Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Statistiline modelleerimine –
kokkuvõte
Muutujad:
 Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise
keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust
sõltuv muutuja.
 Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta
uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele.
 Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad.
 Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha:
o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus?
o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk
kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”?
Statistika jagunemine:
 Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks
ning kirjeldamiseks. („65-70% USA elanikest on ülekaalulised või rasvunud.“)
 Järeldav statistika (inferential stat.) kasutab andmeid baasina hinnangute
andmiseks ja prognooside tegemiseks. („Ülekaalulisus on II tüübi diabeedi
riskifaktorite hulgas.“)
 Kirjeldav statistika tegeleb valimi resümeerimisega, järeldava statistika ülesanne on
üldistuste tegemine üldkogumi kohta.
 Üldkogum (populatsioon) on teatud nähtuste (objektide, isikute) hulk, mida soovitakse
objektiivsete meetoditega tundma õppida (näiteks üliõpilased Eestis)
 Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on
uurija käsutuses

Vasakule Paremale
Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #1 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #2 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #3 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #4 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #5 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #6 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #7 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #8 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #9 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #10 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #11 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #12 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #13 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #14 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #15 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #16 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #17 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #18 Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020 #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina Elisa Adson Õppematerjali autor
Kokkuvõte TÜ aine Statistiline Modelleerimine aine teooria osast.
Teemad:
Andmetöötluse alused (muutujate liigid, kirjeldav ja järeldav statistika, skaala liigid, jaotused, standardhälve, standardiseerimine, järsakuskordaja ja asümmeetria kordaja, standardviga, usalduspiirid, hüpoteesid, efekti suurus)
T-testid, nende liigid, omadused ja läbiviimine.
Dispersioonanalüüs ehk ANOVA liigid omadused ja läbiviimine.
Korrelatsioonianalüüsi omadused ja läbiviimine.
Regressioonianalüüsi liigid omadused ja läbiviimine (k.a. mitmene regressioon ja logistiline regressioon).
Faktoranalüüsi omadused ja läbiviimine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Statistiline modelleerimine praktikumide juhised.

Kui need muutujad on olemas, saate nende normaaljaotuslikkust testida juba harjumuspärasel viisil. Käsklusrida: Analyze - Compare Means ­ Paired-Samples T Test Variable 1 alla pange esimese mõõtmise muutuja ning Variable 2 alla valige tema paariline teisest mõõtmiskorrast. Väljundiakna (Output) loogika on enam-vähem sama, mis sõltumatute valimitega testi puhul. 3) EFEKTI SUURUSE ARVUTAMINE Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust (st Coheni d-d) kätte

Statistiline modelleerimine
thumbnail
12
docx

Andmeanalüüsi konspekt

ANVOA või regressioonanalüüs Kui meil sõltumatu muutuja koosneb kategooriatest, siis on parem kasutada ANOVA't. Kui sõltumatu muutuja on pidev tunnus, siis on parem kasutada regressiooni. ANOVA'ga hinnatakse gruppide keskmiste erinevust. Regressiooniga saab ennustada sõltuva muutuja väärtust prediktori (sõltumatu muutuja) väärtuste põhjal. Efekti suurus Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust (st Coheni d-d) kätte.

Andmeanalüüs
thumbnail
7
doc

Andmetöötlus psühholoogias

- Tunnuse, mille järgi toimub rühmitamine, valite aknasse: Factor - Aknast Post Hoc, teete linnukese kastidesse LSD ja Bonferroni (need on gruppide võrdlemise erinevad meetodid) ­ ehkki ANOVA näitab, kas gruppide vahel on erinevusi, näitavad post hoc testid, mis gruppide vahel on erinevused. - Options aknast teete linnukese Descriptive ja Homogenity of the variance test juurde EFEKTI SUURUSE ARVUTAMINE Efekti suurusvi on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust kätte. Seega on mõned alternatiivid ­

Ülevaade psühholoogiast
thumbnail
36
docx

Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest, meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahandus ja majandusteooria instituut Matemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Laura Kallasvee, Liisi Saksakulm BRUTOPALKADE SEOS HARIDUSE, SOO JA ELUKOHAGA EESTI MAAKONDADE LÕIKES AASTATEL 2005-2008 Ökonoomeetriline projekt Juhendaja: dotsent Ako Sauga Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1. REGRESSIOONANALÜÜS..................................................................................................7 1.1. Ökonomeetriline mudel....................................................................................................7 1.2. Töös kasutatavad andmed..........................................

Majandus
thumbnail
70
docx

Ökonomeetria kontrolltöö kordamisküsimused 2020

Parameetrite hinnangute standardvead näitavad, kui täpsed on parameetrite hinnangud. Täpsemate hinnangute saamiseks peavad x väärtused võimalikult palju hajuma. Usalduspiiride leidmisel lähtutakse sellest, et parameetrite hinnangute standardiseeritud erinevused tegelikest väärtustest alluvad t jaotusele vabadusastmete arvuga. 23. Hüpoteeside testimine parameetrite jaoks ja parameetrite statistilise olulisuse kontrollimine (t-test). Parameetrite statistiline olulisus Kõige sagedamini on regressioonmudeli korral vaja testida, kas tunnused Y ja X on omavahel seotud, st kas tõusuparameeter a erineb oluliselt nullist. Ökonomeetriapakettides leitakse t ja p väärtused just selle juhu jaoks. See on parameetrite statistilise olulisuse kontrollimine. Kui nullhüpotees on ümber lükatud (võetakse vastu sisukas hüpotees), on parameeter oluliselt nullist erinev, järelikult seos on olemas. 24

Ökonomeetria
thumbnail
32
pdf

Gretl juhend 2016

Gretl - Gnu Regression, Econometrics and Time Series Library Gretl on avatud koodil põhinev vabavara, mida võib legaalselt installeerida oma kodusesse arvutisse või sülearvutisse. Programmi koduleht http://gretl.sourceforge.net/ TÖÖ PROGRAMMIGA Gretl Käivitada programm – avaneb menüü 1. Andmete importimine – File → Open data → Import → nimi.xlsx. Selleks et oleks võimalik andmetabelit Gretl-isse importida tuleb tabel eelnevalt sobivale kujule viia: a) kontrollida, et Exceli tabeli esimeses reas oleksid muutujate nimed (ei peaks sisaldama täpitähti) ning teisest reast alates andmed. sulgeda Exceli fail; b) avada programm Gretl; c) valida File/Open data/Import/Excel d) otsida Exceli fail (muuta Files of type) e) valida, mitmendast veerust ja reast importimist alustatakse f) näidatakse töölehtede , muutujate ja vaatlustulemuste arv g)

Infoharidus
thumbnail
25
pdf

Uurmismeetodid psühholoogias

teisest küljest - osata hinnata kriitiliselt teiste poolt tehtud uurimuste tulemusi. 1. Seletus teaduslikus psühholoogias: 1 NT - lähedaste värvide vahel valides RT pikeneb; valikute suurenedes RT pikeneb: 1 numbri esitamisel RT=187 ms; 2 numbrit RT=316; 6 numbrit RT=532; 10 numbrit RT=622 ms Olenemata sellest, millisest teadusest on jutt, eksisteerivad mõned baaselemendid. Tähtsaimad nendest on andmed (empiirilised vaatlused; eksperimentaalse mõõtmise tulemused) ja teooria (organiseeritud mõistete süsteem, mis lubab ennustada andmeid). Ajalooliselt on kujunenud nii, et erinevad teadlased kasutavad erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, kumb pool on nende jaoks tähtsam, kumb on "esimene". Traditsioon alates F.Bacon'ist (1561-1626) on uskuda empiiriliste vaatluste esmatähtsust. Teooriate väljatööt. aluseks on eelkõige empiirilised andmed - see on induktsioon kui meetod.

Psühholoogia
thumbnail
19
docx

1) Ökonomeetrilise mudeli komponendid: Endogeensed muutujad - sõltuvad muutujad, väärtused mudeli siseselt Y Eksogeensed muutujad – sõltumatud muutujad, modelleeritavat nähtust mõjutavad X Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid β Juhuslik komponent – vabaliige u Y= f (X, β, u) 2) Andmetüübid: Arvandmed, ristandmed (erinevad objektid samal ajamomendil), aegread (sama objekti erinevatel ajamomentidel), paneelandmed (ristandmed + aegread) 3) Valimivaatlused ja parameetri hinnangu mõiste: Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. 4) Punkthinnang, intervallhinnang Punkthinnang – statistik, mis annab parameetrite ühese väärtuse (aritmeetiline keskmine on valimi punkthinnang kogumi keskväärtusele) Intervallhinnang – usaldusvahemik, lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. 5) Hinnangufunktsioon: Reegel üldkogumi parameetri(te)

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun