50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Blacky0015
Õppematerjali autor
13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat igavesi vaimseid väärtusi. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu ümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. 14. Impressionistid on mõjutanud Eesti kunstnikest Ants Laikmaa'le, Paul Burman'ile ja skulptor Auguste Rodin'ile. Postimpressionist mõjutas eesti kunstnikest samuti Ants Laikmaad ning lisaks Jaan Koort'i, Konrad Mägi ning Nikolai Triik'i.
1) Mille järgi sai impressionistide rühmitus oma nime ?Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 2)Milliseid muudatusi tõid imppressionistid maali ülesehituses?Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike üm
punane-roheline, sinine-oranz ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut. 5 * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 6 Ajavahemikul Pariisi Kommuunist kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini (1917) muutus kunstis eriti märgatavaks lõhe ametliku kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Ametlik kunst lähtus klassitsislikest põhimõtetest. Sõltumatute kunstnike rühma moodustasid väike grupp noori kunstnikke, kes olid kogunenud Pariisi kõigist ilmakaartest. Igaühel neist olid omad lootused ja tõekspidamised, millele püüti väljendust leida kunstis. Nii tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks
kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
Teine õnnetu armastus sundis teda hüüdma: "Oo Jumal, Jumalat pole ju olemas!" Ta asus elama kaevanduste piirkonda ja õppis tundma mäetööliste rasket elu. Seda aega (1880-1886) loetakse tema loomingu esimeseks perioodiks, kus loomingut mõjutasid realistid ja muljed söekaevurite elust. Maalidest "Kartulisööjad", "Kangur", "Talupoeg piibuga". 27 aastaselt asus ta taas õppima maalikunsti Belgias ja Hollandis. Rahaliselt toetas teda tema vend Theo. Sellest ajast peale muutus kunst tema ainukeseks tegevuseks. Kuni elu lõpuni maalis ta prantsusmaal - umbes 2 aastat Pariisis, hiljem Arles'. 1886-1888 teine loomingu periood. Suur mõju neoimpressionistidel ja Pariisi elul. Töödest "Restorani sisemus", "Kohviku terass õhtul" ja üks tema tuntuim töö - "Päevalilled" (1988). Kuigi van Gogh põdes peale esimest armastust spetsiifilist ajuhaigust ei olnud ta nõdrameelne. Ta kaotas küll vahel enesevalitsemise ja ta mõte ei töötanud alati
kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi
ühenduse kummalisust. Maal oli Salongis üleval ,,Sardanapaluse surmaga" samal ajal ning selle sihiks tundub olevat vastandumine neoklassitsismi printsiipidele sotiruuduline pleed on asetatud erinevate esemete sekka, milles on näha Delacroix anglofiiliat.[6] Eugene Delacroix "Vabadus, mis rahvast juhib" (1830) Eugene Delacroix "Sardanapaluse surm" (1827) Romantism on kunsti (arhidektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid