ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
1. Võrrelge Aristotelese ja Platoni kunstimõistmist. Kuidas nad suhtuvad jäljendmisse? Aristoteles käsitleb kunsti kui jäljendamist (mimesis). Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning oma esimesed õpingud teeb ka jäljendamise abil. Jäljendused valmistavad kõigile rõõmu ning see on meile loomupäraselt juba omane. Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, vaadates kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja laipade kujutisi. Tragöödia on kõige tähtsam žanr. Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omavategevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellest kannatustest. Öeldust...
inimesel tekib ajukasvaja ja teistel mitte. Samas on selge, et ajukasvajad ei ole nakkuslikud. Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse ,,nakatada". Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks. · Meessugu. Üldiselt on ajukasvajad meestel sagedasemad kui naistel. Samas on meningioomid naistel sagedasemad. · Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel. · Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel. · Perekonnaanamnees. Inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud glioome, võib selle haiguse kujunemine olla tõenäolisem.
järjel olevate gruppide vahel programmid on suunatud kõigile, kuid kujundatud viisil, et vaesemates sotsiaalsetes tingimustes elavate inimeste tervisele on mõju kiirem; Vähendada kõiki tervisegradiente - erinevate elanikkonna gruppide võimalused, elustandard ja elustiil võivad olla süstemaatiliselt erinevad ning sellest tingitult on nad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega ebavõrdsemas seisus (näiteks vanus, sugu, rass, töökeskkond jm). Soolise võrdõigluslikkuse seaduse parem rakendamine Suurendada elanikkonna õigusteadlikkust Lisaks olemasolevate käsiraamatute levitamisele teavitada elanikkonda soolise võrdõiguslikkuse seaduse põhimõtetest ka läbi teiste kanalite (uus meedia); Julgustada inimesi ebavõrdse kohtlemise korral nõu ja abi otsima Töötajate positsiooni tugevdamiseks soodustada töötajate esindusorganite suuremat levikut ja
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Sc...
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine järgmiste tunnuste alusel on keelatud: · rahvus · rass · nahavärvus · sugu · keel · päritolu 3 · usutunnistus ja muud veendumused · varaline ja sotsiaalne seisund. Diskrimineerimise keelud sisalduvad nii Eesti põhiseaduse paragrahvis 12 kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 14. Võrdsed võimalused meestele ja naistele.
Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. Kreeka kanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš. Intertekstuaalsus - teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti
teatud autori poolt. Laiem kasutus - maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega; maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu, Euroopa päritolu - rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne; Eurotsentristlik vs avatud kaanon - multikultuurne, arutelud nn uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid; AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
ta ühiskonnas omab. Staatus esindab inimese positsiooni ühiskonnas. Igal inimesel on paralleelselt mitu staatust. Iga inimene on igal konkreetsel hetkel nö kinnistatud korraga vähemalt ühe staatuse külge ja selle staatuse kaudu asub ta suhetes kõigi teiste inimestega. Mõned ühiskondlikud positsioonid on suhteliselt muutumatud või puudub inimestel nende üle kontroll. Selliseid muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks (vanus, rass, sugu). Ei sõltu inimese soovist või isiklikult tehtavast pingutusest. Isiklike teenete, pingutuste või valikute tulemusena saadud staatust nimetatakse omandatud staatuseks. Nt abielus olemine, lapse saamine isiklik valik. Samuti haridustee kujundamine otsus, kas ma soovin olla põhiharidusega või kõrgharidusega inimene jne. Inimese kõige tähtsamat staatust nimetatakse peremees-staatuseks, see on positsioon, millega inimest ühiskondlikult kõige enam samastatakse. 14
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
vajaduseks. Alustatakse tasapisi lahjema ja väiksemate koguste alkohoolse joogi tarbimisega, mida edasi, seda suurmate koguste ja kangema kraami peale üle minnakse. Sõltlased tavaliselt eitavad oma sõltuvust ja kinnitavad , et suudavad vajadusel maha jätta. Arstide kinnitusel on alkoholism haigus, mis mõjutab inimesi igas eluvaldkonnas. Eksperdid on püüdnud välja selgitada tegurid: nagu geneetika, sugu, rass -kõik mis võivad soodustada alkoholisõltuvuse tekkimist. Aga need ei ole kinnitust leidnud. Pigem mängib rolli alkoholisõltuvuse juures inimese sotsiaalne taust: kust ta tuleb, milline oli tema lapsetuba, kes sõbrad/tuttavad. On väga oluline märkida, et alkoholism on tõsine haigus. See võib põhjustada muutusi aju närvikeemias, nii et alkoholisõltuvuses inimene kusjuures ei pruugi ise olla võimeline kontrollima ja vastutama oma tegevuse eest.
tunnete kontrollimisega, mistõttu on tal rohkem aega teiste inimeste kuulamiseks. Kuid võimalik negatiivne tulemus kehtestamisel tuleneb siirusest, oma mõtete vahetust avaldamisest. Seda põhjusel, et konstruktiivne ja siiras oma arvamuse avaldamine, võib olla paljudele inimestele häiriv kui nad ei kuule enda kohta ainult positiivset. 40. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? 1. Personaalsed barjäärid - emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid - suur vahekaugus, müra, valgus. 3. Semantilised barjäärid - Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine - Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui
4. Ennast teostav (IV) - suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võ tab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. 5. Endaga kokkuleppiv (V) - suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõ lemad keskmisel määral. 83. Suhtlemisbarjäärid 1. Personaalsed barjäärid: - emotsioonid, - väärtushinnangud, - erinev haridustase, - sugu, - rass - sotsiaalne staatus - halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid - suur vahekaugus, - müra, - valgus 3. Semantilised barjäärid Semantika on mõ istete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõ nad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda.
- siht- ehk eesmärgiturg on segment või segmendid, kellele tootja soovib apelleerida (näiteks reklaami vahendusel) ja kelle tarvis ta oma tooted välja töötab - segmenteerimise korral on meil tegemist nn vintpüssimeetodiga reklaamis (vs haavlipüssimeetod) Geograafiline segmenteerimine. Demograafiline segmenteerimine. olulisemad demograafilised tunnused: iga sugu haridustase perekonnaseis amet elukutse rass ja rahvus sissetulek laste arv laste keskmine vanus pere suurus pere keskmine sissetulek religioon - erinevatele ealistele segmentidele on suunatud eatüüpilised kaubad Psühhograafiline ja käitumuslik segmenteerimine. - tarbimise maht, kasu, positsioneeringust ja imagost sõltuvus, lojaalsus, elustiil - VALS -- values and lifestyles -- Arnold Mitchelli poolt firmas SRI International
majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: · Kõrgklass e eliit · Keskklass e mass e enamik kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. · Alamklass madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis on õpetaja ka mõne lapse ema. Emana peab olema hoolitsev ja tähelepanelik; õpetajana ei tohi pöörata ühele rohkem tähelepanu kui teistele. Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ja mobiilsus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. 8
põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). · Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia".
..suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. 5. Endaga kokkuleppiv (V) ...suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. 40. Suhtlemisbarjäärid. 1. Personaalsed barjäärid · emotsioonid, · väärtushinnangud, · erinev haridustase, · sugu, · rass · sotsiaalne staatus · halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid · suur vahekaugus, · müra, · valgus. 3. Semantilised barjäärid Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine · Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda.
Tavaline jaotus: Kõrgklass e eliit Keskklass e mass e enamik – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Alamklass – madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus – muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus – on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt – olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis on õpetaja ka mõne lapse ema. Emana peab olema hoolitsev ja tähelepanelik; õpetajana ei tohi pöörata ühele rohkem tähelepanu kui teistele. Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ja mobiilsus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. 8
hübriidid välja (nt. karpkala ja kogre hübriid) d. Hübriidi tagajärjel tekib uus liik (kapsa ja naeri hübriid kaalikas) * Keskmise liigi keskmine eluiga jääb tavaliselt vahemikku 2-10 miljonit aastat Liigi sisestruktuurid: 1) Mittesüstemaatiised: a. Populatsioon b. Kloon ühe isendi vegetatiivsel paljunemisel saadud järglaskond c. Puhas liin iseviljastumisel saadud järglaskond 2) Süstemaatilised: a. Rass Ühiste geneetiliste eripäradega populatsioonide kogum b. Alamliik Liigi tekkes juba uue liigi kujunemise teele asunud organismi rühm Muutused: 1) pärilikku muutlikuse tekitamine organismirühmas. a) mutatsioonid b) geenivool 2) muutlikkuse kinnistamine põlvkondade vältel. a) looduslik valik( valik ei tekita uusi alleele ega geene) b) valik eristab sobivamaid geenikombinatsioone paljunemiseks vähemsobivamatest
- Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm, kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. - Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud, nt keskklass. - Alamklass inimestel madal saatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad. Sotsiaalsed rollid: Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline 1. Omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne 2. Omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulem Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete eristumine Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht,
Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika Immanuel Kant - Goethe ja Schiller Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism
ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl.
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
objektiivsete meetoditega tundma õppida (näiteks üliõpilased Eestis) Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses Mõõteskaalad: Kategoorilised muutujad o Binaarne skaala – kahene skaala (binaarkood: 0;1) o Nominaalne skaala – eristab andmeid, kuid ei anna suunda ega väärtust (nt sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad o Intervallskaala – eristab andmeid, annab suuna ja vahe nende suuruste vahel, kuid puudub nullpunkt (nt temperatuur Celvini või Farenheiti skaalal (Kelvini skaalal on defineeritud absoluutne nullpunkt -273,15°C))
7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus. Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ja kadedusel baseeruv ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis juhindub positiivse eeskuju innustusest, ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel:
tegelikkus/fiktsioon jne. 6 Kaanon. Kreeka kaanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Intertekstuaalsus - teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Ferdinand de Saussure väitis, et märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust vaid sarnasuse ja erinevuse kaudu teiste märkidega. M. Bahtin - sõnad sisenevad
välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). 6) Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia". Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
radioisotoopmeetodiga, parkinsoni tõbi, SPECT - parkinsoni tõbi, dementsused, depressioonimarkerid); sonograafia (UH); röntgenograafia (kraniogrammid - kolju, spondülogrammid - lülisammas). Enam ei kasutata pneumoentsefalograafia PEG ega müelograafia MG. Ajuvereringe haigused. Insult, selle liigid, põhjused ja riskifaktorid. Invaliidsuse peamisi põhjusi, 2-3. surmapõhjus eestis. Riskifaktorid: mittemõjutatavad – vanus, sugu, rass, pärilikkus, perekondlik anamnees. 6 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks mõjutatavad – kõrge vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia, suhkurtõbi, alkohol, rasvumine.
Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Tänapäeval klasside vahe väheneb Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Rollikonflikt- inimese erinevad staatused ei sobi kokku omavahel, nt kui koolis on õpetaja ka mõne õpilasse ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, sh usulised. Tugev on niisugune ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kui ükski neist ei domineeri.
Sotsiaalne mobiilsus – Indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel. Sotsiaalne mobiilsus – Indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel. Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse? Sotsiaalne päritolu, sotsiaalne kapital, kultuuriline kapital, Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse? Sotsiaalne päritolu, sotsiaalne kapital, kultuuriline kapital, etniline kuuluvus, rass, sugu; Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatusenäitaja etniline kuuluvus, rass, sugu; Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatusenäitaja Sotsiaalse mobiilsuse liigid Sotsiaalse mobiilsuse liigid
1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadata organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast e. allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3. tehnoloogi e. tehniline (materiaalne) all...
vähesel määral. 4. Ennast teostav- kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. 5. Endaga kokkuleppiv- kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. 39. Suhtlemisbarjäärid. 1) Personaalsed barjäärid emotsioonid väärtushinnangud erinev haridustase sugu rass sotsiaalne staatus halb kuulamisharjumus 2) Füüsilised barjäärid suur vahekaugus müra valgus 3) Semantilised barjäärid semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4) Valikuline tajumine näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda
,,Me ei tea mitte midagi" on ennastkukutav, sest me ei saa ka teada, et me midagi ei tea. Realistid: Me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Me teame läbi meelelise tunnetuse milline maailm tegelikult on. Maailm ongi nii nagu ta tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. Miranda Fricker räägib oma töödes ,,episteemilisest ebaõiglusest": igapäevas elus võetakse naiste juttu vähem-tõsiselt. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. Empistide arvates (Francis Bacon, John Locke) kogemus on ainus teadmise allikas. Laias mõttes st sisaldab ka mälu ja sisekaemust.
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning lad...
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; · Koostöö partneriga soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus; · Oskus valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui vaja, siis kuulata, kui vaja , siis seista enda eest. 112. Suhtlemisstiilid 1. Avatus suhtlemises. 2. Tagasiside märkamine. 113. Suhtlemisbarjäärid 1. Personaalsed barjäärid - emotsioonid, - väärtushinnangud, - erinev haridustase, - sugu, - rass - sotsiaalne staatus - halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid - suur vahekaugus, - müra, - valgus.3. Semantilised barjäärid Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite
tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö) Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. Kreeka kanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu
kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3 Teljeriikide koalitsiooni moodustumine Adolf Hitler, Saksa Rahvusliku Sotsialistliku partei juht ülistas fasismi ühte haru, mis koosnes rassismist ja väikeste rahvusgruppide hävitamisest. Ta lubas Saksa rahvale, et tema saavutab ,et Sakslased on ka väliselt maailma ülim rass. 1930 tabas Saksamaad suur depressioon. Mõõdukad parteid ei saanud kokkuleppele mida depressiooniga peale hakata ja suur osa hääletajaid pöördus Natside ja Kommunistide poolele. 1933 sai Hitlerist Saksa suurkantsler ja mõnede järgnevate liigutustega riigis diktaator. Jaapan ei võtnud fasismi otseselt omaks aga relvajõudude suur osakaal valitsuses pani neid oma valitsusviisi sarnaseks muutma. Jaapan kui maailma vana korra muutja oli oma sõjaväega palju soodsamas olukorras kui Saksamaa
Kinder, Twix, Snickers 64 Toidurühmade tarbimise mõju ülekaalulisuse tekkele ja alandatud kaalu (väh 5%) pikaajalisele püsimajäämisele Fogelholm et al Food Nutr Res. 2012; 56: Dietary macronutrients and food consumption as determinants of long term weight change in adult populations: a systematic literature review 1517 abstrakti >< 57 uurimust Pikaajaline mõju – üle 1 aasta Europiid rass A systematic review on the association between food-group consumption and risk for chronic diseases (mainly CVD, T2D, obesity and cancer) in prospective population studies. Fardet & Boirie. Nutrition Reviews 2014; 72(12):741–762 Toidupüramiid Põhjamaades– mis muutuks? •Puu- ja köögiviljad – baas suurendada • Täisteratooted
XXXXXX XXXXXX PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT Referaat Juhendaja: XXXXXX XXXXXX 2017 Sissejuhatus.............................................................................. 3 Psühhopaatia mitmetahuline kuvand..........................................4 Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta...........................5 Mis on psühhopaatia?................................................................6 Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel..................7 Kolmekomponendiline mudel definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine........................................................8 Kas psühhopaatia defini...
potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks oli võimete mõõtmise idees endas vähemalt alguses suur annus demokraatlikku ollust, st et inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed
liigisisestele suhetele valikuga reguleeritav liikuv tasakaal erinevate omadustega isendite vahel. Gamodeem lokaalpopulatsioon. Halogamodeem ökoliik. Genodeem genotüübilt ühtlik isendite kogum. Autodeem rühm isetolmnevaid isendeid genodeemi piires. Ökodeem ökotüüp. Tsütodeem kõik liigi isendid ühesuguse kromosoomigarnituuriga. Topodeem geograafiline rass e alamliik. Tsünopopulatsiooni koosseis Tsünopopulatsiooni koosseisu nim ka populatsiooni struktuuriks, selle seisukohad: 1. Geneetiline koosseis Pikaajaline katsetöö. Missugune on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt uuenenud isendite erinevused, missugune on ise-ja võõrtolmlemise vahekord. 2. Sooline koosseis Isas-ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel
· rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), juhtis Hitler-->1923. üritas Münchenis võimu haarata, kuid suruti maha, mõisteti vangi · Mein Kampf kuulutas Sm-le suurt tulevikku, tuli tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud, laiendada sakslaste eluruumi, riigis kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama demokraatia, juutluse, kommunismi ja teised "õõnestavad tegurid", aaria rass kõrgeim, selle puhtuse säilitamine · uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates "punast katku" võimalik peatada vaid "pruuni katkuga"--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm · Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära
9.veebruar 2011 Kaasaja maailma mitmekesisus Kas globaliseeruvas maailmas saab keegi olla sõltumatu? · Eesti o Energiavarud (gaas, nafta) mujalt, rahad EL ja ühine turutsoon, satelliit puudub jne · Integratsioon vastastikused kasulikud suhted teiste riikide ja organisatsioonidega, pos · Neokolonialism - · Identiteet enesemääratlus o aluseks rass, rahvus, usund vms o kosmopoliit · ühiskonnad jagunevad o kultuuriliselt ühtsed o kakskultuursed o multikultuursed · Kes on vähemus? Meie oma ebavõrdne maailm (J. Valge) · 19. saj maailma keskmine SKT inimese kohta 55% Lääne-Euroopast, aafriklastel 35% · I maailmasõja eel maailma keskmine 30%, Aafrika keskmine 12% · 1950 maailma keskmine 23%, Aasia elanikul 8% · 1973 maailma keskmine 25%, aafriklase 9%
Väärtusobjektivism väärtused esksiteerivad sõltumata välise hindaja olemasolust. Väärtusrelativism väärtused sõltuvad hindajast e sellest, kes väärtust omistab. Ei ole väärtust ilma väärtustajata. Kordamisküsimused: 1) Eetika laienemise kontseptsioon. Inimese vastutus ulatub kaugemale tema enda isikust, jõudes üha hõlmavamate tasanditeni. Üksikisik perekond sotsiaalne rühm, hõim, sugulased rass, rahvus, usulahk kõik inimesed kõik loomad kõik elusolendid ökosüsteemid ja Maa. 2) Mis vahe on tugeval ja nõrgal antropotsentrismil? Tuge antropotsentrism väidab, et väärtus sõltub täielikult väärtustajatest e inimesest (väärtused on antropogeensed). Nõrk antropotsentrism väidab, et inimene on ainsana võimeline ära tundma väärtused. Selle üle arutletakse detailselt. Üks argument inimkesksus on paratamatu kuna
Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kaanon reegel, nimekiri, kataloog, pühakiri. Kirjanduskaanon kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Kaanoni kriitika kirjanduskaanon on eliidi, valitseva klassi huvidele suunatud. Rassistlik ja patriarhaalne (valge rass, meessugu). On küll ka tänapäeval vaja kirjanduskaanonit, aitab kokku koguda väärtuslikku, üle aegade kestvat. Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? Paroodia ja pastiss. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge'i romaanist ,,Väike maailm" (vt slaidid)