Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

NATO referaat (6)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris



Nato

North Atlantic Treaty Organization





Tallinn 2008

Sisukord



  • Riigikaitse struktuur ja juhtimine


  • Eesti Kaitsejõud
    Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid . Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
    Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.
    Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit .
    Ülesanded
    Eesti kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega . Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
    Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
    Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemas olevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.
  • Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.
    Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
    Maaväe ülesanded
    Rahuajal
    •  korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
    •  kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust
    •  osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
    •  abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
    Kriiside korral
    •  valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
    •  tõsta valmisolekutaset
    •  alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist
    •  luua tingimused liitlaste saabumiseks
    Sõjaajal
    •  kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
    •  korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed
  • Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.
  • Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse.
    Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt.
    Õhuväe ülesanded
    Rahuajal
    • juhtida ja teostada läbi lahinguvalveteenistuse õhuruumi kontrolli, mis koosneb õhuseirest ja õhuturbest;
    • osaleda riiklike otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamisel, teostada ja juhtida nende õhuoperatsioonide alast osa;
    • osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate lennuväljade väljaarendamisel;
    • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
    • tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase;
    • tagada teiste väeliikide igapäevast väljaõppeprotsessi;
    • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega.
    Kriisiajal
    • intensiivistada Eesti ja selle lähiümbruse õhuruumi seiret ning Eesti õhuruumi kontrolli;
    • integreerida teiste ministeeriumide alluvuses olevad lennuüksused;
    • tõsta õhukaitseüksuste valmisolekutaset komplekteerides selle täiskoosseisudeni ja alustades intensiivset väljaõpet;
    • minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile;
    • valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega;
    • valmistuda humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtuks.
    Sõjaajal
    • toetada õhuväe vahenditega kaitsejõudude operatsioone;
    • tagada humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtt, korraldada teiste riikide vägede saabumist ja teha nendega koostööd;
    • tagada ja võtta osa NATO ja teiste partnerriikide ühistest õhuoperatsioonidest:
    • tagada koostöös partneritega ja nende abil kontroll riigi õhuruumi üle;
    • teostada koostöös partneritega ja nende abil strateegiliste objektide õhukaitset.

  • Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
    Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
    3. Kaitseinvesteeringud

    Kaitseinvesteeringute bloki põhiülesandeks on täita kaitseväe tellimusi erinevates valdkondades - sõjatehnika hankimine, infrastruktuuri ehitus ja remont , kinnisvara valitsemise korraldamine, keskkonnaalase tegevuse koordineerimine , kaitseväe telekommunikatsioonivõrgu opereerimine ja koostöö arendamine NATO ja Euroopa Liiduga.
    Kaitseministeerium sai Vene sõjaväelt üle 4000 ehitise, millest üle 50% on tänaseks võõrandatud, ära antud või maha kantud. Kaitseministeeriumi üks suuremaid töövaldkondi on sõjalised ehitusobjektid. Kaitseministeeriumile on tähtis, et igal sõduril ja ajateenijal oleks kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega. Üks sõdur vajab selleks kõigeks 33 eri nimetusega objekti.
    2007 aastal investeeriti kaitseväe infrastruktuuri arendamisse kokku 449,6 miljonit krooni, millest ehitati või rekonstrueeriti kaitseväele vajalikku infrastruktuuri 408,89 miljoni krooni eest.
    Alanud 2008 aasta investeeringutest suurema osa moodustavad LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse, Paldiski ROK-i ja VÕK Kuprjanovi ÜJP ning  samuti Kaitseväe keskpolügooni ning Mereväebaasi jätkuv arendamine.
    Eraldi tegevusvaldkond on NATO poolt rahastatavate investeeringute teostamine . Oluline on kujundada Eesti seisukohti ühisrahastatavate objektide kohta NATOs laiemalt. Esimeseks suuremaks objektiks Eestis on Ämari lennuvälja rekonstrueerimine .
    Ministeerium on leidnud mitmeid võimalusi tegemaks koostööd kohalike omavalitsustega. Viimase aja parimateks näideteks on Tartu Riia tn staadioni ja Balti Kaitsekolledži esise platsi rekonstrueerimise kaasfinantseerimine Kaitseministeeriumi poolt.
    Side- ja infotehnoloogia valdkonnas on hetkel aktuaalseid hankeid ca 150 miljoni krooni ulatuses. Olulisemateks projektideks on strateegilise sidevõrgu ehituse lõpetamine, maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ja kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine.
  • NATO investeeringud
    NATO infrastruktuuri- alaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program – NSIP) kaudu. NATO poolt finantseeritavateks infrastruktuuriobjektideks on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. Projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu, millesse Eesti teeb makseid samamoodi nagu teised NATO liikmesriigid.
    NATO põhimõtteks on  investeerida nendesse erinevate liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on vajadus eelkõige NATO’l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi vajadused ja võimalused. Protsess algab NATO-st, kus hinnatakse alliansi vajadusi ning seejärel küsitakse liikmeriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks. Seega ei ole tegu mitte abiga liikmesmaale, vaid NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutega. Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides , mida NATO nimetab “võimepakettideks”.
    Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala , hooldusala ja laokompleksi renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on projekti teostamine NATO nõuete järgi. NATO auditeerib hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele sh projektide vastavust  ehitustehnilistele nõuetele ja  kriteeriumitele ning hankeprotseduuride vastavust NATO poolt seatud reeglitele. Samuti tuleb Eestil seotuna NATO poolse infrastruktuuriinvesteeringuga Ämarisse rahastada oma kaitse-eelarvest Ämari lennubaasi tugifunktsioonidega seotud tööde teostamist, ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist.
    NATO poolsele kaasrahastamisele kuuluvate hangete korraldamisel lähtub Kaitseministeerium NATO infrastruktuurihangete reglemendist.  Vastavalt sellele on hanked avatud NATO liikmesriikide asjasthuvitatud firmadele ning hangete-alast informatsiooni levitatakse liikmesriikide NATO esinduste kaudu. Rahvusvaheline huvi korraldatud hangete vastu on olnud suur.
    2006. aasta sügisel sõlmis Kaitseministeerium Ämari lennubaasi liiklusala projektide projekteerimislepingu Saksa ettevõttega Rademacher + Partner Ingenieurberatung GmbH IRP. Vastavalt lepingule valmisid 2007. aasta hiliskevadeks Ämari liiklusala eelprojekt ja maksumuskalkulatsioon ning detsembriks lõplik projekt. Koostöö projekteerimisfirmaga oli konstruktiivne ning seda toetasid märkimisväärselt ühelt poolt projekteerimisfirma varasemad kogemused tsiviillennuväljade projekteerimisega Euroopas ning teiselt poolt nende olemasolev vahetu kogemus Eestist ja seda kitsast erialaniši arvestades võimalikest kõige sarnasema objekti osas. Nimelt tegeles Rademacher + Partner ka Tallinna Lennujaama renoveerimisprojekti koostamisega . Nii hooldusala kui ka kütuserajatise projekteerimine lõpetatakse 2008. aastal.
    Praeguste kalkulatsioonide põhjal kujuneb NATO ja Eesti kaasfinantseerimisel Ämari lennubaasis tehtavate renoveerimistööde kogumahuks orienteeruvalt 1,5 miljardit krooni, millest NATO osa moodustab 0,5 miljardit. Eesmärgiks on lõpetada NATO osalusel finantseeritavad tööd 2011. aastaks. Peale nende tööde lõptamist saab Ämari lennubaasist teostada NATO õhuturbe funktsiooni. NATO infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriigis annab tugeva sõnumi kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut.
    5. Osalus rahvusvahelistes operatsioonides
    Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega . Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse.
    Eesti missioonikogemus ulatub 1995. aastasse, mil alustasime 4 aastat pärast iseseisvumist osalemist UNPROFOR-is Horvaatias. Pärast seda on Eesti osalenud Bosnias, Kosovos , Albaanias, Liibanonis, Sudaanis, Afganistanis ja Iraagis . Erinevatel missioonidel on osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Rahuoperatsioonide vallas käib tihe koostöö Taani, Itaalia, Norra, Suurbritannia ja USA-ga. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelikelt erialadelt: jalavägi, sõjaväepolitsei, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindus ja kaubakäitlus.
    6. detsember 2007.a. seisuga jätkab Eesti osalemist järgmistel rahvusvahelistel operatsioonidel:
    Afganistanis (ISAF) jätkatakse NATO koalitsioonivägede missioonil osalust staabiohvitseride, perrooni-teenindusmeeskonna, jalaväekompanii, lähikaitsemeeskonna ning logistilise toetusüksusega (kokku 120 kaitseväelast);
    Konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Iraagis (OIF) jätkatakse rahvusvahelise koalitsioonivägede
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    NATO referaat #1 NATO referaat #2 NATO referaat #3 NATO referaat #4 NATO referaat #5 NATO referaat #6 NATO referaat #7 NATO referaat #8 NATO referaat #9 NATO referaat #10 NATO referaat #11 NATO referaat #12 NATO referaat #13 NATO referaat #14 NATO referaat #15 NATO referaat #16 NATO referaat #17 NATO referaat #18 NATO referaat #19 NATO referaat #20 NATO referaat #21 NATO referaat #22 NATO referaat #23 NATO referaat #24 NATO referaat #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 4youjanza Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kirjutatakse nii NATO-st kui ka Eesti julgeolekust ja sõjalisestest asjadest.
    nato , riigikaitse , kaitsejõud , kaitseinvesteeringud , kaitsepoliitika

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (6)

    ardokl profiilipilt
    ardokl: päris põhjalik, palju infot!
    16:20 28-04-2010
    xxzzman profiilipilt
    xxzzman: Käib kah ju! :)
    00:04 07-05-2009
    UG-Pro profiilipilt
    UG-Pro: hea materjal
    10:12 30-11-2008


    Sarnased materjalid

    53
    docx
    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    39
    doc
    Norra - referaat
    6
    doc
    Prantsusmaa Referaat
    14
    docx
    Kaitseliit - referaat
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    89
    doc
    Ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun