Kommunistlik maailmasüsteem ja Nõukogude Liit pärast II maailmasõda (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides?
1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse.
2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised
jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita.
2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur , suur sõjaväe osakaal
3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike.
3. Euroopa: NSVL , Saksa DV, Tšehhoslovakkia , Poola, Rumeenia , Jugoslaavia
Aasia : Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, Mongoolia , alates 1970 Laos ja Kamboodža
Ladina-Ameerika: Kuuba
4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina
sotsialistlikus sõprusühendusest välja?
4. NSVL , Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria , Ungari, Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga.
5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid.
5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all
NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt
NT: Etioopia , Somaalia, Kongo , Angoola, Afganistan jt arengumaad
6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda . Seleta
mõisted: 1) küüditamine ; 2) GULAG ; 3) Leningradi süüasi ( kohtuasi )
6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid.
Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine
GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL’is
Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess, millega anti tugev hoop väidetavalt partei ühtsust õõnestanud Leningradi parteiorganisatsioonile, mille juhtival kohal tegutsenud kommunistide hulgast arreteeriti ja mõisteti fabritseeritud riiklike kuritegude eest surma mitusada inimest
7. Iseloomusta võimuvõitlust Nõukogude Liidus enne (kolm põlvkonda) ja pärast Stalini surma
(Beria, Malenkov ja Hruštšov).
7. KOLM PÕLVKONDA. Toimus Leningradi süüasi.
1) Nn vana kaardivägi, kes olid võimu juurde tulnud juba 1920ndatel (nt Molotov )
2) Keskmine põlvkond, tõusis võimule 1930ndatel (nt Beria, Hruštšov, Malenkov)
3) Noorem põlvkond, kelle tähelend algas 2. Maailmasõja ajal
Pärast Stalini surma – Võimuvõitlus peamiselt Beria, Malenkovi ja Hruštšovi vahel.
1953 lasti Beria hukata ning edasi oli suur võim Hruštšovil. Tema ajal tagandati nii Malenkov kui ka Bulganin
8. Millised reforme viis ellu ja kavandas Beria pärast Stalini surma? Selgita.
8. Saksamaa ülesehitamine ehk ta oli valmis loobuma kommunismi juurutamisest Saksamaal
4. aprillil 1953 andis Lavrenti Beria NSV Liidu siseministrina välja (järjekorranumbrita) käskkirja "Kinnipeetute suhtes sunni - ja füüsiliste mõjutustemeetmete keelamisest".
9. Hruštšovi suurimateks teeneteks loetakse Stalini kuritegude paljastamist ja ühiskonna
destaliniseerimise algatamist. Mille põhjal võib väita, et Hruštšov ehtis ennast võõraste
sulgedega? Põhjenda erinevate argumentidega.
9. Põllumajandusreform-tegelikkuses alustas seda Mlanekov ja, kui ta ei oleks olnud sama meelt, ei oleks reformi toimunud
Hruštšov arvas , et tema otsusekindlus viis Stalini isikukultuse kukutamiseni, kuid tegelikkuses tahtis Malenkov juba 1953 aastal kokku kutsuda Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumi Stalini isikukultuse hukkamõistmise osas.
10. Miks on hakatud Hruštšovi võimuperioodi Nõukogude Liidus nimetama sulaks? Esita näiteid ja
selgita.
10.Paranesid suhted välisriikidega. Nt 1955 aastal normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga; Hruštšovi visiit USA’sse
Represseeritute vabastamine. Nt Saksa sõjavangide vabasatamine ja küüditanute tagasipöördumine Siberist .
11. Iseloomusta Hruštšovi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused?
11. XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980’ndaks aastaks
Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ning NLKP’s seati valitavate, so kõrgemate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täissaades tuli lahkuda
12. Milliseid ümberkorraldusi tehti Hruštšovi ajal majanduses? Milline oli ümberkorralduste mõju?
12. 1954-1961 algas massiline uudismaa üleharimine
1954 tegi Hruštšov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust(kukkus läbi)
Alustati nö maaparandusega
1958 peatati VI viisaastak ning kuulutati välja seitseaastak(uue süsteemiga üritati varjata viieaastaku läbikukkumist ehk taheti USA’st ette jõuda ja püüti vastata Hiina suurele hüppele)
Mõju inimestele: Mindi üle rahalisele töötasule
Lõppes inimeste kinnistamine töökohale
Loodi uusi elamuid
13. Miks asendati 1964. aastal Hruštšov Brežneviga? Esita erinevaid põhjuseid.
13. Hruštšov mõistis hukka Stalini isikukultuse, kuid parteiladvik oli stalinistlik ning nad ei olnud rahul Hruštšovi poliitikaga
• Hruštšov oli sageli vastasseisus tippkommunistidega
• Ebaõnnestunud majandusreformid
• Ümberkorraldused parteis
14. Mis oli Aleksei Kossõgini majandusreformi eesmärk ning miks see ebaõnnestus?
14. 1965.a alustatud reformi eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvumist, et välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni.
See ebaõnnestus, sest likvideeriti rahvamajandusnõukogud ning taastati majanduse tsentraalne juhtimine, seega jäi liiduvabariikide juhtida väga vähesed ettevõtted ning sellega lõppes ka iseseisva majanduselu illusioon
15. Iseloomusta Brežnevi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused?
15.

• 1966 aastal kaotati valitavate kohtade piirtähtajad ja lõpetati parteikaadri kohustuslik uuendamine
  
• Nomenklatuursed(juhtivad ametikohad riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidi kinnitama kommunsitlik partei) ametikohad muutusid eluaegseteks
  
• Jätkus repressiiv poliitika igasuguse teisitimõtlemise suhtes
  
• Tsensuur ja kontroll kõige üle
  

16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Brežnevi ajal majanduses? Milline oli ümberkorralduste mõju?
16.

• Loodi täiendavaid töökohti
  
• ehitati juurde uusi tehaseid
  
• laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist
  

MÕJU:Käsumajandus ei soosinud inimeste ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas tarbekaupade puuduse käes
17. Kuidas muutus KGB poolt juhitud repressiivpoliitika ajal, mil Riikliku Julgeoleku Komitee juhiks
oli Juri Andropov ?
17. Andropov viis nõukoguliku meelsusjärelvalve uuele tasemele , mis tähendas otseste repressioonide osalist asendamist kaudsetega(inimeste hirmutamine, pidev sekkumine nende isiklikku -ja tööellu jne)
18. Miks on sotsialismileeri arengu seisukohalt oluline 1968. aasta sündmused Prahas? Mis oli
Brežnevi doktriini sisu?
18. See oli oluline, sest kuigi algul suudeti rajada nn inimnäoline sotsialism (nt lubati väikeettevõtlus ja kaotati tsensuur), siis NSV Liit otsustas ülestõusu ikkagi maha suruda. Inimesid lootsid , et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõistlikumaks, kuid mahasurumine näitas, et seda ei juhtu. Pettumuse avalduseks tugevnes dissidentlus .
Brežnevi doktriin : NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi (st nõukogulikku režiimi) kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus.
19. Selgita stagnatsiooni olemust Brežnevi-aegses Nõukogude Liidus/ Eesti NSV-s.
19.• Stagnatsioon oli suures osas seotud majanduse ekstensiivse arendamisega
•Süvenes majanduslik, sotsiaalne, poliitiline ja vaimne kriis
•Majandusarengu peatumine
•Gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile ei pööratud tähelepanu
• Baltimaad olid küll tootlikkuselt üle NSV Liidu keskmise, kuid jäid lääneriikidest aina rohkem maha
•Esmatarbekaupade puudus
•Vahe Baltimaade ja arenenud maailma elatustaseme vahel süvenes
•Tugevnes tsensuur
20. Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja halduskorraldus?
20. Maakondade asemel moodust. maarajoonid. Eesti NSV koosseisust eraldati Petseri ja Ibroska, Leningradi Oblastiga liideti Narva jõe tagused alad
21. Mis olid 1940. aastate sotsialistliku maareformi eesmärgid ning tagajärjed Eesti NSV-s?
21. Sundvõõrandati 927000 ha maad; rajati sovhoose või jäeti reservi ; riigistati Saksa kolonistide, Eestist põgenenute ja peremeheta jäänud maaldused ja maad; riigistatud maid hakati tagasi andma taluteenijatele, väikemaapidajatele ja maatameestele; ettevalmistati kolhooside rajamist . Kokkuvõttes kogu asi ei õnnestunud.
22. Seleta ühismajandite loomisega seotud mõisteid: 1) sovhoos ; 2) kolhoos .
Sovhoos-NSV Liidus riiklik põllumajandusettevõte, mille maa ja vara(hooned, masinad , transpordivahendid, istandused , niisutussüsteemid jne) kuulusid riigile
Kolhoos- NL’is põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev ühismajand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile, aga sisuliselt määrati kolhoosi esimees kõrgenalt poolt ja määruste abil juhiti kolhoosi riiklikult
23. Mis oli 1949. aasta suurküüditamise eesmärk ning kuivõrd täitis see oma eesmärki?
23. (See oli suunatud metsavendade ja varasemate kultuuritegelaste vastu). NSVL’i sihiks oli Eesti sundkollektiviserrimine, milleks otsustati rahvast sundida hirmutamisega, küüditades kümneid tuhandeid inimesi oma kodukohtadest Siberisse. Küüditamise näol oli teemist selgekujulise hirmutusaktsiooniga, mia ka täitis oma eesmärgi. Järgnevate massirepressioonide kartuses loodi ainuüksi ühe kuu jooksul 2112 ühismajandit. Küüditamine andis tugeva hoobi ka metsavendlusele, kuna paljud nende toetajatest viidi ära, samas ui kohalejäänud astusid kolhoosi ega saanud neid enam kuigivõrd toetada
24. Milles seisnes sõjajärgne industrialiseerimine Eesti NSV?
24. Eesti NSV’s asuti koheselt eelisarendama põlevkivi -, masina- ja kergetööstust. Suures osas hakati kasutama teistest liiduvabariikidest sisseveetavat toorainet ja investeeriti peamiselt nendesse tööstusharudesse, mille toodangule oli nõudlust üleliidulisel turul. Kõige suurema kasvu tegi läi põlevkivitööstus. 1945 suvel võeti vastu määrus, mille alusel tuli Virumaa põlevkivipiirkonnas tööstust laialdaselt arendama hakata. Industrialiseerimise käigus toodi Eestisse suurel hulgal aitas kaasa piirkondade nõukogulikustamisele. Masina-ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis kiiresti ka kergetööstus, kuna Tallinnas ja Narvas taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid, mille toodang suunati valdavalt üleliidulisele turule. Industrialiseerimise käigus kadus tööstusest erasektor: viimased väikeettevõtted riigistati 1947 aastal
25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII
pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises?
25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond , kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum šokeeris Eesti rahvast: sotsialismi ehitamisel kohaliku eripära mingisugusegi arvestamise soov kuulutati kodanlikuks natsionalismiks ning pleenumil vahetati välja ka Eesti NSV senine juhtkond
26. Mida mõisteti Nõukogude Liidus kodanliku natsionalismi all?
26. Mõiste kodanlik natsionalism tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust kommunistliku partei sotsialistlikust ideoloogiast, klassikuuluvusest, sotsiaalset päritolu, seotust Eesti Vabariigi perioodi „kodanliku korraga“ jms
27. Mil moel osutasid Eestis inimesed vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel?
Iseloomusta metsavendlust lähemalt. Kuidas õnnestus nõukogude võimul esmane vastupanu
1950. a-te alguseks maha suruda?
27. Relvastatud vastupanu nõukogu võimule osutasid metsavennad -end metsas varjavad mehed ja naised, kes võitlesid okupatsioonijõududega nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. Nende arvuks või Eesti pidada vähemalt 30000 inimest. Relvastatud vastupanuliikumise jõulise etapi juhtasid sisse 1945.aasta suvel korraldatud rünnakud julgeolekutöötajate, väiksemate sõjaväeüksuste ja kohalike kommunistide vastu. Metsavennad teostasid ka diversioone raudteedel, lõhkusid sideliine ja sildasid. Üsna tihit ründasid nad vangide konvoisid, vahel ka vangilaagreid. Metsavennad sooritasid terrorirünnakuid ka suuremate keskuste vastu ja tapsid vahel kohaliku nõukogude aktiivi. Enda varude täiendamiseks rünnati tihti kauplusi ning kauba- ja rahasaadetisi. Hoiduti ründamast eraomandit-sihtmärgiks oli Nõukogude võim
28. Millise vastupanuvormiga asendub senine aktiivne vastupanu 1950. aastatel? Kirjelda liikumist.
28. Aktiivne vastupanu asendus passiivse vastupanuga. Püüti säilitada rahvuslikke struktuure ja rahvuskultuusi, nt jätkati laulupidude pidamist
29. Mis iseloomustab Johannes Käbinit EKP KK I sekretärina?
29. Johannes Käbin oli Moskvale sobilik kandidaat, kellelt saadud informatsiooni Kremlis Eestit puudutavate otsuste langetamisel kindlasti arvestati. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskvapoolseid suuniseid ning ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat
30. Mis on nomenklatuur ? Miks oli seda nõukogude süsteemile vaja? Milliseid eeliseid andis
inimesele nomenklatuuri hulka kuulumine ?
30. Loetelu , kus olid kõige olulisemad ametikohad. See sisaldas sisemisi kihistusi, kus domineerisid kõikvõimalikud partei-ja nõukogude võimuorganite töötajad ning samuti ka hariduse, kultuuri ja teiste eluvaldkondade võtmetegurid. See oli ühiskonna kontrollimise ja suunamise vahendiks
31. Iseloomusta ühiskonna sotsiaalset kihistumist Nõukogude Liidus.
31. 1) Poliitiline eliit(NLKP juhtkond ja valitsus)
2)erialaspetsialistid ja juhtivtöötajad mitmesugustelt mittepoliitilistelt elualadelt, s.h. teaduse, kultuuri ja hariduse valdkonnast
32. Mis oli KGB roll NSV Liidus/ Eesti NSV-s?
32. KGB kontrollis (jälgis) ühiskonda:

• Lämmatas kõikvõimalikud nõukogudevastased ettevõtmised
  
• Tagas kõrgete võimukandajate julgeoleku
  
• Raadiojaamade segamine
  

33. 1956. aastast alates võib Eestis täheldada üha enam süsteemiga kohanemise ilminguid . Miks on
1956. aasta selles protsessis murranguline? Iseloomusta murrangut läbi NLKP XX kongressi
otsuste ja 1956. aasta Ungari ülestõusu mahasurumise.
33. Inimesed naasid Siberist ja vangilaagritest
34. Milles väljendus Hruštšovi sula Eesti NSV majanduselus, ühiskonnas ja kultuuris?
34. Taastus otsene kontakt muu maailmaga . Hakati tegelema moodsate teadusharudega(psühholoogia, sotsioloogia, kübrneetika jms). Leidsid kõlapinda Lääne noorsooliikumine , džäss-ja rokkmuusika , hipide liikumine, moodsas kunstivoolud
35. Kuidas sai Eesti NSV-st omamoodi Nõukogude Liidu näidisvabariik, nö Nõukogude Lääs?
Iseloomusta Eesti NSV-d nii NL näidisvabariigi, kui nö Nõukogude Läänena. Milles seisnesid
kontaktid läänega? Too erinevaid näiteid.
35. Kuna sula ajal hakkasid taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, siis leidsid kõlapinda 60- date Lääne noorsooliikumine, dšäss- ja rokkmuusika, hipid. Oluliseks aknaks Läände oli Soome televisioon ning ka 56-dal avatud Tallinna-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSVle välisturiste. Nende kaudu jõudsid Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed.
36. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Milliseid
probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne arendamine?
36. Demograafilised: massiline võõrtööliste sissevool ; ¼ rahvaarvust olid venelased
Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama).
Toiduainekriis, tehnika ja tehnoloogia mahajäämine läänemaailmast, tööstused olid 90% allutatud üleliiduliselt, varimajandus (ehk tutvused )
37. Mis muutus Eesti NSV sisepoliitilises elus 1978. aastal?
37. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond. Käbini asemele tuli Karl Vaino, kes täitis Moskva käske ning sellega algas ka venestamine. Käivitati ulatuslikke kampaaniaid
38. Mis oli iseloomulik Nõukogude inimesele? Mis ühendab nõukogude inimest ametlikus
käsitluses? Milline oli reaalsus ? Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidu erinevate
rahvaste (sh eestlaste) venestamisel?
38. Ühiste majandushuvide, ideoloogiliste ja poliitiliste eesmärkidega inimese kooslus.
Ametlikus käsitluses- võrdsus,vabadus ja üksmeelsus maailmavaadetes.
Reaalsus - puudusid vabadus ja valikud , pidev kontroll ja hirmuvalitsus .
Kasutati- võõrtööjõudu ja vene keele juurutamist juba lasteaiast saati.
39. Mida nõuti Balti apellis? Milline oli apelli mõju?
39. 1929.aasta Balti apellis nõuti NSV Liidult ja lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ja likvideerimist
40. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Kuivõrd mõjutas 40 kiri Eesti ühiskondlikke
olusid?
40. Protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu, avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. Sellele vastati arreteerimise ja läbiotsimistega ning tuhandeid inimesi veeti vangilaagritesse.