Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viidumäe loodusraja kirjeldus (0)

1 Hindamata
Punktid
Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal , mille maad on riigi omandis . Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit , allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1).
Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit
Loodusrada on suunatud Lääne-Saaremaa iseloomulike biotoopide, bioloogilise mitmekesisuse ning ka Viidumäe ajaloo tundmaõppimiseks. Viidumäe looduskaitseala kontorisse on sisse seatud püsinäitus, kus on ära toodud erinevad looduskaitsealal kohatavad liigid ning hiljem metsas on nende märkamiseks teabetahtvlid (Joonis 2). Samuti saab lugeda Audaku leproosiumi ehk pidalitõbiste varjupaiga ajaloost, mille maadel praegune Viidumäe looduskaitseala keskus asub.
Joonis 2. Viidumäe looduskaitseala keskus
Raja külastajate sihtgrupiks on väga erinevas vanuses inimesed. Juba algkoolilapsed käivad seal taimi tundma õppimas, kuna Viidumäe on Saaremaal üks suurima mitmekesisusega paikasid, kust on leitud ligi 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 on Eestis liigina kaitse alla võetud haruldused. Ning samuti leiavad sinna tee mistahes vanuses vanemad taimehuvilised. Koht on atraktiivne ka seetõttu, et Viidumäel asub Saaremaa kõrgeim punkt ning 26 meetri kõrgusest vaatlustornist, mis on loodusradade kompleksi osa, avaneb ilus vaade Saaremaale. Külastajatel on võimalik parkida radade alguse ning kontori lähedusse parklasse, mis mahutab umbes 15 sõiduautot. Rada ning kontor on avatud igapäevaselt. Vaatetornil on eraldi parkla , mis mahutab samuti umbes 15 autot.
Tegemist on kahe ringja kujuga rajaga (Joonis 3), mis mõlemad saavad alguse keskuse juurest. Kokku on rajad 4,6 km pikad (vastavalt 1. rada 2,8 ning teine 1,8 km), seega on inimestel võimalik valida, kui pika matka nad soovivad läbida. Vaatlustorn asub radadest umbes 400 m kaugusel, sinna on võimalik ligi pääseda autoga . Radadel on kokku 13 vaatluspunkti (1. rajal 3 ning teisel 10).
Joonis 3. Kollastee katkematute joontega märgitud õpperajad
Esimesel rajal on liikumisraja laius umbes 50 cm, soos oleva 200 m pikkuse laudtee laius 70 cm, kuid see on heas korras. Tegemist on sissetallatud rajaga, millel puudub spetsiaalne kate, samuti on rajal palju kive (Joonis 4). Liikuda ei olnud väga mugav, kuna rajale oli kukkunud ka puid, mida ei ole sealt koristatud ning kohati ei olnud rada ka arusaadavalt sisse tallatud. Teine rada (pikkusega 1,8 meetrit) on laiem ning paremini hooldatud rada. Enamus rajast on autotee laiune ning läbipääs autoga on võimalik. Kuid spetsiaalne rajakate puudus ka seal. Astangust allaminevat laudteed parasjagu rekonstrueeriti ning seetõttu ei olnud seda võimalik kasutada, kuid oktoober 2016 lõpuks on seal suurepärases korras uus laudtee. Vaatluspunktidest nähtaval vaatel on kinnikasvamise oht, seega oli raske hoomata näiteks astangu järskust. Samuti on teabetahtvlil kirjas, et astangu pealt on näha ka merd, kuid kuna mets on võsastunud ei ole seda tõesti enam näha (Joonis 5).
Joonis 4. Rada number 1
Joonis 5. Vaatluspunktist astangule avanev vaade
Rada on kergesti läbitav, peale ühe astangu, millest üles ning alla saab korralikul laudteel, ei ole rajal märkimisväärseid tõuse ega langusi. Rada on raske näiteks lapsevankriga loodust nautima tulnud inimestele, sest rada 1 on tõesti liiga kitsas ning kivine selle jaoks. Vajalikud jalanõud sõlutvad aastaajast , kuival perioodil piisab mugavatest matkajalanõudest, vihmasel perioodil on vajalikud veekindlad jalanõud. Rada on kõige huvitavam suvisel ajal, mil on näha sealset liigirikkust. Sügisel leidub metsa all palju seeni ning ajalooga võib tutvuda igal aastaajal. Rada on peamiselt vaid metsavaheline, läbib, vaatluspunktides on näha kas niiduala või vaated astangule, kuid nende juurest keerab rada kohe siiski metsa tagasi.
Rada on tähistatud teeviitade ning puudele tehtud märgistega (Joonis 6). Raja skeemi ning asukohta näitav teabetahvel on vaid raja alguses ning keskusehoones. Raja alguses keskuse juures on üks kuivkäimla, ka prügikastid ning pingid koos lauaga asuvad samuti seal. Parkla juures on ka RMK lõkkekoht.
Joonis 6. Rada märgistavad viidad ning märgistused puudel
Rada number 2 laudtee on hetkel konstruktsiooni all, ning samuti uuendati ka teabetahvleid. Vaatluspuntides olevad pingid on kehvas seisus ning mädanevad, kuid ehk vahetatakse needki hoolduse käigus välja. Rada number 1 laudtee on heas korras (Joonis 7), kuid rada ise on vaid sissetallatud rada, võssakasvamise ohuga. Samuti on sealsed teabetahvlid kulunud. Keskusehoone on heas korras ning samuti raja alguses olevad pingid-lauad ning infotahvlid.
Joonis 7. Viidumäe allikasoo ja sealne laudtee
Rajal number 1 oli kolm teabetahvlit, nende sisu oli informeeriv, kuid nendel olev tekst oli ilmastiku tõttu kulunud ning infot oli keeruline lugeda (Joonis 8). Rajal number 2 oli 10 infotahvlit, mis olid uuemad, kui rada number 1 oma ning lihtsamini loetavad. Mõlemal rajal oli info ka inglise keeles. Rada number 2 infotahvlid sisaldasid informatsiooni nii ajaloo, sealse looduse, reljeefi ning iseäralike taimede kohta (Joonis 9). Samuti oli neid palju illustreerivat materjali arusaamise lihtsustamiseks.
Joonis 8. Rada number 1 infotahvel.
Joonis 9. Rada number 2 infotahvel.
Vaatluspunktides nimetatud objektid on rajal erinevalt nähtavad, väljatoodud taimi on raske märgata või ning enamuse aja aastat ei ole neid looduses. Kuid astangut või näiteks puisniitu, kuklasepesa on lihtsam märgata, eraldi viiteid või objekte tähistatud ei ole.
Rajal olevatest vaatluspunktidest on põnevaim vaatlustorn, kust näeb astangu kulgu , ümbritsevat metsa, merd ning isegi Vilsandi majakat (Joonis 10). Samuti oli põnev näha ajaloolisest vaigu kogumisest metsa jäänud puid (Joonis 11). Ka sealsed kirjeldatud metsad on väga põnevad koos liigirikaste puisniitudega, kuid kahjuks külastatud ajal ei olnud näha neile iseloomulikke ning haruldasi taimi, näiteks saaremaa robirohtu või käpalisi. Tähelepanuväärseid või kuulsaid puid sel rajal ei ole.
Joonis 10. Viidumäe vaatetornist avanev vaade, näha on astangu kulgu ning merd ning Saaremaale iseloomulikku metsa.
Joonis 11. Viidumäel ajaloolisest vaigutamisest jäänud puud.
Kõige atraktiivsem on Viidumäe loodusrada kindlasti suvel, kui on looduses näha kõik sellele paigale iseloomulikud taimed. Siis on rada sobiv erinevatele inimgruppidele kas lihtsalt looduse nautimiseks või taimede tundmaõppimiseks. Rada asub looduskaunis kohas, vaatetornist avaneb kaunis vaade ning see on olulilne paik ka kui Saaremaa kõrgeim ala.
Raja külastajate poolt võib rada ohustatud olla vaid liigse tallamisega, eriti suvisel perioodil, kui seal kasvavad haruldased taimed, ning prügireostusega. Õnneks kumbagi probleemi ei olnud näha. Rada number ühel on võssakasvamise oht, ning see vajaks hooldust. Rajal number 2 toimusid rekonstrueerimistööd, mis on väga positiivne, et rada hoitakse korras ning muudetakse veel paremaks. Rada on kindlasti vaja korras hoida ka edaspidi, kuna see on Saaremaa loodusõppes ning loodushuviliste jaoks tähtsal kohal.
Vasakule Paremale
Viidumäe loodusraja kirjeldus #1 Viidumäe loodusraja kirjeldus #2 Viidumäe loodusraja kirjeldus #3 Viidumäe loodusraja kirjeldus #4 Viidumäe loodusraja kirjeldus #5 Viidumäe loodusraja kirjeldus #6 Viidumäe loodusraja kirjeldus #7 Viidumäe loodusraja kirjeldus #8 Viidumäe loodusraja kirjeldus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sandrasarap Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti kaitsealad-referaat
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.........................................................39-42 13. Rannametsa looduskaitseala..........................................................43-45 14. Kasutatud kirjandus............................................................................46 2

Keskkonnakaitse
Õpperaja kirjeldus-Vapramäe loodusrada
30
docx

Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates). Tegemist on liigestatud

Metsahoid ja puhkemetsandus
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

ning Tolvaneni et al. (2005) uuringud subarktilistest taimekooslustest. Antud uuringutele tuginedes leiti, et ala taimestiku paljunemisvõime suurenedes suureneb ka taimede tallamiskindlus. Loodusturismiga kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on olulisemaks käsiraamatuks 1989. aastal ilmunud „Wilderness Campsite Monitoring Methods: A Sourcebook“, mille autori David N. Cole´i järgi on ala seisundi hindamisel võimalik kasutada kahte lähenemist: 1. Ala lihtsustatud kirjeldus ning kasutusega kaasnevatele mõjudele hinnangu andmine. Tulemuseks on ilma mõõtmisi teostamata kahjustusastme hinnangu andmine visuaalse vaatluse teel. Kasutada võib alade klassifitseerimist (nt. Frissell 1978 järgi). Hinnanguga võib kaasneda ettepanek kasutusmahu vähendamiseks või teatavate kasutusviiside piiramiseks. 9

Loodus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

02.13 13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 1 m. Alumistel terrassidel kasvasid puud, ülemistel lilled ja põõsad. Terrasse toetasid massiivsed sambad. Kõik terrassid olid omavahel ühendatud treppidega. Võlvkaarte all asusid kuninga eluruumid. Ajalooürikuist on teada ka järgmine kirjeldus: aed kujutas endast nelinurka suurusega 480 x 480 m. Terrassid kaeti asfalditaolise seguga, mis pidas vett. Segukihile kinnitati kipsiga õhuke kiht telliskiviplaate. Plaadid kaeti tinakattega ja alles seejärel asetati peale mullakiht. Terrassidel kasvasid taimed, peamiselt puud - selliselt, nagu nad kasvavad mägedes. Seega püüti kunstlikult luua mägimaastiku muljet. Sakslane Robert Koldewey teostas aastatel 1855...1925 Babüloonia linna aladel väljakaevamisi.

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun