Renoveerimistööde läbiviimise korraldus korteriühistus Papiniidu 35 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

23

doc

KÜ aruanne

(Eesti riiklik ehitisregister) Korterelamu korruste plaane ei olnud käesoleva töö teostamise käigus võimalik leida. 3 2. Töös kasutatavad terminid Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. (Riigiteataja) Maakataster: Maa-ameti juures peetav maakataster on tehniline register: selles kajastuvad maamõõtmise tulemused, andmed maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul. Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärgiks on maa väärtust, maa

Majandus

52

pdf

Energiasääst kortermajas

hermeetiliseks. Soovitav on levima hallitusseen. Seepärast peavad uued aknad jätma akna ülaosas tihend jätta 30 võimaluse värske õhu võtmiseks ruumi. Kui tihendate hoolikalt cm ulatuses panemata vanad aknad, siis jätke akna ülaosasse ca 30 cm ulatuses tihend panemata, uued aknad valige aga õhutuspiludega. 22 Meie elamufond ei ole kaugeltki võrdses seisukorras. Seepärast oleks mõttetu kirjutada ette renoveerimistööde järjekorda. Sageli tuleb toimida hoopis selle järgi, mis parajasti lausa nõuab remonti. Kui ühes elamus on vaja teha remonti hädapärase probleemi lahendamiseks, siis mõnes teises on ümberehitamise põhjuseks kas kahe naaberkorteri liitmine või korterile uue planeeringu tegemine. Nii võib elamus tekkida vajadus soojustada ainult üks korter või isegi tuba. See tähendab seespoolset lisasoojustamist. Peab kohe ütlema, et väljastpoolt soojustamine annab alati ohutuma lahenduse

Füüsika

11

docx

Heatcacher uudised 2014

Peamiseks tagasilöögiks on puudulikud eelarvend ning pädevate projekteerijate vähesus antud valdkonnas. Hanke korraldamisel valitakse tihti odavaim lahendus, mis põhjustab süsteemi kesise koosluse. Süsteemi Ehitus tuleb läbi viia kontrollitud projekti alusel ning tuleb kasutada pädevat järelvalvet ehitusel. Varpo Grupp OÜ pakub abi projekteerimisel ning paigaldushanke korraldamisel, mille käigus koostatakse ühistule hankejuhend. Hankejuhendis uuritakse välja, mida korteriühistu peab arvestama parima soojustagastuse saamiseks ning mida see soojustagastus tegelikkuses võimaldab. Lisaks on hankejuhendis töid arvestav indikatiivne maksumus, tagasimakse aeg, tööde kestvus ning mõju elanikele. Korteriühistud juhendatakse energiasäästu võimaldavate renoveerimistööde projekteerimisel algusest lõpuni. Kõikidele projekteerijatele edastatakse täpsed lähteülesanded, mis omakorda lihtsustab projekteerijate tööprojekti koostamist.

Ventilatsioonitööd

11

docx

Kinnisvara ökonoomika iseseisev töö

Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüpprojekti põhise 9-korruselise korterelamuga, milles on 3 sissekäiku ning kokku 108 korterit. Hoonel on soojustatud välisfassaad (2007.a) ja vahetatud veetorustik (2005.a).[1]

Kinnisvara ökonoomika

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

214

doc

KINNISVARA HALDAMINE

KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012  SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3. Korterelamute renoveerimise korraldamine 4.3

Kinnisvara haldamine

28

doc

Küttesüsteemid

KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI  2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1

Uurimistöö

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

 soovitused perioodiliselt köetavate hoonete kütmiseks lähtuvalt energiasäästu, kasutusmugavuse, parema sisekliima ning hoonete kestvuse ja säilimise seisukohalt;  uurimistöö tulemusena saadud süstematiseeritud andmed on kasutatavad analüüsideks ning probleemide lahenduste väljatöötamiseks. Uurimistööd alustades selgus, et uuringu all oleva elamutüübi ehitustehnilise seisukorra kohta ei ole uurimislikku tulemust. Kuna renoveerimistööd tuleb teha tervikuna kogu hoonele, on tema ehitustehnilise seisukorra ülevaade möödapääsmatu alusmaterjal. See sundis tegema uurimisprogrammi mõningaid korrektiive ja eraldama esialgsest rohkem ressursse elamute ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks. Seda tehti osaliselt renoveerimisettepanekute väljatöötamise arvelt. 7

Ehitiste renoveerimine

Kommentaarid (0)