Erinevate ajastute iseloomustused (5)

Valgustusaeg . 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat ; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift (1667-45) - peateos “Gulliveri reisid ”- filosoofiline , allegooriline , sümbolistlik; Jean- Jacques Rousseau ( 1712 -78) „ Julie ehk Uus Héloïse“-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus.“ Émile ehk Kasvatusest “ J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel , rahva vaim; „Kriitilised metsad “. J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps näidend „Götz von Berlichingen“; looming algab V, jõuab romantismi; romaan „Wilhelm Meister“- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia “ Egmont ”- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; „ Faust “( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust - ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare ’ilt, ballaad “Metsavaim”, “ Rooma eleegiad”. J. C.F von Schiller (1759-05)- näidend „Röövlid“ (81); Don Carlos (1787) – ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; „Salakavalus ja armastus“- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema
Sentimentalism - tunne, tajumine , mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma . Berkeley avaldas “Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta”, jätkas Locke ’i ideed, et tunded on in maailma mõistmise vahendiks. S kirj on loodus hingestatud, elav, muutuv, samas idülliline ja rahulik. Romaan-olustikuline- 18s I pool, kui Ing ja Pr arenes; toetus barokist pärit kelmiromaanile, milles oluline olustik; looduslähedus; Prévost “Manon Lescaut”. S. Richardson- „ Pamela ehk Hüvitatud voorus“, „Clarissa“- kiriromaanid. H.Fieldind- lõi ing realistliku romaani; „Joseph Andrews“; hindas in looduslähedust, loomulikkust. L. Sterne - „ Tundeline teekond läbi Pr ja It“ Tundeluule- 18.s lõpus- ing luules; klassitsismile täiesti vastandlik suund, mis rõhutas tundeelu, hingeelu ja sageli religioosseid elamusi; J. Thomson - “Aastaajad”. Kalmistuluule- Laiendas sentimentaalset suunda, mille peateemaks oli mõtisklus elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord .

Romantism – tav piiritletakse 1789-1830; sai alguse Sks& Ing ning levis sealt ka Ida-Eur; looduskultus sai romantismis kultuseks; Suurest Pr Rev tulenenud pettumustes sugenes kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimism, skepsis, mis välj põgenemises (muinasaega, loodusesse ); idealiseeriti kaugemaid maid ja rahvaid; teadl rahvaluule tallet; R- tundeline kultuur; Kirj esiplaanile lüürika; R kangelased- erakordsed; prohvetlike omadustega, salapärased; levis religioosne elukäsitus; Luule- W. Blake (1757-27) ühtlasi ka kunstnik, söövitas paljud tekstid koos joonistustega vaskplaadile; mässas luules kristluse& seniste filos ning tradits vastu; „Süütuse laulud“, „Kogemuse l“. F. Hölderlin ülistas inimsuhteid, mis loomulikud , siirad, puhtad; „Hyperion”. R põhivool- „Järvekoolkond“ Wordsworth , Coleridge, Southey - 3 meest ing järverikkas pk, tõmb üh eemale, süvenesid müstikasse; näha ilu ja igapäevases, lihtsas ; „Lüürilised ballaadid “(W,C). G.G.N.Byron- „Jõudetunnid“, Värssromaan “Don Juan ”;

; I R poeet , kes eepilises teoses võttis vaatluse alla ühiskondlik-poliitilised sündmused; rahvaste vabaduspüüe, maailmavalu, loodus= vabadus. Vene R- levis 19.s algul, mil põimusid klassitsism , sentimentalism, eelromantism; keskmes on R isiksus, tema tundeelu, vabadusiha, püüdlused ja pettumused ; A. Puškin (1799-37) üks asi on rahva vabadus, teine isiksuse ja poeedi sõltumatus; poeemid : „Ruslan ja Ludmilla “ (20) muinasjutulis-romantiline, „Kaukasuse vang“, värssromaani “ Jevgeni Onegin”; jutustus „Kapteni tütar“. M. Lermontov - loomingus sai vene R poeem uusi jooni& tema poeemid ühtlasi ammendasid selle žanri; poeem „Deemon“; draama „Maskeraad“, romaan „Meie aja kangelane“ H.Heine- hilisR luule; iroonilisus, vabavärss; “Laulude raamat”, “Tannhäuser”. R proosa- F.R.de Chateaubriand- lühiromaanid „Atala“ ja „René“. Ajal.romaan- W. Scott - “Järveneid”, „ Ivanhoe “; ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse, üksikasjaliku kirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses lummava romantilise seiklusega. J.F. Cooper- I tõeline Ameerika kirjanik, pöördus täiesti uue temaatika poole, hakates kujutama Põhja-Am loodust, indiaanlaste asustatud põlismetsa; „Salakuulaja“, „Pioneerid“. V.Hugo- Rajastu olulisim proosakirjanik Pr-l; „ Jumalaema kirik Pariisis“. G.Sand- Naiskirjanik , kirjutas varjunime all, „ Indiana “.

Realism - tõeline, esemeline, materiaalne; kirjsvooluna käsitl Rperioodina 1830-1870- tähendas vastuseisu romantismile, samas eksisteerisid mõlemad nähtused peasajandi lõpuni kõrvuti& üksteisega põimudes; kujutada elu sellisena, nagu see tglt oli, koos kõigi ebameeldivate asjade, liialduste ja ilustusteta; kuritegelik allmaailm, raha- ja võimuihast väärastunud inimpsüühika, sotsiaalse ebavõrdsuse allikad; põhižanr romaan; kõige intens arenes Pr, Ing, Venes. Stendhal- tegelastel peab olema kindel seos vastava ajastu ja ühiskonnaga, sündmused peavad olema esitatud loogiliselt ning nad peavad taotlema ajaloolist tõde; „Punane ja must“. C. Dickens- romaanid on sentimentaalsed& didaktilised, organiseeritud kuritegevuse kujutamise,; humor , satiir; “Oliver Twisti seiklused ”. Honoré de Balzac - kriitiline realism, “Inimlik komöödia”- jõgiromaan- ulatuslik paljudest osadest või iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. F. Dostojevski- mõjutanud peale kirjanduse ka kunsti, filosoofiat ja ka psühholoogiat; “Vaesed inimesed”; “Kuritöö ja karistus”. L. Tolstoi - “Sõda ja rahu”, “Anna Karenina”. A. Tšehhov- annab novellides & näidendites edasi elu pisiasju, väliselt lihtsad ja märkamatud, kuid mille varjus leiavad aset inimlikud draamad ja tragöödiad; “Kolm õde”. Naturalism kui kirjandusvool tekkis pr kirj 19.s II poolel, tuginedes positivistlikule filosoofiale. Positivism pidas kõige olulisemateks pos teadmisi, mida kinnitavad katseandmed, uuringud ja eksperimendid; N-st arenes välja 20.s dokumentaalromaan ning oli eelkäijaks ka 20. s süvapsühholoogilisele romaanile. 19.s luule,sümbolism- luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest; sümbolit ei pea üheselt mõistma; artistlikud–mängulised võtted. E.A.Poe- tuntud jutukirjanikuna, aga ka luulega ; “Kaaren ja teisi luuletusi” 19.s lõpu drama - kõrvuti mitu stiili: naturalistlik-realistlik, sümbolistlik ja impressionistlik aeg, mil kujunesid välja ka modernismi eeldused ja toimus areng kirjanduse psühholoogilise süvenemise suunas, Needsamad tendentsid leidsid aset ka drkirjanduses. H.Ibens- “ Peer Gynt”, “ Nukumaja ”.
Keskaeg - 5-15saj. Varakeskaeg- vanimad keskaegsed kloostrid , vanade käsikirjade uurimine, rahvuvah keel, lad keel- haritud inimene. Keskajal tekkis: eeposed, rüütliromaan, novell, ronett, ballaadid, madrigal , romanss, müsteerium, farss. Vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. – suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka, rooma ,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos ) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda -luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem, rüütlirom; autorid pole teada, ette kandsid laulikud . „Rolandi laul“ (11 saj lõpp, 12 alg) vanim Prants eepos; kajastab ajalool sündmusi- Karl Suur. „Laul minu Cidist “- 12saj kesk- hisp ; kirjut realistlikus laadis, teos sotsiaalne, rahvalähedane; Cidi elust „Nibelungide laul“ 13saj- sks. Motiive hilj kasut; 39 ptk; Siegfried - e kangelane- õiglane,aus. „Lugu Igori sõjaretkest“ 1185-87. ülistab kangelaslikkust, patriotismi.
Barokk. alged juba 16.s II poole Itaalias (maalikunstis, arhitektuuris, kirjanduses). B on mitmemõtteline ja mänguline; kirjanduses maise elu tühisuse ja kaduvuse; vastandati näilikku ja tegelikku ; B skeptiline ja pessimistlik; inimene- sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud Luule. Ing ja Sks tunnus- armastusluules hakkas üha rohkem maad võtma satiiriline , ideaalides pettumist väljendav hoiak. John Donne (1572-31), reness ja bar piiripeal; ta luule metafüüsiline, silmapaistvaim esindaja. Loobub kõrgstiilist ja ülespuhut retoorikast. Teema filos+argine stiil; armast on ta põhiväärtus; luules varjab armast maailmaruumi; luulekujundid tekiv jutustamise käigus. John Milton ( 1608 -74)- kuulsaim raamat- „ Kaotatud paradiis “ (kirj siis kui sattus põlu alla 1667; 12 laulust, ilma riimita, tegelased Aadam&Eva, saatan); 1671- „Tagasi võidetud paradiis“. Ühendas poliitilise puritaanilku maailmavaate; ise esindas keskklassi, puritaanlust; võttis osa kuninga kukutamisest. Saksa polnud 17saj riik,mis oleks suundasid määranud. Martin Opitz (1597-39)- „Raamat sks poeetikast“1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega . Bteater - mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett . Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend “Sevilla pilkaja ja kivist külaline”. Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg ; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos “Elu on unenägu”. Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos; vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid

Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism , antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast , raamatute laiem levik, reformatsioon , Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse žanrid: novell ( Giovanni Boccaccio ); sonett ( Petrarca , Shakespeare); romaan (François Rabelais , Cervantes ). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste. Kuulsaim teos “Laulude raamat”, mis on Laurale pühendatud luuletsükkel; sellel 2 osa: “Madonna Laura eluajal”& “Pärast madonna Laura surma”; kokku 366 luuletust. Suurem osa loomingust lad keeles. proosatraktaat “ Saladus ” ehk “Maailmapõlgusest”. Sonett- leiut It 13. sajandi 1. poolel. Tradits sonett koosneb 2 nelikvärsist e. katräänist ning kahest värsikolmikust e. tertsetist. Kokku on 14 värssi. Kujunes armastatuimaks armastusluule vormiks, kuid käsitletakse ka muid teemasid . Shakespeare(1564-16)- väljendus on lihte ja maine, samas on tema luuletused südamlikud& siirad, tunded avameelsed& isiklikud. Ta usub, et maine ilu jääb püsima ideaalina luules ja vaimus. Vast maise elu mööduvuse nukrusele õilsaid tundeid nagu sõprus& truudus . RProosa. G.Boccaccio (1313-75) novelli kui kunstilise žanri algataja . Peateos on Dekameron , kuhu koondas kogu eelneva kogemuse. Novellide allikaks rahvajutud , kuid ta lisab psühholoogilisi varjundeid ning tema kaasaegse elu kujutamine on rikas ja mitmekesine. Teost ühendab piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse, tema suurim väärtus on inimese kooskõla loodusega. „Filostrato“, „Fimmetta“. T.Tasso (1544-95) It Rkirjanduse viimane suurteos oli eepiline poeem “Vabastatud Jeruusalemm”( jutustab ajaloolisest sündmusest, 20oktaavides laulu) . 2.tuntud teos on lamburnäidend “Aminta”. Tasso teoses on segatud traagiline ja melanhoolne tundelisus. M. Cervantes Saavedra ( 1547 -16) Hispaania suurim kirjanik; tuntud oma proosateoste poolest. “Don Quijote ”- humoristlik romaan, 18.s mõisteti seda kui lõbusat ja vaimukat komöödiat. Tglt aga: inimkonna lakkamatu traagiline ja vastuoluline teekond ideaalide ja tegelikkuse vahel. Kelmiromaan - XVIs keskel Hisp. Euroopa vanim “Tormese Lazarillo elukäik, tema õnnelikud ja õnnetud juhtumised” ( 1554 ), ilmus anonüümselt. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest ning see kujutab enamasti ajaloolist kaasaega; minajutustus .

Esseistika. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) kirj palju reisikirju; „Narruse kiitus” – inspiratsioon hiliskeskaja laialt levinud narrikirjandusest; 1516 avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke, kritiseerib militarismi ja türanniat; Usalduslikud kõnelused (1519). Thomas More ( 1478 – 1535) Sündis Londonis, õppis Oxfordis; kuulsaim teos lad.k “ Utoopia ”, kirjutatud reisimälestuste vormis; Utoopia saar, ük rajaneb demokraatial, mille liikmed on võrdsed. François Rabelais (u. 1494 – 1553 ) peateos “ Gargantua ja Pantagruel” (4 osa 1532–1552), mis oli ühiskonnakriitiline ning satiiriline.
Draama. Commedia dell` arte - kunstikomöödia; tek 16.s keskel, avaldas suurt mõju edasisele Euroopa draamale, eriti karakterkomöödiale; etendused vabas õhus ja teatrilaval; elukutselised näitlejad; kogu etendus improviseeriti etenduse käigus, oli vaid stsenaarium , oluline oli tegevus-& kõnekoomika; kõik kandsid maske, va armastajapaar; kasut pantomiimi, sooloetteasteid. Inglise dr- Suure mõjuga 16.s – tänap draamaelule; tõsise sisuga; allikateks olid hiliskeskaegsed moraliteed, müsteeriumid, interluudiumid; draama muutus üheks kirjandusliigiks; tegevus toimus järgemööda erin lavadel: ees-, taga-, palkonlava; palju lavaefekte, dekoratsioone, kuid lava ei sarnanenud reaalsusega; Rteater- dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süžeega; Christopher Marlowe (1564-93) „ Doktor Faustuse traagiline lugu“. William Shakespeare (1564 – 1616 ) Komöödiad elurõõmsad; valits teema armastus. õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, armastust, ja selle vabadust, vastandab sellele ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. „Palju kära eimillestki“ ( 1598 ), „Nagu teile meeldib“ (1599).loomingu kõrgtaseme saavutas 17.s 1. aastakümnel, mil kirjutas enamiku oma tragöödiatest, „Lõpp hea, kõik hea“ (1602), „Pericles“(1608). Hisp dr- Algul toimusid etendused platsidel& väljakutel, 16.s 2. poolel rajati püsivaid teatreid , mis sarnanesid Inglismaa omadele. Alates L. de Vegast sai Hisp valitsevaks 3- vaatuseline näidend. Kindlat värsivormi ei olnud, valik oli mitmekesine; „Sevilla täht“, „Koer heintel“.