiduvalmistamisel. Perenaised on sageli vastutavad ka regulaarsete jumalateenistuste eest koduses pühamus. 2.2. Hinduism- religioon või ühiskond? Kõik olendid paigutuvad puhtuse hierarhiale. Inimolendid liigitatakse varnasse (seisus) ehk kastidesse, mis on kirja pandud veedades, X-IV sajandi eKr. Pühakirjades. Inimeste eelnevatest eludest ja tegudest sõltub, millisesse klassi nad sünnivad. Kolme varnasse, mida peetakse
nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni. Enki/Ea maa-aluste vete/ sügavuste valitseja, Enlili vend või poeg, inimkonna soosja, tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kompetalitusi, kirjatarkust, valdas maagiat/ennustuskunsti, kaval, vedas jumalaid inimeste kasuks ninapidi Nanna/Sin kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada Utu Samas päikese- ja õiglusejumal, kannab sarvedega kiivrit, ilmub iga päev idast (sümboliseerides koitu), reisib tõlla/paadiga üle maa, õhtuks jõuab mäeni
iroonia. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, religioosseid elamusi. Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud. 1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat
osutavad õed, kes on ettevalmistuse saanud koolides laialdase kliinilise eriala kontekstis (Leininger, p. 72). Et" kultuurilise hoolitsuse" terminit mõista, on vaja mõista mõningaid Leiningeri termineid. Tabelis 5 on loetletud definitsioonid tema artiklis ,,Kultuurilise hoolitsuse teooria, uuringud ja praktika". Nagu ka teiste arenguteoreetikute puhul, baseeerub ka tema teooria holistlikule lähenemisele, mis on olemas tema ,,päikeseloojangu mudelis". Hariduslikke, poliitilisi ja religioosseid faktoreid tuleb arvestada, kui arendada holistlikku inimkäsitust kas üksikinimese, rühma, perekonna või institutsiooni suhtes. See on juhend õele, et osutada asjakohast ja mõttekat hoolitsust. Leininger uskus, et nende faktorite poolt toodud informatsioon juhib inimeste holistlikuma ja parema mõistmise juurde (Leininger, 1996). Tabel 5. Leiningeri definitsioonid Kultuuriline hoolitsus Kultuurist mõjutatud, jälgivad,
(1832-1883) Prantsuse maalikunstnik, kelle horisont oli linnas: maa elust ei teadnud ta suurt midagi. Ta töötas end üles erinevate salongide normide järgi - mida oli vaja teha, seda ta tegigi. Kindlasti stiili polnud. Varasemaid maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega". Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitusel. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet d. Elu lõpupoole hakkas ta heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldse ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju
Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraaakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. TAHVELMAAL: Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures.
,,Salvador Dalí salajane elu". Ta kirjutas seda oma sõbra ja metseeni Caresse Crosby majas Virginias. See ilmus 1942. aastal ja tehti kriitikute poolt maatasa, kuna raamat ei vastanud klassikalise autobiograafia nõuetele. See oli pigem osa kunstniku enesenäitamisest, mis ei teinug vahet elul ja loomingul. (Weyers, 2006; Salvador, 2001) Joonis 8. Aja silm (H2oreuse, 1949) Joonis 9. Rubiinpunased huuled (Blogspot, 1950) 6.2. Katoliku usk Pärast USA-st naasmist käsitles Dalí religioosseid teemasid üha enam nii maalidel kui ka kirjutistes. Kõige kuulsamaks tema katoliiklust kujutavaks maaliks on saanud ,,Port Lligati madonna". See maal on inspireeritud Piero della Francesca teosest ,,Neitsi Maarja ja pühakud Federico da Montefaltroga". Maali taustal on näha kiriku apsiid ja surematuse sümbol teokarp, mille küljes ripub nööri otsas muna. Neitsi Maarja kehas on palveks kokkupandud käte alla aknataoline auk, mille ees hõljub Jeesuslaps. Ka tema kehas on samasugune auk,
ühised institutsioonid (religioossed, poliitilised, õiguslikud, majanduslikud, hariduslikud). Tsivilisatsioon on kompleksne ühiskondlik süsteem, mis hõlmab eri hõimude kultuure. Nt esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Idas tekkisid ajavahemikus 5000- 3000 a eKr. Sumer, Babüloonia, Egiptus olid esimeste suurte ühiskondlike rühmituste seas, mis hõlmasid mitte üksnes kultuuri peavoolu vaid ka inimeste ja keelte kompleksset mitmekesisust ning eristasid religioosseid ja tsiviilinstitusioone. Eurooplastes tekkis huvi teiste maade tsivilisatsioonide vastu valgustusajal e 18 saj paiku, kui filosoofid ja teadlased hakkasid otsima inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist
homoseksuaalsete suhete vastu religioossetel põhjustel.' tulemused väga intrigeerivad polnudki. Ainult 2 inimest on religioossetel põhjustel homoseksuaalsete suhete vastu. Ehk siis võib öelda, et 2% vastajatest on mingi usu pooldajad. Eestlased polegi väga religioossetel põhjustel homoseksuaalide vastu. Religioon ja homoseksuaalid on teistes riikides suurimad vaenlased, kuid on ikka riike kus on homoabielud lubatud ja religioosseid inimesi kordades rohkem kui Eestis. Oluline küsimus oli meie arvates oli ka tutvusringi kohta. 65% naistest leidub tutvusringkonnas homoseksuaale. Meestel leidub aga vaid 35%. Just sellepärast täidetaksegi küsitlust, et kaitsta omi sõpru. Kui ei tunne ühtegi homo ega lesbit siis muidugi puuduvad ka arvamused. Väga konkreetselt arvasid 39% meestest ja 8% naistest, et homoseksuaalsus on ebanormaalne nähtus ja seksuaalhälve
reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Need normid kehtivad religioosse grupi piires. Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust. 19 Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega nagu näiteks viitega põrgule või paradiisile. Öeldakse, et inimene, kes ei täida religioosseid norme läheb pärast surma põrgusse ning vastupidi, kes täidab neid, paradiisi. 7.6. Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid, reguleerivad indiviidi käitumise välimist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. 20 8
isiklikust kogemusest, et haiguse tõttu ei tohi jätta elamata nin rõõmu tundmata. Samuti aitab see, kui valu puhul oma mõttefookus valuaistingult mujale suunata ning kinnitada endale, et see valu ning ebameeldivus möödub. Ka olen ma seda meelt, et enne õiget aega ei ole mõtet enesele mulda peale kraapida. Kui inimeen otsustab, et ta ei soovi surra ja ei karda surma ning tal on elus veel nii mõndagi teha, siis see sillutab kindlasti tee tervenemiseni. 1. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele tähendab seda, et inimene peab mõnda aega eksisteerima, olemas olema ning alles siis saab ta end defineerida. Inimene eksisteerib, kohtub iseendaga, kerkib maailmas esile ja seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab
" (Augustinus). Tunnistajate teooriat kasutasid hiljem paljud ettekäändena ära, et juutide viletsust suurendada kuni neilt elu võtmiseni. 9 Teoloogiast seaduseks Pärast seda, kui kristlust IV sajandil Konstantinuse valitsusajal ametlikult tunnustama hakati, sai sellest teoloogiast valitsev poliitika ja algas sünagoogide represseerimine. Keiser Justinianus I valitsusajal (483-565) tühistati mitmed juutide religioosseid ja kodanikuõigusi kaitsvad seadused ning neile pandi peale piirangud. VII sajandil tegi Bütsantsi keiser Heraklius juutide ristimise seaduseks, soovides sel moel riigisisest ühtsust tagada. Sellist teguviisi korrati ka mujal ning see tõi endaga kaasa laastavaid tagajärgi järgnevate sajandite jooksul. Keskaeg Keskaja ühiskonnas tähendas kiriku- ja riigivaheline tugev ühendus seda, et varem külvatud kristliku antisemitismi seemned hakkasid kandma kohutavad tagajärgi.
võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele ring, silinder, ovaal jne. 12. Kristluse teke ja leviku põhjused Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist, valitses Euroopas kaos. Rooma impeeriumi rüpes areneb religioon Kristlus. Pärast Kristuse surma hakkab jõudsamalt levima, arenema. Rooma võim, religioon oli salliv, religioosseid grupeeringuid palju, üks neist Kristlus. Alguse saanud Judaismist. Grupeeringud pidid tunnistama Rooma paganlikku religiooni, siis Rooma tunnistas neid. Kristlased ei soovinud seda teha, tekkis vastasseis, mis kestab mitu sajandit, on väga vägivaldne. Lõpptulemusena 4saj. saab kristlusest Rooma riigi ametlik religioon. Kristluse populaarsus peitus sõnumis, lai levik seisnes õpetuse sisus. Misjonärid lõid algelise kirikuinstitutsiooni- kogudused
religioosse ekstaasi korral. Isik kaotab ajutiselt identsuse ega teadvusta täielikult ümbritsevat reaalsust; mõnel juhul võib ta tegutseda nii, nagu oleks tema üle võimust saanud teine isiksus, vaim, jumalus või jõud. Transsi loetakse häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone. Hüpnootiline seisund - kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega. Vooseisund- võimetekohasele ja meeldivale tegevusele pühendumisel tekkiv täielikult käesolevale olukorrale keskendumise seisund, mida iseloomustab kerguse- ja täieliku kontrolli tunne,
üldmõistet ning selle tagajärge, et mõista, mis inimõiguste rikkumise korral võib tuleneda võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, indiviidide, organisatsioonide ja rahvaste osast ning vastutusest. Holokaust on näide sellest, kuidas tsiviliseeritud ühiskond võib kasutada oma tehnoloogilisi teadmisi ja kogemusi ning bürokraatlikku infrastruktuuri inimesi hävitava poliitika elluviimiseks. Kui inimesed mõistavad paljusid ajaloolisi, sotsiaalseid, religioosseid, poliitilisi ja majanduslikke tegureid, mis koos kutsusid esile holokausti, saavad nad teadlikuks ajalooprotsessi keerukusest ning neil tekib ettekujutus sellest, kuidas teatud tegurite kokkulangemine võib kaasa aidata demokraatlike väärtuste lammutamisele. Inimesed jõuavad arusaamisele, et demokraatlikus ühiskonnas on iga kodaniku kohus õppida ära tundma ohumärke ja teada, millal on vaja reageerida.
mis on mõtte põhjustaja, olemas olema. Seega, kui me mõtleme mingitest asjadest, peavad olema olemas nende mõtete reaalsed vasted, s.t. asjad. St. Anselm soovitas mõelda olendist, kellest vägevamat ja paremat ei saa endale ette kujutada. See täiuslik olend, keda sel viisil ette kujutada püütakse, ongi jumal, ning kuna me mõtleme temast, ta ka eksisteerib. St. Anselm oli seega esimesi kristlikke teolooge, kes üritas kasutada loogikat, kaitsmaks religioosseid uskumusi. Skolastika Pühad sõjad araablastega viisid läänemaailma ringiga uuesti kontakti Aristotelesega küsimus oli, mida tema töödega õieti peale hakata. Kiriku reaktsioon tagasi võidetud antiikaegsetele kirjatöödele ilmnes kolmes etapis. Kõigepealt tervitati töid rõõmuga, kuid kui leiti, et need sisaldavad mitmeid vasturääkivusi kiriku dogmadega, tauniti neid kui paganlikke. Viimaks tehti pingutusi, et töid osaliselt
Tinglikult nimetan seda edaspidi siiski jumalateenistuseks. Budistid võivad jumalateenistust pidada nii kodus kui templis. Templis käimine ja teistega koos teenimine ei ole kohustuslik. Kuna maailmas on mitmeid budistlikke koolkondi, siis on ka palju erinevaid viise jumalateenistuseks. Mahajaana maades on valitsev pühendumine Buddhale ja bodhisattvatele. Austajad istuvad põrandal paljajalu Buddha kuju ees ning leelutavad, samuti kuulavad nad munki religioosseid tekste leelutamas ning võtavad osa palvetest. Templisse sisenedes võetakse kingad jalast. Buddha kuju ees kummardatakse tavaliselt kolm korda hoides käsi rinnal koos. Iga kummardus on ühele budismi nn juveelile: Buddhale, dharmale ja sanghale. Seejärel süüdatakse viiruk või küünal, mis on virgumise sümbol ning ohverdatakse lilli või sööki tänulikkuse ja austuse märgiks. Kuidas templis käituda? Templisse sisenemiseks peab olema korralikult riides
Kuna sellel usulahul pole kindlat piirkonda, siis eksisteerib ta lihtsalt paljude teiste uskude kõrval. Kuigi usuvabadus kõigile isikutele on kirjas Türgi põhiseaduses, on religiooniühendused ikkagi riigi kaitse all. Samuti on põhiseaduses selgesõnaliselt kirjas, et need ühendused ei tohi sekkuda riigi poliitikasse või asutada usulise kallakuga koole. Ükski poliitiline partei ei tohi tunnistada, et esindab mõnd ususekti. Türgi seadus keelab kanda religioosseid peakatteid ning rõivaid valitsuse asutustest, koolides ning ülikoolides. Linnastumine Enamik Türgi linnu on keskmise suurusega, kuigi mõned neist on alates 70ndatest aastatest märgatavalt kasvanud. Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Just seetõttu elabki Istanbulis väga palju immigrante ning välismaalasi. Koos oma äärelinnadega Bosporuse väina juures
Hieronymus Boschi nägemuslikest maalidest. Liikumise nimi pärineb Guillaume Apollinaire'i näidendi ,,Teireiase rinnad" alapealkirjast ,,Sürrealistlik draama". Sürrealismi vaimne juht, kirjanik André Breton avaldas 1924. aastal esimese sürrealismi manifesti: ,,...see on puhas automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi." Aastal 1928 ilmus kirjutis ,,Sürrealism ja maalikunst". Breton oli mõistuse kontrollist sõltumatu automaatkirjutamise innukas pooldaja, ta nõudis sürrealistidelt täielikku pühendumist kõiges, mis puutus kunsti, moraali ja poliitikat, ning ta heitis kõik vastuhakkajad sürrealistide ridadest välja (1934. a. sattus põlu alla ka Salvador Dalí). Sürrealism ei piirdu sugugi ainult kunstiga. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja
tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele inimese mineviku, oleviku ja tulevikuga keskendub hingehoidja oma töös eksistentsiaalsetele teemadele (näit. kannatuse tähendus, elu mõte ja elu mõttetus jmt). 33. Usulise rituaali eripärad võrreldes rituaaliga üldiselt. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus. Mõnedel juhtudel võidakse taotleda samastumist üleloomulikuga või selle otsest mõjutamist. Viimane toimib näiteks maagilistes rituaalides. 3. Kui
süstemaatiliselt organiseeritud ja põhineb tähenduse loogilisel interpreteerimisel. Ratsionaalses õiguses on vaidluste lahendamise meetod määratletud reeglites. Ratsionaalsus viitab õiguse üldisusele ja universaalsusele. See tähendab, et kogu õigusloome ja õigusemõistmise protsess on loomuomane õigussüsteemile endale. Samas aga kontrastiks irratsionaalses kasutatakse õigusemõistmises substantiivseid väärtuseid väljaspool õigust ennast, näiteks eetilisi, religioosseid ja poliitilisi faktoreid. 3. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde.
paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat. Samuti on tema loomingut mõjutanud eesti rahvamuusika, eriti runolaul. (EAAB 2007; Tuhala 2007; MTÜ Crescendo 2008) Eesti Muusika Infokeskusest lähtudes iseloomustab Urmas Sisaski muusikat ilmekate tuumikmeloodiate variantne arendus, ekstaatiline rütmivool ja erineva päritoluga rituaalmuusika stiilivõtted, mis toetavad tema loomingus peegelduvaid mütoloogilisi ja religioosseid kujutlusi. 14 ,,Lihtsad ostinatod meenutavad ühtaegu nii eesti runolaulu, samaanirituaale kui ka keskaegset tantsumuusikat. [---] Tema muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumiterviku osakesest." Sisaski loomingut leiab erinevatelt kogumikelt ning aastatel 1987-2002 on ta välja andnud ka 12 helisalvestust. Noodikirjastuskoostööd teeb helilooja peamiselt kirjastusega Edition 49, samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
