100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-08-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kirss2525
Õppematerjali autor
La Sagrada Familia Koostanud: Õpetaja: La Sagrada Familia (Püha Perekond) Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau. See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel
ristimiskabel ja Camposanto surnuaed. Tornil kõrgust 55 m. Ehituse algus 1173. 294 astet. Nüüdesks on kallet juba ligi 5 m. Katedraali alustati 1064. Arhitektuuris islami mõju tunda. Kuppel lisatud hiljem. Toomkiriku Baptisteerium ümar marmorehitis, alustati 12 saj. romaani stiilis, hiljem jätk gooti stiilis. Kantsel pärit 13 saj. ja selle skulptuuridel on kujutatud Kristuse elu. Kampaniil on ehituse käigus aluspinna ebakindluse pärast viltu vajunud. SAGRADA FAMILIA (Püha Perekond) Barcelonas. Kirik on kavandatud, et pöörata inimesi tagasi katoliku kiriku ortodokssete õpetuste poole. Roomakatoliku usu kirikut hakati ehitama 1884 ja on siiani lõpetamata. Fassaad kujutab sürrealistlikult Kristuse sünni teemat. Arhitekt oli Antoni Gaudi. Tema projektid olid kui viimistlemata visandid. Töö käigus muutis või parandas tehtut see oli kui töömeetod, mis ei võimaldanud teistele mänguruumi jätta
1890ndatel hakkas kogu Euroopas levima juugendstiil. Venemaal nimetatakse juugendit moderniks, Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases nt Victor Horta Hotel Tassel Brüsselis. Kõige fantaasiaküllasem oli katalaan Antoni Gaudi looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõrverjooned. Pink Güelli pargis Barcelonas (Güelli oli Gaudi sõber ja mentort). Sagrada Familia. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga. Kuulsad on Hector Guimard'i loodud Pariisi metroo sissepääsud. Arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Nüüd
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna
Hundertwasseri elu ja looming U u r i mi s t ö ö ku n s t i a j a l o o s t S isukord Sissejuhatus.................................................................................3 Hundertwasseri biograafia............................................................4 Hundertwasseri arhitektuur..........................................................7 Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8 St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9 Motorway restoran, Bad Fischau (1989-1990) .............................9 Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10 In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10 Living Beneath the Rain Tower, Plochingen (1990-1994)..............10 Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa ( 1993-1997)...........................11 Hundertwasserhaus ,Viin (1977-1986).........................
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik........................................................................................................................8-9 Aleksander Nevski ka
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid