Cidist". 12. saj keskelt algkäsikiri. Meie tunneme 14. saj pärit käsikirja järgi. Eepiline materjal hispaanias kõvasti kasinam. Erinevus suur on see, et ajaline distants sündmuse ja käsitluse vahel on väikse. Sellest tuleb, et antakse realistlikult edasi ja midagi fantastilist eriti ei ole. cid isand araabia keeles. Hüüdnimi hispaanlaste kangelasele. Gastiilia kuninga teenistuses. 11. saj-l ei olnud rahvustunnet veel arenenud. Cid oli ka erinevate valitsejate teenistuses. Teoses siiski vaid hispaanlaste kangelane. Võrreldes prantsalste lauluga, ei ole usuline fanaatilisus üldsegi tähtis, tuleb sisse hoopis perekondlik motiiv. Peategelases ei ole vastuolusid ja pingeid ei tule sisse. Positiivne kangelane algusest lõpuni. Teos toob esile rahvast, kollektiivi. Cidi armastatakse, suhtub perekonda ja tütardesse väga eeskujulikult. Tütarde ümber tekibki konflikt. Kaplinski on eesti keelde tõlkinud osa, väiksem osa Kaalep
siiski et ka maine armastus saab olla puhas ning sellega saab jõuda jumalikkuse tunnetamiseni. · Itaaliakeelne ,,Laulude raamat" meenutab Dante ,,Uut elu". Pihivad mõlemad armastuse lugu ja tunnet enne ja pärast armastatu surma. Petrarca teos aint mahukam. · Võrreldes Dante Beatrice-kujutamisega kirjeldab P. Laurat palju reaalsemana ja maisemana kirjeldab tema välimust just ja maist ilu erinevate sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. · Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. (P. Sonetivorm: abba abba cdc dcd) Sonett tekkest peale armastusluule vorm. · Peamotiivid P loomingus Laura eluajal: kahtlustab oma armastuse liigset maisust, vastuarmastuse puudumine. 10 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Hel
Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (püha toiming)
Psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelased. Tragöödiad: „Kuningas Lear“, „Macbeth“, „Hamlet“. Viimase loomeperioodi näidendeid on nimetatud tragikomöödiateks, teatud muinasloolisus, idüll, mis viib õnneliku lõpplahenduseni. Lope de Vega: ei pidanud vajalikuks range piiri tõmbamist kõrge ja madala žanri vahele, pole tarvis kinni pidada aja- ja kohapiiranguist. Alates temast sai Hispaanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Hispaanias: erinevate riimiskeemidega stroofid. Mõõga ja mantli komöödiad – tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta mantlit kandvad aadlikud. Rühm näidendeid, mille taustaks on rahvuslik ajalugu. Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel
Unistuse ja reaalsuse kokkusobimatuse tunnetamisest tekkis uus kirjandus. Selle kõige olulisem zanr on romaan. William Shakespeare (1564-1616) 36 näidendit, SONETTE ( lõi inglise soneti). Looming jaguneb 3 kategooriasse: 1. komöödialooming: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu" jt. 2. tragöödialooming: kangelaste hukk(väiklus, võimuiha) ,,Hamlet", ,,Othello", ,,Macbeth" jt. 3. ajalookroonikad: erinevate ajastute suurkujud, kuningad ,,Kuningas Lear" Shakespeare´i kaasaegne CHristopher Marlowe (1564-1593?), sai temast palju varem kuulsaks. Shakespeare oli vaimustuses tema andest. Marlowe oli arendanud nii luule- kui ka draamakunsti. Shakespeare kasutas palju süzeelaene, nt itaalia novellidest ja näidenditest. Paljud tema kuulsad teosed on juba enne eksisteerinud. ,,Richard III" süzee võttis ta üle More´ilt. Esimesed sammud dramaturgina arvatavasti 1580. aastatel. 1590
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessan
müütidest, rääkisid peamiselt Briti kuningast Arturist ja 12 rüütlist, nimetatakse ümarlaua romaanideks. Rändlaulikud ja rüütlilaul Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj
Kõik kommentaarid