vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2010. aasta seisuga oli Eestis ligi 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. seisuga 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676,1 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25,2 tuh tonni. Aastatel 2005-2009 ehitati või rekonstrueeriti 144 piimakarjafarmi kokku üle 46 tuh lehmakohaga. Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid - 9 216, järgnesid herefordid - 8 538 ja limusiinid - 7 897. 2) Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.....................
et kollektiviseerimine hoogu sisse saaks. Loodi 1947 ka viis esimest kolhoosi(kooperatiivne majand, erinevad eeskirjad võisid tegutsemisele olla). Saaremaal, tartu, võru, valga ja läänemaal. Need aga polnud eriti suured. Niikaua kui väiksed olid, olid küllaltki edukad osad, aga kui 1950. hakati massiliselt ühendama suurteks, siis hakkas allakäik. Eesti NSV tööstus ja põllumajandus 1960.-1970. aastatel Tööstuses oli juhtpositsioonil kergetööstus. Rekonstrueeriti ja laiendati olemasolevaid kergetööstusettevõtteid. Sama tehti ka toiduainetööstusettevõtetega. Toiduainetööstus oli ühelt poolt seotud kohaliku põllumajndusliku tooraine töötlemisega, tesialt elanike vajaduste rahuldamisega. Ehitati Balti soojuselektrijaam ja Eesti elektrijaam, põlevkivitööstuses valitses kütte-energeetiline suund. Oluliselt muutus tööstuse struktuur, rasketööstus hakkas aina tähtsamaks muutuma(1960. aastal andis juba poole tööstuse kogutoodangust)
kultuuriareaale võib maailmas olla hästi palju. Ei tehta tohutuid üldistusi. Maailm on täis mikrokultuuriareaale. Ameerika koolkond erinevalt Saksa-Austria koolkondadest tegid välitöid, dokumenteerisid ise kõike. Neil oli lokaalsem fookus, eluline kompetents. Saksa- Austria koolkond tegeles ainult suurte küsimustega - kaudselt, muusemikogude põhjal rekonstrueeriti maailma kultuuride areng. Sarnane meetod (Ameerika koolkonna oma) hakkas teadlastele palju huvi pakkuma. Selline meetod arenes ka folkloristikas, mida nimetatakse ajaloolis-geograafiliseks meetodiks. Prantsuse sotsioloogiline koolkond. Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja. Peamine esindaja Emil Durkheim (1858-1917). Tema lähenemise järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega
linnas ja üleliidulisel Narvas taastati turul. ning Viie rekonstrueeriti aasta jooksul vaelu normiks. sõjatööstuskompleksi ja olid Moskva (194550) kasvas tööstustööliste arv 26 000lt 81 puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad NSV Liidu
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
palee aeda, mis asub praeguse Londoni territooriumil. Selle lasi ehitada kardinal ja minister Wolsey aastatel 1514-1515. Varsti sai see kuningas Henry VIII omandiks ja sellest sai kuningate residents kuni 18. sajandini. Hampton Courtis on renessansistiilis säilinud ülemine Pond Garden, nn "uputatud aed" (sunken garden) ning alumine Privy Garden muruparteritega. Uputatud parteraia ümber kulges omal ajal terrassil jalgtee ja viimase keskel asus kalatiik. 17. saj lõpupoole rekonstrueeriti palee ja aed põhjalikult baroki vaimus (Charles II ajal, valmis alles William III ajal), selleks kutsuti kohale aednikud Prantsusmaalt. 1699. a (pärast suurt tulekahju Londonis) hakkas paleeaedu kujundama Sir Christopher Wren. Eesosas on säilinud vanad renessanssaiad, uuendati Privy Gardeni keskosa parterit. Rajati kolm suurt avenüüd, poolringikujuline broderiijaotusega barokkaed, mida ümbritses laimipuudest pügatud hekk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
