Budismi ettekanne (1)

Aegade algusest saati on inimesed vaadelnud maailma enda ümber ja imestanud - miks see kõik nii on ja kuidas on see kõik alguse saanud? Kes on loonud taeva, päikese ja kõik teised tähed? Kes teeb nii, et igal aastal saabub kevad, tuues uue elu maailma, mis talvel näib olevat surnud ja külm. On see osa mingisugusest plaanist, et pisike seeme kasvab ilusaks taimeks , millest saavad toitu inimesed ja loomad?
Paljud inimesed usuvad, et kõik see peab olema loodud erilise isiku poolt, ja nad kutsuvad seda isikut jumalaks. Nad ütlevad, et jumal oli olemas enne maailma ja universumit. Nad ütlevad, et jumal teab kõigest, mis maailmas ja kosmoses juhtub. Nad arvavad , et jumal ise on küll nähtamatu, kuid et inimesed võivad näha tema loomingut ilusas päikesetõusus, kaunites lilledes ja paljus muus. Inimesi, kes usuvad jumalasse, kutsutakse usklikeks. See, mida nad oma jumala kohta usuvad, on nende usund ehk religioon .
Usu tähendus
Inimesed peavad paljusid asju reaalseks, sest neid saab näha, puudutada ja kuulata. Kuid nad ei saa samal moel tunnetada jumalat või oma usku. Selle asemel on nad hakanud millelegi kindlalt lootma ning leidnud, et see annab elule mõtte. See veenab neid, et usk on midagi reaalset. Usk muudab mõnede inimeste jaoks kõik - sellest saab nende elu keskpunkt.
Nad loevad oma usuga seotud pühi raamatuid.
Nad palvetavad jumala poole.
Nad ühinevad teiste usklikega, et jumalat teenida.
Nad astuvad koguduse täieõiguslikuks liikmeks.
Nad toetavad abivajajaid.
Suurusundite e. maailmausundite tundmaõppimine aitab igaühel mõista neisse kuuluvate inimeste tõekspidamisi ja ka ise nendest midagi õppida. Usulise sisuga jutustused annavad kõigile palju järelemõtlemisainet.
BUDISM
Varase budismi juured
Põhja-Indias on kaks suurt jõge - Ganges ja Yamuna , millel on eraldi lätted Himaalaja mäestikus ja mis voolavad suurema osa oma teest eraldi. Nad ühinevad Kirde-Indias, kust edasi voolavad juba üheskoos läbi India Bengali lahte . Mõneti on nende kahe jõe kulgemine India religiooni, filosoofia ja kultuuri sümboliks, sest ka India religioonis on kaks suurt jõge, mis algselt olid täiesti erinevad, millel olid eraldi allikad ja mis küllaltki pikka aega eksisteerisid eraldi, kuid mis teatud ajahetkel ühinesid ja voolasid üheskoos merre.
3. aaastatuhandel e.Kr. elas India poolsaarel nii aineliselt kui vaimselt väga kõrgele arenenud Induse oru tsivilisatsioon . Umbes 1800-1500 e.Kr. tulid aarjalased (pea. kõik Eur. rahvad ), kes India vallutusretkega andsid Induse oru ühiskonnale jõulise sõjalise hoobi, mille all see kiiresti kokku varises. Sissetungi tagajärjel haaras Indias võimu aarja tsivilisatsioon, toimusid ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Tekkis maa-alal põhinev riik, kus elasid paljud hõimud koos. Järgnevate aastatuhandete jooksul hakkasid aarjalased aegamisi sattuma Induse oru ühiskonnalt ülevõetud ideede mõju alla - algas kokkupõimumine.
Induse oru ja aarja tsivilisatsiooni religioossed maailmavaated
Raske on leida kaht religiooni, mis oleksid teineteisest sedavõrd erinevad kui seda on Induse oru ja aarjalaste religioonid.
Induse oru ühiskonnal oli oma tähestik, millele pole tänini lahendust leitud. Teave selle ühiskonna olemuse kohta pärineb arheoloogiliste väljakaevamiste leidudest ja aarjalaste ürikutest, kus kirjeldatakse alistatud rahvaste religioosseid uskumusi ja kombeid. Leitud esemete seas on hulganisti usulise tähtsusega ja budismile iseloomulikke kujutisi: Bodhi -puu (Virgumise puu) ning elevandi ja hirve kujutised, inimeste kujukesed, kes istuvad jalad risti, käed põlvedel, silmad poolkinni, olles mõtlusasendis. Neist leidudest on järeldatud, et mõtlus ja sellega tegelemine pärineb täiesti kindlalt Induse oru tsivilisatsioonist. Aarjalaste veedade järgi toonitas Induse oru religioon loobumist, mis oli vaimse elu eesmärgiks, loobuti järglaste saamisest. Loobumist perekonnast, eelistades auväärsemat ränderaku elu, tegeldi mõtluse ehk vaimse keskendumisega, usuti läbi paljude elude kestvat taassündi ja põhjuse ja tagajärje seadusesse ehk karmasse (käesolevast elust kaugemale ulatuv vaimne vastutus) Religioosse elu eesmärgiks oli vabanemine .
Kui aarjalased Indiasse jõudsid, valitses nende seas täiesti ilmalik usk, millest võis leida arvukalt jumalaid, kes olid loodusnähtuste isikustatud kehastused (võrreldav kreeka usundiga). Näiteks Indra oli jumal, kellena oli isikustatud pikse ja kõe vägi.
Aarja usund pani rõhku käesolevale elule, ainelisele heaolule, rikkusele, võimule, kuulsusele ja vereohvritele, mis olid nende püüdluste rahuldamise vahendiks . Lisaks oli nende usundil veel kaks olulist koostisosa , mida Induse oru kultuuris ei esine: kastisüsteem ehk ühiskonna jaotamine kindlapiirilisteks kihtideks ja usk ilmutatud pühakirjade, veedade, autoriteedisse. Usuelus oli kõige tähtsam preester, kõige lugupeetum oli pereisa seisus, kõige kõrgemaks väärtuseks oli hõimutruudus ja kõik, mis aitasid kogukonna võimu tugevdada. Tegeleti loomade ohverdamisega, kuna ohvriand oli oluline suhtlemisvahend jumalatega , et saavutada sõjaõnne, saada lapsi, religioosse elu lõppeesmärk oli taevasse pääsemine. Taeva all mõisteti käesoleva elu täiustatud kuju. Taassünni ja vaimse vastutuse mõisted on nende usundis tundmatud.
Budismi mõiste ja rajaja
Budism on religioon, iidne filosoofia (maailmast arusaamise viis), mis on saanud kõige rohkem mõjutusi Induse oru religioonist. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Arvatakse isegi, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas.
Budismi rajajaks oli Põhja-India radsha poeg Siddharta Gautama , Virgunu, kes on tuntud Buddha nime all. Tema sünniaastaks arvatakse olevat 557 e.Kr. Temast pidi saama sõjapealik, ent 29-aastaselt, pärast seda, kui ta oli abiellunud ja saanud poja isaks, otsustas ta maailmast lahti ütleda. Ta jättis oma pere ja valdused ning pühendus õppinud meistrite juhatusel asketismile ning mõtlusele koondamisele. Seitsme aasta pärast leidis ta, et see meetod ei too teda lähemale teadmisele, mida ta oli otsinud, et pääseda uuestisünnist ellu, mida ta ei pidanud elamisväärseks - niisiis üritas ta mõnda aega enda enda näljutamise ja enesepiinamisega. Ka sellest polnud kasu. Kuid ükskord Bodhi Gayas püha viigipuu all istudes nägi ta järsku heledat valgust ja tundis ära Suure Tõe, mida oli otsinud. Sellest alates sai temast Buddha. Oma viimased elupäevad veetis ta mööda maad rännates ja oma õpetust kuulutades. Ta suri 477. a paiku e.Kr. oma sünnipaiga Lumbini (Nepaalis) lähedal.
Budistlik arusaam Jumalast ja maailmakõiksusest
Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivalla ja kõik kuriteod. Kui mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada? Seega eitab budism arusaama, mille järgi maailmakõiksus on isikulise Jumala loomistöö tulemus, arusaama, mille järgi Jumal loob maailma koos ajaga ja hävitab selle aegade lõpul.
Buddha oligi ateist ehk Jumala olemasolu eitaja . Vanimate budistlike pühakirjade järgi vastas Buddha küsijatele, et ta ei ole elusolend, vaid Buddha - kuigi ta oli inimolend, kellest oli saanud Buddha. Buddha ehk Nõndakäinu on "sügav, mõõtmatu ja mõistetamatu". Buddha surres tema keha laguneb ja muutub nähtamatuks jumalatele ja inimestele. Ometi ei saa öelda, et teda poleks olemas pärast seda. Nii ei ole ka budistidel püha olendit, keda nad nimetaksid Jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis "pole loodud, on ajatu ja kujutu". Kuna nad ei usu Jumalat, ei loe nad ka palveid Jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Nt. kaunistavad Katmandus Nepaalis budistide pühamut lipud, mis tuules lehvides kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma.
Buddha õpetus
Neli õilsat tõde
Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde:

• Miski selles maailmas ei kesta igavesti . Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna 'dukha' ( rahutus , kannatus).
  

* Vesiroos , mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole.

• 'Dukha' põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks.
  

*Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida 'dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu.

• 'Dukha' lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise.
  
• Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed.
  

Kaheksaosaline tee
Kes soovib käia kaheksaosalist teed, peab astuma kaheksa sammu. St, et tuleb püüda teha kaheksat asja õigesti ja hästi. Budismi tunnusmärk - kaheksa kodaraga ratas - kujutab seda piltlikult.

• Õige vaade. Inimesed peaksid teadma, kuidas tuleb oma elu elada.
  
• Mõte. Nad ei tohiks raisata oma aega asjatule unistamisele.
  
• Jutt. Kõneldes peaksid inimesed ütlema head, mitte halba ja kurja.
  
• Tegu. Üksnes omakasupüüdmatud teod on head ja inimesed ei tohiks olla isekad.
  
• Eluviis. Tuleks hoiduda töödest, mis kahjustavad teisi elusolendeid.
  
• Eesmärk. Inimesed peaksid alati püüdma anda endast parima .
  
• Tähelepanu. Inimesed peaksid tegema kõike täie tähelepanuga.
  
• Keskendumine. Inimesed peaksid püüdma keskenduda sellele, mis neil teha tuleb.
  

Õige ja vale
Budistid annavad sageli 5 tõotust, mis on tuntud kui 5 käsku ja mis rajanevad Buddha
õpetusel.

• Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.).
  
• Mitte võtta seda, mida ei ole antud.
  
• Mitte elada kõlvatut elu.
  
• Mitte valetada ega öelda midagi kurja.
  
• Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume.
  

Buda mungad , kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel . Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud).
Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku:

• Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva.
  
• Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas.
  
• Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid.
  
• Mitte magada mugavas voodis.
  
• Mitte vastu võtta ega ka mitte puudutada kulda ja hõbedat.
  

Karma
Budism põhineb karma seadustel. Karma on põhjuse ja tagajärje seadus, mille järgi kõik maailmas toimub e. nn. saatus – meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse e. karma.
Kordad mõtet – teed teo
Kordad tegu – lood harjumuse
Kordad harjumust – lood iseloomu
Kordad iseloomu – lood saatuse
Busistide kombed, rituaalid ja pühad
Uus perekonnaliige. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist .
Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks.
Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused . Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid.
Perekonnaelu. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e ettekirjutust. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil.
Rituaalsed söömaajad. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlasttel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule , näitamaks oma austust Buddha vastu.
Usupühad. Usupühad aitavad inimestele meelde tuletada seda, mida nende usus oluliseks peetakse.
* Budismis peetakse märtsikuus veepüha, mis tähendab uute alguste aega. Wesak on maikuu püha, mil meenutatakse Buddha sündi, valgustatuks saamist ning surma.
* Juulis peetakse hambapüha - kord aastas kantakse Sri Lankas rongkäigu ees pidulikult laegast, milles öeldakse olevat Buddha hammas.
* Novembris tähistavad budistid küünalde ujutamise püha. See on Valguse püha, millega tähistatakse vihmeperioodi lõppu. Nad teevad lehtedest tassikesed (aitavad veepinnal püsida), süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma . "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale."
Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus , mida kunagi külastas Buddha.
Budismi levik
Budismil on maailmas u. 230-500 miljonit järgijat. Algselt levis see Aasiamaades (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Vietnam, Sri Lanka , Mongoolia ). Tänaseks on budism levinud ka idapoolsetesse Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidesse ja neis on isegi rohkem budiste kui Indias.
Budism Eestis
Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai-laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks.
Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu.
Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus.
Dhammapada
’Dhammapada’ on Buddha mõttesalmide jada, mille põhiidee on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikutl muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleni jõuab vaid see, kes suudab kainelt ja kiretult enesele selgeks teha oma olukorra ja leiab selle olukorra põhjused iseenese sees.
6