Egiptuse püramiidid - Referaat (2)

15
Egiptuse püramiidid
Referaat

Sisukord:

Sisukord: 2
Sissejuhatus 3
1.Usk 5
2.Astmikpüramiidid 6
3.Esimesed tõelised püramiidid. 7
4. Giza püramiidid 8
4. 1. Cheopsi püramiid 8
4. 2. Chephreni püramiid 9
4. 3. Mykerinose püramiid 10
5.Püramiidide kunsti võlud 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Ajal mil algas kunsti areng Ees-Aasias, tekkis Aafrika kirdeosas uus, erakordselt tähtis kunstikeskus. Juba sugukondliku korra ajal olid siin soodsad eeldused kultuuri õitsenguks, mis moodustasid hea aluse edasiseks arenguks.1
Vana riigi suurimaks ja täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal on püramiidid. Kunagi ei ole inimkäed liigutanud paigalt ja teineteise peale tõstnud nii hiigelsuuri kivimasse nagu muistses Egiptuses. Nende võimsate ehituste püstitamiseks pidid Egiptuse ehitusmeistrid teadma, kuidas teha põhiplaani, kuidas tasandada kivipankade servi, kuidas neid kivikamakaid üles tõsta ja täpselt õigele kohale asetada.
Pole ühtki teist ehitist, mis oleks oma vormislt nii lihtne kui Egiptuse Vana riigi püramiidid. Kaugelt mõjub püramiid võrdhaarse kolmnurgana, mille põhiplaaniks on ruut. Ta kujutab endast peaaegu täiesti kompaktset kivimassi. Tema sisemuses leiduvad ainult kitsad ruumid vaarao ja tema perekonnaliikmete sarkofaagide jaoks ning mõningad kõrvalruumid. (lisa 1.)
Kuna Egiptuse püramiidid on mind huvitanud juba väga ammusest ajast, siis soovisin nende kohta teada saada rohkem informatsiooni. Ma uurin usu seotust püramiididega ning ka erinevate püramiidide teket kronoloogilises järjekorras, tuues välja erinevused.
Eesmärgid:

• Saada rohkem informatsiooni erinevate püramiidide kohta
  
• Osata iseloomustada erinevaid püramiide
  
• Koondada saadud informatsioon ühte tervikusse
  

Hüpotees: Kas püramiidid on tõesti nii suurejoonelised arhitektuurisaavutused, kui arvataskse neid olevat?
Ülesanded:

• Uurida hüpoteesi paikapidavust
  
• Koguda võimalikult mitmekesist informatsiooni
  
• Koondada teave ühtseks
  

Püramiidide uuritavus on olnud suur, teadlased on palju uurinud Egiptlaste arhitektuuri saavutusi, eelkõige püramiide. Kuid siiani on palju küsimusi, millele kindlat vastust ei teata. Püramiidide kohta leidub palju informatsiooni, kuid tihti on nende teemad sarnased.
Esialgu räägin sellest, kuidas usk on seaotudpüramiididega ning seejärel kirjeldan erinevaid püramiide kronoloogilises järjekorras.
Uurimismetoodika:
Lääne Maakonna Keskraamatukogust leanutasin raamatuid, Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis paljundasin infot ajakirjadest ja raamatutest, Eesti Rahvusraamatukogu lugemissaalis uurisin ja paljundasin materjale, kodus otsisin materjale internetist.
Allikmaterjali on üsna palju, erinevad raamatud ja internet . Raamatutest on tähtsamad: Hillar Palametsa „Vanaaja kultuurist ja olustikust“, kus üsna põhjalikult on kirjutatud Tuntumatest püramiididest. Samuti M.V. Alpatov „Kunsti ajalugu“. Interneti lehekülgedest on kõige põhjalikum Tallinna majanduskooli tudengi poolt loodud põhjalik interneti lehekülg: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/ , sellel leheküljel on väga põhjalikult kirjutatud kõigist seitsmest maailmaimest.

Usk

Püramiidide ehitamise tõelist mõtet saab mõista, kui uurida lähemalt vana-egiptlaste religioosseid uskumusi.
Egiptlased uskusid, et pärast inimese surma naaseb ta teatud aja pärast oma kehasse tagasi ja jätkab oma elu igavikuriigis. Selles teises riigis said aga eksisteerida vaid need, kellel oli kaasas kõik vajalik: elamu, toit, riided, teenrid, orjad . Eelkõige oli aga hädavajalik säilitada keha, sellele tuli tagada kindel kaitse iga kahjustava mõju eest. Ainult sel juhul, kui keha säilitati täielikult, võis pärast surma vabalt ringihõljuv hing igal ajal leida keha, mille juurde ta kuulus. 2
Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega, nii et vaarao sai neid mööda taevani tõusta.    
Need ettekujutused ongi aluseks kahele tavale: surnukehade mumifitseerimine ja kindlusetaoline hauaehitus. Tuhanded elavad toodi ohvriks, et tagada ühele surnule igavest rahu ja surematust.

Astmikpüramiidid

Esimesed püramiidid ehitati astmelistena ning nimetatigi astmikpüramiidideks. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni.
Esimese püramiidi lasi endale püstitada vaarao Džoser, tolleaegse tuntud teadlse ja arhitekti Imhotepi plaani järgi. Imhotep paigutas üksteise peale 6 järjest vähenevat egiptuse suurniku haudehitist – mastabad. Nii valmis umbes 60 m kõrgune astmikpüramiid, mida ümbritses ulatuslik nekropol (surnute linn).3 (lisa 2.)
Džoseri püramiid asub Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik. Džoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke.
Järgmine astmikpüramiidi lasi endale ehitada Džoseri poeg Sehemhet. Sehemhet püramiidi ehitamiseks kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi , millest tahuti samade mõõtudega plokid, nagu neid tarvitati tema isa Džoseri haudehitiselgi, kuid konstruktsiooni muudeti. Nagu ka hilisematel püramiididel, oli sellel ruudukujuline alus (120 korda 120 meetrit) ning hauakamber asus täpselt püramiidi keskpunktis , diagonaalide lõikumiskohal. Ehitus jäi aga pooleli , nähtavasti vaarao ootamatu surma tõttu. Valmis sai ainult esimene aste.
Astmikpüramiide ehitati Egiptuses umbes saja aasta jooksul - kogu 3. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4. dünastia esimene vaarao Snofru. Püramiid on tublisti kannatada saanud, kuigi esialgu oli selle kõrgus ligi 118 meetrit ning ehitusel tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Džoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud.

Esimesed tõelised püramiidid.

Vaarao Snofru lasi ehitada veel kaks püramiidi praeguse Dahšuri lähedale, neid nimetataksegi esimesteks tõelisteks püramiidideks ja sealhulgas Giza püramiidide esiisaks .
Esimene neist oli murdpüramiid, mida nimetatakse ka "valgeks" püramiidiks. (Lisa 3.) Murdpüramiidil umbes poolele maale tõusevad seinad 50º 41' nurga all, siis aga muudavad kallakut ja suunduvad tipuni 42º 59' kaldenurgaga.
Selle püramiidi eripääraks on asjaolu, et üks sissepääs on tehtud klassikaliselt põhja suunas ja teine on suunatud läände. Need on omavahel keerulise käikude süsteemi järgi ühendatud, kusjuures sisse on ehitatud ka allakukkuvaid kive.4
Ligi kaks kilomeetrit "valgest" põhja poole asub nn. "punane" püramiid (Lisa 4.), mis on esimene säilinud korrapärase geomeetrilise kujuga püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon . Kalle on sellel 43º 36'. Nime sai püramiid tänu oma värvile, kuna kivid , millest püramiid on ehitatud, tunduvad õhtuhämaruses punakad. "punases" püramiidis on kolm kambrit, neist suurim on 9,5m pikk ja 4,0m lai. Üheks huvitavaks faktiks, et idapoolsel seinal on kiviplokkidele tehtud märkmeid, sellest kui kiiresti on tööga edasi jõutud.5

Giza püramiidid

Giza püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka, olles esimesel kohal. Umbes 2600 aastat e.Kr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi – Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose (Vana-Egiptuse nimetused – Hufu , Hef-Re, Menkau-Re) (Lisa 5.), mis olid loodud kolmele Egiptuse vaaraole. Giza püramiidid ehk suured püramiidid pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis.

4. 1. Cheopsi püramiid

Cheopsi püramiid on XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Cheopsi püramiid.
Cheopsi püramiidi on kõige suurem ja kõige kuulsam püramiid. Selle küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist ja iga kiviplokk kaalus keskmiselt 2,5 tonni.
Herodotose andmetel olevat Cheopsi püramiidi rajamisel töötanud 20 aasta jooksul 100 000 inimest. Arvatakse, et 4000 nendest tegelesid otseselt ehitamisega, ülejäänud 96 000 aga valmistasid kive ette ja vedasid kohale. Tänapäeva uurijad seavad Herodotose andmed kahtluse alla, kuna sellise inimeste hulga juures pidanuks püramiid tunduvalt kiiremini valmis saama.6
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolme hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sarkofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja shahtidega.7

4. 2. Chephreni püramiid

Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Chephreon oli vaarao Cheopsi esimene poeg.
Chephreni püramiid on ehitatud väiksele kõrgendikule ja sellepärast tundub see esmapilgul veidike suurem, kui ta isa oma. Tegelikult on see 10,2 meetrit väiksem kui Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on järsem kui Cheopsi püramiid. Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit (praegu 136,5 meetrit). Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818 . aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsarkofaagi. Rohkem kambreid püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%.
Chephreni püramiid on seest väga umbne, kuna seal asub vaid üks hauakamber, mis pärast matuseid kinni müüriti.8

4. 3. Mykerinose püramiid

Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt.
Mykerinos oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim, külje pikkus 103,4 meetrit, kõrgus 66,5 meetrit, praegu umbes 4 meetrit madalam. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.9
Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Mykerinose püramiidi lõpetas tema poeg, kes ilmselt rahapuudusest lasi ülejäänud püramiidi ehitada lubjakiviplaatidest.

Püramiidide kunsti võlud

Püramiidis avaludub egiptlaste kunstiline mõtlemisviisi dualism. Püramiidi lihtsus annab tunnistust mitte tema ehitajate puudulikust fantaasiast, vaid nende suurest kunstialasest küpsusest. Ehitatuna hiigelsuurtest kiviplaatidest, mõjub ta oma raskuse ja massiivsusega. Püramiid on korrapärane, kivi allub proportsioonide selgele matemaatilisele võrrandile, ta on võtnud võrdhaarse kolmnurga kuju. Võimalik, et püramiidi geomeetrilisel elemendil oli vanadele egiptlastele maagiline tähendus, kuid juba see geomeetriline selgus iseenesest rahuldab silma. Selles on kindlust ja osade koordineeritust, rahulik, alumine horisontaal on rõhutatud, külgtahud ümbritsevast ruumist teravalt eraldatud, kõik jõud kontsentreeruvad tipus. Püramiidi mõjukas, suurejooneline paatos avaldub selles, et tema paljud tuhanded kivikuubid ja kogu ta peaaegu poolteistsaja meetri kõrgune määratu mass on allutatud lihtsale ja selgele valemile. Sinise taeva taustal joonistuv ehitis kaotas nagu oma materiaalsuse ja mõjus peaaegu lameda immateriaalse siluetina, seinale joonistatud hieroglüüfina. Kõik ebakindel ja vankuv oli võõras täpsetele vormidele, ehitis harmoneerus hästi maa loodusega, ereda päikesega ning otsekui noaga valgusest ära lõigatud varjuga , Egiptuse taevaga, mis ei tunne hämarust ning mis vajub kohe pärast päikese loojumist pimedusse.10

Kokkuvõte

Egiptuse püramiidid, mis kuuluvad seitsme vana-aja maailma ime hulka, on Egiptuse Vana riigi ühed suurimad saavutused. Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest ning usuti, et vaarao hing pääseb mööda püramiidi üles ronides igavesteriiki. Esimene püramiid oli astmikpüramiid, mille lasi endale ehitada vaarao Džoseri. Astmikpüramiidile järgnes murdpüramiid, millel pool püramiidi seinast oli ühe kaldega ja teine osa kuni tipuni oli väiksema kaldega. Pärispüramiidiga kõige sarnasem oli ~43º kaldega punane püramiid. Ajal mil Egiptuse valitsejate võim oli haripunktis, ehitati Gizasse kolm tähtsamat püramiidi – Cheopsi, Chephreni, Mykerinose pürammidid. Neist kõige suurem ja kuulsam püramiid on Cheopsi püramiid, mis ehitati ka Giza püramiididest kõige esimesena.
Selle referaadiga olen ma suutnud täita kõik oma eesmärgid, ma oskan iseloomustada erinevat liiki püramiide, ja olen suutnud koondada kogu saadud informatsiooni üheks tervikuks.
Ma arvan, et olen suutnud tõestada selle referaadiga, et püramiidid tõesti on nii suurejoonelised arhitektuuri saavutused, kui siiamaani on arvatud.

Kasutatud kirjandus

Helmut Piirimäe, 1998, „Inimene, ühiskond, kultuur I“ XI klassi ajalooõpik; Tallinn „Koolibri“

Hillar Palamets 1976 „Vanaaja kultuurist ja olustikust“, Tallinn „Valgus“,

M.V.Alpatov, 1973, „Kunsti ajalugu“, Tallinn, kirjastus „ Kunst “

Tallinna Tehnikaülikooli tudengi kodulehekülg: http://postikana.ttu.ee/~kairi/info.html , 18. mai 2004

Tallinna majanduskooli tudengi kodulehekülg: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/index.html , 18. mai 2004

Tiiu Viirand , 1984 „Kunstiraamat noortele“, kirjastus „Kunst“,

Tõnis Kallejärv 2000 „Giza püramiidid“, „Eesti Loodus“, juuli/august
Pildid:

http://home.austarnet.com.au/maat/images/redpyr.jpg

http://postikana.ttu.ee/~kairi/egiptus.html
Lisad
Lisa 1. Cheopsi püramiidi ristlõige


Lisa 2. Džoseri püramiid Sakkaras
Lisa 3. Murdpüramiid
Lisa 4. Punane püramiid
Lisa 5. Giza püramiidid
1 M.V.Alpatov „Kunsti ajalugu“, 1973, kirjastus „Kunst“, Tallinn, lk 70
2 Helmut Piirimäe; „Inimene, ühiskond, kultuur I“ XI klassi ajalooõpik; Tallinn „Koolibri“ 1998
3 Hillar Palamets „Vanaaja kultuurist ja olustikust“, Tallinn „Valgus“, 1976, lk 58, 59
4 Tallinna Tehnikaülikooli tudengi kodulehekülg: http://postikana.ttu.ee/~kairi/info.html
5 ibid
6 Hillar Palamets „Vanaaja kultuurist ja olustikust“, Tallinn „Valgus“, 1976
7 http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/index.html
8 Tiiu Viirand „Kunstiraamat noortele“, kirjastus „Kunst“, 1984
9 Tõnis Kallejärv „Eesti Loodus“, juuli/august 2000
10 M.V.Alpatov „Kunsti ajalugu“, 1973, kirjastus „Kunst“, Tallinn