Türi linn (1)

TÜRI LINNA ARENGULUGU
Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347 . aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee , mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung “Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!”. Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn . 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest ( raadiojaam , sillad, raudteejaam , üle 100 hoone). Sõja järel 1950.- 1959 . a oli Türi rajoonikeskus. Omavalitsuslik staatus on Türil 20. detsembrist 1990. Linna üldilme määrab endiselt madal hoonestus, kaunid koduaiad ja rikkalik rohelus .
RAUDTEE – TÜRI LINNA ALGUS
XIX sajandi teisel poolel hakati Eestimaa kubermangus raudteevõrku rajama. See kulges aeglaselt, sest nõudis suuri summasid. Ehitas Balti Raudtee Selts, hiljem oli abiks riigi raha.
Raudtee–ehitus tingis raudteeasulate tekke, nende hulgas ka hilisema Türi linna kujunemise.
Viljandist Türi kaudu Tallinna
Majanduse, sealjuures siseturu areng tekitas vajaduse ehitada laiarööpmelise raudtee kõrvale kitsarööpmelisi nn juurdeveoteid. Nende ehitamise eesotsas oli Juurdeveo Raudteede Selts. Valmis kitsarööpmeline raudtee Valga – Pärnu koos Viljandi haruteega, ees ootamas Viljandi ühendamine Tallinnaga raudteed kaudu.
Trassi valikul eelistati Järvakandile Paidet . Raudtee Paide kaudu kujunes lühemaks ja võimaldaks maakonnalinna ja selle tagamaade paremat arengut.
Paide raad oli vastu. Kardeti, et rong toob linna sulisid, odava kauba tulek vähendab kaupmeeste kasusid, inimestel tekivad unehäired, vedurisuits tekitab tuberkuloosi ja vähki, vähendab lehmade piimaandi.
Tänu Paide keeldumisele märgiti raudteesiht maha Türi Püha Martini kiriku lähedale Alliku mõisalt ostetud maadele. Siit ka raudteejaama esimene nimi Allenküll, Alliku saksakeelne vaste . Paidele lubati ühendust Tallinnaga Türi – Paide harutee kaudu.
1897 . aastal algas projekti dokumentatsiooni korrastamine, 1898 . aastal jäi valitsuse komisjon sellega rahule ja töö võis alata . Ehitustööd jagati alltöövõtjate vahel ja tee–ehitus algas ühel ajal nii Viljandist kui Tallinnast.
Türi võttis vastu insenere, meistreid ja lihttöölisi raudteesilda, jaamahoonet ja abihooneid ehitama. Samal aastal jõudsid Tallinna esimesed Belgia vedurid. 1899. aastal töö aeglustus. Kahelt poolt alustatud teeotsad jõuti kokku viia 1900. aastal Kolu jõe juures.
Esimene rong saabus Viljandist Tallinna 1900. aasta 18. juunil. Esimese sõidu tegid kaasa ka ümberkaudsed raudtee–ehitust toetanud mõisnikud.
Laupa mõisnik Otto von Taube kirjutab oma mälestustes, et rong sõitis esmasõidul rööbastelt maha ilma erilist õnnetust kaasa toomata. Kohalik talumees Puusepa –taat öelnud: kui tulli, küll mürises ja aas tuld välja, hobesed nakkasid lõhkuma.
Ajutine regulaarne rongiliiklus Viljandi ja Tallinna 150,6 km pikkusel teelõigul algas 1900. aasta 21. juunil, Türi – Paide haruteel 8. oktoobril. Ametlikult võeti raudtee vastu 1901. aasta 21. augustil.
1900. aasta 4. juuli Linda nr 27 kirjutab: « Rongid käivad üks kord päevas – õhtul väljub Tallinnast ja jõuab Viljandisse hommikul , olles teel 11 tundi ja 5 minutit. Viljandist väljub rong päeval ja jõuab Tallinna 10 tunni ja 40 minutiga. Õine sõit on ettevaatlikum. Siia lisab naljahammas juurde, et kitsarööpmeline kardab vist pimedal ajal komistamist.»
Raudtee esimesed aastakümned
Raudtee rajamine tingis puupapivabriku ehitamise kohalike mõisnike eestvõttel. Esimene toodang valmis 1900. aastal. Asula hakkas kiiresti arenema.
Raudtee tähtsamateks veosteks said mets ja metsasaadused, puupapivabriku toodang, mõisate viinavabrikute viin , mis toimetati Tallinna kaudu Venemaale. Tallinnast toodi mineraalväetisi, maisi, tööstuskaupu. Reisijate vedu moodustas 26%. Tähtsal kohal oli postivedu. Kuni raudtee valmimiseni toodi posti postijaamade kaudu. 1900. aastal hakkas see kulgema raudteed mööda ja osa postijaamu kaotati.
Kuni 1902 . aastani oli raudtee kahjumis, seejärel hakkas saama kasumit. Eriti suured olid veod 1911.–1913. aastatel.
1905. aastaks oli valminud veetorn , mille taga asus küttepuude ladu. Depoos võis hakata veduritele remonti tegema. Mahukas kaubaait võimaldas mugavalt laadida . Eraldi raudteeharu tehti puupapivabrikusse, mis kiirendas tunduvalt vabriku vedusid.
1915. aastal hakkasid sõjaväevõimud ehitama kitsarööpmelist Paide – Tamsalu teed. Tamsalu valiti Tapa asemel, sest sealt kulges Paide suunas juba 1,7 versta pikkune kitsarööpmeline raudtee.
60,7 km pidi valmima juba järgmisel aastal, kuid proovisõit sai teoks alles 1917. aastal ja tee polnud sõidukõlbulik veel 1918. aasta algulgi.
Raudtee lookles kohati kui uss, jaamahooned paiknesid ajutistes barakkides. Türi jaam sõlmjaamana sai lääne–idasuunalise ühenduse laiarööpmelise raudteega. Ajaleht Tallinna Post kirjutab 1937. aastal: «… sõideti 10 – 15 kilomeetrit tunnis. Polnud ime, et rongi meeskond Tamsalu ja Vajangu jaama vahel metsas maasikal ja vaarikal käis. Iga väiksemgi tõus annud vedurile tublisti tööd.»
Uuendused 1920–1930ndatel aastatel
1926. aastal võeti kitsarööpmeline raudtee Eesti Raudteede Valitsuse süsteemi ja hakati selgitama tee olukorda. Türi alevivolikogu oli andnud jaamale 1923. aastal Türi nime Allenkülli ja Alliku asemel.
Valitsuse kontroll näitas, et raudtee on aegunud ja kohati kriitilises seisus. Tallinn–Viljandi ning Türi–Tamsalu tee puhul oli kasutatud erinevat tüüpi rööpaid, nende ühendused olid viletsad ja kulunud lukud põhjustasid murdumisi.
Osa liipreid oli kõdunenud. Jaamahooned olid kitsad ja ametikorterid väikesed. Vananenud vedurid oli käsipiduritega. Vedurite veojõud ja rongi kiirus väike, keskmiselt 17 km tunnis.
1927. aastal pandi uued rööpad Tallinn–Viljandi teele. Selle lõigu rööpad uuendati ja paigaldati omakorda Paide–Tamsalu liini vanade rööbaste asemele.
Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid.
Jaamahoones olid ooteruumid, kassa , sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli nüüd neid jaamahoone ees seitse .
Veduritele kütuse andmist hakkas kergendama estakaad.
Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu.
Ajaleht Kaja kirjutab 1931 . aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile. Türil võtsid uue veduri vastu orkestrihelid. Rong oli varustatud uusimate seadmetega, maksimaalne kiirus 40 km tunnis (proovisõidul kuni 55 km), veojõud 260 t senise kuni 200 t vastu.
Viljandi – Tallinna vahelisi sõiduaegu:
1920 auruvedur 8 t 45 min
1934 mootorvedur 6 t 20 min
1937 mootorvagun , nn Mulgi ekspress 3 t 09 min
Türi – Tamsalu vahet hakkas lisaks rongile sõitma mugavam roobasomnibuss, mis jäi varsti käigust ära, sest reisijaid oli palju, aga kohti vähe.
1938. aastal maksis pilet kaks senti kilomeeter. Rongi koosseisus oli mitmesuguse otstarbega vaguneid: kauba–, reisi–, lahtised platvormvagunid, tsisternid, teenistus –, posti–, restoran – ja magamisvagunid.
Osa reisivaguneid olid 12 meetrit pikad ja 32 istekohaga, suhteliselt kitsad ja kõrged, värvilt rohelised ja punakaspruunid .
Koostati ka erironge. 1934. aasta Türi Uudisleht kirjutab, et Paide patisaksad sõitsid Paide–Türi–Pärnu rongiga Pärnusse suvitama, veetsid seal toreda päeva ja sõitsid õhtul rongiga tagasi.
Sama aasta Türi Uudisleht kirjutab, et huvirong Tallinn–Viljandi tegi Türil 15–minutise peatuse ja selle aja jooksul kuulati rongis sõitnud orkestri kontserti.
Sama leht kirjutab 1935. aastal, et läbisõitjad räägivad omavahel: «…sõida, millal tahad, ikka on jaamaesine jalutajaist tulvil… See on see pankrotis Türi linn…ju jalutamine toob lõpuks tühja majja.»
Tollal oli türilaste elulaad suuresti mõjutatud raudtee ja paberivabriku viledest , need olid ka peamised tööandjad. Loo kirjutaja on olnud jalutaja, tundnud hirmu, kui vedurivile teatas tulekahjust , kuulanud, kuidas veduriviled tervitasid aastavahetusi.
Sõjasuvi. Jaama taastamine
1941. aasta sõjasuvi kujunes jaamale saatuslikuks. Raudteelased ehitasid kahest reisijate ja kahest platvormvagunist nn soomusrongi. See oli kaitstud liivakottidega, mille taha võis hädaohu korral varjuda.
Meeskond koosnes relvastatud raudteemiilitsatest. Rong pidi kaitsma jaamu, raudteed ja selle lähiümbrust. Väiksemaid kokkupõrkeid esines Abjas, Viluveres, Kolus, Mõisakülas ja mujal. Ka Türi jaamas lasti pööranguid õhku. Rong tegutses kuni venelaste lahkumiseni.
1941. aasta 13. juuli õhtul lasti õhku raudteesild , 18. juulil enne taandumist õhkisid ja süütasid venelased jaamahoone, veetorni, depoo ja õlitsisternid. Jaamahoone hävis peaaegu täielikult.
25. juuliks taastatakse linnas kord. Algasid koristustööd. Tähtsaimaks sai raudtee taastamine. Korrastati raudteetrassi. Ametiruumid paigutati jaamatagusesse kahekorruselisse telliskivimajja.
Seal paiknes ka ajutine telefoniside . Telefonikeskjaam hävis koos jaamahoonega. Uus, sajakohaline kommutaator viidi üle Viljandi 1a 1944. aastal. Hakati taastama raudteesilda ja ehitama hooneid vanadele alusmüüridele.
Raudteeliiklus taastus. Saksa okupatsiooni ajal oli reisiliiklus hõre. Reisijate veoks olid kohandatud loomavagunid: seinte ääres lihtsad seljatoeta pingid , kütmiseks vaguni keskel raudahi, plekk– korsten juhitud läbi katuse.
Köeti põlevkivi või kivisöega, mis muutis vaguni õhu raskeks. Valgustuseks olid seintele kinnitatud petrooleumilambid. Eriti raske oli seisjatel. Sõita tohtis linna komandandi eriloaga. Saksakeelne sõiduluba «Reisegenehmingung» sisaldas täpseid isikuandmeid ning algus– ja lõppjaama. Tallinna sõitjatelt nõuti arstitõendit (rahvasuus täitõend).
1942. aasta lõpul sai Türi – Tallinna, Tallinna – Türi ja Türi – Tamsalu, Tamsalu – Türi rongidega sõita kaks korda ööpäevas, sõit kestis vastavalt neli pool ja ligi kolm tundi.
Tamsalust sõitjad võisid Türil ümber istuda kas Tallinna või Viljandi rongile, Tamsalus sai ümber istuda Tartu suunas sõitvale laiarööpmelisele rongile.
Nõukogude korra kehtestamise algul sõideti samuti lubadega siis, kui rahvast oli eriti palju. Sel ajal liikus ringi palju kodutuid ja sõja tõttu vanemateta jäänud lapsi, nn kotipoisse, kes ohustasid teisi reisijaid.
1944. aastaks ehitati üles täiesti purustatud veemaja, ajutine depoo, tööliste kogenemise ruum jt. Töökorda sai töökoda ja sepikoda, tööpingid ja lukksepa tööriistad. Vedurite remont käis ajutises depoos. Töötajad tegid läbi kursused, osakondades loodi ametiühingukomiteesid. Depoo kollektiiv võttis vastu sotsialistlikke kohustusi.
1945. aasta Järvalane kirjutab, et on püstitatud uus jaamahoone, lõpetatakse depoo ehitust, on korrastatud ja puhastatud jaama ümbrust. Taastatud on rööpmestik, rööpmeseadmed ja valveputkad.
1945. aasta lõpul hakati Tallinnast tooma postisaadetisi Türile iga päev. Seniajani jõudis post Tallinnast Paidesse autoga ja sealt Türile hobusega .
Vanalt tehnikalt uuele. Töökorraldus
1950ndatel aastatel suurenes eriti kaubavedu ja raskekaaluliste rongide arv. Veduridepoo töötajad suurendasid rongide tehnilist kiirust, kiirendasid laadimist ja lühendasid ringlust.
1957. aastal algas üleminek vanalt tehnikalt uuele. Seniseid auruvedureid hakati ümber vahetama uut, TU 2 tüüpi Poola soojusmootorvedurite vastu, mis oli tehnika viimane sõna. Tallinnas täienduskursustel õppisid välja uue põlvkonna rongijuhid. Vedurijuhi jutu järgi sai endise käsipiduriga pidurdamise asemel «…nüüd ühe nupulevajutusega peatada terve rongi; nõgiste tunkede asemel panna lipsu ette; ühest vagunist põlevkivist jätkus varem kahele ja poolele vedurile üheks päevaks, nüüd sõidab kolm mootorvedurit ühe vagunitäie naftaga poolteist–kaks kuud.»
1959. aastaks oli enamik auruvedureid välja vahetatud , kirjutab Järvalane 1959. aasta 28. veebruaril.
Raudteejaamas seisis alati abirong. Tuletõrjerongi meeskonna ülesanne oli teha profülaktilist tööd ja kustutada kõik tulekahjud , mis tekivad raudteeliinist mitte kaugemal kui 400 meetrit. Türi raudteesõlme tuletõrjekomando oli omataoliste hulgas üks paremaid.
Manööverveduri meeskond töötab peamiselt öösiti. Siis koostatakse ronge , sest päeval ei taheta Viljandi tänava ülesõitu koormata. Päevaks jäävad ainult möödapääsmatud manöövrid. Liivarong vedas Kihlist liiva 20 aastat.
Kaubakontori personal võtab vastu ja väljastab kauba ning vormistab dokumendid. Ehitusjaoskond remondib ja ehitab, teemeister vastutab teede eest. Tööl on veel pöörmeseadjad, sidemehed, telegrafistid, lukksepad, masinistid, miilits, veduri meeskonnad ja piletikassa.
Jaamaülema kõrval juhib tööd jaamakorraldaja, kelle ülesanne on ronge vastu võtta ja ära saata, nende liikumist korraldada. Postiosakond sordib kirju, paigutab postikottidesse ja viib postivagunisse.
Töötajate käsutuses on Türi Raudtee Haigla ja hambaarst. 1957. aasta kevadel avati rohkem kui 9000 eksemplariga raamatukogu. Tegutseb söökla.
Ametiühing korraldab peoõhtuid ja ekskursioone, tegutseb spordikollektiiv Lokomotiiv. Töötajad võisid teha aastas ühe pikema rongisõidu tasuta.
1960ndatel aastatel oli palju vedusid.
Kitsast laiaks
Kahe erineva laiusega raudtee oli ebamajanduslik, sest nõudis aeganõudvaid ja kulukaid ümberlaadimisi, kahte masinaparki. Seetõttu hakati kitsarööpmelist raudteed laiaks ümber ehitama.
Viimane kitsarööpmeline rong sõitis Tamsalust Türile 1972. aasta 1. mail. Jaam suleti kolmeks kuuks. Töölised olid sel ajal ümberkvalifitseerimise kursustel või töötasid praktika korras laiarööpmelisel teel Tapa ja Lelle jaamas. Ehitustöödest võtsid osa sõjaväestatud teedeehitajad.
1972. aasta 7. juulil oli jaama ette kogunenud inimesi lausa murdu. Pahisedes sõitis esimene laiarööpmeline rong jaama ette läbi lahtilõigatud lindi ja peatus auväravate juures. Orkester mängis tervitusmarssi, kõlasid sõnavõtud, tervitused. Laiarööpmeline raudteeliiklus oli alanud.
Mis muutus? Räägib Silvi Toom, jaamakorraldaja 1970. aastast: «Töö muutus lihtsamaks. Varem oli jaamaesine vaguneid täis, kuna oli vaja koostada ronge sõiduks Tamsalu – Türi ja Türi – Lelle vahel. Nüüd oli vaja teenindada vaid läbisõitvaid ronge.
Varem oli rongibrigaade palju, nüüd vähe. Tee muutus laiemaks, sõidukiirus suuremaks, jäid ära tülikad ümberlaadimised. Varem kaalusid vagunid 17 – 20 tonni, nüüd 60, 70 ja kuni 100 tonni. Oli jäänud ainult kohalik töö.»
Seda teeb 30 töötajat.
Edelaraudtee
Eesti raudteede olukorra parandamiseks eraldati 1996. aasta 3. juunil Eesti Raudteest Edelaraudtee AS, mille aktsiad kuulusid riigile. Uue raudtee ülesandeks jäi riigisisene rongiliiklus ja kaubavedu Tallinn–Pärnu–Mõisaküla ning Lelle–Viljandi vahel.
Edelaraudtee eesmärgiks sai korrastada teetrasse, jaamahooneid, tuua liinidele mugavaid ronge, võimalusel roobasbusse. Mõisaküla kaudu loodeti luua ühendus Riiaga. Räägiti väikese raudteetehase asutamisest Türile.
1997. aastal toodi Türi halvas seisus bussijaam üle raudteejaama. Jaama taha rajati parkla ja bussipeatused, murul leidis endale koha vana auruvedur.
7. novembril sõitis proovibuss jaama, lõigati läbi lint. Vana susla korstnast lõid välja tulekeeled. Kõlasid kõned, tänusõnad, tervitused. Vanasse rööpapaari löödi kuldne nael , viimane. Türi Reisikeskus oli loodud.
Algas jaamahoone renoveerimine. Seal paiknevad personali töö– ja puhkeruumid, kassa ja reisijate ooteruumid. Hoone avati pidulikult 2000. aasta 12. jaanuaril. 3. juunil tähistati 100 aasta möödumist esimesest rongisõidust Türilt Tallinna. Selleks ajaks oli jaama ümbrus korras, ehitatud jalgtee Viljandi tänavani ja varikatus bussiootajaile. Uuendati Viljandi tänava ülesõit.
Aasta lõpul erastas Edelaraudtee Inglise firma GB Railways Group PLC. 2001. aasta algul ei ole Edelaraudtee saatus veel selge. Liiklus Tallinn –Lelle–Viljandi ja Tallinn–Pärnu–Mõisaküla vahel jääb.
Meenutusi endistelt raudteelastelt
Helmut Kundla, töötas 1926. aastast.
Raudteele tööle saada oli väga raske, sest töökohti oli vähe ja tahtjaid palju. Rongi sabakonduktoriks sai ainult keskkooli haridusega. Konduktoriks võeti neid, kel oli leitnandi aukraad. Üldiselt olid eelistatud need meestöötajad, kes olid lõpetanud sõjakooli.
Julius Past, töötas aastatel 1924 – 1956.
Kõigepealt töötas telefonistina, palk 60 krooni, siis piletimüüjana palgaga 75 krooni, seejärel kaubalaekurina palgaga 80 krooni ja lõpuks revidendina.
Vabariigi ajal oli kaubavedu väiksem kui praegu, aga väikeste pakkesaadetiste arv oli suurem. Saksa okupatsiooni ajal oli kauba ja reisijate vedu väga väike. Reisijaid tohtis vedada eriloal.
August Jaanovitð, töötas aastatel 1912 – 1914, 1922 – 1956.
Vabariigi ajal polnud alamtöölistel (küttelaotöölised, pöörmeseadjad, kütjad) ametiühingut, kuid kõrgematel töölistel (jaama– ja küttelao korraldajad, vedurijuhid ja nende abid) oli oma kutseühing.
Pensioniseadus käis nii, et pensioni said ainult need, kes kuulusid (ameti)kutseühingusse. Kui juhtusid ülemaga kuidagi vastuollu, oli kõige parem uus koht otsida. Tööaeg oli 12 tundi. Nais – ja meestööliste palga vahe oli väga suur, kuigi töötati ühel ja samal tööl, teenis naine palju vähem. Vedurijuht teenis 250, tema abi 150, tema ise 32krooni kuus.
Juhan Rõigas, töötas aastatel1910 – 1954.
Töötas teemeistrina. Töötingimused on olnud kogu aeg enamasti ühesugused. Teed ja majade remondid olid kõik teemeistri käes.
Väljas töötati 15 tundi järjest. Tööpäev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kaheksa. Töötasu oli väike. Naistöötajaid oli vähe.
Hugo Toome, töötas 1934. aastast.
Oli lõpetanud sõjakooli ja oli ka jaamakorraldaja. Üldse töötas Türi jaamas 35 inimest, neist naisi oli 7. Kogu jaama tegevust juhtis jaamaülem ja kaks jaamakorraldajat, kes olid tööl neljas vahetuses ilma puhkepäevadeta 8–9 tundi päevas.
Naistöötajaist olid kolm telefonistid, kolm piletimüüjad ja üks koristaja .
Hugo Toome küüditati 1941. aastal kui sõjakooli lõpetaja.
Türi on üks lüli raudteelinnade ketis, tekkis raudteede rajamise käigus. Linn oli Kesk–Eesti oluline raudteesõlm, ühendades kitsarööpmelist raudteed laiarööpmelisega.
Praegu teenindab raudteejaam ainult läbivaid ronge. Edelaraudtee on renoveerinud Türi saja–aastase jaamahoone ilusaks ja nüüdisaegseks, heakorrastanud ja haljastanud territooriumi. Raudtee– ja bussijaam moodustavad nüüdisaegse reisikeskuse.
5