Sagrada familia (0)

KEILA KOOL
SAGRADA FAMILIA
Referaat kunstiajaloos
2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS.........................................................................................3
1 EHITUSE ALGUS...................................................................................4
1.1 Monumentaalse kiriku idee.......................................................................................4
1.2 Arhitekti vahetus........................................................................................................4
2 ANTONI GAUDI .........................................................................................................5
2.1 A.Gaudi arhitektina.....................................................................................................5
2.2 Elu lõpuaastad..............................................................................................................5
3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR ..................................................................6
3.1 Hoone stiil...................................................................................................................6
3.2 Plaan ja sümboolika.....................................................................................................6
3.3 Ehitise elemendid........................................................................................................7
3.4 Ida ja lääne ristlööv.....................................................................................................8
Lisa 1.................................................................................................................................9
Lisa 2 ..............................................................................................................................11
Lisa 3...............................................................................................................................12
Lisa 4...............................................................................................................................15
KOKKUVÕTE...............................................................................................................17
KASUTATUD MATERJALID....................................................................................18
SISSEJUHATUS
Vaatamisväärsusi on maailmas palju ning nende seas ohtralt erineva ning põneva arhitektuuriga kirikuid. Neist üks märkimisväärsemaid on Sagrada Familia – katoliiklik kirik Barcelonas, Hispaanias.
Selle ehituslugu on pikk ning läbinud mitmeid takistusi ja kuni praeguse hetkeni on kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud.
Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik.
Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev. Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli võetud skulptuurides .
1 EHITUSE ALGUS
1.1 Monumentaalse kiriku idee
19.sajandi jooksul lammutati progressi nimel kirikuid ning vägivallapuhangud tõid kaasa kultushoonete põletamise, rüüstamise ja hävitamise. Vaatamata sellele võeti 19.sajandi lõpul samas linnas ette monumentaalne kirik, mis oli mõeldud elustama nii iidsete gooti katedraalide ideaale kui ka kujunema kaasaegse religioosse arhitektuuri näidiseks. (1)
Seesuguse suure plaani algatas väike usuühing, mis viljeles Püha Joosepi austamist. Usuühingu eesistuja Josep Maria Bocabella kuulutas välja kava ehitada kirik, mis oleks pühendatud ühtlasi Pühale perekonnale kui ka kõigi kristlike perekondade eeskujule. Bocabellal tuli kiriku ehituskavatsus peale Vatikani külastust 1872.aastal. (4)
Plaani järgi oleks kirik olnud lepitusotstarbeline ehk seda finantseeritaks ainult almuste ja annetuste kaudu. (1)
Ehituse kohaks valiti toonase Barcelona äärelinn, nn Ensanches, sest esimesed korjandused ei toonud piisavalt raha sisse ostmaks kohta vana linnasüdame juures. Maa osteti 170 000 peseeta eest ning sümboolselt pandi uuele kirikule nurgakivi Püha Joosepi päeval, 19.märtsil 1882. (1)
1.2 Arhitekti vahetus
Sagrada Família ehitus algas 1882.aastal. Töid alustati arhitekt Francisco Villar y Lozano juhatusel . Projeks tegi läbi täieliku ümbersünni, kui 1883.aasta lõpus vahetas Villari välja Antoni Gaudi.
Gaudi võttis Sagrada Familia ehitamise enda kanda just siis, kui tema karjäär oli sujuma hakanud ning ta jäi ettevõtmisega tihedalt seotuks kuni surmani 1926.aastal. 1918.aastast pühendus ta ainuüksi Sagrada Familiale, rajades oma kodu ning stuudio otse ehitusplatsile. Seepärast võib seda kirikut pidada Gaudi ehitusloomingu kulminatsiooniks, teoseks, mis koondab endasse kogu karjääri kogemused ja uuendused.
2 ANTONI GAUDI
2.1 A.Gaudi arhitektina
Antoni Gaudi ehituskunst on võtnud ilmet juugendist, kuid tugeva isiksusena kaldub tema looming siiski tüüpilistest joontest kõrvale. Gaudi hoonetes on elemente, mis ennustavad tärkavaid stiile. Näiteks materjalide kasutuses ekspressionismi. (3)
Gaudi hooned näevad välja veidrad , orgaanilised, neil on peadpööritavad nurgad, keerutused ning silmipimestavad värvid.
Ta ei olnud seda sorti arhitekt, kes oleks veetnud tunde oma joonistustahvli taga, vaid tegi enamus oma tööd ehitusplatsil improviseerides ehituse käigus, katsetades uusi kujusid ning struktuure. (5)
2.2 Elu lõpuaastad
Alates 1914.aastast pühendas Gaudi kogu oma energia Sagrada Familia peale. Mida aeg edasi, seda enam muutus ta ekstsentriliseks, elas üksildast elu oma tööplatsil, vahel käis väljas, kuid siiski mitte. Kirik oli tema kinnisidee. (5)
Ta käis vähe linnas ning ühel vähestest linnaskäikudest saigi talle saatuslikuks. Arhitekt jäi trammi alla ning viidi haiglasse- alguses tundmatuna. Hulkurliku välimuse tõttu keelduti talle arstiabi andmast ning seega sai tema soov surra haiglas vaese ja hüljatuna teoks.(3)
3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR
3.1 Hoone stiil
Enne kui Gaudi võttis hoonw ehituse üle, oli see Fransisco de Paula del Villari juhendamise all, kes plaanis selle ehitada neogooti stiilis. Sel hetkel kui Gaudi võttis Sagrada Familia üle, oli valmis ainult apsiidi all olev krüpt. (5)
Gaudi meetodiks ei olnud etteplaneerimine, vaid pigem sketšide visandamine tegemise käigus ning ehituse jooksul improviseerimine.Siiski väliselt oli ta võtnud sihiks mitte minna neogooti stiili järgides. Kirik ise pidi olema vaimult gooti stiili, kuid Gaudi kasutas enda väljenduslaadi. (5)
3.2 Plaan ja sümboolika
Kirik sihib ülespool, meenutades mäeharja. Seda on ka võrreldud Montserrati mäega- Barcelona ligidase kaljumoodustisega, mille paikneb oluline pühamu.
Sagrada Familia kõrgeim tipp on suur kuppelvõlv, mis peaks saavutama kõrguse 170m. Seda ümbritsevad 4 veel ehitamata teravikku(130m kõrged, mis esindaksid nelja evangelisti) ning viies teravik (140m-esindaks Neitsi Maarjat). Vertikaalse teema lõpetavad kõiki kolme fassaadi kroonivad 4 torni. Need 12 torni esindavad 12 apostlit.
Gaudi koostas üldjoonised 1890.aasta paiku. 1892 algas sünnifassaadi ehitamine, mis sai ainsana valmis Gaudi otsesel juhatusel. Surma ajaks oli ta koostanud üksikasjalikud plaanid kannatusfassaadi ja kesklöövide tarbeks, samuti kogu kirikukompleksi sümboolse ja ikonograafilise programmi. Projekti aitasid kõige paremini mõista maketid mõõtkavas 1:10 ja 1:25, kuid need hävisid 1936.aastal, kui Sagrada Familiat Hispaania kodusõja ajal rüüstati (hiljem rekonstrueeriti).
Ehitustöö seisis 1936-1952 ning taasalustati kavatsusega pidada Gaudi plaanidest võimalikult ausalt kinni, kaasata uut tehnikat ja materjale nagu betoon .
1976.aastal valmis nelja torniga kannatusfassaad ning kujur Joseph M. Subirachs on selle otsaseina skulptuurehiste kallal töötanud 1986.aastast peale. 2002.aastal käis töö kesklöövides, mis nüüd on osaliselt katuse all. Sagrada Familiale pole määratud mingit lõpetamisaega. (1)
3.3 Ehitise elemendid
Voolavad vormid – Ülimalt voolavad ehitusvormid on loodud ratsionaalsele analüüsile tuginevate matemaatiliste meetodite abil. See on hädavajalik geomeetrilise struktuuri määratlemiseks ja ehituse alustamiseks, sest algupärased joonised kujutavad endas sageli vaid ülevisandeid.
Kellatornid – Neli torni sümboliseerivad evangeliste ning 12 saja meetri kõrgust kellatorni apostleid. Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri kõrgune kesktorn.
Tipusillutised – Fassaadi ülim liigendatus leiab jätku kellatornide kahhelkivide ja figuraalplastikaga kaetud tipuosades. Läänetransepti otsatornide „tuttilustised“ kujundavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust ja – saua .
Raidkujud – Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tänavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid.
Kesklööv – Kesklöövi tarindilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet.
Löövi tugisambad – Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgus tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena .
Kristuse sünd – Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume.
Halastuse ukseava – Kolm ukseava on pühendatud Usule , Lootusele ja Halastusele. Halastuse uksest vasakul paikneb Lootuse ja paremal Usu uks.
Orgaaniline kandetarind – Ehitise raskus kantakse üle kesklöövi sammastele. Puuvõrataoline ülesehitus järgib põhilisi tarindisiseseid jõutelgi.
Traatmaketid – Keeruliste tarindivormide modelleerimiseks riputas Gaudi koos pingutusraskustega üles traatidest ning kipsisegus leotatud puldanitükkidest makette, mida pärast kipsi kuivamist analüüsiti nõrkade kohtade avastamiseks ja kõrvaldamiseks.(2)3.4 Interjöör, ida ja lääne ristlööv
Kiriku löövide ja võlvide juures rakendati ebatavalist organiseeritust eesmärgiga muuta sisselangevat valgust ning saavutada parim akustika .
Gaudi peatähelepanu koondus Kristuse sündi kujutava fassaadi loomisele. (3)
Päikesetõusu poole vaatav idafassaad esindab Kristuse sündimist, aga päikeseloojakule suunatud läänefassaad Kristuse kannatusi. Lõunapoolne peafassaad on hiilguse päralt. Kiriku interjöör on mõeldud sarnanema metsaga, mille puutaolised sambad hargnevad teatud kõrgusel, et üleval hoida võlvi, mille moodustab tähte meenutavate kujundite võrgustik. (1)

Interjöör, ida ristlööv
Ida ristlöövi fassaad on disainilt pigem gooti stiili. Gaudi tegi kirikust kipsmudeli, kuid mis hävines 1936.aastal Hispaania Kodusõjas. Konstrueeriti uus mudel, kuid paratamatult enamus kirikust siiski jäi pigem gooti põhivoolu juurde.Roos-ja teravkaaraknad on näiteks päris traditsioonilised erinevalt mõningatest tänapäeval kasutatavatest.
Gaudi üle fassaadi keskportaali asetatud tornitipp vähendab roosaknasse sisenevat valgust, mis oli arvatavasti tahtlik . (5)
Ida ristlööv on pühendatud Kristuse sünnile ning järgnevatele sündmustele. Selle kolm portaali on külluslikult rikastatud skulptuuridega. Skulptuurid on niivõrd hea kvaliteediga, et ehitise kujudel on peaaegu et realistlik olemus. Need olid modelleeritud fotodest, mis Gaudi oli teinud tavalistest inimestest, kes täitsid idee eesmärki paremini kui professionaalsed modellid. (5)
Lääne ristlööv
Lääne ristlööv on pühendatud Jeesuse ristilöömisele. Erinevalt sünnile pühendatud ristlöövist, on see jäetud suhteliselt hõredaks, et tugevdada valu ning eraldatuse tunnetust. Peamise, lõunapoolse fassaadi peamine teema on Jumala hiilgus . (5)
Lisa 1
Idapoolne vaade Sagrada Familiale
Gaudi mudel valmisolevast kirikust
Siin pildil on näha uuemat aknakonstruktsiooni, mis on vägagi märgatav vanema sektsiooni kõrvalt.
Au fassaadi ehitus oktoobris 2011
Lisa 2
Ehitus 2004.aastal
Ehitus 2012.aastal
Lisa 3
Interjöör
Lisa 4
Välisfassaad
KOKKUVÕTE
70 aastat peale Gaudi on Sagrada Familia endiselt tühi kest, kuid ehitus liigub tasapisi edasi. Seesuguse suure projekti valmimiseks kulub kaua aega ning arhitekt ise ennustas selleks ligikaudu 200 aastat.
Isegi alles valmimisjärgus on sel siiski pakkuda palju vaatamist ning on suur turismimagnet . Kirik on rikkalikult kaunisatud erinevate skulptuuride ning pisidetailidega, mis teevad silmad ette paljudele teistele kirikutele ning hoonetele üldiselt.
KASUTATUD MATERJALID
1. Parkyn, N. (Tõlge eesti keelde 2009). 70 meie maakera arhitektuuripärli.Koolibri.
2. Stevenson, N. (Tõlge eesti keelde 1999). Arhitektuur. Koolibri.
3. Fahr- Becker , G. (Tõlge eesti keelde 2007). Juugendstiil. Koolibri.
4. http://en.wikipedia.org/wiki/Sagrada_Fam%C3%ADlia#Background
5. Eleanor Van Zandt. (1995, Suurbritannia ). Antoni Gaudi.