Toompea loss (1)

Laagri Kool

Toompea loss

Uurimustöö
Koostaja : Leaanika Randmets
5.t klass
Juhendaja : Ena Soodla
Laagri 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Toompea loss 4
Ajalugu 4
Ordu aeg 4
Rootsi aeg 5
Vene aeg 6
Eesti aeg 6
Ordulinnus 7
Riigisaal 8
Kubermangu valitsuse hoone 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud matrejalid 11

Sissejuhatus

Käesoleva tööga annan ülevaate Toompea lossi ajaloost, kuidas hoone on vastu pidanud erinevatele ajajärkudele ja mis on hoonest nüüdseks saanud. Arvan, et sed lugeda on hariv, huvitav ning pärast selle lugemist tead juba palju rohkem Toompea lossist.

Toompea loss

Toompea loss on üks Eesti vanimaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. Loss ehitati 13.-14. sajandil, See asub järsu pankranniku ääres 50meetri kõrgusel merepinnast.
14.sajandi lõpul rajati Toompea linnuse edalanurka torn nimega Pikk Herman. 48-meetrise Pika Hermani torni tipus lehvib sini-must-valge Eesti lipp .

Lossi ajalugu

Ajalugu Toompea lossist on Eestimaa valitsejate lugu. Iga valiteja ehitas ning kindlustas seda hoonet oma vajasute järgi. Vahetusid ajad ja velitsejad, muutusi võim. Lossile endale pole aga aeg midagi halba teinud. Turvaliselt kindlustatud hoone on olnud põhimõtteliselt vallutamatu. Teda pole laastanud tulekahjud. Toompea lossil on alati olnud oma peremees .
Selle lossi suur vastupidavus tähendab ka seda, et hoone kallal on töötanud oma ala profesionaalid. Lossi ehituslugu on palju uuritud ning sellega on tekkinud juurde ka ohtralt küsimusi.

Ordu aeg

13.sajandil Läänemere äärde jõudnud ristisõjad tõid Eestisse ka taanlasi, kes kandis ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa.
1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust kindlustama. Toompea linnusest sai Taanilinnus mõne kuuga. See oli loodust järgiva piiridega linnusetüüp, mida tunti ammu gremaani ja Taani alal.
Järgmistel aastatel piirati linnustpalju kordi , kuna kõik piiramised lõppesid edudult, tõendas see jällegi seda, et hoone oli hästi varustatud ja turvaliselt kindlustatud. Linnus suutis mahutada arvukalt kaitsemeeskonda.
1227.aastal vallutas Taanilinnuse Mõõgavendade ordu, kes jäi linnusesse kümneks aastaks ning kellel on seega Toompea kujunemisel oluline koht. Ordu jagas linnuse kaheks : Suur linnus ja Väike linnus.
Suur linnus asus põhimõtteliselt praeguse toomkiriku kohal, Sellest sai piiskoplik keskus. Väike linnus paiknes aga praeguse lossi kohal ning sellest sai ilmaliku võimu keskus. Üks energiline ordumeister lasi Tallinna ehitada esimese kastelli tüüpi kivist ordulinnuse. See linnus oli sügavate kraavide ja tornidega hästi kindlustatud. Kastelli varjus asunud eluhoone, aidad, tallid , küünid ja laudad olid aga puust, et linnus suudaks vastu panna pikaajalistele piiramistele.
1238.aastal taastati taanlaste õigused ning järgmised sada aastat võimutsesid Toompeal taas taanlased . Arvatakse, et nad jagasid linnuse kaheks. Sellega muutus lihtne kastell -linnus mugavamaks ja mõneti ka tugevamaks. Äkki jagati kastell kaheks aga juba Mõõgavendade Ordu ajal ? Ning ühtlasi linnusesse asunud taanlased ehitasid lääneseina välisküljele mitmekorrulise kindlustatud eluhoone ehk siis Taani asehalduri residentsi. Hoone lääneküljel asus kindluse välisküljelt ette ulatav nelinurkne ehitis ehk dansker ja selle kõrval teisel korrusel langevõrega varustatud välisvärav. Ka tänapäeval on mõlemad ehitised lossi lääneseinas näha.
1346. aastal müüs Taani oma valdused Saksa ordule. Hiljem aga loovutas Saksa Ordu need valdused mõningase vaheltkasuga Liivimaa Ordule. Liivimaa Ordule kuulusid valdused 1561.aastani.
Algas ümberehitus, kuna linnus ei vastanud enam kaitseehitisena nõuetele. Uus peahoone oli tavaline seaduslik hoone. See meenutas ruudule lähenevasse kastelli surutud hooneteplokki, mis koosnest neljast täisnurga alla seotud hoonetiivast. Ristikäik üle siseõue, ühendas ruume.
Nagu kloostris oli ka mõneti Ordu elukorraldus. Ning sarnae oli ka ruumikasutus. Poolkeldri korrusel asetsesid majandusruumid, peakorruse lõunatiivas vaimuliku rüütliordu kõrgeima piirkondliku võimukandja eluruumid , idatiivas kahelööviline söögisaal, põhjatiivas kabel ja kapiitlisaal ning läänetiivas orduvendade magala, millest müüri välisküljel ette ulatuv dansker.
Rootsi aeg
Eesti valitseja vahetus, seda täna Liivi sõjale ja sellele järgnenud sõdadele. 1629. aastal sõlmitud Altmargi rahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdusesse. 1561. aastal, kui Eestimaa rüütelkond andis end Rootsi kuninga kaitse alla, olid tulnud Toompeale uued valitsejad . Ajad ja kombed olid muutunud. Konvendihoone ei sobinud enam renessansiajastul esindushooneks. 1583-1589 ehitatigi Toompeal uus esindushoone. Selleks osutus Riigisaalihoone. Riigisaalihoone asus läänemüüri küljes, Pika Hermani ja konvendihoone vahelisel alal. See oli esimene silmapaistev Eesti renessanssehitis. Sellest ajast hakatigi Toompeal ehitama esindushooneid kaitsehoonetest eraldi.
Riigisaali teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, kust siis päike sisse paistis ja ruumile valgust andis. Need avad on veel tänapäevalgi näha. 1589. aasta augustiks oli Riigisaalihoone lõplikult valmis.

Vene aeg

1700-1721 toimus Põhjasõda. Harju alistamislepingule kirjutas Põhja-Eesti alla 1710. aastal. Uuteks peremeesteks olid seekord venelased . Alguses, ei suutnud uued valitsejad vallutatud maaga midagi ette võtta. Ligi pooleks sajandiks vajus Toompea unustusse, vanu hooneid ei parandatud ja hoone lagunes . Kui valitsema hakkas Katariina II olukord muutus. Tema käsul hakati Toompeale ehitama Eestimaa kubermanguvalitsuse hoonet. Hoone rajati Linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutai osa ringmüüri koos Stür Den Kerli torniga. Peafassaadi kujunduses domineerivad veel barokk -kunsti motiivid.
Lossi keskne korrus on teine korrus, kus asub esindussaal ehk Valge saal. Peakorrusle asusid ka kubermanguvalitus ja kubeneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja-lõuna-suunalise ruumide rea lossi platsi ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlpaleed. Ilmselt seepärast juurdus 18. sajandi viimasel veerandilka nimetus – Toompea loss.
Kuna htsaariajal oli hooned palju, oli raskusi nende haldamisega. Kagunurka rajati aga avalik park – Kubeneri aed. Konvendihoone muudeti vanglaks. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal tungisid rahavahulgad Toompeale ja panid vangla põlema.
Eesti aeg
Asutav Kogu – Eesti esime iseseisev parlament . AsutavKogu pidas oma esimsed istungid “Estonias”.
Riigikogu uue maja asukohaks valiti keskaegne konvendihoone, mille mahapõletatud varemed risustasid Toompea lossi õuepealset. Väljast traditsionalistlik ja seest ekspressionistlik ehitis on unikaalne parlamendihoone.Hoone fassaadi ilmestavad kolm sissepääsu ja nende kohal paiknevad istungisaali aknad. Traditsionalistlik välisilme lähtub kohalikust luterlikust barokist.
Ehitades Toompea lossi – Eesti riigi rahvaesinduse hoonet, mille arhitektuuri olid sajandeid kujundanud võõrad valitsejad –, tundsid arhitektid ilmselt kohustust rajada midagi seniolematut. Selleks näis kõigiti sobivat moodne avangardistlik vool - ekspressionism .
Riigikogu hoone on Tallinnas esimene avalik hoone, millesse projekteeriti elektrivalgustus. Hoone olulisemaid ekspressionistlikuks muutmise vahendeid ongi valgusrežii, selle parimad näited on vestibüül ja istungisaal. Kitsa keskaegse linnuse müüride vahele, piiratud valgustusvõimalustega kohale lõid arhitektid suursuguste ruumidega hoone. Ruumikujundust läbivad kõikjal – trepikäsipuudel, seintel ja lae all –abstraktsed sakilised motiivid. Silmapaistvaim ruum on läbi kolme korruse ulatuv ultramariinsiniste seinte kohal kummuva sidrunkollase laega istungisaal. Saali seinast eraldab lage sakiline karniis , mille taha on peidetud lambid, karniisi all oleva kuulirea kaudu toimub õhuvahetus. Istungisaali ilmestavad roostepruunid sakkidega akende ja usteavade põsed, algselt rohelise kaleviga kaetud lauad ja mustjassinise sametkattega toolid. Riigikogu hoone mööbel valmistati arhitektide kavandite järgi Lutheri vabrikus. Hoone teise korruse läänetiivas paikneb einelaud, selle eraldi olevas osas – danskeris – asub sakstekamber. Keldris , täpselt istungisaali presiidiumi all on paesse raiutud ning betooni ja terasega vooderdatud hoidla , mis algselt oli ette nähtud väärtuslike riigidokumentide säilitamiseks. Hoone ehitati aastail 1920–1922.
Riigi uuestisünniaastail on Riigikogu hoonet põhjalikult renoveeritud . Kõigis tähtsaimates ruumides on taastatud endisaegsed värvi- ja valgustuslahendused. Taas on avatud vahepeal kinni ehitatud ristikäik.
Riigikogu hoone valmimise järel ehitati lossi põhjaküljele Eugen Habermanni projekteeritud traditsionalistlik ametnikemaja.Pärast autoritaarse korra kehtestamist 1934. aastal hakati riiklust sümboliseerivaid ehitisi uue aja nõudmiste kohaselt ümber vaatama. 1935. aastal rajati lossi lõunaküljele Siseministeeriumi tarvis kubermanguvalitsuse hoone stiilist lähtuv paleelik lõunatiib. Hoone kavandas arhitekt AlarKotli.
Taasiseseisvunud Eestis on Toompea loss vähehaaval, aga järjekindlalt tagasi saamas oma ajaloolist interjööri. Idatiivas renoveeritud endistes kuberneri eluruumides paiknevad ajaloolise ja tänapäevase mööbliga sisustatud Riigikogu esimehe tööruumid. Ruumide anfilaad on avatud ja lõpeb põhjaseinas Johann Schultzi kavandatud originaalse peegelseinaga. Ruumide sisekujunduses, kus ajaloolise interjööri taastamine pole enam võimalik, lähtutakse lossi sajanditevanustest traditsioonidest ja siin asuva institutsiooni väärikusest.

Ordulinnus

1154 Tallinna linna arvatav esmamainimine araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī maailmakaardil.
Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud.
Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 1227– 1237 . Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus 'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt Toompea ülejäänud kaitserajatistest, mis kandsid nime castrum magnus (suur linnus).
Taanlased jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi asehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav.
Jüriöö ülestõusu järel läks Toompea Liivi ordu valdusesse. 1350–1360 rajas ordu kastelli asemele konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann (1420–1430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (tõrju vaenlast ). Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga.
Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn.
Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaotsas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav .
1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermani kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitserajatistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion.
Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 1767–1773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks (arhitekt J. Schulz ). Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis 1917. aastal revolutsiooni käigus maha põletati.
1920–1922 ehitati konvendihoone kohale Riigikogu hoone.

Riigisaal

Riigisaal rajati 1583–1590 (arhitektid A. Poliensis, H. von Aken) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ning konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks raiuti lääne kaitsemüüri kolm kõrget akent , mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Läänemüüri taha järsaku kohale eendub trompeetri rõdu. Kahekordne renessanss -stiilis esinduslik hoone oli hoovi poolt kolmeosaline: eenduvale saaliosale liitusid otstes kõrvalruumid. Kahepoolne paraadtrepp oli kaunistatud kuulidel seisvate püramiidjate obeliskidega. Juba varem hävinenud Riigisaali viimased jäänused lammutati pärast Riigikogu hoone valmimist.

Kubermanguvalitsuse hoone

Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, Väikese linnuse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaal. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese linnuse ja Toompea eeshoovi vahel. Hilisbarokne paleelik fassaad on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor . Algne varauusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930ndate ümberehitustes.
Riigikogu hoone (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson) kerkis 1920–1922 endise konvendihoone varemeile. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan konvendihoone oma, sisaldades sisehoovi ja viiteid ristikäikudele. Uusbarokses laadis ekspressionistlikku hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.

Kokkuvõte

Selle tööga sain teada palju uut ja huvitavat , sellist uurimustööd on huvitav teha ja lõpuks on tulemus suhteliselt hea. Enne ei teadnud ma näiteks seda, et Eesti esimese parlamendi nimi oli Asutav Kogu.

Kasutatud materjalid

www. neti .ee
www.google.ee
www.wikipedia.com
11