Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid . Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline
valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga
tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele,
lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägion vabariigi valitsuse alluvuses olev
sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus.
Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal
kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja
riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus,
tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal
ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit . Ülesanded Eesti kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi
kaitsmiseks sõjalise tegevusega . Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete
järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine,
ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine,
üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel
operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või
inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede
likvideerimisel. Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli
tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni
ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja
suveräänsuse kaitsmine kõigi olemas olevate sõjaliste
vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide
õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja
võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste
lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse
toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama
tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel
tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded Rahuajal • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud
valmisolekutase • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet
ja kaitsevalmidust • osaleda õppustel ja operatsioonides
koos NATO ja teiste partneritega • abistada
tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile •
tõsta valmisolekutaset • alustada kas osalise või
täieliku mobilisatsiooni läbiviimist • luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt
kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele •
korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas
hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed
Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.
Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse
osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis.
Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO
õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada
õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi
nõuetest lähtuvalt. Õhuväe ülesanded Rahuajal
juhtida ja teostada läbi lahinguvalveteenistuse õhuruumi kontrolli, mis koosneb õhuseirest ja õhuturbest;
osaleda riiklike otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamisel, teostada ja juhtida nende õhuoperatsioonide alast osa;
osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate lennuväljade väljaarendamisel;
kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase;
tagada teiste väeliikide igapäevast väljaõppeprotsessi;
osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega.
intensiivistada Eesti ja selle lähiümbruse õhuruumi seiret ning Eesti õhuruumi kontrolli;
integreerida teiste ministeeriumide alluvuses olevad lennuüksused;
tõsta õhukaitseüksuste valmisolekutaset komplekteerides selle täiskoosseisudeni ja alustades intensiivset väljaõpet;
minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile;
valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega;
valmistuda humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtuks.
Sõjaajal
toetada õhuväe vahenditega kaitsejõudude operatsioone;
tagada humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtt, korraldada teiste riikide vägede saabumist ja teha nendega koostööd;
tagada ja võtta osa NATO ja teiste partnerriikide ühistest õhuoperatsioonidest:
tagada koostöös partneritega ja nende abil kontroll riigi õhuruumi üle;
teostada koostöös partneritega ja nende abil strateegiliste objektide õhukaitset.
Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes
suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja
põhiseaduslikku korda. 3. Kaitseinvesteeringud
Kaitseinvesteeringute bloki põhiülesandeks on täita kaitseväe tellimusi erinevates valdkondades - sõjatehnika hankimine, infrastruktuuri ehitus ja remont , kinnisvara valitsemise korraldamine, keskkonnaalase tegevuse koordineerimine , kaitseväe telekommunikatsioonivõrgu opereerimine ja koostöö arendamine NATO ja Euroopa Liiduga. Kaitseministeerium sai Vene sõjaväelt üle 4000 ehitise, millest üle 50% on tänaseks võõrandatud, ära antud või maha kantud. Kaitseministeeriumi üks suuremaid töövaldkondi on sõjalised ehitusobjektid. Kaitseministeeriumile on tähtis, et igal sõduril ja ajateenijal oleks kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega. Üks sõdur vajab selleks kõigeks 33 eri nimetusega objekti. 2007 aastal investeeriti kaitseväe infrastruktuuri arendamisse kokku 449,6 miljonit krooni, millest ehitati või rekonstrueeriti kaitseväele vajalikku infrastruktuuri 408,89 miljoni krooni eest. Alanud 2008 aasta investeeringutest suurema osa moodustavad LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse, Paldiski ROK-i ja VÕK Kuprjanovi ÜJP ning samuti Kaitseväe keskpolügooni ning Mereväebaasi jätkuv arendamine. Eraldi tegevusvaldkond on NATO poolt rahastatavate investeeringute teostamine . Oluline on kujundada Eesti seisukohti ühisrahastatavate objektide kohta NATOs laiemalt. Esimeseks suuremaks objektiks Eestis on Ämari lennuvälja rekonstrueerimine . Ministeerium on leidnud mitmeid võimalusi tegemaks koostööd kohalike omavalitsustega. Viimase aja parimateks näideteks on Tartu Riia tn staadioni ja Balti Kaitsekolledži esise platsi rekonstrueerimise kaasfinantseerimine Kaitseministeeriumi poolt. Side- ja infotehnoloogia valdkonnas on hetkel aktuaalseid hankeid ca 150 miljoni krooni ulatuses. Olulisemateks projektideks on strateegilise sidevõrgu ehituse lõpetamine, maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ja kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine.
NATO investeeringud NATO infrastruktuuri- alaste projektide rahastamine toimub NATO
julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program – NSIP) kaudu. NATO poolt finantseeritavateks
infrastruktuuriobjektideks on lennuväljad, infosüsteemid,
torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid,
radarisüsteemid jms. Projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu,
millesse Eesti teeb makseid samamoodi nagu teised NATO liikmesriigid. NATO põhimõtteks on investeerida nendesse erinevate
liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on
vajadus eelkõige NATO’l, kuid mille rahastamine ületab
asukohariigi vajadused ja võimalused. Protsess algab NATO-st, kus
hinnatakse alliansi vajadusi ning seejärel küsitakse liikmeriigi
nõusolekut objektide väljaehitamiseks. Seega ei ole tegu mitte
abiga liikmesmaale, vaid NATO enese huvidest lähtuvate
investeeringutega. Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid
määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides , mida NATO nimetab “võimepakettideks”. Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks
suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega
rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala , hooldusala ja
laokompleksi renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on
projekti
teostamine NATO nõuete järgi. NATO auditeerib
hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele sh projektide
vastavust ehitustehnilistele nõuetele ja kriteeriumitele
ning hankeprotseduuride vastavust NATO poolt seatud reeglitele.
Samuti tuleb Eestil seotuna NATO poolse infrastruktuuriinvesteeringuga Ämarisse rahastada oma
kaitse-eelarvest Ämari lennubaasi tugifunktsioonidega seotud tööde
teostamist, ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist. NATO poolsele kaasrahastamisele kuuluvate hangete korraldamisel
lähtub Kaitseministeerium NATO infrastruktuurihangete reglemendist.
Vastavalt sellele on hanked avatud NATO liikmesriikide
asjasthuvitatud firmadele ning hangete-alast informatsiooni
levitatakse liikmesriikide NATO esinduste kaudu. Rahvusvaheline huvi
korraldatud hangete vastu on olnud suur. 2006. aasta sügisel sõlmis Kaitseministeerium Ämari lennubaasi
liiklusala projektide projekteerimislepingu Saksa ettevõttega
Rademacher + Partner Ingenieurberatung GmbH IRP. Vastavalt lepingule
valmisid 2007. aasta hiliskevadeks Ämari liiklusala eelprojekt ja
maksumuskalkulatsioon ning detsembriks lõplik projekt. Koostöö
projekteerimisfirmaga oli konstruktiivne ning seda toetasid
märkimisväärselt ühelt poolt projekteerimisfirma varasemad
kogemused tsiviillennuväljade projekteerimisega Euroopas ning teiselt poolt nende olemasolev vahetu kogemus Eestist ja seda kitsast
erialaniši arvestades võimalikest kõige sarnasema objekti osas.
Nimelt tegeles Rademacher + Partner ka Tallinna Lennujaama renoveerimisprojekti koostamisega . Nii hooldusala kui ka
kütuserajatise projekteerimine lõpetatakse 2008. aastal. Praeguste kalkulatsioonide põhjal kujuneb NATO ja Eesti
kaasfinantseerimisel Ämari lennubaasis tehtavate renoveerimistööde
kogumahuks orienteeruvalt 1,5 miljardit krooni, millest NATO osa
moodustab 0,5 miljardit. Eesmärgiks on lõpetada NATO osalusel
finantseeritavad tööd 2011. aastaks. Peale nende tööde lõptamist
saab Ämari lennubaasist teostada NATO õhuturbe funktsiooni. NATO
infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriigis annab tugeva sõnumi
kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut. 5.
Osalus rahvusvahelistes operatsioonides Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline
julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine
kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema
rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning
kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO,
Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames,
samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega .
Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub
riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu
operatsioonidesse. Eesti missioonikogemus ulatub 1995. aastasse, mil alustasime 4
aastat pärast iseseisvumist osalemist UNPROFOR-is Horvaatias. Pärast
seda on Eesti osalenud Bosnias, Kosovos , Albaanias, Liibanonis,
Sudaanis, Afganistanis ja Iraagis . Erinevatel missioonidel on
osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Rahuoperatsioonide
vallas käib tihe koostöö Taani, Itaalia, Norra, Suurbritannia ja
USA-ga. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja
spetsialiste järgmistelt sõjaväelikelt erialadelt: jalavägi,
sõjaväepolitsei, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD),
lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindus ja
kaubakäitlus. 6. detsember 2007.a. seisuga jätkab Eesti osalemist järgmistel
rahvusvahelistel operatsioonidel: Afganistanis (ISAF) jätkatakse NATO koalitsioonivägede missioonil
osalust staabiohvitseride, perrooni-teenindusmeeskonna,
jalaväekompanii, lähikaitsemeeskonna ning logistilise toetusüksusega (kokku 120 kaitseväelast); Konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Iraagis (OIF)
jätkatakse rahvusvahelise koalitsioonivägede
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
219 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
100 punkti
~ 25 lehte
219 laadimist
6 arvamust 
Kõik kommentaarid