Kunsti mõistete töö 10. klassile (2)

Mis kool?
Eesnimi Perenimi
10
Kunsti kontrolltöö III
Asukoht 2011
I Seleta mõisted ja too näited:
1) Madlääni kultuur – noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas (u XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine’i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu . Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja –maale( Altamira, Lascaux ) on seostatud Madlääni kultuuriga.
2) Dolmen – kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel . Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is.
3) Tsikuraat – astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.).
4) Püramiid – monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülalt ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide püstitati minevikus Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas jm. Tuntuimad on Egiptuse püramiidid, 3.-17. Dünastia haudehitised. Egiptuse püramiid arenes tõenäoliselt mastabast. Ehitati lubjakivist, Keskmise riigi ajal tellistest. Vanim on vaarao Dzoseri (28. Saj e.m.a.) astmikpüramiid Sakkaras (6 pealistikku asetatud mastabat). Tuntuimad on Teotihuacani püramiid, maiade püramiid Chichen- Itzas , Giza püramiidid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinos-ainukesed säilinud vana-aja maailmaimed .
5) Obelisk – kreeka keeles obeliskos „piik, praevarras“; neljatahuline ülalt ahenev ja püramidaalselt lõppev (harilikult monoliitne) sammas. Vana-Egiptuses oli obelisk päikesejumala kultuse sümbol. Harilikult asetsesid obeliskid paarikaupa templi sissekäigu ees. Obeliske on püstitatud ka Babüloonias, Assüürias, renessansiajal (ehitistesse, eriti kaunistustena), klassitsistliku stiili ajal ja hiljemgi- peamiselt hauamärgina.
6) Sfinks – egiptuse kunstis vaaraod või päikesejumalat sümboliseeriv inimese pea ja lõvi kehaga kuju. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Kuulsaim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool Chephreni püramiidi kõrval. Sfinkside allee, kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oina- ja jäärapeadega sfinkside allee.
7) Püloon – kreeka keeles „värav“. Vanaegiptuse templi ees olev 2 nelinurkse torniga väravehitis. Nüüdisajal staadioni, silla vms värava ehistorn. Nt Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon.
8) Kaljuhaud Egiptuses - peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod
kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud.
9) Antiikkunst – Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kunst.
10) Tempel – ladina keeles templum „eraldatud ala“. Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja –saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame viilkatus toetub antablemaanile. Samasugused etruskide ja roomlaste templid asetsevad harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel.
11) Amfora – suur, maalitud, kitsa kaela ja kahe kandmega savinõu. Kasutati Vana- Kreekas ja –Roomas veini või õli hoidmiseks ja veoks, harvem urnina. Erilisi õliga täidetud amforasid anti auhinnana panatenaiamängude võitjaile.
12) Amfiteater – Vana- Roomas avalike etenduste korraldamiseks püstitatud ülalt katmata teatriehitis, kus astmetena tõusvad estekohtade read ümbritsesid poolringikujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut ( areen ). Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-). Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge. Amphitheatrum Flavium Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat.
13) Kapiteel – ladina keeles capitellum „peake“; samba ja temale tuginevate raskuste kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria , joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis .
14) Dooria stiil – vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist ( ehhiin ) ja nelinurksest plaadist ( abakus ). Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis . Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil.
15) Joonia stiil – klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil. Esines Väike- Aasia ja Atika teisendina. Joonia sambal on baas, mis Väike-Aasias koosneb nelinurksest alusplaadist, kahest sellel asetsevast süvarihvast ja mõikast, Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on 24 kannelüüri, mida üksteisest eraldavad pindribad. Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest. Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja nn munavöödist, Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel väikese ringikese, nn silma ümber. Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis. Tuntuimad joonia stiilis ehitisi on Erechtheion ja jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses
16) Korintose stiil – noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis ehitati peamiselt väikesi hooneid, tuntuim monumetaalehitus on Zeuzi tempel Ateenas (u 175 e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides.
17) Krüselephantiintehnika - elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
18) Akropol – kõrgendikul asuv kindlus Vana- Kreeka linnades. Tunutim on Ateena akropol, mis 5.saj e.m.a. kaotas sõjalise tähtsuse ja jäi kultusekeskuseks. Pärslaste poolt 480 e.m.a. purustatud hoonete asemele ehitati Periklese algatusel Parthenon, Erechtheion ja Nike tempel, samuti Propüleed, mis kokku moodustasid suurepärase arhitektuusilise ansambli. Propüleede vastas väljakul seisis Pheidiase loodud Athena pronkskuju (Athena Promachos). Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks.
19) Akvedukt – lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont -du-Gard Prantsusmaal, Segovia ja Tarragona akvedukt Hispaanias.
20) Triumfikaar – võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas.
21) Termid – avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistu (apodyterium), higistamisruumi (laconicum), kuuma pesemisruumi ( caldarium ), leige ruumi (tepidarium) ja jaheda basseini (frigidarium). Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimis- ja puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntuimad on Nero , Tituse, Traianuse , Caracalla ja Diocletianuse termid.
22) Arkaad (kaaristu) – sammastele või piilaritele toetuv kaarestik e kaaristu. Kannab laevõlve või seina. Esineb peamiselt fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikude kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad.
23) Foorum – Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum ) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templid (Saturnuse, Castori, Concordia, Vespasianuse, Antoniuse ja Faustina, Divus Juliuse tempel), basiilikad ( Basilica Julia , Basilica Aemilia), kuuria , riigiarhiiv (Tabularium).
II Kes või mis on?
1) Willendorfi Veenus – lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide.
2) Ateena – kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse rannikust . Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus.
3) Colosseum - Amphitheatrum Flavium. Rooma amfiteater, ehitatud keisrite Vespasianuse ja Tituse ajal, valminud aastal 80. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. Praegu on Colosseum varemeis.
4) Pheidas – Feidias (u. 500-431 e.m.a.), kreeka kujur. Pärit Ateenast , elulooandmed vaieldavad. Pheidas on kreeka klassikalise kunsti silmapaistvaim autor. Ta kasutas meisterlikult nii pronksi, marmorit kui ka kulda ja elevandiluud. Tema juhtimisel ja osavõtul loodi Parthenoni skulptuurkaunistused. Pheidase tähtsaimad teosed on Athena Promachos, Athena Lemnia ja Athena Parthenos ning Zeusi kuju Olümpias.
5) Abu Simbel – Paik Egiptuses, Alam- Nuubias, Niiluse läänekaldal, kus asuvad kaks kuulsat Ramses II ajal 13. Saj e.m.a. kaldakaljusse raiutud templit. Suurem tempel on pühendatud Ramses II-le ning Egiptuse peajumalatele. Väiksem jumalanna Hathorile. Kummagi fassaadi ehivad kolossaalsed figuurid, neist eriti silmapaistvad on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju (nn Ramsese kolossid) suurema templi ees. 1965-1966 tõsteti Abu Simbeli ehitised osade kaupa uuele kohale Assuani kõrgpaisu vete eest.
6) Zeus – rooma Jupiter , vanakreeka pea- ja taevajumal , Kronose ja Rhea poeg, oma õe Hera mees, paljude jumalate ja heeroste isa. Valitses Olümposel, saatis pilvi, sadu ja äikest. Teda on kujutatud välgunoolt käes hoidmas. Zeus oli ka külalislahkuse kaitsja. Tema püha lind oli kotkas ja püha puu tamm.
7) Kapitoolium- ladina keeles Capitolium, Capitolinus mons ; Üks Rooma 7 künkast, mille põhjatipul paiknes muistse Rooma linna kindlus (Arx) ja lõunatipul Jupiteri tempel (pühendatud ka Junole ja Minervale; ehitati 6. Saj. Lõpul e.m.a.) Vana-Rooma usuline ja poliitiline keskus. 16.-17. Saj rekonstrueeriti ehitised Michelangelo plaanide järgi. Praegu on Kapitooliumi keskel väljak, mida ümbritsevad muuseumid ja Senaatorite loss. Väljakul asub antiikne Marcus Aureliuse ratsamonument.