50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lelts
Õppematerjali autor
Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism
sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantismi kõrval. Realismi ja romantismi vahel pole nii suurt vastuolu kui romantismi ja klassitsismi vahel. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist: realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid, süvenesid lõhed ühiskonnas. Juhtiv maa on endiselt Prantsusmaa Esimene realist on * Honore de Daumier /domjee/ (1808-1879). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste.
Jean Babtiste Simeon Chardin. Teemadena eelistas keskkihi igapäeva elu. 10. Nimeta rokokoostiilis lossid, mida ehitati Saksamaal. Amalienburgi loss, Sanssouci loss 11. Mida tähendab veduut? Kes olid tuntumad veduudimaalijad? Millist praktilis kasu võib veduutidest olla ka tänapäeval? Veduut kodulinna vaade. Canaletto ja Francesco Guardi. Maale saab kasutada usaldusväärsete ehitusajalooliste dokumentidena. Inglise kunst 17 18 sajand 1. Kes oli tähelepanuväärseim inglise arhitekt 17 saj I poolel? Inigo Jones 2. Milline tähtis projekt telliti eelnimetatud arhitektist, mis sellest valmis jõuti ehitada? Whitehalli kuningalossi kavand. Valmis jõuti vähe ehitada, säilinud on kahekorruseline piduderuum Bonqueting House 3. Milline mandri Euroopa kunstnik kaunistas eelnimetatud hoone allegooriliste maalidega? Peter Paul Rubens 4
1. http://eflynearthistory.blogspot.com/ 2. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/avaleht?authuser=0 3. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?authuser=0 Kontrolltöö kordamisküsimused. Klassitsism kuni sümbolism. 1. Uued kunstielu vormid, nende tekke põhjused. Kaks suunda kunstis. Lk.178. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside (kunstikriitika). Vähenes kunstitellijate osatähtsus, kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. Nende tekke põhjused on seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogukondade lagunemine ja linnastumise algus. Kaks suunda kunstis – valgustajate ideoloogia, korra ja harmoonia pooldajad - klassitsism ja üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma pooldajad - romantism. 2. Vaata üle tähtsamad ajaloosündmused! Lk.178, 182, 185, 196, 201, 207, 212,217 3. Tunne pildilt ära Voltaire, J.W
Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks
rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. - kujutavas kunstis- Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks. Barokk taotleb rahutust ja liikuvust, vormide ülekuhjamine ja nende moonutamist. Renessansis pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine). Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokk teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 2. Klassitsismi iseloomustus (160 – 161) -Klassitsism on suund arhitektuuris ja kujutavas kunstis. See toetub antiikaja- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma pärandile.Valitses ligikaudu aastatel 1770-1830
Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid