NATO referaat (6)

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

3 KEHV

Punktid

Nato

North Atlantic Treaty Organization

Tallinn 2008

Sisukord

Riigikaitse struktuur ja juhtimine

Eesti Kaitsejõud
Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid . Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.
Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit .
Ülesanded
Eesti kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega . Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemas olevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.
Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
Maaväe ülesanded
Rahuajal
• korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
• kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust
• osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
• abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
Kriiside korral
• valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
• tõsta valmisolekutaset
• alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist
• luua tingimused liitlaste saabumiseks
Sõjaajal
• kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
• korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed

Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse.
Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt.
Õhuväe ülesanded
Rahuajal

juhtida ja teostada läbi lahinguvalveteenistuse õhuruumi kontrolli, mis koosneb õhuseirest ja õhuturbest;
osaleda riiklike otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamisel, teostada ja juhtida nende õhuoperatsioonide alast osa;
osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate lennuväljade väljaarendamisel;
kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase;
tagada teiste väeliikide igapäevast väljaõppeprotsessi;
osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega.

intensiivistada Eesti ja selle lähiümbruse õhuruumi seiret ning Eesti õhuruumi kontrolli;
integreerida teiste ministeeriumide alluvuses olevad lennuüksused;
tõsta õhukaitseüksuste valmisolekutaset komplekteerides selle täiskoosseisudeni ja alustades intensiivset väljaõpet;
minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile;
valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega;
valmistuda humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtuks.

Sõjaajal

toetada õhuväe vahenditega kaitsejõudude operatsioone;
tagada humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtt, korraldada teiste riikide vägede saabumist ja teha nendega koostööd;
tagada ja võtta osa NATO ja teiste partnerriikide ühistest õhuoperatsioonidest:
tagada koostöös partneritega ja nende abil kontroll riigi õhuruumi üle;
teostada koostöös partneritega ja nende abil strateegiliste objektide õhukaitset.

Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
3. Kaitseinvesteeringud
Kaitseinvesteeringute bloki põhiülesandeks on täita kaitseväe tellimusi erinevates valdkondades - sõjatehnika hankimine, infrastruktuuri ehitus ja remont , kinnisvara valitsemise korraldamine, keskkonnaalase tegevuse koordineerimine , kaitseväe telekommunikatsioonivõrgu opereerimine ja koostöö arendamine NATO ja Euroopa Liiduga.
Kaitseministeerium sai Vene sõjaväelt üle 4000 ehitise, millest üle 50% on tänaseks võõrandatud, ära antud või maha kantud. Kaitseministeeriumi üks suuremaid töövaldkondi on sõjalised ehitusobjektid. Kaitseministeeriumile on tähtis, et igal sõduril ja ajateenijal oleks kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega. Üks sõdur vajab selleks kõigeks 33 eri nimetusega objekti.
2007 aastal investeeriti kaitseväe infrastruktuuri arendamisse kokku 449,6 miljonit krooni, millest ehitati või rekonstrueeriti kaitseväele vajalikku infrastruktuuri 408,89 miljoni krooni eest.
Alanud 2008 aasta investeeringutest suurema osa moodustavad LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse, Paldiski ROK-i ja VÕK Kuprjanovi ÜJP ning samuti Kaitseväe keskpolügooni ning Mereväebaasi jätkuv arendamine.
Eraldi tegevusvaldkond on NATO poolt rahastatavate investeeringute teostamine . Oluline on kujundada Eesti seisukohti ühisrahastatavate objektide kohta NATOs laiemalt. Esimeseks suuremaks objektiks Eestis on Ämari lennuvälja rekonstrueerimine .
Ministeerium on leidnud mitmeid võimalusi tegemaks koostööd kohalike omavalitsustega. Viimase aja parimateks näideteks on Tartu Riia tn staadioni ja Balti Kaitsekolledži esise platsi rekonstrueerimise kaasfinantseerimine Kaitseministeeriumi poolt.
Side- ja infotehnoloogia valdkonnas on hetkel aktuaalseid hankeid ca 150 miljoni krooni ulatuses. Olulisemateks projektideks on strateegilise sidevõrgu ehituse lõpetamine, maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ja kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine.

NATO investeeringud
NATO infrastruktuuri- alaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program – NSIP) kaudu. NATO poolt finantseeritavateks infrastruktuuriobjektideks on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. Projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu, millesse Eesti teeb makseid samamoodi nagu teised NATO liikmesriigid.
NATO põhimõtteks on investeerida nendesse erinevate liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on vajadus eelkõige NATO’l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi vajadused ja võimalused. Protsess algab NATO-st, kus hinnatakse alliansi vajadusi ning seejärel küsitakse liikmeriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks. Seega ei ole tegu mitte abiga liikmesmaale, vaid NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutega. Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides , mida NATO nimetab “võimepakettideks”.
Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala , hooldusala ja laokompleksi renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on projekti teostamine NATO nõuete järgi. NATO auditeerib hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele sh projektide vastavust ehitustehnilistele nõuetele ja kriteeriumitele ning hankeprotseduuride vastavust NATO poolt seatud reeglitele. Samuti tuleb Eestil seotuna NATO poolse infrastruktuuriinvesteeringuga Ämarisse rahastada oma kaitse-eelarvest Ämari lennubaasi tugifunktsioonidega seotud tööde teostamist, ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist.
NATO poolsele kaasrahastamisele kuuluvate hangete korraldamisel lähtub Kaitseministeerium NATO infrastruktuurihangete reglemendist. Vastavalt sellele on hanked avatud NATO liikmesriikide asjasthuvitatud firmadele ning hangete-alast informatsiooni levitatakse liikmesriikide NATO esinduste kaudu. Rahvusvaheline huvi korraldatud hangete vastu on olnud suur.
2006. aasta sügisel sõlmis Kaitseministeerium Ämari lennubaasi liiklusala projektide projekteerimislepingu Saksa ettevõttega Rademacher + Partner Ingenieurberatung GmbH IRP. Vastavalt lepingule valmisid 2007. aasta hiliskevadeks Ämari liiklusala eelprojekt ja maksumuskalkulatsioon ning detsembriks lõplik projekt. Koostöö projekteerimisfirmaga oli konstruktiivne ning seda toetasid märkimisväärselt ühelt poolt projekteerimisfirma varasemad kogemused tsiviillennuväljade projekteerimisega Euroopas ning teiselt poolt nende olemasolev vahetu kogemus Eestist ja seda kitsast erialaniši arvestades võimalikest kõige sarnasema objekti osas. Nimelt tegeles Rademacher + Partner ka Tallinna Lennujaama renoveerimisprojekti koostamisega . Nii hooldusala kui ka kütuserajatise projekteerimine lõpetatakse 2008. aastal.
Praeguste kalkulatsioonide põhjal kujuneb NATO ja Eesti kaasfinantseerimisel Ämari lennubaasis tehtavate renoveerimistööde kogumahuks orienteeruvalt 1,5 miljardit krooni, millest NATO osa moodustab 0,5 miljardit. Eesmärgiks on lõpetada NATO osalusel finantseeritavad tööd 2011. aastaks. Peale nende tööde lõptamist saab Ämari lennubaasist teostada NATO õhuturbe funktsiooni. NATO infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriigis annab tugeva sõnumi kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut.
5. Osalus rahvusvahelistes operatsioonides
Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega . Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse.
Eesti missioonikogemus ulatub 1995. aastasse, mil alustasime 4 aastat pärast iseseisvumist osalemist UNPROFOR-is Horvaatias. Pärast seda on Eesti osalenud Bosnias, Kosovos , Albaanias, Liibanonis, Sudaanis, Afganistanis ja Iraagis . Erinevatel missioonidel on osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Rahuoperatsioonide vallas käib tihe koostöö Taani, Itaalia, Norra, Suurbritannia ja USA-ga. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelikelt erialadelt: jalavägi, sõjaväepolitsei, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindus ja kaubakäitlus.
6. detsember 2007.a. seisuga jätkab Eesti osalemist järgmistel rahvusvahelistel operatsioonidel:
Afganistanis (ISAF) jätkatakse NATO koalitsioonivägede missioonil osalust staabiohvitseride, perrooni-teenindusmeeskonna, jalaväekompanii, lähikaitsemeeskonna ning logistilise toetusüksusega (kokku 120 kaitseväelast);
Konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Iraagis (OIF) jätkatakse rahvusvahelise koalitsioonivägede koosseisus osalust jalaväerühma ning staabiohvitseridega (36 kaitseväelast), samuti panustatakse Iraagis tegutseva NATO väljaõppemissiooni NTM-i koosseisu ühe staabiohvitseriga, mille NATO lõi 2004. aasta novembris Iraagi vahevalitsuse palvel;
NATO rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) on Taani pataljoni koosseisus teenistuses staabiohvitserid ja rühmasuurune üksus ESTRIF ning staabiohvitserid KFORi peakorteris, mis paikneb Prištinas. Olemasolev Riigikogu mandaat kuni 40 kaitseväelase osalemiseks operatsioonil kehtib 2009. aasta 1. jaanuarini, hetkel on Kosovos 30 Eesti kaitseväelast;
Eesti jätkab osalust Bosnia -Hertsegoviinas EL poolt juhitud operatsioonis ALTHEA kolme staabiohvitseriga;
ÜRO missioonil Lähis-Idas (UNTSO) jätkatakse sõjaliste vaatlejate roteerimist, 2008. aastal on seal kaks Eesti sõjalist vaatlejat;
Ühtlasi valmistub Eesti koos Läti ja Leeduga panustama 2010. aasta esimesel poolel NRFi maaväekomponendi koosseisu ühise mehhaniseeritud jalaväepataljoni (BALTBAT). NRFi maaväekomponendi juhtriik on sel ajal Taani. Eesti osaleb ühispataljonis kompanii(+) suuruse üksusega;
Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis, mis on valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on staabikaitserühm, lähikaitsemeeskond, meedikud ja staabiohvitserid, kokku kuni 55 kaitseväelast. Samal ajal on valmisolekus ka Hispaania juhitav lahingugrupp, kus osalevad veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal .
Välisoperatsioonides osalevad üksused ka Kaitseliidu ja siseministeeriumi valitsemisalast.
6. Kaitsepoliitika
Neli olulist valdkonda on:
Panustamine NATO ühistesse reageerimisjõududesse, Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi ning osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, mis eelkõige tähendab, et 2007. jooksul soovime suurendada Scoutspataljoni komplekteeritust;
Hakata konkreetselt valmistuma NRF-14 ning EL Põhjala lahingugrupi koosseisus osalemiseks;
Arendada edasi õhuturbe teostamiseks vajalikke siseriiklikke võimeid;
Esmase enesekaitsevõime arendamine, mis tähendab, et soovime parendada kaitseväe kiirreageerimisvõimet, ning tõsta kaitseväe võimet osutada abi tsiviilstruktuuridele kriisiolukordades.
Eeltoodu tähendab eelkõige seda, et peame töötama välja kontseptsiooni KV ja KL võimete ja vahendite kasutamiseks tsiviilstruktuuridele abi osutamise;
Vastuvõtva riigi toetuse (HNS) arendamine, mis tähendab, et soovime tõsta vastuvõtva riigi toetuse võimet eelkõige Ämari lennubaasi osas. Ehk, konkreetselt tahame viia lõpule erinevad projekteerimishanked.
Riigikaitsesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, mis tähendab, et soovime tõhustada värbamissüsteemi;
Tagada kaitseväelaste palga tõus;
Arendada kaitseväelaste motivatsioonisüsteemi, mis sisuliselt tähendab elamupoliitika (kaitseväelaste elamispindadega varustamine) väljatöötamist ja kinnitamist;
Muuta ajateenistust efektiivsemaks ehk vastata küsimusele, kas olemasolev ajateenistuse mudel täidab talle pandud ülesanded, või mitte;
Reorganiseerida kaitseväe juhtimissüsteemi, s.h. esitada KVKS-i eelnõu Vabariigi Valitsusele selle aasta jooksul.
7. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused
1. JULGEOLEKUPOLIITIKA EESMÄRK JA PÕHISUUNAD. JULGEOLEKUOHUD
1.1 Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Eesti julgeolek tagatakse seaduse alusel kõigi välis- ning sisepoliitiliste vahenditega.
Liikmesus NATOs, Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning edukad kahe- ja mitmepoolsed suhted võimaldavad kaitsta Eesti huve ning saavutada riigi julgeolekupoliitika eesmärgi.
Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ning demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. NATO ja Euroopa Liidu liikmena soovib Eesti kindlustada oma julgeolekut ning seeläbi ühtlasi tugevdada rahvusvahelist julgeolekukeskkonda . Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis .
Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal riigil on kohustus mitte ohustada teiste riikide julgeolekut. Eesti julgeolekupoliitika ja selle teostamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma julgeolekupoliitikas järgmistes põhisuundades:

aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega;
osalemine oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja -koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides;
koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks;
ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine;
ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine.

Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite rakendamise omavahelises kooskõlas. Julgeolekupoliitika kujundamise oluline alus on ministeeriumite ja julgeolekuasutuste koostatavad riskianalüüsid ning ohuhinnangud, mis aitavad Vabariigi Valitsusel määrata julgeolekupoliitika põhisuunad lühemas perspektiivis ning ametkondade olulisemad koostöövaldkonnad.
1.2 Julgeolekupoliitilised arengud maailmas ja Eesti asend rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas
Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon , sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ning kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ja mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole rahvusvaheline julgeolekukeskkond saavutanud stabiilsust.
Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja majanduskasvu. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annab Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Kõrvuti mitmepoolse julgeolekukoostööga NATOs on partnerlus Ameerika Ühendriikidega ja teiste liitlastega Eesti jaoks oluline julgeolekutegur.
NATO ja Euroopa Liidu laienemisega on oluliselt suurenenud Euro-atlandi regiooni julgeolek ja stabiilsus. NATO ja Euroopa Liidu laienemine on mõjutanud positiivselt ka Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonda – valdav enamik piirkonna riike kuulub Euroopa Liitu ja suur osa NATOsse. Selle protsessi loogiline jätkumine võimaldab süvendada Põhjala ja Balti riikide julgeolekukoostööd rahu ning stabiilsuse huvides nii Euro-atlandi koostöö raames kui ka regionaalselt.
Muutunud rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on suurenenud kohalike ja regionaalsete kriiside sageli ettearvamatu tekke ja arengu oht. Julgeolekukeskkonna muutused ning kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on oluliselt laiendanud Eesti julgeolekupoliitilisi huve regioonidesse, kus Eestil seni otsesed huvid puudusid. Need piirkonnad mõjutavad Eesti ja liitlaste julgeolekut, rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja selle stabiilsust ning nõuavad aktiivsemat tähelepanu ja tegevust.
Maailma julgeolekupoliitilisi muutusi on käsitletud NATO strateegilises kontseptsioonis (1999) ja teistes dokumentides ning Euroopa Liidu julgeolekustrateegias (2003).
Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi, mittekonventsionaalseid julgeolekuohte, nagu rahvusvaheline terrorism , massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva- narko- inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv . Sellises olukorras ei ole ükski maailma riik ega piirkond väljaspool ohtu. Ka Eesti jaoks on muutunud aktuaalseks mitmed varem väheolulised ohud.
Terrorismi ning sellega seotud kuritegelike organisatsioonide tegevuse ulatus ja koordineeritus kasvavad. See nõuab NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidelt tõhusaid vastumeetmeid, sh võimet ja valmisolekut lahendada terrorismiga kaasnevaid kriise.
Pidevalt kasvab vajadus nii kahe- ja mitmepoolse kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava riikidevahelise koostöö järele. Samas ei ole paranenud rahvusvaheliste organisatsioonide võime lahendada mõningaid julgeolekuprobleeme.
Kiiresti arenevad rahvusvahelised kontaktid suurendavad erinevate sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide edasist rahvusvahelistumist ning vastavalt on kasvanud ka võimalus, et Eestit ohustavad kaugemal alguse saanud probleemid.
Riigi väiksuse ja avatuse tõttu on Eesti majandus tugevas sõltuvuses maailmamajanduse arengust. Riigi julgeoleku seisukohalt on oluline majandussidemete tasakaalustatud areng ja läbipaistvus ning välisinvesteeringute stabiilne juurdevool. Vajakajäämised neis valdkondades võivad suurendada maailmamajanduse arenguga kaasnevaid mitmesuguseid ohte .
1.3 Julgeolekuohud
Kontrollimatud arengud maailmas ja rahvusvahelised kriisid
Uute mitmetahuliste ning sageli ettenägematute ohtude realiseerumise suurem tõenäosus esitab julgeoleku tagamisele uusi väljakutseid. Kõige tõsisem oht Eesti julgeolekule on võimalik ebastabiilsus ja kontrollimatud arengud maailmas ning rahvusvahelised kriisid.
Eesti ja tema liitlaste julgeolek on jagamatu: rahvusvaheline julgeolekukeskkond mõjutab Eesti julgeolekut ja vastupidi. Julgeolekukeskkonda mõjutavad negatiivselt nii rahvusvahelised kriisid kui ka nende tagajärjed. Osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes kriiside ärahoidmiseks ja lahendamiseks võimaldab Eestil panustada rahvusvahelise julgeoleku tagamisse.
NATO ja Euroopa Liidu laienemisega on julgeoleku- ja stabiilsusvöönd Euroopas oluliselt avardunud. Samas ei ole nende liitude teatud naaberriikide demokratiseerumisprotsessi ning välispoliitika vastuolulisuse tõttu endiselt võimalik välistada ohte Eesti julgeolekule.
Sõjalise konflikti oht
Kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalus ning ka konfliktioht Läänemere regioonis on vähenenud minimaalseks. NATO ja Euroopa Liidu liikmesus vähendab sõjalist ohtu Eestile veelgi.
Eesti julgeolekule ei ole praegu ega ka lähitulevikus otsest sõjalist ohtu. Ka keskmises ja pikemas perspektiivis on sõjaline rünnak ükskõik millise NATO liikmesriigi vastu vähetõenäoline. Sellise ohu taastekkimise eelduseks oleks rahvusvahelises julgeolekukorralduses toimuv jõuvahekordade märgatav muutus koos julgeolekukeskkonna olulise ja pikaajalise halvenemisega, mida ei ole ette näha. Pikemas perspektiivis ei saa sellise ohu taastekkimise võimalust siiski täielikult välistada.
Kõige tõenäolisem sõjalise ohu allikas Eesti julgeolekule on mitmesugused sõjalist laadi kriisid. Eestit otseselt mõjutavaks sõjalist laadi kriisiks võib olla sõjalist laadi tegevus eesmärgiga avaldada Eestile või mõnele teisele NATO liikmele survet sobimatute poliitiliste otsuste või järeleandmiste tegemiseks.
Eestit otseselt mõjutava sõjalise iseloomuga kriisi võib esile kutsuda:

Eesti riigipiiride läheduses paiknevate vägede ootamatu suurendamine või ümberpaigutamine;
rahvusvahelistele relvastuskontrolli lepingutele mittevastavad ulatuslikud õppused Eesti piiride vahetus läheduses;
sihipärane Eesti õhuruumi, maismaapiiri või territoriaalvete puutumatuse rikkumine ;

Samuti võib Eestit otseselt mõjutava sõjalist laadi kriisini viia poliitilise sihiga terrorirünnak Eesti, tema liitlaste või naaberriikide vastu.
Relvaintsidentide ja muu sõjalise ohu edasine vähenemine sõltub rahvusvaheliste suhete arengust ning NATO, Euroopa Liidu ja Eesti kaitsevõimest.
Välise surve oht
Eesti sise- või välispoliitika põhivalikute muutmisele suunatud otsese välise poliitilise või muu surve oht on minimaalne. Samas võib selline surve olla seotud ka muude riikide eriteenistuste tegevusega ning poliitiliselt motiveeritud majanduslike või muude meetmetega Eesti suhtes. Integreerumine Euroopa Liidu ja NATOga, Eesti edukas poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne areng ning ühiskonna konsolideerumine demokraatlike väärtuste alusel ja õiguskaitsesüsteemi tõhus tegevus tagavad Eesti suutlikkuse niisugust survet vältida ning vajaduse korral sellele efektiivselt vastu seista.
Rahvusvaheline terrorismioht
Otsese sõjalise ohu vähenemise taustal seavad mittekonventsionaalsed ohud ja esmajoones rahvusvahelise terrorismi globaalne laad ning keemia-, bio-, radioaktiivse või tuumarelva võimalik kontrollimatu levik rahvusvahelise koostöö ette uued tõsised ülesanded.
Rahvusvaheline terrorism ja sellele kasvupinnast loov organiseeritud kuritegevus levivad aladel, kus puudub või on nõrgenenud riiklik julgeolek, korrakaitse ja õigusriik. Terrorismiohu likvideerimine nõuab kiiret ja tõhusat rahvusvahelist koostööd, milles Eesti osaleb oma kohustuste ja võimaluste piires. Lisaks rahvusvahelisele koostööle rakendab Eesti ka siseriiklikke terrorismivastaseid meetmeid.
Organiseeritud kuritegevusest tulenev oht
Rahvusvaheliselt tegutsev organiseeritud kuritegevus võib sageli olla tihedalt läbi põimunud terroristlike organisatsioonide tegevusega ja seotud massihävitusrelvade levikuga ning on seega oluline ohutegur rahvusvahelisele stabiilsusele ja Eesti julgeolekule.
Märgatav oht Eesti õigusriigi toimimisele ja seeläbi julgeolekule on rahvusvaheliselt tegutseva organiseeritud kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse.
Inimtegevusest ja loodusjõududest tingitud ohud
Eesti julgeolekut mõjutavad inimtegevusest tingitud ohud on tulekahjud ja plahvatused, transpordi-, kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud.
Läänemere piirkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad, katastroofioht seostub eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensiivsema liiklusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes.
Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi.
Sotsiaalsed ohud
Narkomaania, alkoholismi ning HIV/AIDSi ja teiste ohtlike nakkushaiguste levik seavad ohtu riigi majandusliku heaolu ning sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse. Hädaolukorrad Eesti lähipiirkonnas võivad kaasa tuua põgenikevooge ja ulatuslikku migratsiooni .
Majanduslikud ohud
Eesti majandus on tugevalt integreeritud maailmamajandusse ning seetõttu on Eesti mõjutatav võimalikest ülemaailmsetest majanduskriisidest või Eesti jaoks oluliste välisturgude ebastabiilsusest. Oluline ohutegur on Eesti gaasi- ja elektrisüsteemide tugev sõltuvus Eesti-välistest monopoolsetest energiasüsteemidest ning energiatarnijatest.
Infotehnoloogilised ohud
Infosüsteemide ebastabiilsuse või rikete tõttu võivad tekkida tõsised ohud. Üha kiirenev elektrooniliste infosüsteemide kasutuselevõtt Eestis ning nende seotus ülemaailmsete infosüsteemidega suurendavad arvutikuritegevuse ohtu ja infosüsteemide haavatavust, sealhulgas riigi julgeolekule esmatähtsates valdkondades. Viimastel aastatel on kasvanud selliste isikute arv, kes võivad võrgukeskkonnas riiklikke andmebaase ja registreid ohustada.
2. VÄLISPOLIITILINE TEGEVUS JULGEOLEKU TAGAMISEL
2.1 NATO
Liikmesus NATO-s kindlustab sõjalise julgeoleku ja võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse.
Eesti julgeolekupoliitika on vastavuses Põhja-Atlandi lepingust tulenevate NATO liikme kohustuste ja õigustega ning toetab nende ja NATO ühiste eesmärkide täitmist. Eesti julgeolekukäsitus on täielikus kooskõlas NATO strateegilise kontseptsiooni põhimõtetega.
NATO liikme staatusest tulenevalt eraldab Eesti selle töös osalemiseks ja kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja muud ressursid, osaleb NATO sõjalises struktuuris ja ühises kaitseplaneerimises. Eesti täidab Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 tulenevaid kohustusi NATO liikmesriigi vastu suunatud sõjalise rünnaku ärahoidmiseks ning tagasitõrjumiseks.
NATO peamiseks ülesandeks on ja jääb oma liikmete ühine kaitse ning rahvusvahelise stabiilsuse tagamine. NATO on taganud Euroopa julgeoleku. Ainsa efektiivse rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekuorganisatsioonina on NATO suutnud otsustavalt tegutseda kriiside lahendamisel Euroopas ja mujal maailmas. NATO peab olema võimeline vastama ohtudele ükskõik, kus nad maailmas ka ei ilmneks, sealhulgas ka sellistele mittekonventsionaalsetele ohtudele nagu terrorism. Eesti peab oluliseks NATO põhiülesande – ühise kaitse tagamise – jätkuvat täitmist ja toetab täielikult NATO valmisolekut tegeleda uute ohtudega ning osaleda rahvusvaheliste konfliktide ärahoidmisel ja rahvusvahelises kriisireguleerimises.
NATO liikmena viiakse Eesti sõjalise riigikaitse ja valmisoleku ning sõjaliste võimete planeerimine lõplikult vastavusse NATO kaitseplaneerimise ja ülesannetega. Eesti panustab NATO ühistesse jõududesse oma kokkulepitud vahendid ja jõud. Eesti panuse kindlaksmääramisel on aluseks Eesti ning NATO eesmärgid, vajadused ja võimalused. Eesti julgeolekupoliitika oluline ja lahutamatu osa on osalemine NATO operatsioonides. Eesti jätkab asjakohaste võimete väljaarendamist.
NATO liikmesriigid on võtnud endale kohustuse parandada oma sõjalisi võimeid eesmärgiga arendada kaasaegseid mitmeotstarbelisi, ümberpaigutatavaid, mobiilseid, jätkusuutlikke ning kiire reageerimisega üksusi. Julgeolekupoliitika elluviimisel lähtub Eesti oma kaitsepoliitikas nendest NATO raames võetud kohustustest ning osaleb ühiste eesmärkide täitmises.
Eesti osaleb NATO koostöös partnerriikidega. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö ning NATO aktiivne roll selles suurendavad rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust.
2.2 Euroopa Liit
Euroopa Liiduga ühinemine on kõrvuti liikmesusega NATOs kindlustanud Eesti julgeolekut. Euroopa Liidu laienemine on suurendanud Läänemere regiooni ja kogu Euroopa turvalisust ning stabiilsust. Euroopa Liidu tegevus maailma julgeolekuohtudega võitlemisel on tõhustunud. Eesti suurendab võimet osaleda Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) ning Euroopa Liidu otsustusprotsessides üldiselt.
Euroopa turvalisuse kindlustamiseks panustab Eesti ÜVJP arengusse ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) sõjalistesse ja tsiviilsetesse kriisireguleerimise meetmetesse. Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsekoostöö arenedes on liikmesriigid võtnud endale kohustuse parandada oma sõjalisi ja tsiviilvõimeid. Eesti jätkab sõjaliste ja tsiviilvõimete vastavat väljaarendamist. Julgeolekupoliitika elluviimisel lähtub Eesti nende Euroopa Liidu eesmärkide alusel püstitatud ülesannetest ning osaleb ühiste eesmärkide täitmises. Eesti toetab aktiivset infovahetust ja koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises terrorismivastases koostöös.
Osalemine Euroopa Liidu ÜVJP ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonides on Eesti julgeolekupoliitika oluline osa. Euroopa Liidu julgeolekustrateegia kohaselt osaleb Eesti aktiivselt Euroopa Liidu tegevuses maailma julgeolekuohtude vähendamisel ning stabiilsusvööndi laiendamisel ja kindlustamisel Euroopa Liiduga piirnevatel aladel ja kaugemal.
Euroopa Liidu ÜVJP ning ÜJKP raames tehtav koostöö ja selle edasine kujundamine Euroopa tasandil peab toimuma viisil, mis välistab NATO raames tehtava kaitsekoostöö dubleerimise ning toetab transatlantilist koostööd. Eesti toetab samme Euroopa Liidu tegevuse sidususe suurendamiseks erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides julgeoleku- ja kaubanduspoliitika ning arengukoostöö osas.
Euroopa julgeolekupoliitika alus on NATO ja Euroopa Liidu toimiv partnerlus. Euroopa Liidu ja NATO vahel kaitsekoostöö korraldamiseks saavutatud kokkulepped on loonud kindla aluse strateegilise partnerluse arendamiseks. Euroopa kaitse- ja kriisireguleerimisalaste võimete suurendamiseks on oluline kooskõlastada Euroopa Liidu ja NATO sõjalise planeerimise protsessid.
2.3 Teised rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvaheliste organisatsioonide raames tegeleb Eesti poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ning inimõigusi ja demokraatlikke vabadusi käsitlevate probleemidega. Aktiivne osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides pakub võimalusi globaalse ja regionaalse julgeolekukeskkonna tugevdamiseks ning seeläbi Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Eesti huvides on demokraatlike väärtuste levik ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse.
Eesti lähtub oma välispoliitilises tegevuses ÜRO põhikirjast ja inimõiguste kaitse ning rahvusvahelise julgeoleku ja demokraatia leviku tagamise põhimõtetest. Eesti osalemine ÜRO rahuoperatsioonides aitab nimetatud põhimõtteid ellu viia.
Eesti osaleb OSCE normide ja põhimõtete väljatöötamises ja elluviimises ning konfliktide ärahoidmise ja kriiside lahendamise praktilises tegevuses. Samuti võtab Eesti osa OSCE missioonidest ning relvastuskontrolli ja usaldusmeetmete alasest koostööst.
Eesti osaleb Euroopa Nõukogu töös inimõiguste kaitse ning seadusandlike reformide toetamisel, et aidata kaasa demokraatliku stabiilsuse tugevnemisele ja Euroopa kultuuriidentiteedi arengule.
Osalemine regionaalkoostöös Läänemeremaade Nõukogu raames lisab võimalusi saavutada Eesti julgeolekupoliitika eesmärk.
Eesti julgeoleku tagamisele aitab kaudselt kaasa ka osalemine rahvusvahelises arengukoostöös. Eesti osalus on suunatud rahu, demokraatia ja inimõiguste järgimise kindlustamisele. Eesti aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Eesti teeb arengukoostööd vastavalt Riigikogu poolt kinnitatud põhisuundadele ja rahvusvahelistele tavadele partnerluses sihtriikidega.
2.4 Kahe- ja mitmepoolsed julgeolekupoliitilised suhted
2.4.1 Transatlantilised suhted
Eesti julgeoleku tagamise seisukohalt on esmatähtis liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega. Eesti arendab USAga ulatuslikku ja tihedat koostööd kõigis olulistes valdkondades. Euroopa julgeoleku nurgakivi on USA sõjaline kohalolek ja pidev osalemine maailmajao julgeoleku tagamises.
Tugev transatlantiline suhe on Euro-atlandi piirkonna stabiilsuse, majanduskasvu ja kestva arengu alus. Eesti taotleb transatlantilistes suhetes ühistele väärtustele tuginevat rahu ning demokraatia ja julgeoleku kindlustamisele suunatud koostööd, sealhulgas võitlust terrorismi ning massihävitusrelvade kontrollimatu levikuga.
Transatlantilise sideme tugevdamine väljendub eelkõige NATO raames tehtavas koostöös. Eesti aitab kaasa tugevama transatlantilise koostöösuhte kujundamisele USA ja Euroopa Liidu vahel. NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse läbipõimumine tugevdab Euroopa ning USA koostööd ja partnerlust.
Eesti jaoks on oluline USA aktiivne huvi ning osalemine Põhja-Euroopa ja Läänemere piirkonna julgeoleku tagamises.
2.4.2 Julgeolekupoliitilised suhted Läänemere regioonis
Stabiilsus, demokraatlike väärtuste kindlustumine ja rahvusvahelise koostöö areng Läänemere piirkonnas mõjutavad otseselt Eesti julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamist. Läänemere regioonis tehakse julgeolekukoostööd eri institutsioonide raames ning bilateraalselt. NATO ja Euroopa Liidu olulisus Läänemere regiooni julgeolekukoostöös on pärast laienemist kasvanud ning kasvab veelgi.
Eestil on head koostöösuhted Põhjamaade – Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taaniga, kes on üha tihedama koostöö raames Balti riikidega kaasa aidanud Eesti kaitsevõime tugevdamisele ja majanduse edendamisele. Läti ja Leeduga ühendavad Eestit head koostöösuhted kõigis valdkondades, seda nii kahepoolsel alusel kui ka Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu raames. Omavahel on sõlmitud kolmepoolne kaitsekoostööleping. Eesti on huvitatud Põhja- ja Baltimaade tihenevast julgeolekukoostööst nii Läänemere piirkonnas kui ka laiemalt.
Eesti suhted Saksamaa ja Poolaga on paljutahulised ning kiiresti arenevad, seda nii kahepoolsetes küsimustes ja Läänemere piirkonna arengu teemadel kui ka Euroopa julgeoleku ja koostöö edendamisel.
Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted kattuvad NATO ja Euroopa Liidu mitmepoolsete jõupingutustega luua Venemaaga vastastikku kasulikud partnerlussuhted.
NATO ja Euroopa Liidu suhted Venemaaga on rajatud partnerlust ja koostööd kajastavatele alusdokumentidele ja üha laiemat küsimuste ringi käsitlevatele institutsioonidele. Venemaaga heanaaberlikke suhteid taotledes panustab Eesti koos muude riikidega NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiates sätestatud põhimõtete elluviimisse ning osaleb aktiivselt koostöö edasises täiustamises.
Demokraatia areng ja heaolu kasv Venemaal on oluline Läänemere piirkonna kui terviku turvalisuse seisukohast . Eesti rakendab jõupingutusi koostöövõimaluste ärakasutamiseks Venemaa ja tema piiriregioonidega, sealhulgas võitluses selliste ühiste ohtudega nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism ja keskkonnakatastroofid.
2.5. Osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes rahu ja julgeoleku tagamiseks
2.5.1 Rahvusvaheline kriisireguleerimine
Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks nii NATO ja Euroopa Liidu kui ka ÜRO ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega.
Rahvusvaheliste kriiside lahendamisel osalemiseks töötatakse välja kriisireguleerimissüsteem, mis hõlmab sõjalisi, õiguslikke ja rahalisi aspekte . Asjakohaste võimete väljaarendamise vajadusega arvestatakse kriisireguleerimises osalevate ametkondade arengukavades.
2.5.2 Rahvusvaheline terrorismivastane võitlus
Eesti mõistab hukka terrorismi kõik võimalikud vormid ning peab poliitilist vägivalda ja rahvusvahelist terrorismi oluliseks ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ja rahule. Eesti toetab kõiki rahvusvaheliselt tunnustatud terrorismivastaseid meetmeid.
Eesti osaleb järjekindlalt rahvusvahelise terrorismi vastu suunatud jõupingutustes ning toetab kõikide rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust terrorismi ärahoidmiseks ning selle leviku tõkestamiseks. Seetõttu arendab Eesti sihikindlalt asjakohast rahvusvahelist kahe- ja mitmepoolset koostööd ning infovahetust.
Eesti täidab terrorismi vastu suunatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning on kõigi esmatähtsate rahvusvaheliste terrorismivastaste konventsioonide osaline.
Eesti teeb kõik, et vältida massihävitusrelvade sattumist terroristide valdusse ning selgitada välja ja likvideerida rahvusvahelise terrorismi võimalikud rahastamisallikad.
2.5.3 Relvastuskontrolli- ja usaldusmeetmed
Eesti toetab kõiki Euro-atlandi piirkonnas rakendatavaid julgeolekut ja usaldust tugevdavaid meetmeid. Samuti järgib Eesti rahvusvahelise relvastuskontrolli ning usaldust ja julgeolekut tugevdavate meetmete norme. Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut, usaldust ja infovahetust.
Euroopa julgeoleku tagamisel on oluline Euroopa tavarelvastuse leping, mille eesmärk on suurendada riikide sõjalise tegevuse läbipaistvust tavarelvastuspiirangute, infovahetuse ning põhjaliku järelvalvesüsteemi kaudu. Eesti jälgib lepingu arengut ja lepingujärgsete kohustuste täitmist ning on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa tavarelvastuse lepinguga liitumise üle pärast 1999. aastal muudetud lepingu jõustumist. Eesti ühineb lepinguga ainult vastuvõetavatel tingimustel ja kooskõlas Eesti muude rahvusvaheliste kohustustega.
Eestil ei ole massihävitusrelvi ja ta on ühinenud peamiste nende levikut tõkestavate rahvusvaheliste lepingutega. Eesti eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide ebaseaduslik läbivedu oma territooriumilt ja võimalik salakaubandus. Samuti on oluline tõkestada massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide või nende tootmisvahendite tootmine Eestis ning asjakohase oskusteabe levik. Selleks on seadusega rakendatud riiklik strateegilise kauba kontrolli süsteem, ametkondade kooskõlastatud tegutsemine ning laialdane rahvusvaheline koostöö, sh andmevahetus. Eesti tegevus on vastavuses rahvusvaheliste ekspordikontrolli põhimõtete ja Euroopa Liidu eeskirjadega.
3. EESTI SÕJALINE KAITSMINE
3.1 Sõjalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel
Eesti sõjalise riigikaitse eesmärk on tagada julgeolekupoliitika eesmärgid sõjaliste vahenditega. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.
Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmesus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtud operatsioonina.
Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO liikmesriikidega ning koostöö Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel lähtutakse riiklikest prioriteetidest ja vajadustest , millest põhilised esitatakse sõjalise kaitse strateegilises kavas. Seejuures arvestatakse Eesti NATO, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest tulenevaid kohustusi.
Totaalkaitse põhimõte on oluline Eesti riigikaitse ühtsuse säilitamisel. Totaalkaitse on riigi tsiviilstruktuuride, omavalitsuste, kaitseväe ja Kaitseliidu ning kogu rahva vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali alaline valmidus kriiside lahendamiseks ning kooskõlastatud ja ühendatud tegevus ohu või kallaletungi ärahoidmisel ja tõrjumisel ning rahvuse ellujäämisel.
Eesti tagab kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide ajakohase väljaõppe ja nende alalise valmisoleku riigi kaitseks ning kindlustab kõigi ressursside otstarbeka kasutamise. Ajateenistuse kaks põhiülesannet on luua eeldused kaadrikaitseväelaste värbamiseks prioriteetsete üksuste komplekteerimiseks ja tagada reservüksuste komplekteerimine.
Eesti hoiab senist kaitsekulutuste taset 2% SKTst.
Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised:

Julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ning vastupidi.
Solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste kaitsel ning usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete rakendamisel.
Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse usutavus tekib kollektiivse kaitse kaudu, milles osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus.
Riigikaitse ühtsus ja totaalkaitse, mis tugineb kodanike põhiseaduslikul kohustusel osaleda riigi kaitsel, ühiskonna toetusel riigikaitsele ning tsiviil- ja sõjaliste struktuuride koordineeritud koostööl. Sõjalise riigikaitse ühiskondliku baasi laiendamisel on oluline roll Kaitseliidul ning selle allorganisatsioonidel.
Kollektiivne kaitsetegevus NATO liikmesriikide kaitsmisel ja sõjalise rünnaku ärahoidmisel ning vajaduse korral tagasitõrjumisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Iga sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud sõjalise rünnaku tõrjumiseks on oma sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti on valmis täitma oma liitlaskohustust teiste NATO liikmesriikide suhtes.
Toetus Euroopa Liidu sõjaliste võimete väljaarendamisele ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja selles osalemine.
Tsiviiljuhtimine, mille alused on: sõjaväelaste allutatus riigi põhiseaduslikule juhtkonnale; kutseliste sõjaväelaste professionaalsuse kõrge tase ühes oma pädevuse piiride tunnustamisega; ning riigi poliitilise juhtkonna ja ametkondade vajalik pädevus sõjalistes küsimustes.

3.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus riigi kaitsepoliitika elluviimisel
Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseväe ja Kaitseliidu arendamise prioriteet on kaasaegsete mitmeotstarbeliste, ümberpaigutatavate, mobiilsete, jätkusuutlike ning kiire reageerimisega üksuste arendamine. Sellised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse ning võimaldavad Eestil olla aktiivne ja usaldatav NATO ning Euroopa Liidu liige. NATO kollektiivses kaitses osalejana ei ole Eestil vajalik kõiki kaitsevõimeid iseseisvalt välja arendada.
Kaitsevägi ja Kaitseliit koos Kaitseministeeriumiga tagavad valmisoleku järgmiste sõjalise riigikaitse põhirollide täitmiseks:

kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside reguleerimine;
riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ning õhuruumi üle;
osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides;
rahvusvaheline kaitsekoostöö;
abi osutamine tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel.

Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise kavaga.
4. PÕHISEADUSLIKU KORRA, RAHVA TURVALISUSE JA ELUTÄHTSATE VALDKONDADE KAITSMINE

4.1 Õigusriigi tugevdamine
Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline tagada demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva õigusriigi toimimiseks tugevdatakse ning korrastatakse haldus-, õiguskaitse- ja kohtusüsteemi.
Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus , kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus.
Tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna kindlustumisele aitab kaasa
integratsioonipoliitika elluviimine. Riik tagab vähemustesse kuuluvate
isikute õigused ning aitab kaasa erinevate etniliste ja sotsiaalsete
gruppide integreerumisele ühiskonda. Eesti ühiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: ühiskonna ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eripärade säilimise toetamine. Eesti riigi eduka toimimise seisukohalt on oluline viia ellu rahvastikupoliitikat, mille eesmärgid on pidurdada rahvastiku vähenemise ja vananemise protsessi ning saavutada tulevikus positiivne iive.

4.2 Sisejulgeoleku tugevdamine
Eesti sisejulgeolekupoliitika hõlmab riigi sisejulgeolekustruktuuride ülesandeid ja süsteemi üldist korraldust ning see sisaldab osavõttu rahvusvahelist julgeolekut tagavast tegevusest. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks on sisejulgeolekupoliitika põhiülesanded Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamine ning inimelude päästmine ja kaitsmine.

4.2.1 Julgeolekuasutuste tegevus
Julgeolekuasutuste (Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti) tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek ja põhiseadusliku korra püsimine, kasutades selleks mittesõjalisi ennetavaid vahendeid. Nimetatud ülesande täitmiseks ja riigi julgeolekupoliitika kujundamiseks koguvad ja töötlevad julgeolekuasutused informatsiooni, mille alusel töötatakse välja riigi julgeolekupoliitika põhiseisukohad. Julgeolekuasutuste tegevust koordineeritakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni kaudu.
Kaitsepolitseiamet kogub ja töötleb teavet tegevuse kohta, mille eesmärk on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldne muutmine. Kaitsepolitseiameti ülesanded on riigi vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine, riigisaladuse kaitse ning võitlus terrorismi ja korruptsiooniga. Seaduses ettenähtud juhtudel menetletakse kriminaalasju.
Teabeamet kogub riigile välis-, majandus- ja kaitsepoliitika kujundamiseks vajalikku teavet, mis käsitleb välisriike, välistegureid ja -tegevust. Teabeamet teostab vastuluuret riigi välisesinduste kaitseks ja väljaspool riigi territooriumi asuvate kaitseväeüksuste kaitseks. Samuti korraldab ja kontrollib Teabeamet elektrooniliseks teabeturbeks kehtestatud nõuete täitmist.
Teabeamet ja Kaitsepolitseiamet osalevad asjakohaste institutsioonide töös, täites olulisi ülesandeid vastuluures ning elektroonilisel teel edastatava teabe kaitsmisel. Seoses NATO ja Euroopa Liidu salastatud dokumentide käitlemisega arendatakse jätkuvalt riigisaladuse kaitse süsteemi.
Järjest olulisem on saada õigeaegselt infot riigi julgeolekule ohtlikest arengutest. Julgeolekuohtudele vastuseismiseks arendavad julgeolekuasutused riigisisest ja rahvusvahelist koostööd. Eesti osaluse laienedes rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides kasvab julgeolekuasutuste poolt rahvusvaheliste kriiside kohta kogutava informatsiooni olulisus.
Terrorismi tõkestamisel arendavad julgeolekuasutused kõrvuti siseriikliku tegevusega ka rahvusvahelist koostööd, esmajoones massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks ning rahvusvahelise terrorismi võimalike rahastamisallikate väljaselgitamiseks ja likvideerimiseks.
Kaitsepolitseiamet koos õiguskaitseorganitega takistab organiseeritud kuritegevuse imbumist poliitikasse, riigiametitesse ja omavalitsustesse. Korruptsioonivastaseks võitluseks loodud tõhusa õigusliku baasi kõrval on olulisel kohal valitsuse kinnitatud korruptsioonivastane strateegia.
4.2.2 Õiguskaitsealane tegevus
Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse keskasutus on Keskkriminaalpolitsei. Selles valdkonnas tehakse tihedat koostööd teiste politseiasutuste, Kaitsepolitseiameti, Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning prokuratuuriga. Organiseeritud kuritegevuse vastane sihipärane võitlus peab keskenduma suurt ebaseaduslikku tulu võimaldavate kuritegude ärahoidmisele ning tõkestamisele.
Senisest enam panustatakse Interpoli ja Europoli võimaluste efektiivsemale rakendamisele ning koostöö tõhustamisele naaberriikidega. Samuti tuleb rahvusvahelistes tunnistajakaitseprogrammides osalemiseks luua tunnistajakaitse süsteem.
Arvestades üleilmastumise protsessi ning üha sagedamini Eestis aset leidvaid rahvusvahelisi sündmusi, on oluline edendada riigi võimet tagada julgeolek avalikel üritustel.

4.2.3 Piirijulgeoleku tagamine ja migratsioonikontroll

Eesti turvalisuse tagamiseks on olulised piiride valve ning kvalifitseeritud piirikontroll . Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri tõhus valve aitab kindlustada kogu Euroopa turvalisust ja toimub täielikus vastavuses Euroopa Liidu nõuetega.
Piirivalveamet tõkestab riigipiiri ebaseadusliku ületamise, tagab piiripunktides sujuva piiriületuse ja piirikontrolli kõrge kvaliteedi. Piirijulgeoleku tagamiseks ning võitluses ebaseadusliku migratsiooni, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kuritegevusliikide vastu on oluline juurutada piirivalve integreeritud mudel, millega hõlmatakse kõik piirivalve aspektid: meetmed välispiiril ja riigi sees, tegevus päritolu- ja transiidimaades ning riigisisene ja rahvusvaheline piirivalvekoostöö.
Riik töötab välja integreeritud migratsioonikontrollisüsteemi. Selle erinevate meetmete kaudu ning rakendades kaasaegseid biomeetrilisi isikutuvastamise meetodeid , tuleb tõkestada nende välismaalaste Eestisse sisenemine ja siin viibimine , kes võivad ohustada Eesti julgeolekut.
Schengeni piirkonnaga ühinemisel ning sisepiiride kadumisel Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ilmneda võivate negatiivsete arengute tõkestamiseks tugevdatakse jälitustegevuse ja migratsioonikontrolli alast koostööd teiste liikmesriikidega.
4.2.4 Kriisireguleerimine ja päästetegevus
Riigi sisejulgeoleku huvides on oluline valmis olla ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele. Selleks on loodud riiklik kriisireguleerimise meetmete süsteem, mis põhineb hädaolukorraks valmisoleku seadusel ning mille eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus ja elanikkonna kaitse hädaolukorras. Hädaolukordades tuleb tagada ka elutähtsate valdkondade toimimine, olulise infrastruktuuri kaitse ning elanikkonna teavitamine. Elutähtsate valdkondade toimimiseks hädaolukorras tuleb ümber korraldada riigireservisüsteem ja viia see vastavusse riigi vajadustega. Tähtis on saavutada pääste-, korrakaitse-, energeetika-, transpordi-, elektronside-, keskkonna-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuste tõhus ettevalmistus ja varustatus. Riigi sisejulgeoleku huvides ning hädaolukordade lahendamiseks ehitatakse välja üleriigiline operatiiv- raadioside süsteem.
Kriisireguleerimise oluline osa on riskianalüüs, mille käigus hinnatakse hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning kavandatakse ennetavad meetmed.
Päästeametil ja päästeteenust osutavatel asutustel on koostöös Piirivalveametiga keskne roll inimeste elu ja vara päästmisel ja keskkonna kaitseks tehtavate vältimatute tööde korraldamisel. Rahvusvahelise võimekuse suurendamiseks on päästealas loodud Eesti Päästemeeskond.
4.3. Majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase julgeoleku tugevdamine
4.3.1 Majandusliku turvalisuse tugevdamine

Eesti julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks on tähtis majanduse kiire, tasakaalustatud ja jätkusuutlik kasv. Majandusliku julgeoleku nimel on riigi huvides soodustada rahvusvaheliste majandussidemete mitmekesistamist. Selle saavutamiseks on oluline stabiilse majanduskeskkonna püsimine, mis muu hulgas tagab Eesti atraktiivsuse usaldusväärse väliskapitali jaoks.
Eesti tagab riigi finantssüsteemi usaldusväärsuse. Rahvusvaheliste kriiside ja nende majanduslike tagajärgede leevendamiseks tuleb tagada vajalikud stabilisatsiooni- ja reservvahendid riigi finantssüsteemi raames.
Ida-Lääne suunalise transiitkaubanduse arendamisel on võimalik edukalt tegutseda ka kasvanud konkurentsi ja majandusprotsesside poliitilise mõjutamise tingimustes.
Elektrituru regulatsioon ja asjakohase infrastruktuuri arendamine peavad tarbijatele tagama elektri varustuskindluse taseme, mis ei sea ohtu riigi oluliste funktsioonide täitmist. Gaasiturul tuleb tagada tõhus järelevalve gaasitarnijate tegevuse üle ning leida võimalusi gaasivarustuse ühenduste mitmekesistamiseks. Soojuse turul luuakse tingimused, mis tagavad elanike soojusega varustamise ka juhul, kui katkeb põhikütusega varustamine. Vedelkütuste turul luuakse vedelkütuse miinimumvaru vähemalt Euroopa Liidu poolt ette nähtud mahus ning tagatakse selle varu efektiivne kasutamine vedelkütuse varustusraskuste korral. Teatud osa kogu hoitavast vedelkütuse varust võidakse hoiustada mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
Rahvusvaheliste standardite kohaselt rakendab Eesti sadamate, laevade, lennujaamade ning õhusõidukite julgeoleku- ja turvanõudeid.
Arvutikuritegevuse tõkestamiseks, infosüsteemide haavatavusest sisejulgeolekule tekkivate ohtude vältimiseks ja riiklike andmebaaside ja registrite turvalisuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, infotehnoloogilisi ja füüsilisi meetmeid. Vastasel korral võib arvutikuritegevus kujuneda relva- ja narkokaubandusega võrdselt ohtlikuks organiseeritud kuritegevuseks.
4.3.2 Sotsiaalse turvalisuse tugevdamine
Riigi sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks on oluline lahendada tööturu probleemid, rakendada riskigruppe hõlmav jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem ning valmistada ette kvalifitseeritud tööjõudu mahus, mis kindlustaks majanduskasvu jätkumise.
Tervishoiualaste hädaolukordade korral võib tekkida suur hulk meditsiiniabi vajajaid nakkushaiguste puhangute, mürgistuste või kiirguskahjustuste tõttu. Eesti kujundab riiklikku valmisolekut tervishoiualasteks hädaolukordadeks, tuginedes tihedale koostööle Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Riigi ülesanne on võitlus nakkushaiguste, sealhulgas HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku vastu. Eestis rakendatakse eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmeid kooskõlas rahvusvaheliste meditsiinieeskirjadega. HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku piiramiseks ja narkomaania vähendamiseks rakendatakse riiklikke programme.
4.3.3 Keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine
Eesti täidab Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi ja rakendab meetmeid kahjulike ainete leviku tõkestamiseks ning maal ja merel paiknevate reostusallikate suhtes. Eesti jätkab tegevust, et tõhustada valmisolekut võitluseks merereostusega.
Eesti eesmärk on koostöös teiste riikidega ohutuma laevaliikluse korraldamine Läänemerel ja esmajoones Soome lahel . Eesti toetab raskeid naftasaadusi vedavatele ühekerelistele tankeritele kohaldatavaid piiranguid ning kohustust kasutada talveperioodil vaid jääklassiga tankereid.
Läänemere piirkonna tuumajaamade turvalisuse tagamiseks osaletakse aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide juurde loodud töögruppides. Valmisoleku loomiseks hädaolukorras keemilise ja radioloogilise saastuse tõrjeks täiendatakse asjaomaste ametkondade spetsiifiliste tehniliste vahendite ja materjalide varu ning korraldatakse regulaarseid õppusi.
Vältimaks geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kontrollimatut keskkonda sattumist on Eestis sätestatud ranged nõuded GMO-de impordile , riskianalüüsile, märgistamisele, seirele ja kontrollile.
8. Küberjulgeoleku strateegia 2008-2013
Küberruumi haavatavus on tõsine asümmeetriline julgeolekuoht, mis puudutab kõiki riike ning millega peab võitlema globaalsel tasandil. On hädavajalik, et infotehnoloogiliste lahenduste laialdase kasutamisega kaasneks ka infosüsteemide turvalisuse kõrge tase ja küberjulgeoleku üldine tagamine.
Küberruumi turvalisuse tagamise eelduseks on arusaam, et iga arvuti, arvutivõrgu või infosüsteemi omanik tunnetab oma vastutust tema käsutuses olevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste vahendite otstarbeka ja heaperemeheliku kasutuse eest.
Küberjulgeolek Eestis tugineb eeskätt riigi kui terviku küberruumi haavatavuse vähendamisele. Ühelt poolt eeldab see vastavate riigisiseste tegevuskavade elluviimist, teisalt aga ka aktiivset rahvusvahelist koostööd, et toetada ka teiste riikide küberruumi turvataseme tõstmist.
Küberjulgeoleku tagamise strateegilised eesmärgid on järgmised:

Eestis on laiaulatuslikult rakendatud astmeline turvameetmete süsteem, mis tagab Eesti riigi

küberjulgeoleku;

Eesti on kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik;
infosüsteemide turvalist ja laialdast kasutamist toetab proportsionaalne õiguslik regulatsioon;
Eesti on küberjulgeoleku tõhustamiseks tehtava rahvusvahelise koostöö üks juhtriike.

Tegevusvaldkonnad küberjulgeoleku tugevdamiseks:
1. Turvameetmete süsteemi arendamise ja laiaulatusliku rakendamise aluseks on teadmine, et ühiskonna igapäevane toimimine sõltub infotehnoloogilistest lahendustest. Iga infosüsteemi omanik peab teadvustama ohtusid, mis kaasnevad tema poolt pakutava teenuse katkemise või häirimisega. Sellest tulenevalt peavad olema välja töötatud ja rakendatud ajakohased ja majanduslikult otstarbekad turvameetmed. Olulisemad eesmärgid turvameetmete süsteemi arendamisel ja rakendamisel on:

suurendada kriitilise infrastruktuuri ja sellele osutatavate teenuste vastupanuvõimet küberruumis

olevatele ohtudele. Karmistada kriitilise infrastruktuuri infosüsteemide ja teenuste turvaeesmärke ning määrata kindlaks turvaastmestik;

tugevdada Interneti füüsilist ja loogilist infrastruktuuri. Interneti turvalisus on küberjulgeoleku tagamisel esmatähtis, sest suurem osa küberruumist põhineb Internetil. Interneti infrastruktuuri tugevdamine, sh Interneti-arvutite nimeserverite (DNS) infrastruktuuri tugevdamine, Interneti-teenuse kasutajate automatiseeritud piiramine olenevalt nende liikluse iseloomust ja autentimisvahendite laialdane kasutamine on esmased prioriteedid;
suurendada Eesti kriitilise infrastruktuuri juhtimissüsteemide, eelkõige elektri-, gaasi-, vee- jt

jaotussüsteemide ning liikluse juhtimissüsteemide turvalisust, määrata kindlaks täiendavad
turvameetmed ja rakendada neid;

täiendada pidevalt küberjulgeolekut tagavaid turvalahendusi ja rakendada vastavaid turvameetmeid tulenevalt tehnoloogiliselt keerukamate ründemeetodite kasutuselevõtust;
tugevdada ametkondadevahelist koostööd ja koordinatsiooni küberjulgeoleku tagamiseks ning jätkata era- ja avaliku sektori koostööd kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitsmisel.

2. Küberjulgeoleku alase kompetentsuse tõstmine. Vajaliku kompetentsuse saavutamiseks küberjulgeoleku valdkonnas on püstitatud järgmised eesmärgid väljaõppe ja teadusuuringute osas:

tagada infoturbealase väljaõppe kvaliteet ja kättesaadavus, et saavutada piisav kompetentsus avalikus ja erasektoris. Kehtestada IT-töötajatele ühtsed infoturbealase kompetentsuse nõuded ning luua vastav täiendusõppe- ja atesteerimissüsteem;
intensiivistada küberjulgeolekuks vajalikke uuringuid ning arendustööd, et tagada riigi kaitsevõime nimetatud valdkonnas, tõhustada rahvusvahelist teadusalast koostööd ning kindlustada pädevus kõrgtasemel väljaõppe pakkumiseks;
tagada tegevusvalmidus küberjulgeoleku kriisisituatsioonides nii avalikus kui ka erasektoris;
arendada Eestis välja rahvusvaheliselt tunnustatud küberjulgeoleku alane kompetentsus, toetudes intensiivsele teadus- ja arendustegevusele.

3. Küberjulgeoleku tagamiseks vajaliku õigusruumi täiendamine. Küberjulgeolekut puudutava siseriikliku ja rahvusvahelise õigusruumi kujundamisel on eesmärgiks:

täiendada Eesti õigusruumi, lähtudes küberjulgeoleku strateegia eesmärkidest ja rakendusplaanist;
valmistada ette kriitilise infrastruktuuri küberkaitset tagavad õigusaktid ning nende rakendamine;
osaleda küberjulgeoleku valdkonnas rahvusvahelise õiguse loomisel ja arendamisel ning algatada Eesti siseriiklikke õiguslahendusi tutvustavaid ja propageerivaid rahvusvahelisi samme.

4. Rahvusvahelise koostöö arendamine. Strateegia seab küberjulgeoleku tagamisega seotud rahvusvahelise koostöö arendamisel järgmised eesmärgid:

saavutada rahvusvaheline moraalne hukkamõist küberrünnetele, mis häirivad inimeste elu ja

ühiskonna toimimist. Samas tuleb jälgida, et võitlus küberohtudega ei saaks inimõiguste ja
demokraatlike vabaduste piiramise ettekäändeks;

taotleda võimalikult laiapinnalist ühinemist küberkuritegevust ja -ründeid käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega ning nende sisu tutvustamist rahvusvahelisele üldsusele;
osaleda rahvusvahelise küberjulgeoleku poliitika väljatöötamisel ja jõustamisel, samuti üleilmse küberkultuuri kujundamisel;

arendada rahvusvahelisi küberjulgeolekuga tegelevaid koostöövõrgustikke ja tõhustada nende toimimist.

5. Teavitustegevuse eesmärgid:

tutvustada Eesti küberjulgeoleku alaseid seisukohti nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil ning toetada koostöövõrgustikke meedia abil;
tõsta infoturbeteadlikkust ja -taset kõigi arvutikasutajate, eelkõige üksikkasutajate ja kesk- ning väikeettevõtete hulgas, tutvustada küberkeskkonna ohte ning parandada teadlikkust turvalisest arvutikasutusest;
korraldada teavitustööd koordineeritult koostöös erasektoriga.

28

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 226 allalaadimist

Vasakule

Paremale

NATO referaat #1

NATO referaat #2

NATO referaat #3

NATO referaat #4

NATO referaat #5

NATO referaat #6

NATO referaat #7

NATO referaat #8

NATO referaat #9

NATO referaat #10

NATO referaat #11

NATO referaat #12

NATO referaat #13

NATO referaat #14

NATO referaat #15

NATO referaat #16

NATO referaat #17

NATO referaat #18

NATO referaat #19

NATO referaat #20

NATO referaat #21

NATO referaat #22

NATO referaat #23

NATO referaat #24

NATO referaat #25

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

226 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

4youjanza Õppematerjali autor

Kontrollitud

PDF

TXT

Kirjutatakse nii NATO-st kui ka Eesti julgeolekust ja sõjalisestest asjadest.

nato riigikaitse kaitsejõud kaitseinvesteeringud kaitsepoliitika

Sarnased õppematerjalid

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su

Õiguskaitseasutuste süsteem

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik.

Euroopa liidu poliitikad

NATO

NATO

Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateegiline juhis,millega on tagatud 10-15 aastat Allinssi prioriteedid.

NATO

NATO

1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne

Osce üro nato

Osce üro nato

Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.

Ühiskonnaõpetus

NATO

NATO

C.R. Jakobsoni Gümnaasium NATO Uurimistöö Sigrid Randjärv 11b klass Viljandi 2003 Sisukord Sissejuhatus............................................................ 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid

Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga

Ühiskonnaõpetus

TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted.....................................................................

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (6)

ardokl profiilipilt

ardokl: päris põhjalik, palju infot!

16:20 28-04-2010

xxzzman profiilipilt

xxzzman: Käib kah ju! :)

00:04 07-05-2009

UG-Pro profiilipilt

UG-Pro: hea materjal

10:12 30-11-2008

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk

Info

K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap

Kontakt

Saada kiri
kiri

annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused

Sõnastikud

Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto

Püsiühendus(es)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun