Praegu on käsil tohutu ülesanne-templi restaureerimine. Amon-Ra pühakoda oli palverännakute sihiks vähemalt 2000 aastat. Isegi vallutajate süürlaste kohutavad purustused 670 eKr ei suutnud lõplikult peatada templi tegutsemist, sest ilmselt just selles templis kogesid egiptlased kõige vahetumalt jumala vahetut lähedust. Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel. Iidsetel aegadel ,,kõige täiuslikumaks paigaks" nimetatud Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele. Aastaid kestnud väljakaevamised on toonud päevavalgele templikompleksi, mis katab suure ala Luxorist põhja pool. Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide võimsat kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Karnaki tempel koosneb kolmest hästi eristatavast osast: põhjas asuvad Mentu templivaremed, lõunas Nuti templivaremed ja keskel kõige huvitavam jumalate kuningale Amonile pühendatud
või päikesejumalat, tavaliselt oli uksori templini neil mehe pea. TEEBA Keskmise ja Uue riigi ajal oli see Egiptuse pealinn. Tänapäeval on Teeba kohal Luxori linn. Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti seda Vana Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks. Karnak Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel. Iidsetel aegadel ,,kõige täiuslikumaks paigaks" nimetatud Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide võimsat kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Luksori tempel Templi rajasid peamiselt kaks Templi keerukas vaaraod, Amenhotep III ja planeering näitab, kuidas Ramses II. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja egiptlased kasutasid selle esiküljel on kuus proportsiooniteadust, et hiiglaslikku Ramses II kuju
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes teine killunemisaeg ja võõra
RAMSES II Sissejuhatus Ramses II oli kuningate kuningas ja vägev Vana-Egiptuse sõdur, kes elas u. aastatel 1293-1185 a eKr (19. dünastia ajal). Teda mäletatakse ajaloos kui ,,võidukat vaarao". Tänu kangelaslikele ja aukartust äratavatele sõjakäikudele, laienesid tema valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje. Lapsepõlv Noore printsina võttis Ramses II omaks vanaisa sõjaväelised tavad. Juba tema varastel eluaastatel pandi kõik
Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vili küpses ja kevade saabumi
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: Alex Naaber KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templi
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: .................. KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksor
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaj
Kõik kommentaarid