Assooride referaat (0)

Tõrva Gümnaasium

Piia Pähklamäe
10. klass

Assoorid

Referaat

Juhendaja
õpetaja Laine Tangsoo

Tõrva 2009

Sisukord
SISSEJUHATUS ......................................................................................……... 3
1. OLULIST ASSOORIDEST ………………………….................…........….... 4
2. ASSOORID ……………………………………..................................……… 5
3. ASSOORIDE TRADITSIOONID……………………………………………. 9
KOKKUVÕTE ........................................................................................….….. 10
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................…...… 11
Sissejuhatus
Assoorid on saarerühm, mis paikneb Atlandi ookeanis. Selle Portugalile kuuluva vulkaanilise saarestiku kliima on mereline, seda mõjutab Assoori maksimum ehk kõrgrõhuala. Peamise sissetuleku saavad saarte elanikud põllumajandusest ( suhkruroo - ja tubakaistandused), kalastamisest, käsitööst ja turismist.
Suvel on Assooride vees ja õhus sooja 22-24, talvel 15 kraadi. Põhjatuuled on tugevad, kuni 40 m/s. Kõrgeim tipp on Pico vulkaan , saartel on ka sagedased maavärinad.
Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel toodetakse energiat tuule ja termaalallikate abiga.
Saarestiku loomariik on väga vaene- seal on vaid küülikuid, rotte ning hirvi . Lindude liike on alla 15, kuid mereriik on uhke- seal elavate kalade ja imetajate liigirohkus on võrreldes loomariigiga väga rikas.
Olulist Assooridest
Saarestik
Assoori saarestik on autonoomne piirkond, mis kuulub Portugalile aastast 1976. Ametlik keel on portugali keel, kuid esineb ka flaami ja aafrika päritoluga dialekte. Suurim linn on Ponta Delgada 55000 elanikuga.
Assoori saarestik on jagatud 3 rühma:

• Idarühm: Sao Miguel ja Santa Maria
  
• Keskrühm: Terceira, Graciosa , Sao Jorge , Pico ja Faial
  
• Läänerühm: Flores ja Corvo
  

Rühmad jagunevad omakorda 156 vallaks.
Kaart Assooride asukohast ja saartest . Assooride lipp Assooride vapp
Asukoht
Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1500 km kaugusel Lissabonist ning 3900 km kaugusel Põhja- Ameerikast . Saarte kogupindala on 2355 ruutkilomeetrit.
Assooride üheksa saart ulatuvad paralleeli, mis kulgeb ka läbi Lissaboni (39 ° 43 '/ 39 ° 55' põhjalaiust) andes saartele mõõduka merelise kliima, kerge temperatuuri võnkumisega. Assoore mõjutab kõrgrõhuala.
Assoorid on vulkaanilise päritoluga saarestik. Kõrgeim punkt Assooridel on Pico vulkaanil (2351m), mis asub samanimelisel saarel.
Avastamine ja nimi
Assoorid avastas väidetavalt 1427 . aastal Goncalo Velho . Teadlased on selle vaidlustanud, kuna saari on kujutatud näiteks katalaanide atlases, mis on pärit
14. sajandist. Arvatakse, et G. Velho taasavastas Assoorid, kuid see pole kindel.
Assooride avastamise ajal ei elanud seal ühtegi inimest, kolooniad hakkasid tekkima 1439. aastal, kui saartele asusid elama inimesed Portugalis, Põhja-Aafrikast ja Hispaaniast.
Assoorid said oma nime arhailisest portugali sõnast „azures“, mis eesti keelde tõlgituna on „sinised“ .
Arvatakse ka, et Assooride nimi on pandud kanakulli järgi (Açor), kuid kuna sellist lindu pole Assooridel elanud, siis on teadlased veendunud, et Assoorid said oma nime just sõna „azures“ järgi.
Assoorid
Sao Miguel
Sao Miguel, mida tuntakse kui „Rohelist saart“, on suurim ja kõige asustatum saar Assooridel. Sao Migueli pindala on umbes 759 ruutkilomeetrit ja rahvaarv ulatub 150000 inimeseni.
Ilm on parim juuni ja oktoobri vahel, kuna kuumimad kuud on juuli, august ja september. Novembris ja jaanuaris on ilmad veidi külmemad ning veebruar ja mai on sademeterikkad.
Sao Migueli on kutsutud ka Havai ja Šveitsi lapseks, sest seal on olemas Havaile omased liivased rannad, sinine ookean, kaunid järved, rohelised taimed aga ka Šveitsile sarnased kõrged mäed ja künklik maastik .
Sao Miguel pakub turistitele kõige rohkem võimalusi, sest linnas Ponta Delgada on kõrvuti kaasaeg ja ajaloolisus. Ponta Delgadas on munakividest laotud tänavad, iidne arhitektuur ja monumendid kõrvuti kaasaegsete poodlemiskohtade, restoranide ja ööklubidega.
Turistide meelitamiseks reklaamitakse Terra Nostra parki, samuti ka golfiväljakuid, võimalusi näha vaalu ja ujuda koos delfiinidega, linnuvaatlust, purjetamist, sukeldumist ja teisi sise- ja välistegevusi.
Sao Migueli asend on kaasa aidanud edukale majandusele. Sao Miguelil on kasvatatud nisu, suhkrurooga, maguskartulit, jamssi, lina, apelsine ja toodetud veini. Aastal 1860 hävitas apelsiniistandusi lehemädanik, mille tõttu pöörduti teiste kultuuride nagu tee, ananassid, suhkrupeedid ja tubaka kasvatamise juurde. Üha enam on oluliseks muutunud ka kalandus ja loomakasvatus.
Terceira
Terceira pindala on 382 ruutkilomeetrit ning elanike arvult saarestikus teisel kohal (58000 elanikku).
Terceiral asub rahvusvaheline lennujaam, mis täidab tsiviilkohustusi ning hõlmab sõjalisi vajadusi Terceirale endale kui ka Ameerika Õhujõudude baasile.
Terceira oli 14.-15. sajandil oluline kaubandussõlm, kuna kaubalaevad Ameerikast ja Indiast peatusid just seal. Sellel perioodil oli saarel palju kulda, hõbedat, teemanteid ja vürtse, mis olid toodud teistel kontinentidelt, vääriskivide tõttu ründasid prantslased ja inglased saare rannikut neil sajandeil väga tihti.
Aastal 1980 oli Terceiral maavärin, mis tegi suurt hävitustööd. Suur osa Angra linnast rekonstrueeriti ning linn kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Pico
Pico on üks ilusamaid Assooride saari oma kauni looduse tõttu. Saare suurus on 433 ruutkilomeetrit.
Pico saare vulkaanipursked lõppesid 300 aastat tagasi. Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi.
Pico turismimagnetiks on eelkõige vaala - ja delfiinivaatlused. Sajandeid tagasi tegelesid Pico saare elanikud ka vaalade küttimisega, kuid nüüd uuritakse neid teaduslikult.
Saare maastik on kaetud eksootiliste taimedega, üldpilt muutub pidevalt hõreda asustuse tõttu.
Picole tulid esimesed elanikud 1460. aastal. Kasvatati nisu, sinerõigast, hiljem liitusid ka karja- ja viinamarjakasvatus. Viinamarjaistanduste ja viljapuuaedade loomine oli raske vulkaanilise pinnase tõttu.
Pico saare veinid kogusid kiiresti populaarsust ning olid tuntud 200 aastat. Veinid olid hinnatud just Inglismaa, Venemaa ja Ameerika tsaaride ja valitsejate seas.
19. sajandil istandused hävisid, nende taastamine on ka tänapäeval keeruline, mille tõttu kuulub ka üks viinamarjaistanduse piirkond UNESCO pärandi nimekirja. Ometi on Pico saarel istandusi ning veinid endiselt kõrgelt väärtustatud.
Ameeriklaste eeskujul hakaksid Pico elanikud jahtima vaalu ning see oli oluliseks sissetulekuallikas, sest see tõi Pico saare välja kriisist, mis tabas saart istanduste kaotuse tõttu.
Faial
Faial on 173 ruutkilomeetrise pindalaga saar, millel elab umbes 15000 elanikku. Faialit kutsutakse ka Siniseks saareks .
18. sajandil loodi sadamalinn Horta , kuna saare elanikud tegelesid palju vaalapüügiga.
19. sajandil oli Horta oluline rahvusvaheline sadamalinn, kus peatusid paljud jahid, mis ületasid Atlandi ookeani.
Faiali saarel on olnud läbi ajaloo mitu nime. Alguses kutsuti Faialit Venturaks, hiljem Sao Luiziks.
Faial on arenev saar, mille majandus põhineb põllumajandusel, loomakasvatusel, piimatööstusel, kalandusel ja kaubandusel.
Santa Maria
Santa Maria saar on Assooridel üks väiksemaid ning seda kutsutakse ka „Kollaseks saareks“ kollast värvi taimede tõttu, mida Santa Marial on rohkesti.Santa Maria pindala on 97 ruutkilomeetrit ning inimesi elab seal umbes 5500.
Sao Jorge
Saarel, mille pindala 246 ruutkilomeetrit, elab 9500 inimest.
Esimesed märkmed selle saare kohta tehti 1439. aastal ning 1470. aastal elasid seal juba väikeste gruppidena esimesed asunikud. Saarele tuli elama Flandria riigi ülik, kes rajas Topo linna, kuhu loodi 1510 . aastal valla keskus.
Saarel kasvatati nisu, viinamarju ning sinerõigast, mida viidi Flandria ja teistesse Euroopa riikidesse.
Sao Jorge elanikud on elanud üle isolatsiooni, mille põhjustasid Portugali valitsejad, näljahädad ning mitmed vulkaanipursked. Isolatsioonist tuldi välja sadamate Velas ja Calheta ehitamisega. Tänapäeval on saarel lennujaam ning kasutatakse kõiki loodusvarasid, samuti kasvatatakse karja, olulised on piima- ja konservitööstus ning kalandus.
Graciosa
Saare pindala on 61 ruutkilomeetrit ning seda kutsutakse Valgeks saareks maastiku ja valge savi tõttu. Graciosal leidub mitmeid kohti, mis sisaldavad sõna „valge“: Valge mägi, Savivalge, Valged kaljud jt. Graciosa elanike arv on 4600.
Graciosal kasvatatakse nisu, rohelisi ning lillasid viinamarju. Alates 16. sajandist toodetakse seal maailmakuulsat brändit. Tänapäeval keskendutakse rohkem piimatööstusele, karjakasvatusele ja põllumajandusele.
Flores
Florese saar on saarestiku läänepoolseim, seal on ka Euroopa läänepoolseim punkt. Saar, kus elab umbes 4000 elanikku, on 143 ruutkilomeetrise pindalaga.
Floresel on külluslikult metsikuid lilli ning teisi väikeseid botaanilisi liike, mis on pärit esialgsest taimkattest ja säilinud tänapäevani.
Ka Florese nimi ei ole alati olnud selline nagu praegu. Florese saart on kutsutud São Tomaseks ja Santa lriaks. Praeguse nime sai saar sõnast „flowers“ just saare taime- ja lillerohkuse tõttu.
16. sajandil kasvatati saarel ohtralt nisu, otra, maisi ja köögivilju. Flores on teistest saarestiku saartest küllaltki eraldatud ja seetõttu ei kujunenud välja kaubavahetust teiste riikidega. Saarel peatuti läbi sajandite väga vähe ning enamasti vaid selleks, et võtta vett.
Veidi hiljem hakkas toimima kaubavahetus Faiali ja Terceiraga. Floreselt osteti vaalaõli, mett ja seedripuu puitu. Olulisteks kaupadeks olid ka või, sidrunid, apelsinid , suitsutatud liha. Kaubavahetuse käigus saadi vastu villa ning linaseid riideid .
Saarel on olemas sadam, lennujaam ning isegi Prantsusmaa satelliitseireseadmete jaam.
Corvo
Corvo on Assooride väikseim saar, pindalaga 15,5 ruutkilomeetrit. Elanikke on saarel umbes 400.
Assooride traditsioonid
Üritused
Assooride saartel tähistatakse individuaalseid tähtpäevi, kuid on ka erilisi sündmusi, mida peetakse kõikidel saartel. Saartel on oluliseks „Püha Vaimu“ festival , kuid igal saarel peetakse seda siiski väikeste erinevustega. Samuti peetakse kõigil saartel „Kurba päeva“, kus inimesed laulavad ning tantsivad. Tercereia saarel on seeläbi kogunud tuntust folkmuusika ansambel , kes esitab lugusid õnnetutest inimestest, kes 9 saarel eraldi elavad.
Saarestikus peetakse rõõmsaid ning värviliküllaseid festivale. Festivalide periood kestab detsembrist jaanuarini.
Terceira saare elanikele on meelelahutuseks maist oktoobrini kestvad härjavõitlused, kus päeva jooksul toimub vähemalt üks härjavõitlus, mida peetakse harilikult suuremate linnatänavate ristmikel.
Ponta Delgadas tähistatakse üritust nimega „Võitlus limas “. Selle käigus loobitakse üksteist vedelikuga, mille sees on pirni - ja õunamahl ning vaha. Selline üritus on kohalike seas väga oodatud ning nende jaoks oluline traditsioon.
Toit
Saarestiku köök varieerub igal saarel. Saartel on välja kujunenud erinevad liharetseptid, samuti hõrgutavad kala ning teiste mereandide töötlemisviisid, puuviljadest tehakse maitsvaid maiustusi.
Saartel valmistatakse erineval viisil kaheksajalgu ja meritigusid. Juustu ja vorsti sisse pannakse harilikult seemneid, puuviljatükke või pähkleid. Magustoiduks tehakse veinist ja maasikatest valmistatud segu, mida kutsutakse „ Maasika võiks“, levinud on ka juustukoogid ja erinevad küpsised.
Sao Jorge juust, Sao Migueli ananassid ja Pico saare veinid olid väärtustatud juba tsaaride poolt ning need on kõrgelt tunnustatud ka tänapäeval.
Käsitöö
Igal saarel on välja kujunenud omane käsitöö. Eriti märkimisväärseteks peetakse Sao Migueli saare keraamikat; pitsi ning tikandeid, mida tehakse Picol, Faial, Terceiral ning Sao Miguelil; voodikatteid (Sao Jorge, Terceira); hapraid korve, mida tehakse viigipuust, kala luudest ja nisu vartest (Faial); nikerdustöid, mida tehti kilpkonna luusse, kašelottide hammastele ja lõualuudele (Pico, Terceira, Sao Miguel, Faial).
Pilt erinevate piirkondade artiklidest.
Kokkuvõte
Assoorlaste elanikud on rõhku pannud väga palju turismi arengule. Nimelt on saartel võimalik sukelduda, snorgeldada, vaadelda vaalu, ujuda koos delfiinidega, kalastada, purjetada, ujuda kaunites looduslikes basseinides, mängida golfi ning vaadata enda silmaga UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid paiku. See kõik on väga kutsuv , seda enam, et üldiselt puuduvad nendel saartel turistide massid , mis on sageli ebameeldivad.
Huvitav oli näha kui sarnased aga samas erinevad on 9 saart. Saarestiku toidud ja käsitöö on märkimisväärsed ja ainulaadsed .
Vaadates fotosid ning pilte Assooridest ning lugedes materjale sellest saarestikust tekkis tahtmine nii minul kui ka minu perel kindlasti sinna reisida .
Kasutatud allikad:
Tea laste- ja noorteentsüklopeedia 1. osa lk 66, Tea kirjastus 2007
Ene 1. osa lk 341
http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=63,1421,1190,1196
http://www.azores.com/azores/azores.php
http://www.azores.com/azores/azores.php?attribute=20
http://www.azores.com/azores/azores.php?attribute=3
http://www.azores.com/azores/azores.php?attribute=13
http://www.azores.com/azores/azores.php?attribute=6
http://www.azores.com/azores/azores.php?attribute=7
http://www.azores.com/azores/azores.php?attribute=8
http://www.azores.com/azores/azores.php?attribute=1
http://www.azores.com/azores/sao_miguel.php
http://www.azores.com/azores/sao_miguel.php?attribute=9
http://www.azores.com/azores/santa_maria.php
http://www.azores.com/azores/terceira.php
http://www.azores.com/azores/terceira.php?attribute=9
http://www.azores.com/azores/pico.php
http://www.azores.com/azores/pico.php?attribute=9
http://www.azores.com/azores/faial.php
http://www.azores.com/azores/sao_jorge.php
http://www.azores.com/azores/graciosa.php
http://www.azores.com/azores/flores.php
http://www.azores.com/azores/corvo.php
11