50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 43 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ponipoiss
Õppematerjali autor
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani
meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238
vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.2 1 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16299 2 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST 3 1. Tallinna linnamüür 1.1 Linnamüüri ajalugu Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. Tallinna vanalinna ehk Toompead ja all-linna kaitsevast kivist ringmüürist3 kui olemasolevast objektist pärinevad esimesed ürikulised andmed aastatest 1265 ja 1310.4 Kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. Aastatel, hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür kujunes lõplikult välja kolme sajandi jooksul, linnamüüri enamikud osad valmisid 16. Sajandi keskpaigaks
aastal. 1227. aastal läks linnus Mõõgavendade ordu valdusesse, kes ehitasid välja nn Väikese linnuse, praeguse Riigikogu asukohal. Ülejäänud Toompead hakati nimetama Suureks linnuseks. Ümberehitustööd jätkusid ka Taani ajal (1237-1346), eriti ulatuslikult aga 14. sajandi teisel poolel, kui Põhja-Eesti läks Liivimaa ordu kätte. Siis rajati konvendihoone ja tugevdati Väikese linnuse müüre. Linnusel oli kolm väravat, peavärav paiknes idamüüris, mis hiljem lammutati. Toompea ordulinnus oli Tallinna komtuuri asukohaks. 1558. aastal langes see ajutiselt Taani-meelsete avantüristide kätte, kuid võeti ordu poolt tagasi. 1561. aastal läks see koos Tallinnaga rootslaste kätte, kuigi 20 päeva hiljem kui muu linn, sest Poola-meelsed orduväed nõustusid sealt lahkuma alles pärast piiramise alustamist. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
Põhja-Euroopas. Teiste Eesti innade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu , Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil. 2 Linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatis. Tallinna vanalinna - Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel ning aja jooksul täiustudes moodustas linnamüür koos kaitseehitustega nn Orduaja lõpuks, 1561. aastal, 2,35 km pikkune ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist.
teada saada milline oli vanalinn vanasti ning võrrelda seda tänapäevaga. Referaat ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" annab edasi lühikirjelduse Tallinna linnamüürist, selle tornide üldistatud ja täpsema kirjelduse koos piltidega ning väravate nii üldise tutvustuse, kui ka täpsema info nendest väravatest. 1. Linnamüür Keskajal ehitatud linnamüür on tänapäevani säilinud 21 torniga. Müürilt avaneb imeilus vaade vanalinnale ja Toompeale. [1] See on Tallina all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.[2] Esimene linnamüür ehitati 13.sajandi teisel poolel. See oli madal ja tagasihoidlik ning seda nimetati Margareti müüriks kuna Sambori kuninganna Margaret kirjutas alla 1265. aastal käsule selle ehitamiseks. 1310. aastal hakati linnamüüri tõsiselt tugevdama. Samal ajal nimetati Tallinna asevalitseja ametisse Johan Canne (Jens Kanne). Müür sai valmis 1355. aastal ja oli 6,5 meetrit kõrge ning 2.5 meetrit paks. 15
Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi. Niguliste kirik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid