Tegemist on sissetallatud rajaga, millel puudub spetsiaalne kate, samuti on rajal palju kive (Joonis 4). Liikuda ei olnud väga mugav, kuna rajale oli kukkunud ka puid, mida ei ole sealt koristatud ning kohati ei olnud rada ka arusaadavalt sisse tallatud. Teine rada (pikkusega 1,8 meetrit) on laiem ning paremini hooldatud rada. Enamus rajast on autotee laiune ning läbipääs autoga on võimalik. Kuid spetsiaalne rajakate puudus ka seal. Astangust allaminevat laudteed parasjagu rekonstrueeriti ning seetõttu ei olnud seda võimalik kasutada, kuid oktoober 2016 lõpuks on seal suurepärases korras uus laudtee. Vaatluspunktidest nähtaval vaatel on kinnikasvamise oht, seega oli raske hoomata näiteks astangu järskust. Samuti on teabetahtvlil kirjas, et astangu pealt on näha ka merd, kuid kuna mets on võsastunud ei ole seda tõesti enam näha (Joonis 5). Joonis 4. Rada number 1 Joonis 5. Vaatluspunktist astangule avanev vaade
ning kust veeti välja valmistoodang. Käbini ajal Eesti intensiivne ja hoolimatu industrialiseerimine, eriti rasketööstuse rajamine, jätkus. Rasketööstuse eelisarendamine avaldus eelkõige põlevkivitööstuses ja energeetikas. Terve Kirde-Eesti kujundati ümber troostituks nõukogulikuks tööstusmaastikuks. Rajati lahtiseid karjääre, mis mõjusid keskkonnale väga halvasti. Ehitati ja käivitati kaks suurt jõujaama- Balti ja Eesti Soojuseelektrijaam, Narvas suur mööblivabrik, rekonstrueeriti tsemenditehas ,,Punane Kunda", lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri taastamine, tööd alustas Kohtla-Järve lämmastikväetisetehas. Kõikides liiduvabariikides loodi rahvamajandusenõukogud, mille eesmärgiks oli tööstuse juhtimine mõistuspäraseks muuta. Selline nõukogu loodi ka 1957. aastal Eestis. Tänu sellele kujunes majandusjuhtidel mingi enam-vähem terviklik ettekujutus Eesti tööstusest, mille tagajärjeks oli tootmisnäitajate ja palkade tõus. 1965
Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria)
Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, otsustas ta asutada uue ettevõtte Liivimaale. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse. 1792.-1795. aastal rajas aktsiaselts Amelung & Co, mille kaasosanikud olid Riia raehärra E. Rautenfeld ja V. Berends ning Võisiku mõisnik George v. Bock ja Carl Philip Amelung. Loodi mõisa aladele kaks uut vabrikut: Rõika vesiveski
raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18. saj. klaasitahvlite mõõdud ). Uuringute käigus avastati hoone tagafassaadil raidkiviportaal (raekoja tagauks). Hoone stiilsuse huvides rekonstrueeriti barokne sisetrepp. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_raekoda · http://www.kadriorumuuseum.ee/et/muuseumist/kadrioru-los · Aljas, E-G; Porgasaar, K. Tallinn, kesaegne pealinn · Welss, A. Eestimaa mõisade teejuht · http://www.palmse.ee/moisa-ajalugu · http://www.kultuurivara.ee/?pgid=122 · http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is#Ajalugu · http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=364%3Akuressaare-
Portaal müüriti 15.sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14. ja 15. sajand 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabeltorni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatud tänapäevani. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti
sajandi keskel sunnitud tõdema, et kiiresti arenevale ründerelvastusele poleks Narva kindlustused suutnud vastu panna. Ja ehkki 1635. aastal loodud fortifikatsiooniteenistuse juhid koostasid järgneva neljakümne aasta jooksul kavasid Narva linna laiendamiseks ja uute bastionidega ümbritsemiseks, suudeti reaalselt tegelda vaid seniste kindlustuste parandamisega. Ehitustegevus elavnes taas aastatel 1676-80, kui jõe poole ehitati uus Wrangeli bastion, idasuunale avanev senine Rannavärav rekonstrueeriti ümber Uueks väravaks (hiljem kutsuti ka Pimeväravaks) ning põhja avanev Karjavärav kindlustati eraldi raveliini-laadse kantsiga. Kindlustusi täiendati kahurite jaoks ehitatud patareidega, üks neist ehitati muuhulgas ka linnuse kirdenurka, kus tänapäeval lehvib Eesti lipp. Rootsi kuninga ülesandel inspekteeris 1681. aastal Narva kindlustusi tollane fortifikatsiooniteenistuse juht, väljapaistev sõjaväeinsener Erik Dahlberg
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 14391445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 14481460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, aastatel 14481453 ehitatiHarju värava eesvärav. Aastatel 14531456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?] 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450 1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24
KEILA KOOL SAGRADA FAMILIA Referaat kunstiajaloos 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1 EHITUSE ALGUS...................................................................................4 1.1 Monumentaalse kiriku idee.......................................................................................4 1.2 Arhitekti vahetus........................................................................................................4 2 ANTONI GAUDI.........................................................................................................5 2.1 A.Gaudi arhitektina.....................................................................................................5 2.2 Elu lõpuaastad..............................................................................................................5 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR............
16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks. 1683 - 1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta ise - algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917
looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks. 1683 - 1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta ise - algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917
Ehitamine lõp. 15. saj. alguses, oli iseseisva kooriehitiseta pikk kodakirik. 7 paari 4-tahulisi piilareid jaotasid ruumi 3-ksavaraks ristvõlvidega lööviks. Kiriku aknaavad ehitati hilisgootikale omaselt kõrged ning laiad, mistõttu suur ruum kujunes valgeks ja rahulikuks. Nagu tavaliselt dominiiklaste kirikus, nii puudus ka siin läänetorn. Osaliselt seda asendas hoone kaugnurgas kerkiv 4-tahuline väike trepi- ja kellatorn. Niguliste: 13.saj püstitatud lai madal kodakirik rekonstrueeriti matkides suuri katedraale kõrgeks basiilikaks. 4-nurkne koor, mis oli jäänud väikeseks ning maitselt aegunud, lammutati ja asendati uuega. Vastavalt hilisgooti ühtse tervikliku ruumimõju taotlusele ei ehitatud uut koori enam iseseisva hooneosana, vaid basiilikaks muudetud pikihoone otsese pikendusena. Koori idasein kujundati polügonaalsena. 2 viimast piilarit, mis teistest erinevalt olid 8-tahulised, paigutati teineteisele lähemale ja lõpetati nendega kõrge kesklööv
Teiste külade elanikele püsiühenduse võimaluset takistab vähesest kasutajate arvust tulenev kõrge investeeringu hind. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEHNILINEINFRASTRUKTUUR.pdf 1.3.4 Vesi ja kanalisatsioon Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Haanja ja Ruusmäe külades. Ühisveevärgiga liitumise võimalus on ka Plaani ja Luutsniku külas. Haanja küla veetrassid on kogupikkusega ca 1,5 km, kanalisatsioonitrasside kogupikkus on ca 2 km. Trassid rekonstrueeriti 2011.aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Puhastusseadmed on nõuetele vastavad. Ruusmäe küla vee- ja kanalisatsioonitrasside pikkus on ca 1,5 km. Reoveepuhasti vastab nõuetele. Trassid rekonstrueeritakse 2012-2013. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Luutsniku küla ühisveevärk rekonstrueeriti 2007. aastal. Vee puhastamine toimub looduslikult, biotiikide baasil. Klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk loetakse võrdseks nende poolt tarbitud veega
Rootsi kuningas Johan III ja tema poeg Sigismund - Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, Pika Hermanni kõrval müüris. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitse-ehitistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. 17.45 Tutvumine Paksu Margareta ja Kiek in de Kök-ga Kiek in de Kök asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju
kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia
keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 14. ja 15. sajand Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest................................................................
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
Valitses Olümposel, saatis pilvi, sadu ja äikest. Teda on kujutatud välgunoolt käes hoidmas. Zeus oli ka külalislahkuse kaitsja. Tema püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. 7) Kapitoolium- ladina keeles Capitolium, Capitolinus mons; Üks Rooma 7 künkast, mille põhjatipul paiknes muistse Rooma linna kindlus (Arx) ja lõunatipul Jupiteri tempel (pühendatud ka Junole ja Minervale; ehitati 6. Saj. Lõpul e.m.a.) Vana-Rooma usuline ja poliitiline keskus. 16.-17. Saj rekonstrueeriti ehitised Michelangelo plaanide järgi. Praegu on Kapitooliumi keskel väljak, mida ümbritsevad muuseumid ja Senaatorite loss. Väljakul asub antiikne Marcus Aureliuse ratsamonument.
nõudmisel. Kvadriiga autor on Gottfried Schadow. Värav on 65m lai, 26m kõrge. Keskmine ava on 6m, teised 4m laiad. 22.detsembril 1989.a. avati IIMS kannatada saanud värav taas jalakäijatele. Unter den Linden saab nime 4 rea pärnade järgi, mis sinna istutatud. 1,4km pikk ja 60m lai. Viib Brandenburgi väravate juurest Schlossplatzini. Riigipäevahoone Reichstag. 1884-1894 itaalia renessanss arhitekt Paul Waleot. Sai kannatada 1933.a. tulekahjus, 1945.a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita. Esimene parlamendiistung toimus taas 1990.a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks. Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul.
Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermani kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitserajatistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks (arhitekt J. Schulz). Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis 1917. aastal revolutsiooni käigus maha põletati. 19201922 ehitati konvendihoone kohale Riigikogu hoone. Riigisaal Riigisaal rajati 15831590 (arhitektid A. Poliensis, H. von Aken) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ning konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks
hõlmab sõjalisi vajadusi Terceirale endale kui ka Ameerika Õhujõudude baasile. Terceira oli 14.-15. sajandil oluline kaubandussõlm, kuna kaubalaevad Ameerikast ja Indiast peatusid just seal. Sellel perioodil oli saarel palju kulda, hõbedat, teemanteid ja vürtse, mis olid toodud teistel kontinentidelt, vääriskivide tõttu ründasid prantslased ja inglased saare rannikut neil sajandeil väga tihti. Aastal 1980 oli Terceiral maavärin, mis tegi suurt hävitustööd. Suur osa Angra linnast rekonstrueeriti ning linn kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimekirja. 5 Pico Pico on üks ilusamaid Assooride saari oma kauni looduse tõttu. Saare suurus on 433 ruutkilomeetrit. Pico saare vulkaanipursked lõppesid 300 aastat tagasi. Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi. Pico turismimagnetiks on eelkõige vaala- ja delfiinivaatlused. Sajandeid tagasi tegelesid Pico saare elanikud ka vaalade küttimisega, kuid nüüd uuritakse neid
lõikamist ja liigutamist metsikus võidujooksus ajaga. Ausambad saeti 1036 tükiks, mille keskmine kaal oli 30 tonni ja millele peab lisama 1110 tükki, mis lõigati ümbritsevast kaljust. Esimene tükk, kandes nime GA 1AO1, eemaldati 21. mail 1965. See oli kõige fantastilisem ettevõtlus, mida arheoloogid olid kunagi ette võtnud ja mis tõi endaga kaasa ausamba koost lahti võtmise ja ümberehitamise. Ramsese ja Nefertari matusekompleks rekonstrueeriti täpselt nii, nagu see oli olnud platsil 90 meetrit algtasandist kõrgemal. Kuid varsti saadi aru, et templit ei olnud võimalik lihtsalt nii rekonstrueerida, sest templi kohale ehitatud tehiskalju kaal oleks põhjustanud templi varisemise. Seega 2 tohutu suurt kindlustatud betoonkuplit, mis olid mõeldud taluma mäe survet ja seega olid nagu üüratu klaaskuppel, ehitati selle üle, et kaitsta pühamut. Siis kaeti kaks kuplit
Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse
Üleminek auruveduritelt mootorveduritele algas 1957. aastal ja kestis kaks aastat. Uued laiarööpmelised raudteed ehitati 1960. Aastatel, mis asendasid mõningad vanad kitsarööpmelised liinid.Osad kitserööpmelised raudteed suleti ja viimane kitsarööpmeline raudtee suleti Eestis 1973. aastal. Muuga sadama ehitus 1986. aastal tõi endaga kaasa ka raudtee liini ehitamise. Sadama rajamise algpõhjus oli vajadus teravilja sisseveoks Nõukogude Liitu. Paralleelselt sadama ehitamisega rekonstrueeriti ka raudteed, ühendati uus sadam raudteega ja alustati teise rööpapaari ehitust Tallinna ja Tapa vahele. Eesti Raudtee praeguse transiidipotentsiaali üheks põhialuseks on Muuga sadam. 5. Teise Eesti Vabariigi aegsed liinid Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon
Eesi Energia AS võttis trepikoja kaudu kõik plommid maha ja elektrikapid olid täielikuld reekonstrueeritud (peakaitselülitid, minikilbid, klemmid, pistiku pesad, katteribad, peajaotus klemmid, faasisiin, juhed ja markeering). Nende tööde kaigus vahetas Eesti Energia väIja ka kõik vanad voolumõõtjad. Kevadel 2005.a. jõudsime töödega peajaotuskilpideni. Kilpid olid rekonstrueeritud ja markeeritud. 2003.a.-2005.a. 2 aasta jooksul rekonstrueeriti täielikult maja elektrisüsteem. Kogu süsteem on esitatud ELEKTRIKONTROLLIKESKUSELE ning sealt on saadud kasutusluba (21.04.2005.a.). Tunnistuse nr.375-3. Kasutusloa kehtivusaeg on 5 aastat. 3.2. VESI Väga teravaks probleemiks on majas vee hälve, mis on maja pea-veemõõtja ja korterite mõõtjate näitude vahe. Vee kaod meie majas jaotatakse iga kuu 120 korterile võrdselt. 2002.aastal Iga kuu kaod olid 240m3 (240m3 / 120 = 2,20m3 ühe korteri kohta). 2003
Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Vana kiriku kooriosa vundamendi säilmeid võib näha Jaani kiriku altariruumi all. Frantsisklaste klooster püsis Viljandis sadakond aastat. Klooster hävis Liivi sõjas. Poola-Rootsi vaheliste sõdade järel asusid poolakad küll kirikut korrastama, kuid ei jõudnud tööga eriti kaugele. Seejärel (1622) läks Viljandi Rootsi kuninga võimu alla ning hoone rekonstrueeriti linnakirikuks. Edasiste aegade jooksul on kirik sõdade käigus korduvalt purustatud ja loodusjõudude läbi kannatanud. Praeguse ilme on Jaani kirik saanud endale 1815. aastal. Kirik on seotud Viljandi kultuuriloos ühe väga olulise sündmusega. Nimelt esines seal uue oreli pühitsemisel 1844. aastal Martin Wilbergi koor Põltsamaalt. See oli ühtlasi esimene eestikeelne koorikontsert Viljandis. · Pauluse kirik XIX sajandi keskpaigaks oli Jaani kirik lootusetult kitsaks jäänud
1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: mindi üle ühele kindlale põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laiendamine Põlevkivitööstus spetsialiseerus täielikult kütte-energeetikale. Ehk kaevandatud põlevkivi läks elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikumalt hakati arendama ka aparaadiehitust ja kalapüüki. Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti mitmeid ehitusmaterjalide tööstusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid.
üleliidulisel turul. Kõige suurema kasvu tegi läi põlevkivitööstus. 1945 suvel võeti vastu määrus, mille alusel tuli Virumaa põlevkivipiirkonnas tööstust laialdaselt arendama hakata. Industrialiseerimise käigus toodi Eestisse suurel hulgal aitas kaasa piirkondade nõukogulikustamisele. Masina-ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis kiiresti ka kergetööstus, kuna Tallinnas ja Narvas taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid, mille toodang suunati valdavalt üleliidulisele turule. Industrialiseerimise käigus kadus tööstusest erasektor: viimased väikeettevõtted riigistati 1947 aastal 25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid
TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada
läbi võis sõita". 27 laskeava kahuritele ja 30 käsirelvadele. Allkorrusel hoiti püssirohtu ja sõjavarustust . Korruseid oli kokku 6, mida ühendasid keerdtrepid. Torni I korrus ehi- tati laoks- püssirohukeldriks. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse- ja õhupilu. Sõjamaterjali veeti üles kuppellagede tippudesse jäetud avade kaudu või linnapoolses küljes oleva välise transpordmehhanismi abil. Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj. lõpu ümberehitustega sai Kiek in de Köki ülaosa meie ajani säilinud üldkuju. Et torni allosa oli mattunud Ingeri bastioni muldkehandisse, tehti peasissepääs III korrusele 20.juulil 1958.a. pärast osalisi rekonstrueerimistöid avati siin Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Neitsitorn Neitsitorn (Megede torn) on üks vanimaid linnamüüri kaitsetorne. Seejuures ei sarnane ta ühegi teisega Tallinna kaitsesüsteemis:
Partei. Kommunistid ja sotsialistid said Asutava Kogu valimistel ligi 40% häältest. !0. veebruaril 1947 sõlmis Itaalia antifasistliku koalitsiooni riikidega rahulepingu. 28.06. 1948 sölmis A.De Gasperi Itaalia uus valitsus USA-ga kokkuleppe majandusabi saamiseks vastavalt Marssali plaani alusel. See soodustas monopolide majandusliku ja poliitilise võimsuse taastumist. Talurahva poolehoiu võitmiseks tegid kristlikud demokraadid 1950. aastal osalise maareformi. Rekonstrueeriti tööstus, sotsiaalreformidega suurendati rahva ostujõudu. Kõik see tagas majanduse suhteliselt jõudsa arengu: 1951-1961 suurenes 6 tööstustoodang 87%. Itaalia muutus põllum-tööstusmaast tööstus-põllumaaks. Itaalia on NATO, Euroopa Söe- ja Teraskoondise, Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiakoondise asutajaliige.
Anu Raua kootud seinavaibad. Oreli kinkis kirikule Viljandi sõpruslinn Ahrensburg. (kindlasti vaadata mitu toru orelil!!!!!!!!!!!!!!) · Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Klooster hävis Liivi sõjas. · Poola-Rootsi vaheliste sõdade järel asusid poolakad küll kirikut korrastama, kuid ei jõudnud tööga eriti kaugele. Seejärel (1622) läks Viljandi Rootsi kuninga võimu alla ning hoone rekonstrueeriti linnakirikuks. Edasiste aegade jooksul on kirik sõdade käigus korduvalt purustatud ja loodusjõudude läbi kannatanud. Praeguse ilme on Jaani kirik saanud endale 1815. aastal. Viljandi Pauluse kirik. · 19. sajandi keskel on Viljandis üksnes Jaani kirik, mis teenindas nii linna- kui ka maarahvast. Linna kasvades kippus aga üksainus kirik kitsaks jääma. Viljandi mõisnik parun Ungern-Stenberg andis maakogudusele uue kiriku ehitamiseks
kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Esmakordselt mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju.
Industrialiseerimise laienemine 7 1950.aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne arendamine. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti täielikult kütte-energeetikale. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950.aastate lõpul hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse kasv paisutad ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanu suurettevõtteid ja rajati lisaks uusi. Majanduslik ummik Põllumajanduslik areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Märkimisväärne osa Eesti NSV tööstusest täitis endiselt sõjalisi tellimusi
valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris.
Muldvall (nn Nunnavall) rajati samuti ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe vanaitaalia süsteemis bastioniga. Tõsisemad muldkindlustustööd võeti Tallinnas ette p&aml;rast Liivi sõda. kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana). Valli ja linnamüüri vahele jäi sellega seoses aga vaba ruumikas ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652 Uus tänav. 17. sajandi lõpul alustati sõjaohu kartuses aga uute ning seninsest hoopiski võimsamate
1959. aasta lõpuks oli Eestisse harijaid, umbes 200 noort. tagasi pöördunud üle 30 000 Asutamisraskus- test veel mitte üle küüditatu ja arreteeritu. 1. jaanuari saanud kohalikele kolhoosidele 1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähe...
Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille president Konstantin Päts, pärast külaskäiku Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia. Vanadelt fotodelt on näha, et lossi taga ja külgedel paiknesid väikesed parterid, kus muru sees kasvasid roosid, kaugemal laius vabakujuline inglise stiilis park. Koos lossi restaureerimisega rekonstrueeriti ka 2,2 ha lossi ümbritsevat pargiala. Ümber järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.si sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Kõrvalhooned Alatskivi mõisa hoonetekompleks pärineb nagu lossiki XIX sajandi lõpust. Mõis moodustab
kulgemist. Arved Viirlaid "Ristideta hauad" 1952 tegemist suletud, nõukogude okupatsiooni paines eestiga, kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese päästmisele, mis jääb aga järjest lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksitsteerivad entiteedid. Ilmar Jaks, lühiproosa. 24. Karl Ristikivi looming. Nostalgiaromaanid, kus rekonstrueeriti kodu-Eesti, aga seda romantiseerival, 11 puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge edasiminekuks. Vastupidi sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele on tegemist ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide tuumtekstid Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Mälestus kui
Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957- 1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele
kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.3. Ajalugu Viimaste uurimuste põhjal arvatakse praegu, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpia linnas oli ka Rhea altar. Arvatavasti said mängud alguse 2. Aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi, aga korraldati mänge alles alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Esimestel 5 olümpiamängudel võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkuseks oli 192,27 m. Võitja sai au süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid nagu praegugi iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode kutsuti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu VanaKreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis
aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast, linnamüüri valmimist muutus, Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini.
Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957-1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. 1970
on sõjalised ehitusobjektid. Kaitseministeeriumile on tähtis, et igal sõduril ja ajateenijal oleks kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega. Üks sõdur vajab selleks kõigeks 33 eri nimetusega objekti. 2007 aastal investeeriti kaitseväe infrastruktuuri arendamisse kokku 449,6 miljonit krooni, millest ehitati või rekonstrueeriti kaitseväele vajalikku infrastruktuuri 408,89 miljoni krooni eest. Alanud 2008 aasta investeeringutest suurema osa moodustavad LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse, Paldiski ROK-i ja VÕK Kuprjanovi ÜJP ning samuti Kaitseväe keskpolügooni ning Mereväebaasi jätkuv arendamine. Eraldi tegevusvaldkond on NATO poolt rahastatavate investeeringute teostamine. Oluline on kujundada Eesti seisukohti ühisrahastatavate objektide kohta NATOs laiemalt. Esimeseks
templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria)
eksperimentaalseid andmeid. Oksüdatiivne fosforüülimine on ebaharilik protsess selle poolest et ta sõltub mitokondri sisemembraani terviklikusest. Selle protsessi põhimõte seletati nn kemoosmootse hüpoteesiga mis pakuti välja Peter Mitchelli poolt. Ta ennustas et mitokondri sisemembraan on prootonitele praktiliselt läbimatu ja prootonite voogu tagasi mitokondrisse kasutatakse ATP süntaasi poolt selleks, et ADPd fosforüülida. Eksperiment rekonstrueeriti fosfolipiidsed vesiiklid nii, et membraanis paiknes bakteriorodopsiin ja F 0F1 ATPaas. Bakteriorodopsiin on valguse energiat kasutab prootonite pimp. F0F1 ATPaas oli mitokondriaalse päritoluga. Mõlemad paigutati membraani orienteeritult. Valguse toimel hakkas bakteriorodopsiin pumpama prootoneid vesiiklitesse ning selle gradiendi arvel oli ATP süntaas võimeline sünteesima ATPd.
Selle peatas Augusti putš, kus taheti Gorbatsevi reformid kaotada, see kukkus kokku, Gorbatsev astus oma kohalt tagasi. Jeltsinist sai Venemaa president aastal 1991. Liiduvabariigid iseseisvusid samuti 90 ja 91. 44. Poola XX sajandil Poola oli 20 sajandi alguses Tsaari Venemaa koosseisus, ning sai uuesti vabariigiks aastal 1918 – Teine Poola vabariik. 1919 kuni 1921 oli Poola ja Nõukogude Liidu vahel sõjalised konfliktid ning Poola sai võidu Punaarmee üle. Rekonstrueeriti raudteed, et need sõidaks Varssavi poole, mitte endiste impeeriumite pealinnade suunas, ehitati teid ja uus suur sadam. Püüti uut Poola poliitika traditsiooni juurutada. 1926 aastal oli riigipööre ning 1930 aastatel muututi järjest autoritaarsemaks, kommunistide partei oli keelustatud ning valitsev kord ei tahtnud teiste parteidega koostööd teha. 1. September 1939 oli natsi saksamaa invasioon poolasse, kuigi neil oli mitteagressiooni pakt. 28 sept kapituleerus Varssav. Poola oli tehtud
Edasi vallutati ja taasvallutati linnust eri võimude ja jõudude poolt korduvalt, kuni 17. sajandini, kus linnus kaotas sõjalise tähtsuse ja kustutati kindluste nimekirjast. Vürst G. Orlovi ajal 1771-1783 aastatel sai linnus muuhulgas rokokoo stiilis interjööri. Pärast 1840. aasta tulekahju taastati linnus neogooti stiilis, muuhulgas muudeti tornide katusekonstruktsioone ja tõenäoliselt ka aknaavasid. 1905.a. tulekahjus rekonstrueeriti linnus uuesti, eriti tugevasti kannatada saanud 5 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 6 interjööre ei suudetud taastada. Koluvere mõisal koos linnusega on tänapäevani olnud aja jooksul erinevaid rakendusi. Alates 2005
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
