Abu Simbel ja Karnak (0)

Abu Simbel ja Karnak
Abu Simbel
Aswanist Nuubias kolmesaja kahekümne kilomeetri kaugusel asub Abu Simbel, mis on Egiptuse ajaloo ühe suurima ja kõige veidrama vaarao kõige ilusam ja illusoorne ehitis. See tempel on teooria järgi pühendatud Amon -Ra-le, Harmakisele ja Ptah -le, kuid tegelikult ehitati see oma ehitaja, Ramses Suure (Ramses II) hiilguseks.
Templi ehitamine oli vaarao arhitektidele hiigelsuur väljakutse, mis, 2000 aastat hiljem, oli väljakutse ka maailma ühiskonna inseneridele, kes pidid päästma selle templi Niiluse vete eest. Nuubia kõrbe keskel, üksildases kadunud kohas asuv tempel, 38 meetrit lai ja 65 meetrit pikk, oli nikerdatud ühest kivitükist. Ebatavaline fassaad nikerdati “ rohke tööliskonna poolt, kelle mõõgad viisid neid vanglasse”, ning kes töötasid peamüürsepa juhtimise all. Fassaad koosneb neljast kolossaalsest vaarao kujust istumas oma trooni peal. Iga kuju on 20 meetrit kõrge, mõõtmed kõrvast kõrvani on 4 meetrit ja mõõtmed mööda huulte jooni on 1 meeter. Kujud ei ole ainult Ramsese atribuudite sümbolid, vaid nende funktsioon on ka olla sambad, mis toetavad umbes 31 meetrist fassaadi. Peale kiviraiujate ja kujurite tööd järgnes maalijate töö, mis teostuse ajal oli märkimisväärne oma laiahaardelise värvivaliku pärast, mis kahjuks on peaaegu täielikult hävinud aja möödumisega. Mäe südamesse tungides jõuab pühamusse, kus varem seisid kolmiku kujud, kellele koos Ramsesega tempel oli pühendatud. Siin võttis aset sündmus, mida kutsuti “päikese imeks”.
Kaks korda aastas, 21. märtsil ja 21. septembril, kell 5.58 hommikul , tungib päikesekiir läbi 65-meetrilisest sissepääsust ja pühamust ning puistab Amon-Ra ja Ramses II üle valgusega . Paar minutit hiljem valgusekiir liigub edasi ja langeb Harmakisele. Peale 20 minutit valgus kaob ja on märkimisväärne, et valguskiired ei lange mitte kunagi Ptah-le, kes on tegelikult pimeduse jumal.
Templi seinamaalid tähistavad Ramses II sõjalist hiilgust. Luuletaja Pentaur, kes teenis Suure Vaarao õukonnas, lõi pika eepilise luuletuse Ramses Suure sõjaretkest Süürias. Luuletus, mis on hieroglüüfides kirjutatud, on graveeritud mitte ainult Abu Simbelisse, vaid ka teiste hiiglaslike templite seintele , nagu on Luxor ja Karnak. Pikkade sõdade ajal, mis peeti Hetiitide vastu (agressiivne Süüria hõim, mis oli moodustanud mitmete naaberrahvastega liite), andis Ramses II oma sõjasalkadele tõestust oma haruldasest sõjalisest vaprusest. Vaarao, oma võimulolemise viiendal aastal, liikus edasi Atechi linna või Quothshou, iidse Emesuse vastu kuni Tripoli loodeotsani.
Võltspõgenike poolt reedetud ( Beduiini spioonid, kes olid Hetiidi kuninga palgal), sattus Vaarao varitsusse ja oli äkitselt ümbritsetud vaenlaste sõjasalkadest. Ramses oli üksi koos oma isikliku sõjaväega, mis koosnes 75-st sõjavankrist, vaenlase armee vastu, kus oli üle 2000 sõjavankri.
“Siis,” kirjutab luuletaja Pentaur oma isanda hiilguse joovastuses, ” sirutades oma keha täispikkusesse, rõivastas Vaarao end sõdalase uhkesse rüüse. Ja, piitsutades oma kahe hobusega veetava kaariku poole, paiskas ta end löömingusse. Ta oli üksi, täiesti üksi, mitte kedagi ei olnud tema kõrval! Tema sõdurid ja ihukaitsja vaatasid eemalt, kui ta hüppas rünnakusse ja kaitses end nagu kangelane. 2500 sõjavankrit, igaühel 3 sõdurit, ümbritsesid teda ja tõmbusid tema ümber koomale,et teda ära lõigata. Kuid tal, kohkumatul, ei olnud endaga ei printse ega kindraleid ega sõdureid!...”
Sellel ülimal hädaohu hetkel läkitab Ramses siis selle kirgliku palve vaaraode ülimale jumalale : “ Oo sina, jumalik Amon, igaviku Issand , maailma looja ja organiseerija, Jumal, kes annab kõik, kõikide maailma kuningriikide Issand... näe, ma olen üksi! Kas sa pole mitte minu isa ja mina sinu poeg?... Minu käsi on alati teinud sinu tahtmist. Kas ma ei ole sulle mitte avaldanud austust oma ohvritega? Meenuta 30 000 härga, kes ohverdati sinu nimel, ja üüratu suurtest graniiditükkidest templeid, mida ma olen sinu auks püstitanud! Loe kokku obeliskid , mida ma olen sinu auks püstitanud! Oo jumalik Amon, nüüd, kus ma olen üksi ja kõikide poolt hüljatud, sirutan ma sinu poole oma käed ja palve. Kas sa pole mitte tugevam, kui 1000 vibulaskjat, kui tuhanded kangelased?...”
Amon vastab viimaks Ramsese palvele: “Ma olen sinu isa, päike, mu parem käsi on sinuga ja, nagu sa oled öelnud, mina üksi olen väärt rohkem, kui miljoneid sõdalasi! Kui ma laskun alla sõjavankrite madinasse, mis sind piiravad, näed sa neid langemas ja purunemas nagu savivaasid sinu hobuste kapjade all!... Ma muudan jääks sinu lugematute vaenlaste südamed, ma võtan tugevuse nende jäsemetest, ma panen kukkuma odad ja nooletuped nende kätest ja ma paiskan nad vette nagu krokodillid!... Nad tapavad üksteist ja lõikavad läbi teineteise kõrisid ja see, kes on langenud, ei tõuse enam kunagi!...”
Siis otsib Ramses abi kindralitelt ja ratsanikelt, kes pole lahingust osa võtnud: ” Tulge edasi”, hüüab ta neile, “ja öelge mulle, kes teie seast on ennast selle riigi jaoks ohverdanud rohkem kui mina. Kuni teie istusite rahulikult oma laagrites, läksin mina üksi vaenlase vastu. Kui mind poleks olnud, oleksite te kõik surnud!...”
Saabub õhtu ja luuletaja laseb meil tunnistada lahingu tulemust. Terve Ramsese armee, mis oli taganenud, hakkab uuesti edasi tungima . “Nad tungisid edasi üle laipadega kaetud maapinnast , mis oli verest punane... Nende jalad ei leidnud kohta, kus puhata , nii palju oli surnuid!...”. Kui lahing on lõppenud, tervitavad kindralid hõisates Vaaraod ja kiidavad teda võidu eest :” Oo vapra südame Ramses, sa oled üksi teinud rohkem kui terve armee suudaks teha. Hetiitide maa on maha kummardunud sinu võiduka mõõga ees!... mitte midagi ei saa sinuga võrrelda, kui sa võitled oma rahva eest lahingupäeval!... Tõugatud tagant oma juhi eeskujust, viskus Egiptuse ratsavägi lahingusse nii, nagu raudkull hüppab oma saagile. Vaarao saavutas suure vapruse . Kõik need, kes talle lähenesid, langesid tema löökide all. Varsti moodustasid tükkideks lõigatud vaenlaste kered verise laipade mäe...”.
Ramses II mängitud roll ajaloos ärkab ellu nendel eepilistel lehekülgedel. Pole ime, et Djebel Barkalist kuni Narh el Keldini (Beiruti lähedal), arvukad steelid tähistavad selle kuninga tegusid , kellele klassikaline legend omistab võite sarnased Thutmosis III-le, Seti I-le ja Ramses III-le.
On ka iseärane fakt, et Ramses IIl, oma jätkuvas ülistuses, lasi ehitada ka palju väiksema templi (pühendatud tema naisele Nefertarile), vaevalt 10 meetrit pikk, tema meistriteose kõrvale. Mitte kunagi varem ei olnud Egiptuses olnud vaarao naist kujutatud templi fassaadil, tõepoolest, ainult Ramses II naine on saavutanud selle au.
Abu Simbeli templid püsisid pikki sajandeid , neid lakkusid Niiluse veed , mis jäädvustasid mälestust, Ramses II suurust ja jumalikkust. Oht, et templid võiksid tehisjärve tõttu vee alla kaduda, tekitas ülemaailmset vastukaja. UNESCO organiseeris kohe 2 komisjoni, et uurida nende päästmist. Kuid lahenduse leidmine ei olnud lihtne nii templite ülesehituse pärast kui ka materjali pärast, millest nad tehtud on. Lõppvalik oli Rootsi poolt välja pakutud lahendus, mis sisaldas ripneva kivimassi täielikku eemaldamist, templite lõikamist tükkideks ja nende rekonstrueerimist platoole, mis asus ülevalpool algset tasandit . Alguses tehti 17 000 auku läbi kivi, mille läbi süstiti vaiku , et tugevdada struktuuri. 33 tonni vaiku ja umbes sama palju raudklambreid oli vaja, et vältida kivi varisemist.
Kui Niiluse veetase tõusis, ja see tõusis palju kiiremini, kui oli ette nähtud, alustati kivide lõikamist ja liigutamist metsikus võidujooksus ajaga . Ausambad saeti 1036 tükiks, mille keskmine kaal oli 30 tonni ja millele peab lisama 1110 tükki, mis lõigati ümbritsevast kaljust. Esimene tükk, kandes nime GA 1AO1, eemaldati 21. mail 1965. See oli kõige fantastilisem ettevõtlus, mida arheoloogid olid kunagi ette võtnud ja mis tõi endaga kaasa ausamba koost lahti võtmise ja ümberehitamise. Ramsese ja Nefertari matusekompleks rekonstrueeriti täpselt nii, nagu see oli olnud platsil 90 meetrit algtasandist kõrgemal. Kuid varsti saadi aru, et templit ei olnud võimalik lihtsalt nii rekonstrueerida, sest templi kohale ehitatud tehiskalju kaal oleks põhjustanud templi varisemise. Seega 2 tohutu suurt kindlustatud betoonkuplit, mis olid mõeldud taluma mäe survet ja seega olid nagu üüratu klaaskuppel , ehitati selle üle, et kaitsta pühamut. Siis kaeti kaks kuplit materjaliga, mis oli eemaldatud ning liiv ja tolm jäeti alles, et hoolitseda iga augu täitmise eest.
Templi eemaldamine oma algasukohast tähtajaks viidi napilt lõpule. 1965. aasta suve lõpuks hakkasid Niiluse veed aeglaselt täitma nüüdseks üsna kõledat tühimikku, kus templid olid kunagi seisnud. Ülalpool oli suur tempel jälle täielik. Pildi lõpetamisest puudus ainult “päikese ime”, mis leidis täpselt aset veebruaris 1969. Siis langes päikesevalgus pühamus istuvatele jumalatele just nii, nagu see oli teinud 2000 aastat varem. Hoolimata kõigest eksisteerisid Ramses II ja tema ehitusmeistriteos edasi.
Karnak
Umbes 3 kilomeetrit Luxori templist leiab tohutu ala Karnaki , mis on kaetud monumentidega, ja mida kreeklased kutsusid Hermonthiseks. Monumentidega kaetud ala on jaotatud kolmeks, neid eraldavad järsud tellistest müürid. Suurim neist , mis katab umbes 30 hektarit, on keskala, mis on ka kõige paremini säilinud. Diodorus Sitsiiliast on öelnud, et see on Teeba neljast templist kõige iidsem. See on tempel, mis on pühendatud Amonile. Vasakul on Montu (sõjajumal) pühamu, mis on nelinurkne ja katab umbes 2 ja pool hektarit. Teisel pool, kattes umbes 9 hektarit maad ja millest umbes pool on veel avastamata, on jumalanna Muti, Amoni naise, kes on sümboolselt esindatud kui raisakotkas, pühamu.
Suur Amoni tempel paneb hämmastama oma suurusega. See on suurim tempel maailmas, mida toetavad sambad, ja see on nii hiiglaslik , et see võiks kergelt mahutada terve Notre Dame de Paris'e ja Leonard Cottrelli järgi “võiks katta vähemalt poole Manhattanist”. Kõige imelisem tunnus on sammassaal , mis on 102 meetrit pikk ja 53 meetrit lai ja kus seisab 134 sammast, mis on 23 meetrit kõrged. Avatud papüürusekujuliste majusklite tippude ümbermõõt on umbes 15 meetrit ja nende peal võib seista kuni 50 inimest. See on tõeline “sammaste mets”, mis tekitab vägevat emotsiooni oma suuruse ning valguse ja varju mänguga sammaste peal. XIX dünastia ajal töötas 81 322 inimest Amoni templis , kui me loeme mitte ainult preestreid ja valvureid, vaid ka töölisi ja talupoegi. Tempel sai sissetulekut märkimisväärsest hulgast maavaldustest, turgudelt ja töökohtadelt, kuhu peaks lisama ka rikkused ja sõjasaak, mida Vaarao tõi oma võidukatelt sõjaretkedelt. Mitmesugused vaaraod tegid annetusi sammassaali elluviimiseks. Amon-Ofis III ehitas 12 sammast kesklöövi, mis toetavad hiiglasuuri talasid. Ramses I algatas kaunistamise ja seda tööd jätkasid Seti I ja Ramses II.
Sammassaali taga seisid kunagi (tänapäeval ainult 1 on alles) Thutmosis I obeliskid, mis olid 23 meetrit kõrged ja kaalusid 143 tonni. Veel kõrgem on tema tütre Hatšepsuti püstitatud obelisk , mille ehituse kohta on öeldud, et kuninganna ei hoidnud kulutamises kokku, perioodi kroonikad väidavad, et ta kulutas projektile “ kullavakkasid, nagu need oleks olnud viljakotid”. Mida saab veel siis öelda “Bankettisaali”, Thutmosis III-nda Akh- Menu kohta? Ka siin on ilus sammassaal, milles on 2 rida 10 sambaga ja 1 rida, mis koosneb 32-st nelinurksest sambast. Me teame tänu 6. sajandist pKr maalingute jälgedele, et see saal muudeti mõnede kristlike munkade poolt kirikuks.
Karnakis asuval kompleksil oli ka püha järv, 120 meetrit pikk, kus Herodotuse järgi preestrid viisid täide oma öiseid rituaale. Tänapäeval võib templi muljetavaldavate jäänuste peegelpilti näha järves, ja nendel öödel, kui monumendid on valgustatud vältimatu “Son et Lumiere ” jaoks, ärkab iidne Teeba hiilgus ellu.
Kasutatud allikas:
“ALL OF EGYPT ” - Abbas Chalaby
Abu Simbel lk 118-123
Karnak lk 62-68